Vabariigi Valitsus — "Eesti Vabariigi riigiettevõtte põhimääruse" kinnitamise kohta — RT, 1990, 3, 48

Eesti Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada juurdelisatud "Eesti Vabariigi riigiettevõtte põhimäärus". Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. SAVISAAR Eesti Vabariigi riigiminister R. VARE Tallinn, Toompea, 5. juulil 1990. Nr. 140 KINNITATUD Eesti Vabariigi Valitsuse 5. juuli 1990.a. määrusega nr. 140 EESTI VABARIIGI RIIGIETTEVÕTTE PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev põhimäärus määrab kooskõlas vabariigi ettevõtteseadusega kindlaks riigiettevõtte asutamise korra, tema juhtimise põhimõtted, õigusliku seisundi ning tegevuse lõpetamise alused ja korra. 2. Riigiettevõte on ettevõtlusega tegelev majandusüksus, mille omanikuks on Eesti Vabariik. Riigiettevõte asutatakse ja tegutseb üldjuhul nendes tegevusvaldkondades, kus turumajanduse üldine regulatsioonisüsteem ei toimi või on mitteküllaldane riigi strateegiliste ja elanike jaoks esmatähtsate ülesannete lahendamisel. Riigiettevõtte tegevuse juhtimine toimub riigi kui omaniku kontrolli all käesolevas põhimääruses ettenähtud korras. 3. Riigiettevõte on juriidiline isik, ta valdab, kasutab ja käsutab talle antud Eesti Vabariigi omandit vastavalt oma tegevuse eesmärkidele seadusandluses ettenähtud ning ettevõtte põhikirjas kindlaksmääratud piires. Riigiettevõte vastutab riigi huvide järgimise, omandi säilimise ja rohkendamise eest. 4. Riigiettevõte vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Riik ei vastuta riigiettevõtte kohustuste eest, samuti ei vastuta riigiettevõte riigi kohustuste eest. Riigiettevõtte kahjum, mis on tingitud tema tegutsemisest ebasoodsates majandamistingimustes ega ole tekkinud ettevõtte enda süül võidakse katta riigieelarvest. II. RIIGIETTEVÕTTE ASUTAMINE 5. Riigiettevõte asutatakse ja registreeritakse ettevõtteseaduses ja käesolevas põhimääruses ettenähtud korras. 6. Riigiettevõtte asutamise õigus on Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse alusel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt volitatud organil (edaspidi - valitsuse poolt volitatud organ). 7. Riigiettevõtte asutamise ettepaneku võivad esitada Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, keskasutused ja teised riigiettevõtted. Kirjalikus ettepanekus tuleb põhjendada antud majandusüksuse asutamist riigiettevõttena. Koos asutamisettepanekuga tuleb esitada riigiettevõtte asutamise tehnilis-majanduslik põhjendus ning põhikirja projekt. 8. Valitsuse poolt volitatud organ kui riigiettevõtte asutaja kinnitab selle põhikirja, taotleb kohalikult omavalitsuselt asutamisloa ning esitab põhikirja registreerimiseks. 9. Riigiettevõtte põhikiri peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) riigiettevõtte nimi ja asukoht; 2) tegevuse eesmärgid ja tegutsemisalad; 3) riigiettevõtte valdusse, kasutusse ja käsutusse üleantava riigivara (põhikapitali) suurus ja koosseis; 4) riigiettevõtte juhtorganite moodustamise kord ja nende pädevus; 5) kasumi jaotamise ja kasutamise ning kahjumi katmise kord; 6) riigiettevõtte reorganiseerimise ja likvideerimise alused ja kord. Põhikirja võib võtta ka muid punkte, mis ei ole vastuolus Eesti Vabariigi seadusandlusega. III. RIIGIETTEVÕTTE JUHTIMINE 10. Riigiettevõtte kõrgeimaks organiks on riigiettevõtte haldusnõukogu (edaspidi - haldusnõukogu), mille liikmete kaudu riik viib ellu oma majanduspoliitikat ning teostab järelevalvet ettevõttele üleantud riigiomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise üle. 11. Haldusnõukogu moodustab valitsuse poolt volitatud organ tähtajaga mitte üle viie aasta. Haldusnõukogu arvulise suuruse määrab kindlaks valitsuse poolt volitatud organ sõltuvalt ettevõtte tähtsusest vabariigi majandusele, tema põhikapitali ja käibe suurusest ning töötajate arvust. Pooled haldusnõukogu liikmed nimetatakse selle ministeeriumi, keskasutuse või muu valitsemisorgani spetsialistide hulgast, kelle halduses riigiettevõte hakkab tegutsema, pooled aga vabariigi teadlaste, majandus-, rahandus- ja ühiskonnategelaste hulgast. Haldusnõukogu liikmed valivad enda hulgast nõukogu esimehe ja tema asetäitja. 