Vara Vallavolikogu — Vara lasteaia arengukava kinnitamine — KO, 2, 27

Koolieelse lasteasutuse seaduse § 91 alusel Vara Vallavolikogu võtab vastu määruse: 1. Kinnitada Vara lasteaia arengukava (lisatud). 2. Määrus jõustub 18. oktoobril 2002. a. Volikogu esimees Madis AVI VARA LASTEAIA ARENGUKAVA 1. SISSEJUHATUS Vara lasteaia arengukava on koostatud aastani 2005. Selles on fikseeritud senine areng, lasteaia tegevuse eesmärgid ja põhisuunad, tegevuskava lähiaastateks. Eraldi tuuakse välja lasteaia tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused. Arengukava on tihedalt seotud õppekavaga ja on aluseks iga õppaasta lasteaia üldtööplaani ning rühmade tegevuskavade koostamisel. Arengukavas püstitatud eesmärkide ning põhiülesannete täitmist arutatakse igal õppeaastal üldkoosolekul ja parandusi tehakse vastavalt lasteaia ja valla arengust lähtuvalt. 2. AJALUGU Vara lasteaed alustas tööd 1. juunil 1992. a. Maja ehitati kahele rühmale ja 36 lapsele. Lasteaia nimekirjas lapsi: 1992.–1993. a – 39 1993.–1994. a – 39 1994.–1995. a – 31 1995.–1996. a – 36 1996.–1997. a – 34 Kõik need aastad oli juhatajaks Tiina Edenberg. Aastast 1998 on juhataja Silvi Sarapuu. Lapsi: 1997. – 1998. a – 31 1998. – 1999. a – 34 1999. – 2000. a – 30 2000. – 2001. a – 33 2001. – 2002. a – 40 2002. – 2003. a – 38 Lasteaed avati suurmajandite ajal. Nüüd on ühismajandist saanud ühistud. Lasteaed on jäänud ja seni rahuldanud kõikide perede soovid lasteaia kohtadele. Eriti on tähelepanu all kooliminejad lapsed.Tänu valla sotsiaaltöötajale, kes on leidnud võimaluse toetusele, on need lapsed kõik lasteaias. 3. HETKEOLUKORD Vara lasteaed on väikelaste hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav lasteasutus. Lasteaed toetab perekonda, soodustab lapse kasvamist ja arenemist. Kuna lasteaias on kõige tähtsam laps, tema areng ja vajadused, siis oleme arengukava koostamisel eelkõige lähtunud lapsest ja tema vanematest. Meie eesmärgiks on terve, otsustusvõimelise, elus toimetuleva, loova isiksuse kujundamine, kes on valmis omandama eelkooliharidust. Lasteaed lähtub hariduse andmisel koolieelse lasteasutuse seadusest, lasteaia raamõppekavast. Hetkel on lasteaias 40 last, kaks rühma lapsi vanuses 2,5–7 a. Asume suurtes avarates ruumides küla keskel. Laste kasutuses on mängutuba, magamistuba, riietusruum ja suur saal, mis kipub pidude ajal kitsaks jääma. Saalis toimuvad muusikatunnid ja liikumistunnid ning ühisüritused. Lasteaia õppekasvatustööga tegelevad neli õpetajat, kaks õpetaja abi ja juhataja. Aastatega on kujunenud kindlad traditsioonid, milleta ei saa lasteaed läbi: kevadpidu, jõulupidu, lõpupidu koos näidenditega, kus esinevad lapsed koos kasvatajatega, vestlused hommikuringis, õppepäevad vanematele koos lapsega. Kuna alati ei saa kinni pidada aasta algul koostatud plaanidest, sest lasteaia elu nõuab paindlikkust ja kiiret ümberhääletamise oskust, siis tegelik igapäevane töö kajastub rühmapäevikus, stendidel. Lasteaia traditsioonid on jäädvustatud videolindile, kroonikas ja fotodel. 3.1. Missioon Koolieast noorematele lastele alushariduse omandamise, hoiu ja eakaaslastega suhtlemise võimaldamine, arvestades ealisi, soolisi ja individuaalseid vajadusi ja iseärasusi. Eelkooliealiste laste arendamine ja ettevalmistamine teadmiste, oskuste, vilumuste, käitumisoskuste jne kujundamise läbi, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. 