Vabariigi Valitsus — "Raamatupidamise põhimääruse" kinnitamise kohta — RT, 1990, 4, 51

Raamatupidamise korraldamiseks Eesti Vabariigis turumajanduse tingimustes rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetel Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud "Raamatupidamise põhimäärus" ja kehtestada see 1. jaanuarist 1991.a. 2. Panna uuele raamatupidamiskorraldusele ülemineku ettevalmistustööde korraldamine Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumile koos Eesti Vabariigi huvitatud ministeeriumide, riiklike ametite ja inspektsioonidega. 3. Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumil: 1) esitada kahe nädala jooksul Eesti Vabariigi Valitsusele ettepanek Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi juurde moodustatava Raamatupidamistoimkonna esimehe ametisse nimetamise kohta; 2) kinnitada "Raamatupidamistoimkonna põhimäärus". 4. Eesti Vabariigi Majandusministeeriumil kinnitada 1. detsembriks 1990.a. põhivahendite amortisatsiooninormide piirmäärad ja nende rakendamise juhendid. 5. [Punkt 5 välja jäetud, kuna ei ole üldise tähtsusega] Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. SAVISAAR Eesti Vabariigi riigiminister R. VARE Tallinn, Toompea, 6. juulil 1990. Nr. 142 KINNITATUD Eesti Vabariigi Valitsuse 6. juuli 1990.a. määrusega nr. 142 RAAMATUPIDAMISE PÕHIMÄÄRUS "Raamatupidamise põhimäärus" kehtestab Eesti Vabariigi juriidiliste isikute raamatupidamise ja raamatupidamisaruandluse metoodika ja korralduse. I. ÜLDSÄTTED 1. Eesti Vabariigi raamatupidamiskorraldus põhineb turumajanduse tingimustes rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetel. 2. Eesti Vabariigis on raamatupidamiskohuslasteks juriidilised isikud, sealhulgas: 1) ettevõtteseaduse kohaselt registreeritud ettevõtted; 2) eelarvelised riigi- ja omavalitsusasutused; 3) muud asutused ja organisatsioonid. 3. Käesolev põhimäärus ei laiene taludele ja individuaaltööga tegelevatele üksikisikutele, kelle poolt peetava arvestuse ja aruandluse korda reguleeritakse maksuseadusandlusega. 4. Raamatupidamiskohuslane lähtub raamatupidamise ja raamatupidamisaruandluse korraldamisel käesolevast põhimäärusest, teistest Eesti Vabariigi normatiivaktidest, oma põhikirjast ning käesoleva põhimääruse kohaselt moodustatud raamatupidamistoimkonna juhenditest ja soovitustest. Eelarvelised riigi- ja omavalitsusasutused korraldavad oma eelarve täitmise arvestuse ja aruandluse vastavalt juhenditele ja soovitustele, mis Eesti Vabariigi Rahandusministeerium on välja andnud käesoleva põhimääruse alusel. 5. Raamatupidamiskohuslane kehtestab raamatupidamise siseeeskirjad majandusoperatsioonide dokumenteerimise, dokumendikäibe, dokumentide töötlemise, raamatupidamisregistrite pidamise, inventuuride tegemise ning raamatupidamisaruannete koostamise ja nende analüüsi korra kohta. Raamatupidamiskohuslasel peab olema raamatupidamist reglementeerivate riiklike normatiivaktide ja ettevõtte- (asutuse-, organisatsiooni-) siseste juhendite kogu, mida vajaduse korral täiendatakse. 