12. Haldusnõukogu koosolekud kutsutakse esimehe või tema asetäitja poolt kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. 13. Haldusnõukogu: 1) nimetab oma volituste ajaks ametisse direktori ning direktori ettepanekul tema asetäitjad, kinnitab nende ametipalgad; 2) korraldab ettevõtte revisjonialast tööd; 3) kinnitab ettevõtte aastaaruande ja bilansi, otsustab kasumi jaotuse; 4) määrab kindlaks ettevõtte majandustegevuse perspektiivsed suunad; 5) otsustab pikaajaliste laenude võtmise, esinduste ja filiaalide asutamise ning investeeringute teistesse ettevõtetesse paigutamise; 6) esitab valitsuse poolt volitatud organile ettepanekuid ettevõtte kahjumi katmiseks riigi poolt, kui need ei ole põhjustatud ettevõtte ebaefektiivsest tegevusest; 7) töötab välja ja esitab valitsuse poolt volitatud organile ettepanekuid põhikirja muutmise, ettevõtte reorganiseerimise või tema tegevuse lõpetamise kohta; 8) esitab valitsuse poolt volitatud organile (riigiettevõtte asutajale) ettepanekuid ettevõtte vara privatiseerimise küsimustes. 14. Haldusnõukogu on pädev otsuseid vastu võtma, kui koosolekus osalevad vähemalt pooled nõukogu liikmed. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud käesoleva põhimääruse punkti 13 alapunktis 7 nimetatud küsimused, mis otsustatakse 3/4 häälteenamusega. Igal haldusnõukogu liikmel on koosolekul üks hääl. 15. Riigiettevõtte igapäevast tööd juhib ja korraldab ettevõtte direktor, kelle nimetab ametisse riigiettevõtte haldusnõukogu oma volituste tähtajaks. Direktor esitab haldusnõukogule läbivaatamiseks ja kinnitamiseks riigiettevõtte aastaaruande ja bilansi ning kannab ettevõtte töö tulemuste eest riigi ees vastutust seadusandluses ettenähtud korras. Haldusnõukogu võib direktori ametist vabastada ka ennetähtaegselt, kui direktori tegevus on vastuolus ettevõtte põhikirja või seadusandlusega. Riigiettevõtte direktor tegutseb ettevõtte nimel ilma erivolituseta, esindab teda kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, käsutab ettevõtte vara, sõlmib lepinguid, annab välja volikirju ning avab pankades ettevõtte arveldus- ja muid arveid. 16. Riigiettevõtte direktor määrab kindlaks töötajate üldarvu ettevõttes, nende jaotuse kutse ja tööoskuse järgi ning kinnitab ettevõtte koosseisu, kehtestab töötajate töökorralduse vormid, viib läbi tarifitseerimise, määrab töölistele järke ja spetsialistidele kategooriaid, kehtestab töö- ja puhkeaja reþiimi ning töötasustamise ja materiaalse stimuleerimise vormid ja süsteemid. 17. Riigiettevõtte direktori asetäitjad tegutsevad ettevõtte nimel oma pädevuse piires. 18. Riigiettevõtte finants- ja majandustegevust kontrollivad revident või revisjonikomisjon. Revidendiks ja revisjonikomisjoni koosseisu ei tohi valida haldusnõukogu liikmeid, ettevõtte juhtkonda kuuluvaid isikuid ning raamatupidamise eest vastutavaid töötajaid, samuti nendega lähedases suguluses või hõimluses olevaid isikuid. 