Kernu Vallavolikogu — Kernu valla arengukava aastateks 2003-2015 vastuvõtmine — KO, 2, 16

Arutanud läbi Kernu valla arengukava eelnõu avalikustamise käigus ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 31. oktoobrini 2002. a tehtud ettepanekud ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579) § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 lõike 1 ning Kernu valla põhimääruse (KO 2002, 16, 381) punktid 11.1.7 ja 39, Kernu Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Kernu valla arengukava aastateks 2003–2015 (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Kernu Vallavolikogu 14. detsembri 2000. a määrus nr 22 «Kernu valla arengukava vastuvõtmine». 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2003. a. Volikogu esimees Kuldar PAJU Vastu võetud Kernu Vallavolikogu 21. novembri 2002. a määrusega nr 17 KERNU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2003–2015 I. SISSEJUHATUS Kernu valla arengukava on dokument, mis sisaldab strateegiat ja tegevuskava, mida järgides Kernu vald viib ellu visiooni vallast sellisena, nagu seda näha tahetakse – arenenud ning samal ajal ka arenevast vallast. Arengukava funktsiooniks ei ole pakkuda kõikidele eluvaldkondadele korraga lahendusi, vaid see on dokument, mis paneb paika arenguprioriteedid ning tegevused lähitulevikuks. Igal aastal enne 1. oktoobrit vaatab volikogu arengukava läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. Arengukava on aluseks vallaeelarve koostamisele ja investeeringute kavandamisele. Vallaelanikele ja huvigruppidele anti läbi töögruppide, arvamusuuringute ja rahvakoosoleku võimalus arengukava koostamisel osaleda. Tehtud ettepanekuid on arvestatud. Ajavahemikus 1993–2002 on Kernu vald hakkama saanud paljuga, kuid tänapäeva kiirelt arenevas ja muutuvas ühiskonnas on oluline tagada stabiilne ja tasakaalustatud areng. Arengustrateegia abiga ning kasutades seejuures olemasolevaid tugevusi ja väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi, saabki vähendada sisemisi nõrkusi ning vältida ja ennetada väliskeskkonnast tulenevaid ohte. Antud arengukava eesmärgid on: – anda ülevaade Kernu valla hetkeolukorrast ja lähima 12 aasta jooksul valla arengut mõjutavatest väliskeskkonnast tulenevatest protsessidest; – kirja panna visioon Kernu vallast; – kirjeldada konkreetseid samme ja strateegiat visioonis kirjeldatu saavutamiseks; – jagada visiooni tuleviku Kernust kõigi vallaelanikega. II. HETKEOLUKORD Täpsem ülevaade vallast sisaldub profiilis (lisa 1). Töögruppide ja intervjuude käigus välja tulnud tugevused ja nõrkused: Tugevused – strateegiline asukoht ja ligipääsetavus; – interneti ja sideteenuste kättesaadavus; – kaks tänapäeva nõuetele vastava hariduse tehnoloogilise baasiga põhikooli; – puuduvad suured keskkonnareostused ja reostavad ettevõtted; – looduslik ja esteetiliselt nauditav maastik; – tihe teedevõrk; – kohapeal olemas esmased teenused; – olemas võimalused aktiivseks kultuuritegevuseks; – juhtivstruktuuri kogemused; – maakonna parimale tasemele arendatud rahvasport. Nõrkused – maksumaksjate ja tegelike elanike ebaproportsionaalselt suur vahe ja sellest tingitud administratiivkulude suur osakaal; – töökohtade puudus, ettevõtlikkuse madal tase; – madalad palgad kohalikus ettevõtluses ja avalikus sektoris; – välja arenemata infrastruktuur; – jäätmemajanduse korraldus; – madalavõitu kultuuriline aktiivsus. III. VÄLISKESKKONNA MÕJUTEGURID Lähema 12 aasta jooksul