3.2. Visioon Terve, tugev, edukas laps. 4. SWOT-ANALÜÜS TUGEVUSED – tahe töötada lastega – hea asukoht – avarad rühmaruumid ja sobiva suurusega rühmad – tugev tase käelises tegevuses – väikese sissetulekuga perede rahulolu – logopeedilise abi olemasolu – võimalus jõuda koostööni iga lapsevanemaga – täiendusõppes osalemise võimalus NÕRKUSED – pedagoogilise kaadri vähesus – ideede nappus – rutiini langemine – sanitaarruumide halb olukord VÕIMALUSED – luua sidemed teiste lasteaedadega – hoida sidet kooliga, vallaga, lastevanematega – leida raha lastevanemate koolitamiseks – parem koostöö hoolekoguga – kaasata lapsevanemaid igapäevaellu – suurendada lastevanemate osalustasu OHUD – perede vaesumine maal, tööpuudus – koondamine – teadmatus, mida toob kaasa haldusreform – ressursside nappus – alkoholism – narkomaania 5. ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED 1. Lasteaia arengukava on dokument, mis sätestab lasteaia hetkeolukorra ning näitab arengu põhisuunad edaspidiseks. 2. Arengukava kirjeldab lasteaia töö kvaliteedi tõstmist, määratleb arengu sisu ja vahendid. 3. Arengukava on abiks püstitatud eesmärkide ja lahenduste pidevaks ja sihikindlaks elluviimiseks. 4. Väljatöötatud arengukava arvestatakse lasteaia eelarve koostamisel. 5. Arengukava tagab lasteaia sihipärase arengu lähiaastateks ja selle kaudu orienteerituse tulevikueesmärkidele. 6. Arengukava aitab näidata lasteaia töid ja tegemisi kokkuvõtlikus vormis. Arengukava koostamise lähtepunktid: – Lasteaed peab tagama turvalise ja lastepärase keskkonna igale lapsele, kus saab mitmekülgselt areneda, arvestades iga lapse ealisi ja individuaalseid iseärasusi. – Lasteaed on paindlik ja suudab reageerida ühiskonna muutustele. – Koostöö teiste lasteasutustega, kooliga, omavalitsusega. – Lasteaia avatus perekonnale – nõustamise ja koostöö vormina. – Arenemisvõimeline, kompetentne, koostööle orienteeritud personal on õppe- ja kasvatustöö oluline kvaliteedi tagatis. – Omavalitsuse teadvustamine lasteaia vajalikkusest tagab hea majandusliku kindlustatuse. – Arengukava osa on õppekava, mis sisaldab ainekavasid ja üritusi. Õppekavad on lasteaia õppe- ja kasvatustöö aluseks ja vastavad Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud alushariduse raamõppekavale. ÕPPEKAVA ülesanne on: TAGADA LASTE IGAKÜLGNE ARENG, mille eesmärgiks on KOOLIVALMIDUS. – Valmistada lapsi ette kooli astumiseks, süvendada nende teadmisi, oskusi, vilumusi, mis tagaksid eduka edasijõudmise igapäevaelus ja koolis. – Võimaldada lastevanematele laste päevast hoidu. – Toetada ja abistada lapsevanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel. – Tagada laste turvatunne ja tervise kaitse. – Järgida õppe- ja kasvatustegevuses rahvakalendrit. – Suunata lapsi nägema enda ümber head ja ilusat. – Tunda sõbra tuge ja toetada ise sõpra. Kõike seda tehakse läbi mängu – mäng ja õppimine käsikäes. Eesmärkide elluviimiseks kasutatakse erinevaid tööviise – vaatlust, vestlust, õppemänge, õppekäike, uurimisi, katseid, lavastusmänge, jutustamist. Nende tööviisidega koos arendatakse last intellektuaalselt, emotsionaalselt, füüsiliselt, luues aluse oskusele kuulata, vaadelda, seostada kõike õpitut praktilise eluga, et lapsel tekiks soov ja tahe õppida, et kooli jõuaksid lapsed, kes on ÕPETATAVAD ja ISE VALMIS ÕPPIMA. 