Vabariigi Valitsus — "Keelte õpetamise ja keeleoskusnõuete kehtestamise kord" kinnitamisest

1. Vastavalt Eesti NSV keeleseaduse paragrahvidele 4 ja 37 kinnitada juurdelisatud "Keelte õpetamise ja keeleoskusnõuete kehtestamise kord", mis on kooskõlastatud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi Keelekaitsekomisjoniga.

2. ENSV Töökomiteel töötada kooskõlastatult Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu, Eesti NSV teiste huvitatud ministeeriumide, riiklike komiteede, kesk- ja teadusasutustega 1. juuniks 1989.a. välja ettepanekud keeleoskusnõuete kehtestamisest tulenevate muudatuste tegemise kohta Eesti NSV normatiivaktides töötajate atesteerimise tingimuste kindlaksmääramise küsimustes.

3. Panna vastutus oma töötajate keeleõppe korraldamise ja nende keeleoskuse tõstmise eest neile keeleoskusnõuetega kindlaksmääratud tasemele Eesti NSV ministeeriumidele, riiklikele komiteedele ja keskasutustele, ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele, olenemata nende ametkondlikust kuuluvusest. Linnade ja rajoonide täitevkomiteed vastutavad keeleoskusnõuete rakendamise ja nendest kinnipidamise eest vastavas linnas või rajoonis ning kontrollivad vajaduse korral oma territooriumil asuvates kooperatiivsetes ettevõtetes ning teistes liiduvabariikides asuvate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide Eesti NSV-s paiknevates filiaalides keeleoskusnõuete täitmist.

Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees I. TOOME

KINNITATUD

Eesti NSV Ministrite Nõukogu

12. aprilli 1989. a. korraldusega nr. 77-k

KEELTE ÕPETAMISE JA KEELEOSKUSNÕUETE KEHTESTAMISE KORD

I. KEELTE ÕPETAMISE KORD

1. Keelte õpetamine töötajatele toimub kursustel, mida korraldavad keeltekursused ja -koolid, kooperatiivid, individuaalkorras tegutsevad keeleõpetajad (edaspidi keelekursus), või vahetult ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kes õpetavad keeli oma töötajatele.

2. Keeleõppe sisuline suunamine ja metoodiline juhendamine on ENSV Riikliku Hariduskomitee Eesti Keelekeskuse ülesanne.

3. Eesti NSV riigikeele ja teiste keelte õpetamine töötajatele, kellelt Eesti NSV keeleseaduse paragrahvi 4 kohaselt on nõutav vastava keele oskus, on tootmis- ja majandusõppe lahutamatu osa, millele tehtavad kulutused hüvitatakse kehtestatud korras.

4. Käesoleva korra punktis 3 nimetatud töötajate keeleõppegrupid moodustatakse diferentseeritult, lähtudes nende keeleoskusest ja keeleoskusnõuetega kindlaksmääratud tasemest. Need töötajad, kes õpivad väljaspool oma ettevõtet, asutust või organisatsiooni tegutseval keelekursusel, tasuvad õppekulud ise, neile keeleõppekulude hüvitamise aluseks on eksami sooritamine vastava kursuse lõpetamisel.

5. Keelekursuse lõpetamisel võtavad eksameid vastu ENSV Riikliku Hariduskomitee poolt selleks volitatud spetsialistid. Eksamineerija töötasu nähakse ette keelekursuse eelarves.

6. Keelekursuste kulude kalkuleerimisel lähtutakse alljärgnevast

1) õppegrupi suuruseks on üldjuhul tavaõppe korral 15 inimest, kiirkursuse korral 10-12 inimest ja intensiivõppe korral 8-10 inimest;

2) kursuse optimaalne kestvus on 90-120 tundi.

7. Keelekursuse õpetajate ja eksamineerijate töötasud määratakse kindlaks ja makstakse välja kooskõlas ENSV Riikliku Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee, ENSV Rahandusministeeriumi ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu poolt kehtestatud korraga.

II. KEELEOSKUSNÕUETE KEHTESTAMISE KORD

8. Eesti NSV ministeeriumid, riiklikud komiteed ja keskasutused, linnade ja rajoonide täitevkomiteed ning liidulise alluvusega ettevõtted, asutused ja organisatsioonid

1) koostavad erialade ja ametikohtade loetelu, kus töötamisel on nõutav Eesti NSV riigikeele ja teiste keelte oskus, ning määravad kindlaks vastavatele töötajaskategooriatele esitatavad konkreetsed keeleoskusnõuded, lähtudes erialade või ametikohtade läheduse ning keeleoskusnõuete samasuse printsiibist;

2) esitavad hiljemalt 1. maiks 1989.a. töötajaskategooriate loetelu ja neile kindlaksmääratud riigikeeleoskuse nõuded ekspertiisiks ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudile;

3) esitavad koos ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudiga töötajaskategooriate loetelu ja neile kindlaksmääratud riigikeeleoskuse nõuded hiljemalt 1. juuniks 1989.a. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi Keelekaitsekomisjonile. Pärast nimetatud dokumentide heakskiitmist Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi Keelekaitsekomisjoni poolt esitatakse riigikeeleoskuse nõuded ENSV Riiklikule Töö ja Sotsiaalküsimuste Komiteele;

4) kehtestavad käesoleva punkti alapunkti 1 kohaselt kindlaksmääratud töötajaskategooriatele vene keele ja muude keelte oskuse nõuded.

9. ENSV Riiklik Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee kehtestab oma otsusega vastavatele töötajaskategooriatele Eesti NSV riigikeele keeleoskusnõuded ning määrab ära Eesti NSV ministeeriumi, riikliku komitee, keskasutuse, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni ülesanded nende rakendamisel, lähtudes Eesti NSV keeleseaduse paragrahvides 35, 36 ja 37 ettenähtud tähtaegadest.

10. Eesti NSV riigikeele keeleoskusnõuete kindlaksmääramisel on aluseks järgmised kuus keeleoskuse kategooriat

A. keelest arusaamine;

B. keele suuline oskus (arusaamine, oskus riigikeeles ametialaselt suhelda);

C. keele piiratud suuline ja kirjalik oskus (arusaamine, oskus riigikeeles kitsa eriala piires suhelda ja täita piiratud iseloomuga dokumente);

D. keele suuline ja piiratud kirjalik oskus (oskus riigikeeles ametialaselt suhelda, koostada tüüpdokumente ja anda selgitusi);

E. keele suuline ja kirjalik oskus (oskus riigikeeles ametialaselt suhelda, koostada töös vajalikke dokumente ja anda nende kohta seletusi);

F. keele valdamine (oskus suhelda riigikeeles ka väljaspool ametiala, koostada dokumente ja anda seletusi).

11. Kooperatiivsete ettevõtete töötajatele, samuti teistes liiduvabariikides asuvate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide Eesti NSV-s paiknevate filiaalide, osakondade jne. töötajatele laienevad Eesti NSV asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide vastavatele töötajaskategooriatele kehtestatud keeleoskusnõuded.

12. Uutele töötajaskategooriatele keeleoskusnõuete kehtestamine või kehtivate keeleoskusnõuete muutmine (ainult kõrgemate nõuete suunas) toimub käesoleva korra punktis 8 ettenähtud korras.