mõjutavad Kernu valda eelkõige kolm väliskeskkonnas toimuvat protsessi: – elanike ja ettevõtluse väljavool Tallinnast; – Eesti võimalik liitumine Euroopa Liiduga; – ühiskonna väärtushinnangute muutumine. On prognoositud, et aastaks 2025 lahkub Tallinnast ca 50 000 inimest, neist 90% Harjumaale. Harju maakonnaplaneering näeb ette selle inimvoo suunamist just lõunasse suunduvate põhimagistraalide äärde. Tingituna kõrgetest maksudest ja halvast ligipääsetavusest toimub tootmisettevõtete ümberpaiknemine Tallinnast linna lähiümbrusesse logistiliselt sobivatesse paikadesse ja eelkõige Tallinnast väljuvate põhimagistraalide äärde. Eesti Vabariik on võtnud kindla kursi liitumiseks Euroopa Liiduga. Lähtuvalt Maastrichti lepingus püstitatud ülesandest saavutada ühtlane majanduslik ja sotsiaalne arengutase kogu Euroopas on Eesti jaoks avatud Euroopa Liidu struktuurifondid – ISPA, PHARE, SAPARD. Liitumisläbirääkimiste käigus avanevad need lähiaastatel veel mitmeid kordi suuremas mahus. Euroopa Liiduga liitumisel muutuvad aga ka paljud normid ja nõuded kõikvõimalikes eluvaldkondades. Ühiskonna väärtushinnangud on muutunud läbi aegade. Tänapäeval on märksõnadeks elu- ja looduskeskkonna kvaliteet ja puhtus. Üha rohkem hakatakse oma tegevustes arvestama säästliku arengu printsiipidega. IV. VISIOON KERNU VALLAST AASTAL 2015 Kernu vald on tugeva identiteediga, kohapeal kvaliteetseid teenuseid ja privaatsust pakkuv prestiižne elukoht, mille on valinud endale koduks ka paljud praegused Tallinna elanikud. Üldise hajaasustuse keskel on välja arenenud keskused Haiba-Kernu ja Laitse ning suvilapiirkondadest kujunenud hea mainega aedlinn. Hea asend, kaasaegne infrastruktuur ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolu on võimaldanud eelkõige just väikeettevõtluse kiiret arengut. Inimestel on võimalus leida rakendust kohapeal. Avatus ja tihe kogemustevahetus käsikäes innovaatilise mõtlemise ja paindlikkusega on teinud Kernust lugupeetud koostööpartneri nii kodu- kui ka välismaal. Kernu vald suudab oma väljaarenenud haridusasutuste võrgustiku toel pakkuda sotsiaalselt tasakaalustatud kultuuriliselt aktiivses kogukonnas ning turvalises ja õpilassõbralikus õhkkonnas konkurentsivõimelist ja mitmekülgset haridust ning huviharidust, olles samas veel ka tuntud spordikoht. Säästliku arengu printsiipidel funktsioneerides on vallast eemale hoitud kõik keskkonnaohtlik. Puhtas ja kvaliteetses elukeskkonnas on hea elada nii inimesel, loomal kui ka taimel. Kernu vald saab muutuda edukaks ja arenevaks vallaks, arendades inimressursse ja infrastruktuuri ning parandades elukeskkonda. Selle saavutamiseks on seatud viis strateegilist eesmärki: – tõsta elanike arv aastaks 2015 4000-ni; – olla tugeva identiteediga omanäoline vald; – saavutada hariduse ja huvihariduse kvaliteedi tõus; – olla konkurentsivõimeline Euroopa Liidu struktuurifondidest investeeringute taotlemisel; – säilitada puhas ja kvaliteetne loodus- ning elukeskkond. V. STRATEEGIA JA TEGEVUSED Valla tähtsaim ressurss on inimesed. Kernu valla suurimaks probleemiks ongi just inimeste vähesus ehk pigem siis maksumaksjate ja tegelike elanike ebaproportsionaalselt suur vahe. Seetõttu tuleb paralleelselt integreerida kohapeal elavaid, kuid oma elukohana mingi muu koha määratlenud elanikke, ning vallaelanike arvu suurendamiseks ära kasutada inimeste lahkumist Tallinnast. Parim viis inimesi integreerida on näidata, et neist hoolitakse. Selleks peab vald pakkuma nii