5.1. Õppe- ja kasvatustöö 2001–2002 Eesmärk – kasvatada lastes sõbralikkust ja viisaka käitumise oskust. Lapse kui isiksuse arendamine, lapse tervise tugevdamine. Rühmaruumide kujunduses erinevate võimaluste leidmine ja rakendamine. Perekonna ja lasteaia vahelise koostöö parandamine. Alustada arengukava koostamist. 2002–2003 Eesmärk – laste muusikalise kuulmise, laulmisoskuse, rütmitaju arendamine. Süvendatud töö lastevanematega lasteaia igapäevaelu ja ühisürituste korraldamisel. Töökogemuste vahetamine teiste lasteaedade kolleegidega. Alustada laste analüüsimist kaks korda aastas. Rühma tööst analüüs õppeaasta lõpus. 2003–2004 Eesmärk – «Laps ja raamat». Rikastada laste tundemaailma ja pakkuda positiivseid elamusi läbi dramatiseeringute ja lavastusmängude. Arendada väljendusoskust ja esinemisjulgust. Jätkata erilise tähelepanu pööramist koostööle peredega läbi ühisürituste. Lastevanemate hinnang tegeluste ja lapse lasteaias veedetud päeva kohta. Ametijuhendite uuendamine. Põhieesmärk: – tagada laste hoid, kooliks ettevalmistus, eakohane kehaline ja käeline tegevus, tervise arendus, hälvete ja puuete tasandus, võimalused meelepärasega organiseeritult tegeleda – esimesse klassi õppima asunud on saanud lasteaiast hea kooliks ettevalmistuse – eraldi tähelepanu on pööratud andekatele, mahajääjatele, puuetega lastele ning võimaldatud neile individuaalõppekavu ja sobivaid õppevorme – efektiivsete õppekeskkondade loomiseks on kasutatud ajakohaseid õppemeetodeid ja -vahendeid – tagatud laste pidev tervise jälgimine, tugevdamine ja arendamine – võimaldatud laste igakülgne arendamine ka õues mängualal – lastevanematega on mõistev koostöö laste arendamiseks – lasteaias on kompetentne, arenguvõimeline ja koostööle orienteeritud personal – lasteaia personali töö on väärtustatud – lasteaial on hea majanduslik kindlustatus – toimib koostöö vallavalitsuse ja kooliga – lasteaias on hea mikrokliima – märksõnaks «kvaliteetne lasteaed» – Vara lasteaed on avatud lasteaed Eesmärkide saavutamiseks lähtutakse: – olemasolevast kaadrist – tüdrukutest ja poistest, kellel tuleb arendada eeldusi iseseisvalt toimetulekuks igapäevaelus ja koolis – koostööst perede ja teiste piirkonna asutustega – olemasolevatest ressurssidest Eesmärkideni jõudmise tulemuslikkust hinnatakse järgmiste indikaatorite kaudu: – kooliks valmisolek (koolivalmiduse test) – toimetulek algklassides (tagasiside õpetajatelt) – füüsiline ja vaimne areng koolieelses lasteasutuse oleku ajal (arengumapid) – kaadri kvalifikatsioon ja täienduskoolitus (atesteerimine) – ressursside optimaalne kasutamine (järelevalve) 6. STRATEEGIAD AASTATEKS 2002–2005 6.1. Õppe- ja kasvatustöö täiendamine Õppekava arendus – õppekava osade ning õppe- ja kasvatustöö plaanide koostamisel võtta aluseks lasteaia missioon ning tulevikuvisioonist tulenevad eesmärgid – eriline tähelepanu erivajadustega lastele – individuaalõppekavade koostamine koos logopeedi ja rühmaõpetajatega – terviseõpetuse tegevuste läbiviimisel kaasata enam tervishoiutöötajat – koostada lasteaia õppekava ühe koostisosana laste tantsu- ja mänguringi tegevuskava Õppetegevus – osaleda aktiivsemalt eri projektide koostamisel (terviseedenduslik, spordiüritused) – õpetada lapsi ise tegema valikuid, julgustada langetama otsuseid, mis on seotud igapäevatoimingutega lasteaias – laulu- ja mänguring on