6. Raamatupidamise korraldamise kohustus lasub ettevõtte (asutuse, organisatsiooni) juhil, kes vastutab selle eest Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud korras. Selle ülesande täitmiseks võib ta toimida alternatiivselt: 1) moodustada ettevõtte (asutuse, organisatsiooni) koosseisus raamatupidamisosakonna, mida juhib pearaamatupidaja; 2) kasutada raamatupidamisfirma teenuseid vastavalt lepingule; 3) kasutada atesteeritud mittekoosseisulise raamatupidamisspetsialisti teenuseid vastavalt lepingule. Eelarvelised riigi- ja omavalitsusasutused võivad vastastikuse kokkuleppe alusel anda oma raamatupidamistöö üle ka vastava omavalitsuse raamatupidamisosakonnale või piirkondlikule raamatupidamistalitusele (tsentraliseeritud raamatupidamisele). 7. Raamatupidamiskohuslane peab pidama raamatupidamist kahekordse kirjendamise põhimõttel. 8. Raamatupidamises tuleb tagada ettevõtte ärisaladuste hoidmine ja andmekaitset reguleerivate seaduste täitmine. Raamatupidamises on ärisaladuse objektiks info ärisuhete, ettevõtte allüksuste ja toodete valmistamise kulude ning rentaabluse, toodete omahinna kalkulatsioonide ja hinnakujunduse ning ettevõtte finantsstrateegia ja taktika kohta. Ärisaladuseks olevat infot ei tohi ettevõttelt nõuda raamatupidamisaruandes. Kõigil isikutel (sealhulgas revidentidel) on vaikimiskohustus neile ametikohustuste täitmisel teatavakssaanud ärisaladuse osas. 9. Raamatupidamisaruanne esitatakse kooskõlas Eesti keeleseaduse nõuetega eesti keeles ja eesti vääringus. II. MAJANDUSOPERATSIOONIDE DOKUMENTEERIMINE JA KIRJENDAMINE RAAMATUPIDAMISREGISTRITES RAAMATUPIDAMISARHIIV 10. Majandusoperatsioonid kirjendatakse kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites. Kronoloogiliseks registriks on operatsioonide þurnaal (päevaraamat). Süstemaatilised registrid on pearaamat (seal toimub arvestus sünteetilistel kontodel) ja analüütiliste kontode registrid (abiraamatud, kartoteegid jne.). Kronoloogiline ja süstemaatiline sünteetiline arvestus on lubatud ühendada ühte registrisse (žurnaali-pearaamatusse). Ühtse operatsioonide þurnaali (päevaraamatu) asemel võib pidada mitut spetsialiseeritud žurnaali. Raamatupidamisregistreid võib vormistada ja säilitada: 1) kirjutatuna käsitsi (manuaalselt); 2) arvutil prinditud dokumentidena (väljatrükina); 3) loetaval mikrovormil (mikrofilm, mikrofišš); 4) perfokaartidel, -lintidel; diskettidel, magnetlintidel ja muudel infokandjatel, mida on võimalik arvutil reprodutseerida trükiväljundiks. Alapunktides 3 ja 4 märgitu vormistamiseks ja säilitamiseks ilma arvuti väljatrükita (alapunkt 2) annab loa Raamatupidamistoimkond. 11. Andmete raamatupidamisregistritesse kirjendamisel on aluseks majandusoperatsioone tõestavad algdokumendid või algdokumentide põhjal koostatud koonddokumendid. Raamatupidamise algdokument on kirjalik tõend, mis kinnitab majandusoperatsiooni toimumist. Algdokumendil on järgmised kohustuslikud rekvisiidid: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev ja koht; 3) operatsiooni sisu ja alus; 4) operatsiooni arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) operatsiooni toimumises osalenud isikute allkirjad, kes vastutavad algdokumendil märgitud andmete õigsuse eest. Operatsiooni iseloomust ja andmetöötlussüsteemist tulenevalt võib lisada täiendavaid rekvisiite. Dokumendid tuleb koostada kas operatsiooni toimumise momendil või, kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. 