Vabariigi Valitsus — Eesti NSV-s ehitus- ja planeerimisprojektide ekspertiisi tegemise korra kohta

Avaldatud ÜVT 1990, 8, 140 - 16.03.1990 Ehitus- ja planeerimisprojektide ekspertiisi korrastamiseks Eesti NSV Valitsus määrab

1. Kehtestada, et alates 1990. aastast teevad Eesti NSV-s ehitiste ja rajatiste projekteerimise lähtematerjalide ning ehitus- ja planeerimisprojektide ekspertiisi enne projektide kinnitamist

ENSV Ehitusministeeriumi projektide riikliku ekspertiisi osakond;

ENSV Keskkonnaministeeriumi ökoloogilise ekspertiisi osakond;

maakondade ja vabariiklike linnade valitsuste isemajandavad ekspertiisitalitused.

Eesti NSV ministeeriumid, riiklikud ametid, koondised, ettevõtted ja organisatsioonid loovad vajadusel iseseisvaid isemajandavaid ekspertiisitalitusi.

Ekspertiisitalituste töös võivad osaleda üksnes vastavaid litsentse omavad eksperdid.

2. Ekspertiisid jagunevad otstarbekuse ja ökoloogilise sobivuse, arhitektuurilis-ehituslikeks, majanduslikeks ja tehnilisteks ekspertiisideks.

3. Otstarbekuse ja ökoloogilise sobivuse ekspertiisi teevad kõikide vabariigi territooriumile rajatavate ehitiste ja planeerimisprojektide projekteerimise lähtematerjalidele vastavate maakonna- ja linnavalitsuste ekspertiisitalitused.

Ehitiste otstarbekuse ja ökoloogilise ekspertiisi soovitus on projekteerimise lähteülesande ja arhitektuurplaneerimisülesande kinnitamise aluseks.

4. Arhitektuurilis-ehituslikku ekspertiisi tehakse ehitus- ja planeerimisprojektidele, kusjuures eksperthinnang on ehitusloa väljastamise aluseks.

5. Majanduslikku ja tehnilist ekspertiisi tehakse ehitusprojektidele.

Riigieelarvest finantseeritavate ehitiste projektidele on majanduslik ekspertiis kohustuslik.

6. Panna ENSV Ehitusministeeriumile kogu ehitusalase ekspertiisitöö koordineerimine ja kontrollimine.

7. ENSV Ehitusministeeriumis ja ENSV Keskkonnaministeeriumis vaadatakse läbi

1) maakondade planeerimisskeemid;

2) linnade ja asulate generaalplaanid;

3) tööstusrajoonide arendamis- ja planeerimisskeemid;

4) üle 2 milj. rublase eelarvelise ehitusmaksumusega tootmisobjektide projektid;

5) magistraalmaanteede ja -raudteede, lennuväljade, magistraalsete gaasitrasside ning elektri- ja sideliinide projektid;

6) käesoleva punkti alapunktides 1-5 nimetatud skeemide, generaalplaanide ja projektide projekteerimise lähtematerjalid.

8. Maakonna- või linnavalitsuste ekspertiisitalitustes vaadatakse läbi

1) linnaosade, mikrorajoonide ja kvartalite hoonestusprojektid;

2) maakonna või linna territooriumil ehitamisele tulevate ehitiste ja rajatiste projekteerimise lähtematerjalid ja projektid.

9. Ekspertiisi tegemise tähtajaks määrata kuni üks kuu. Lubada eriti keeruliste ja suuremahuliste ehitiste projektide ekspertiisi tegemise tähtaeg kindlaks määrata ekspertiisi tellija ja ekspertiisitalituse omavahelisel kokkuleppel.

10. ENSV Ehitusministeeriumil koos maakonna- ja linnavalitsustega töötada välja ja kinnitada kolme kuu jooksul vastavate ekspertiisitalituste põhimäärused.

11. Tunnistada kehtetuks

1) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 21. märtsi 1985.a. määruse nr. 152 "Projekteerimis- ja eelarvetöö edasise täiustamise ning ehituses ekspertiisi ja autorijärelevalve osatähtsuse suurendamise kohta" punkt 8;

2) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 10. septembri 1987.a. määrus nr. 484 "Vabariiklikele ja kohalikele juhtimisorganeile alluvate ettevõtete, hoonete ja rajatiste ehitusprojektide ja -eelarvete ekspertiisi täiustamise kohta";

3) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 9. septembri 1987.a. määruse nr. 629 "Eesti NSV valitsuse otsuste kehtetuks tunnistamise ja muutmise kohta kapitaalehituse küsimustes" punktis 2 kinnitatud Eesti NSV valitsuse otsustes tehtavate muudatuste punktid 1 ja 3;

4) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 16. mai 1989.a. määrus nr. 170 "Eesti NSV Ministrite Nõukogu 10. septembri 1987.a. määruse nr. 484 täiendamise kohta".

Eesti NSV Valitsuse esimees I. TOOME

Eesti NSV riigiminister T. JÄRVE