väikelaste arendamiseks ning noorte emade õpetamiseks, suunamiseks ning teadmiste suurendamiseks kasvatusküsimustes – anda lasteaias võimalus lastel tutvuda erinevate huvitegevustega – õhtupoolse aja efektiivne kasutamine – luua mõlemasse rühma üksiolemise nurk, kus oleks võimalus eralduda teistest – alustada laste «kasvumappide» koostamist ja laste analüüsidest kokkuvõtete tegemist ning lastevanematele individuaalset selgitamist laste arengu kohta – jätkata individuaaltööd (laulmine, dramatiseerimine) – jätkata traditsioonilisi majaüritusi ning leida uudseid lahendusi – töötada välja laste arengu hindamise tabeli vorm – valmistada ette ja viia läbi õppepäevi lastevanematele koos erialaspetsialistidega. 6.2. Personali arendamine Õpetajad – olemasolevate ressursside paremaks kasutamiseks jätkata koolitusvajaduste selgitamist ning lähtudes arengukava ja õppekava eesmärkidest koostada koolitusplaan ning vastavalt sellele valida ka lühiajalised kursused – igal aastal saata üks töötaja 160-tunnisele täienduskoolitusele – atesteerimise kord kujundada selliseks, et sellest oleks võimalik välja lugeda õppe- ja kasvatustöö kvaliteedi tunnused ning et see motiveeriks olema edukas – õpetajate hea taseme säilitamiseks julgustada ja suunata õpetajaid alustama tasemekoolituse õpinguid (kõrghariduse omandamine) Personal – toetada ja planeerida tehnilise personali koolitus koolituskava alusel – lasteaia töö hea taseme tagamiseks on vaja viia läbi meeskonnatöö põhiseisukohtade omandamiseks vastav koolitus – esmaabikursus ühele inimesele – õppepäev – suhtlemine lapsevanemaga 6.3. Juhtimise arendamine – pidevalt uuendada dokumentatsiooni ja viia vastavusse seadusandlusega – edukalt toimiva organisatsiooni tagamiseks delegeerida tööülesandeid ning suurendada iga töötaja vastutust töötulemuste eest – viia lõpule sisehindamissüsteem, mille abil määratleda edasised arenguvajadused – viia töötajad arusaamiseni, et enesehindamine on abivahend eesmärkide saavutamise jälgimisel ja jätkata eneseanalüüsidega – alustada arenguvestlustega – jätkata küsitlusi lastevanematele rahulolu kohta – leida koos hoolekoguga paremaid ja efektiivsemaid töövorme lastevanemate kaasamiseks lasteaia arengusse – vaadata läbi ja teha muudatusi ametijuhendites vastavalt lasteaia töö arengule 6.4. Koostöö arendamine Lastevanematega – pöörata erilist tähelepanu lastevanematele rühma tutvustamisel, anda informatsiooni lasteaia taotlustest, õppe- ja kasvatustöö eesmärkidest, ootustest lastevanematele – kaasata enam lapsevanemaid lasteaia ja rühma igapäevaellu (remontimine, õmblemine, kostüümide valmistamine, materjalide muretsemine) – leida erinevaid võimalusi ja vorme ergutamaks vanemaid tutvuma lapse rühmaga, lahtised tegevused lastega, näidistegevused vanematega, ühismeisterdamised jne – alustada lastevanematele õpetajatel kursustel omandatud uudse ja huvitava informatsiooni jagamist õppe- ja kasvatusküsimustes – perepäevade korraldamine kaasates lapsevanemaid ettevalmistustesse ja läbiviimistesse – mihklilaat, kevadine suurüritus, mänguväljaku laiendamiseks mänguvahenditega – viia läbi eraldi koosolek «kasvumappide» koostamise ja sisu kohta – koostada iga-aastaselt lastevanemate nõustamise kava, võttes aluseks lastevanemate küsitlustest soovitud teemad – terviseedendus, pedagoogika, psühholoogia – muuta tõhusamaks individuaalvestlused