19. Revisjonikomisjon on kohustatud kontrollima riigiettevõtte aastaaruannet ja -bilanssi, samuti likvideerimisbilanssi. Revisjonikomisjon koostab revisjoniaruande, mis lisatakse ettevõtte aastaaruandele. IV. RIIGIETTEVÕTTE REORGANISEERIMINE JA LIKVIDEERIMINE 20. Riigiettevõtte reorganiseerimise või likvideerimise otsustab valitsuse poolt volitatud organ. Vastava ettepaneku võib esitada haldusnõukogu. Riigiettevõtte reorganiseerimiseks loetakse selle ettevõtte tegevuse ümberkorraldamist ühendamise, liitmise, jagamise, eraldamise või ümberkujundamise teel koos asjaajamise ja vara üleandmisega ühele või mitmele riiklikus omandivormis töötavale õigusjärglasele. Riigiettevõtte likvideerimiseks loetakse selle ettevõtte tegevuse lõpetamist ilma õigusjärglaseta koos tema asjaajamise ja vara likvideerimisega. Riigiettevõtte üksikute osade ja vara privatiseerimisega ei pea kaasnema ettevõtte likvideerimine. 21. Riigiettevõtte ühendamisel lähevad ühendatava ettevõtte varalised õigused ja kohustused üle uue põhikirja alusel ja uue nime all ühendamise tagajärjel tekkinud ettevõttele. 22. Riigiettevõtte liitmisel lähevad kõik liidetava ettevõtte varalised õigused ja kohustused üle teisele ettevõttele, kes jätkab oma tegevust suuremas mahus endise põhikirja alusel ja endise nime all. 23. Riigiettevõtte jagamisel lähevad jagamise tulemusel tekkinud uutele ettevõtetele jaotusakti alusel üle reorganiseeritud ettevõtte varalised õigused ja kohustused vastavates osades. 24. Riigiettevõttest ühe või mitme uue ettevõtte eraldamisel lähevad eraldamisakti alusel igale neist vastavates osades üle reorganiseeritud ettevõtte varalised õigused ja kohustused, kusjuures reorganiseeritud ettevõte jätkab oma tegevust väiksemas mahus endise põhikirja alusel ja endise nime all. 25. Riigiettevõtte ümberkujundamisel (sh. privatiseerimisel) muudetakse selle ettevõtte organisatsioonilist vormi sellisel määral, et ta lõpetab oma tegevuse riigiettevõttena ning jätkab mingi muu Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud ettevõtteliigina. 26. Riigiettevõte likvideeritakse: 1) kui on ära langenud edasise tegevuse vajadus ja teda ei ole võimalik reorganiseerida; 2) ettevõtte pikaajalise maksevõimetuse korral, kui valitsuse poolt volitatud organ ei nõustu ettevõtte võlgade tasumisega; 3) muudel Eesti Vabariigi seadusandlusega ja ettevõtte põhikirjas ettenähtud alustel. 27. Riigiettevõtte likvideerimiseks määrab valitsuse poolt volitatud organ kindlaks likvideerimise korra ja tähtaja, mis ei tohi ületada ühte aastat, samuti tähtaja kreeditoride pretensioonide esitamiseks, mis ei tohi olla lühem kui kaks kuud pärast ettevõtte likvideerimise väljakuulutamist Riigi Teatajas. Riigiettevõtte likvideerimisele pööramisest teatab likvideerimiskomisjon, näidates ära ettevõtte likvideerimise tähtaja, likvideerimiskomisjoni koosseisu ja asukoha, kreeditoride pretensioonide esitamise korra ja tähtaja. 28. Riigiettevõtte likvideerimise viib läbi likvideerimiskomisjon, kelle arvulise suuruse ja koosseisu määrab kindlaks valitsuse poolt volitatud organ. Valitsuse poolt volitatud organil on õigus teha ettevõtte likvideerimine ülesandeks sellele ettevõttele endale (ettevõtte direktorile) või anda likvideerimise läbiviimine kommertsalusel revisjoni- ja raamatupidamisalase konsulteerimisega tegelevale ettevõttele. 29. Likvideerimiskomisjoni moodustamise momendist lõpetab likvideeritava riigiettevõtte juhtorgan ettevõtte juhtimise ning annab asjaajamise ja vara üle likvideerimiskomisjonile. 30. Likvideerimiskomisjoni poolt likvideeritavale ettevõttele, samuti tema kreeditoridele tekitatud kahju eest vastutavad likvideerimiskomisjoni liikmed solidaarselt vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele. 31. Likvideerimiskomisjoni tööd kontrollib likvideeritava ettevõtte revisjonikomisjon. 32. Riigiettevõtte likvideerimisest järelejäänud vara saatuse otsustab valitsuse poolt volitatud organ.