12. Pearaamatu sissekannete aluseks on alg- (koond-) dokumendi põhjal koostatud raamatupidamislausend, mis sisaldab antud lausendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri ja kuupäeva, debiteeritavad ja krediteeritavad sünteetilised kontod ning operatsioonisummad. Raamatupidamislausend vormistatakse kas dokumendile lisatava memoriaalorderina või märgitakse vahetult dokumendile. Raamatupidamislausendi number näidatakse pearaamatu kontodesse tehtavates sissekannetes. 13. Raha sissetuleku ja väljamineku operatsioonid tuleb kirjendada vastavates raamatupidamisregistrites hiljemalt järgmisel tööpäeval. Ülejäänud majandusoperatsioonide kirjendamisel tuleb tagada ettevõttele vajalik operatiivne väljundinfo. 14. Raamatupidamisdokumentidel ja registrites ei ole lubatud sissekandeid kustutada ning teha õiendamata parandusi. Paranduse tegija märgib paranduse juurde kuupäeva ja oma allkirja. Rahalistel dokumentidel ei tohi esineda parandusi. Raamatupidamisregistrites tehtud ebaõiged lausendid parandatakse stornomeetodil. 15. Raamatupidamiskohuslane koostab ettevõtte (asutuse, organisatsiooni) sünteetiliste kontode kontoplaani lähtudes Raamatupidamistoimkonna poolt kinnitatud tüüpkontoplaanist. Raamatupidamiskohuslane kehtestab eraldi igale sünteetilisele kontole selle analüütilise liigenduse (võimaluse korral ka konkreetse nomenklatuuri). 16. Raamatupidamisdokumendid ja -registrid hoitakse kuni aastaaruande esitamiseni ettevõttes (asutuses, organisatsioonis). Pärast seda antakse need oma ettevõtte (asutuse, organisatsiooni) arhiivi, kus säilitatakse vastavalt riikliku arhiivikorralduse eeskirjadele. Kasutamisaja märkusega varustatud kontoplaanid, raamatupidamisjuhendid ja mehhaniseeritud või automatiseeritud arvestuse protseduuride kirjeldused ja programmid tuleb ettevõttes säilitada vähemalt viie aasta jooksul pärast aruandeperioodi lõppemist selliselt, et varem kasutatud kontoplaani ning arvestusprotseduure oleks võimalik kontrollida. III. VARADE JA ARVELDUSTE ARVESTUS 17. Ettevõtte vara koosneb põhi- ja käibevahenditest. Põhivahendid osalevad majandustegevuses pikema aja jooksul ja neilt arvestatakse amortisatsiooni. Kõik muud varad on käibevahendid. Väikevahendid (odavad või lühikese kasutamisajaga tööriistad, inventar jms.) arvestatakse käibevahendite hulgas. Väikevahendite maksumuse või kasutamisaja ülemmäär ning nende arvestuse ja väärtuse kuludesse kandmise kord kehtestatakse ettevõtte sise-eeskirjadega. 18. Ettevõtte põhi- ja käibevahendid hinnatakse raamatupidamiskontodel soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, kohaleveo, ehitus-, montaaži- ja kasutuselevõtu kuludest. Bilansis näidatakse ettevõtte põhivahendid ja väikevahendid jääkmaksumuses (eraldi soetusmaksumus ja kulum), käibevahendite varud aga soetusmaksumuses. 19. Rekonstrueeritud põhivahendite maksumust suurendatakse rekonstrueerimiskulude summa võrra. 20. Ettevõtte varade ümberhindamisel ning ümberhindamise tulemuste kajastamisel raamatupidamises lähtutakse Eesti Vabariigi Valitsuse vastavast määrusest või Raamatupidamistoimkonna juhendist. 21. Välisvaluuta arvestus toimub eesti vääringus ümberhinnatult operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Kursimuutused näidatakse ettevõtte kasumina (kahjumina). Bilansis hinnatakse välisvaluuta bilansi kuupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. 