lapsevanematega laste edusammudest ja arengust, suunata ja juhendada 6.5. Koostöö hoolekoguga – muuta hoolekogu töö tõhusamaks – mitte valida igal aastal uued liikmed, vaid ainult hoolekogust lahkunud liikmete asemele uued, et oleks tagatud töö järjepidevus ning uute liikmete väljaõpetamine – parandada lasteaia õueala vahendeid – selgitada välja vähemkindlustatud perekonnad ning leida neile maksusoodustusi – info levitamine koosolekutel vastuvõetud otsuste kohta – selgitada välja valverühma vajadus 6.6. Koostöö teiste asutustega – jätkata algklassiõpetajatega ja lasteaia kooliminevate lastega näitlikke õppetunde koolimajas ning lasteaia- ja kooliõpetajate ühiseid kokkusaamisi – jätkata Vara Põhikooliga koostööd – ühisüritused, õppepäevad, täienduskoolitus kogemuste ja info vahetus – jätkuvalt avaldada kohalikus lehes artikleid lasteaias toimuvast – teavitada oma piirkonnas alushariduse vajalikkusest, oma lasteaia reklaamimine – parandada koostööd kohaliku omavalitsusega – leida koostöövõimalusi sponsorite ja partnerite leidmisel – projektid – koostöö arendamine erinevatel kasvatusprintsiipidel või töökorralduslikel alustel töötavate lasteaedade külastamisega – silmaringi avardamine 6.7. Majandustegevus – eelarvevahendite juurdekasv palgafondi osas 2003. a – õpetajatel 15%, abipersonalil 20% – töökeskkonna parandamine – aknad, uksed, põrandakate, seinad – inventari uuendamine rühmades – kapid, riiulid – uute mänguasjade ja õppevahendite muretsemine – mänguvahendite uuendamine õuealal – köögi tervisekaitsenõuetele vastavusse viimise lõpetamine – valgustuse nõuetele vastavusse viimine rühmaruumides – laste san.sõlmede kapitaalremont – saali põranda vahetus Planeeritud tööd vastavalt majanduslikele võimalustele pikemaks perspektiiviks. Kõiki töid teostatakse koostöös omavalitsusega vastavalt sellele, kuidas laekuvad rahad vallavalitsusele. – köögi nõuetele vastavusse viimine lõpetada 2002. a – alarmsüsteemi paigaldus 2002. a – saali põranda remont 2002. a – remontida üks rühmaruum 2003. a – remontida teine rühmaruum 2004. a – koridori põrandakatte vahetus 2003. a – õueala vahendite uuendamine 2002. a – akende värvimine 2002. a – uute mänguasjade muretsemine pidev – uute õppevahendite muretsemine pidev – laste sansõlmede remont 2005. a – laste voodiriiete uuendamine 2003. a – personali duširuumi remont 2004. a – koridori remont 2003. a – uue pesumasina muretsemine 2002. a – pesuruumi sanremont 2004. a Kõikide tööde finantseerijaks on Vara Vallavalitsus ja vastutajaks juhataja koos majandusjuhatajaga. 7. ARENGUKAVA MUUTMISE KORD Lasteaia arengukavas püstitatud eesmärkide ning põhiülesannete täitmist arutatakse iga õppeaasta lõpus. Parandusi ja muudatusi tehakse lasteaia ja valla arengust lähtuvalt. Arengukava kinnitamine toimub Vara Vallavolikogus. 8. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Juhatajate kursuste materjalid 2001–2002 2. Koolieelse lasteasutuse seadus, 1999. a, Riigi Teataja 3. Kvaliteedikoolitus – meeskondade juhtimine, kursuste materjalid 4. Lapsest saab koolilaps Martinson, M., 1998. a 5. Alushariduse õppekava, 1999 6. «Hea Alguse» programm, 1997 7. Lapsest saab koollaps, Pandis, M., 1998 8. Sotsiaalministri määrus nr 64. «Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuded» 9. Kooli strateegiline juhtimine ja arendamine, Türnpuu, L., 1999