22. Ettevõte kehtestab põhivahendite eri liikide ettevõttesisesed amortisatsiooninormid Eesti Vabariigis põhivahendite liikidele kinnitatud amortisatsiooninormide intervalli piires. Amortisatsiooninormi intervalli kehtestab Eesti Vabariigi Majandusministeerium. Põhivahendite amortisatsiooniarvestus lõpetatakse, kui nende maksumus on raamatupidamises 100 protsendi ulatuses arvestatud amortisatsiooni. 23. Ettevõtte põhi- ja käibevahendite müügi finantstulemus näidatakse ettevõtte kasumina (kahjumina). 24. Ettevõtte või selle osa ostmisel suurendab ostja oma ettevõtte aktivaid ja passivaid ostetud ettevõtte aktivate ja passivate summadega, millega nad olid arvel müüja raamatupidamisregistrites. Kui ostuhind ületab eelnimetatud summa, siis nende vahe moodustab firmaväärtuse (goodwill). Ostja võtab firmaväärtuse arvele samanimelisel aktivakontol ning see amortiseerub 10 aasta jooksul. 25. Kui ettevõte muudab oma vara arvestuse korda ning kasutatavaid amortisatsiooninorme, peab ta muudatuste tegemise aastal aruande lisades avama tehtud muudatuste sisu ning näitama eraldi iga muudatuse tulemusena bilansis ja kasumiaruandes tekkinud muutuste suuruse rahas. 26. Arvestusperioodi kasum (kahjum) arvutatakse arvestusperioodi jooksul realiseeritud kaupadelt (toodetelt, teenustelt), mis on ostjale üle antud või talle välja saadetud, sõltumata raha laekumise ajast. Laekumata müügiarvete summad on debitoorne võlg, mis arvestatakse vastavatel aktivakontodel. Raha laekumisel debitoorne võlg kustutatakse. 27. Seoses müügitehingutega laekunud ettemaksed (avansid) on kreditoorne võlg, mida arvestatakse vastavatel passivakontodel. Müügitehingu (realiseerimise) toimudes vähendatakse ettemaksete (avansside) summa võrra müügiarvelduste järgset debitoorset võlga. 28. Lootusetu debitoorne võlg kantakse juhtkonna (üldkoosoleku) otsusega maha kas ettevõtte kahjumiks või kaetakse selleks moodustatud reservfondi arvel. Aegunud kreditoorne võlg kantakse ettevõtte kasumiks. Sellekohased selgitused esitatakse aruande lisades. 29. Pikaajaliseks loetakse debitoorne (kreditoorne) võlg ning laen, mille maksutähtaeg on üle ühe aasta. Iga pikaajalise võla ja laenu kohta koostab raamatupidamiskohuslane laekumiste (maksete) tabeli, kus näidatakse maksetähtaegade lõikes laekuv (makstav) võlasumma, protsent ning kogusumma. Aruande lisades tuuakse eraldi välja iga pikaajalise debitoorse (kreditoorse) võla ning laenu saldo, tähtaeg ja protsendimäär aastas. 30. Realiseeritud toodangu omahinna kalkuleerimiseks tuleb kulud jaotada kalkulatsiooniperioodide vahel selliselt, et antud perioodil realiseeritud toodangu omahinda lülitatakse ainult selle toodangu valmistamise ja müügiga seotud kulud. 31. Ettevõttes eelolevateks perioodideks tehtavate tehniliste uuringute, katsetööde, turu-uuringute jms. suured kulud võidakse arvestada kas tulevaste perioodide kuludena, mis kantakse toodangu omahinda hiljemalt järgneva 5 aasta jooksul või kaetakse ettevõttes moodustatud sihtfondide arvel. Aktsiaseltsi asutamiskulud võidakse kapitaliseerida ja kanda kuludesse järgneva 5 aasta jooksul. 32. Käesoleva põhimääruse punktid 17-31 laienevad punkti 2 alapunktis 3 märgitud muudele asutustele ja organisatsioonidele. Eelarveliste asutuste varade ja arvelduste arvestust peetakse kooskõlas Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud eeskirjadega. IV. RAAMATUPIDAMISARUANNE 33. Ettevõte koostab möödunud majandusaasta kohta raamatupidamisaruande, mis koosneb bilansist, kasumiaruandest, finantsseisukorra aruandest ning lisadest. 34. Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Üldjuhul ettevõtte majandusaasta ühtib kalendriaastaga. Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi loal võib ettevõtte majandusaasta olla: 1) 1. maist kuni 30. aprillini või 2) 1. juulist kuni 30. juunini või 3) 1. oktoobrist kuni 30. septembrini. Ettevõtte moodustamisel või likvideerimisel ei või aruandeperiood ületada 15 kuud. 35. Raamatupidamisaruanne tuleb koostada ja kinnitada ettevõtte majandusaasta lõpule järgneva kolme kuu jooksul. Raamatupidamisaruande kinnitatud ärakiri esitatakse Eesti Vabariigi Riiklikule Statistikaametile hiljemalt ettevõtte majandusaasta lõpule järgneva nelja kuu jooksul. 36. Majandusaasta raamatupidamisaruande koostamise ja kinnitamise käik on järgmine: 1) ettevõtte raamatupidamisregistrites kirjendatakse kõik majandusaasta jooksvad operatsioonid, inventeeritakse ettevõtte varad, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, tuuakse välja kasum (kahjum), arvutatakse bilansikontode lõppsaldod ning vormistatakse aruandetabelid ja lisad; 2) aruandes märgitakse juhtkonna ettepanek majandusaasta kasumi jaotamise kohta; 3) kui ettevõttel on haldusnõukogu, näidatakse aruandes haldusnõukogu hinnang juhtkonna töö kohta möödunud majandusaastal; 4) toimub raamatupidamisaruande audiitorkontroll. Audiitori otsus aruande heakskiitmise (mitteheakskiitmise) ja puuduste kohta lisatakse aruandele; 5) audiitorkontrolli otsusega varustatud raamatupidamisaruanne esitatakse ettevõtte omanikule (sõltuvalt ettevõtte liigist kas kõrgemalseisvale organile või omanike üldkoosolekule) kinnitamiseks. 37. Raamatupidamisaruande lisades tuuakse vähemalt kahe viimase majandusaasta kohta: 1) riigimaksude ja omavalitsuse maksude arvutused; 2) puhaskasumi jaotus; 3) kapitaalmahutuste ja rahaliste investeeringute liigendus; 4) pikaajaliste laenude liigendus ja tähtajalisus; 5) pikaajalise debitoorse ja kreditoorse võla liigendus ja tähtajalisus; 6) aktsiate ja osamaksude liigendus; 7) põhivahendite ja arvestatud amortisatsiooni liigendus ja dünaamika; 8) erifondide liigendus ja dünaamika; 9) bilansijärelmiste kontode info; 10) ettevõtte arvestusmetoodikas toimunud muutused; 11) ettevõtte finantstegevuse analüüsi põhinäitajad ja seletuskiri. 38. Ettevõte võib koostada kuu ja kvartali raamatupidamisaruande oma sise-eeskirjade kohaselt. 39. Ettevõtte kasumiaruanne koostatakse järgmise põhiskeemi kohaselt: 1) realiseerimise brutokäive; 2) mahaarvamised brutokäibest (liikide lõikes); 3) realiseerimise netokäive (käesoleva punkti alapunkt 1 miinus alapunkt 2); 4) kulud (liikide lõikes); 5) realiseerimiskasum (-kahjum) (käesoleva punkti alapunkt 3 miinus alapunkt 4); 6) finantstulud (liikide lõikes); 7) finantskulud (liikide lõikes); 8) brutokasum (-kahjum) (käesoleva punkti alapunkt 5 pluss alapunkt 6 miinus alapunkt 7); 9) maksud ja eraldised, mis vähendavad tulumaksuga maksustatavat tulusummat (liikide lõikes); 10) summad, mis suurendavad tulumaksuga maksustatavat tulusummat (liikide lõikes); 11) tulumaksuga maksustatav tulusumma (käesoleva punkti alapunkt 8 miinus alapunkt 9 pluss alapunkt 10); 12) ettevõtte tulumaks; 13) muud maksud ja kasumist tehtavad eraldised (liikide lõikes); 14) ettevõtte puhaskasum (-kahjum) (käesoleva punkti alapunkt 8 miinus alapunkt 9 miinus alapunkt 12 miinus alapunkt 13). 40. Ettevõtte bilanss koostatakse järgmise põhiskeemi kohaselt: A k t i v a 1. Põhivahendid ja muud pikaajalised aktivad: 1.1. Põhivahendid (liikide lõikes) 1.2. Muud pikaajalised aktivad (liikide lõikes) 2. Käibevahendid ja muud lühiajalised aktivad 2.1. Raha (kontode lõikes) 2.2. Lühiajalised investeeringud (liikide lõikes) 2.3. Debitoorne võlg (liikide lõikes) 2.4. Varud (liikide lõikes) 2.5. Muud lühiajalised aktivad (liikide lõikes) P a s s i v a 1. Võõrkapital 1.1. Pikaajalised kohustused (liikide lõikes) 1.2. Lühiajalised kohustused (liikide lõikes) 2. Omakapital 2.1. Seotud omakapital (liikide lõikes) 2.2. Vaba omakapital (liikide lõikes) 41. Ettevõtte finantsseisukorra aruanne koostatakse järgmise põhiskeemi kohaselt: 1) käibekapitali allikad rahandusaastal (allikate lõikes); 2) käibekapitali kasutamine rahandusaastal (kasutusalade lõikes); 3) käibekapitali juurdekasv (+) või kahanemine (-) rahandusaastal (käesoleva punkti alapunkt 1 miinus alapunkt 2); 4) käibekapitali muutus ettevõtte bilansi andmetel (bilansikirjete lõpp- ja algjääkide muutus). 42. Ettevõtte raamatupidamisaruannete liigendatud skeemid kehtestab Raamatupidamistoimkond. 43. Käesoleva põhimääruse punkti 2 alapunktis 3 märgitud muude asutuste ja organisatsioonide raamatupidamisaruannete skeemid kehtestab Raamatupidamistoimkond. Eelarveliste asutuste raamatupidamisaruanded koostatakse ja esitatakse Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud eeskirjade järgi. 44. Ettevõtte (asutuse, organisatsiooni) raamatupidamisaruanded kuuluvad alalisele säilitamisele. V. RAAMATUPIDAMISTOIMKOND 45. Raamatupidamisalast tööd suunab Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi juures tegutsev Raamatupidamistoimkond, kes annab välja kohustuslikke raamatupidamise juhendeid ja metoodilisi soovitusi. Raamatupidamistoimkond kehtestab raamatupidamisspetsialistide atesteerimise korra. 46. Raamatupidamistoimkonna esimehe nimetab Eesti Vabariigi Valitsus ametisse kolmeks aastaks. Raamatupidamistoimkonna esimees määrab kindlaks toimkonna koosseisu. Üks toimkonna liige peab olema jurist. Toimkonna esimees ja liikmed peavad olema raamatupidamise asjatundjad teadlaste ja praktikute hulgast. Raamatupidamistoimkond on õiguspädev, kui kohal on esimees või aseesimees ja kolm liiget, neist üks jurist. 47. Raamatupidamistoimkond võtab otsused vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustavaks toimkonna esimehe hääl. 48. Raamatupidamistoimkonnal on Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi eelarve koosseisus oma iseseisev eelarve. Raamatupidamistoimkonna liikmete ja kaasatud spetsialistide töö kuulub tasustamisele. VI. RAAMATUPIDAMISE PÕHIMÄÄRUSE RAKENDAMINE 49. Käesoleva põhimääruse mittejärgimise korral rakendatakse juriidiliste isikute suhtes Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud sanktsioone, sealhulgas nende tegevuse keelustamist. 50. Käesoleva põhimääruse täitmist kontrollib Eesti Vabariigi Rahandusministeerium. Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumil on õigus saada raamatupidamiskohuslastelt käesoleva põhimääruse täitmiseks vajalikke andmeid.