kvaliteetset elukeskkonda, konkurentsivõimelist haridust ja huviharidust lastele, kättesadavad peavad olema vajalikud teenused, võimalused kultuuriliseks tegevuseks. Tänapäeva inimesed hindavad privaatsust ja puhast elukeskkonda. Seetõttu tuleb vältida uute tiheasustusalade tekkimist ning, säästmaks looduskeskkonda ja mitte määrimaks piirkonna mainet, hoida Kernust eemal ka keskkonnaohtlikud tegevused ja rajatised. Tallinnast hakkab ümber paiknema ka ettevõtlus. Et ettevõtted valiksid oma uueks asukohaks just Kernu valla, peab kohapeal olema välja arendatud kaasaja nõuetele vastav infrastruktuur ja olemas kvalifitseeritud tööjõud. Praeguses situatsioonis pole aga sellisel väiksel vallal nagu Kernu võimalust oma eelarvest leida vahendeid suurinvesteeringuteks infrastruktuuri. Seetõttu ongi ainuvõimalik kasutada ära Euroopa Liidu laienemisega avanevaid struktuurifonde, millelt enamasti 20% omafinantseeringuga rahade taotlemise abil saab välja arendada kaasaegse infrastruktuuri. Kernu vald kuulub Tallinna tagamaa hulka. Läbi suhtluse ning kogemustevahuse nii Tallinna laienemise «esimesse ringi» kuuluvate kui ka teiste sarnases situatsioonis olevate kodu- ja välismaiste omavalitsustega, saab ennetada selles protsessis ilmnenud negatiivseid nähte ning õigesti ära kasutada protsessist tulenevaid võimalusi. Aastaks 2015 elanike arv 4000-ni, aastaks 2005 2000-ni Selleks et Kernu vald saaks jätkata kohaliku omavalitsusena ja suureneksid eelarvelised võimalused arendustööks, tuleb kiiremas korras suurendada vallaelanike arvu ja seeläbi maksubaasi. On vaja tervet valda hõlmavat integreerimisprogrammi. Kõige potentsiaalsem koht elanike arvu suurendamiseks on Laitse aianduspiirkond. Inimeste sidumiseks vallaga on vaja Laitse piirkonda mõnda suuremat tootmisettevõtet. Et noore pere registreeritud elukoha valikul ei saaks otsustavaks omavalitsuses makstav toetussumma, tuleb kehtestada vallaeelarvest makstav ühekordne sünnitoetus. Tugeva identiteediga omanäoline vald Vallale on vaja kujundada oma nägu, tuleb välja tuua, mis on Kernus ainuomast ja positiivset. Selleks on vaja koguda kokku ja dokumenteerida valla ajalugu ning lähtuvalt sellest korraldada vaatamisväärsuste eksponeerimine. Tõestamaks hoiakut, et vald hoolib oma elanikest ja arvestab nende arvamusega, tuleb külade ja inimeste probleemid tuua valla juhtkonnale lähemale. Sellele peab kaasa aitama külavanemate valimine. Laitse suvilapiirkondades identiteedi tõstmist peab käsitlema vastav integreerimisprogramm. Võimaluste piires tuleb toetada ka valda reklaamivaid projekte, sh turismiarendusprojekte, korraldada ideekonkursse. Kernu poe, Ruila tallide, Laitse seltsimaja ja Hingu tuuliku juurde tuleb üles panna valla kaardid. Laitse seltsimaja juurde ka suvilapiirkondade kaart. Kõrgel tasemel sporditegevus on üks Kernu valla märke ja vajab igakülgset toetust. Hariduse ja huvihariduse kvaliteedi tõus Hoidmaks kõrgel ja tõstmaks valla koolides pakutava hariduse ja huvihariduse kvaliteeti, tuleb motiveerida sellel alal töötavaid inimesi. Erilist tähelepanu vajab võõrkeelteõpetus. Elavdada tuleb haridus- ja kultuuriasutuste ning vallavalitsuse vahelist koostööd. Kernu ja Ruila põhikoolid funktsioneerivad oma arengukavade alusel. Konkurentsivõimelisus Euroopa Liidu struktuurifondidest investeeringute taotlemisel Selle saavutamiseks tuleb inimesi koolitada, et nad oskaksid projekte kirjutada. Vaja on leida sõprusomavalitsus mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis, soovitavalt Soomes või Saksamaal, mis on ka rahade taotlemise üks tingimusi. Arendada tuleb piirkondlikku koostööd – Vasalemma jõe valgla, Lääne-Harju. Puhas ja kvaliteetne loodus- ning elukeskkond Prioriteetseks tuleb pidada 6. detsembril 2001. a volikogu poolt kinnitatud «Kernu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2002–2013» elluviimist ning Laitse aianduspiirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava(de) koostamist, soodustamaks seniste suvemajade ümberehitamist elamuteks. Koostada ja kehtestada tuleb valla jäätmekava. Jäätmekava peab käsitlema jäätmehoolduse olukorda vallas, kavandatavaid eesmärke jäätmehoolduse korraldamisel ja tõhustamisel ning meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks. Jäätmehooldus vallas tuleb korraldada vastavalt jäätmekavale. Kuni Haiba prügila sulgemiseni tuleb olukorras, kus paljud ümberkaudsed prügilad on suletud, vältida «jäätmeturismi» tekkimist Haiba prügilasse. Maastikuhoolduskavade ja järelevalve abil tuleb vältida uute tiheasustusalade kujunemist. Heakorravõistluste ja talgute abil tuleb vallaelanikke kaasata ja motiveerida puhtuse hoidmisele. VI. TEGEVUSED nr tegevus aeg maksumus tuh kroonides 1. Elanike arv 1.1. Lapse sünnitoetuse kehtestamine 2003 70* 1.2. Abivallavanema ametikoha loomine /abivallavanema ülesannete hulka kuulub valla integreerimisprogrammi väljatöötamine ja Laitse aianduspiirkonna arengukavade koostamine/ 2003 150* 2. Identiteet 2.1. Laitse seltsimaja detailplaneeringu elluviimiseks ehitusprojektide koostamine 2003–2005 60 2.2. Külade ajaloo kogumine ja dokumenteerimine 2003–2005 15 2.3. Aadress-süsteemi väljatöötamine ja rakendamine 2005 20 2.4. Vallakaartide ülespanek 2003 100 2.5. Vallamaja katuse vahetamine ja fassaadi remont 2004–2005 1500 3. Haridus ja huviharidus 3.1. Tasuta koolitoit 2003/2004 õppeaastast 3.2. Kooliõpetajate tunnitasude võrdsustamine riigi tasemega 2003 50* 3.3. Lasteaia, raamatukogude ja rahvamaja töötajate palkade võrdsustamine riigi keskmisega 2004 250* 3.4. Hariduse, kultuuri ja spordi edendamise preemiafondi loomine 2003 30* 3.5. Valla stipendiumi loomine 2005 25* 3.6. Lasteaia territooriumi korrastamine, abihoone, mänguväljaku ja piirdeaia ehitamine 2003–2004 200 3.7. Ruila kooli kapitaalremont, sh võimla ja kanalisatsioon 2003–2005 3900 3.8. Kernu kooli söökla 2003–2005 3000 4. Konkurentsivõimelisus 4.1. Koolitusrahade suurendamine europrojektide koostamise täiendusõppeks 2003 50* 4.2. Interneti püsiühenduse loomine 2003–2004 200 5. Elukeskkond 5.1. Keskkonnanõuniku ametikoha loomine 2004 150* 5.2. Jäätmekava koostamine 2003 35 5.3. Haiba prügila sulgemine 2004 150 5.4. Heakorrakonkurss 2003 18* 5.5. Allika tiigi korrastamine 2003–2004 20 5.6. Maastikuhoolduskavade koostamine 2004–2005 30 5.7. Ruila, Tuuliku ja Aasa aiandusühistute ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavade koostamine 2003 35 5.8. Ülejäänud aianduspiirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavade koostamine 2004–2005 200 5.9. Koolilaste keskkonnateadlikkuse tõstmine 2003 10* 5.10. Haiba ja Laitse tiheasustusalade osaüldplaneeringute ja detailplaneeringute koostamine 2003–2005 100 5.11. Haiba-Kernu valgustatud koolitee 2003–2005 1000 5.12. Hingu bussipeatuse ootepaviljon 2003 20 5.13. Kernu kooli ja staadioni ühisveevärk ja -kanalisatsioon 2003–2004 2400 5.14. Haiba tiikide puhastamine 2003–2005 330 Märkus: * – maksumus igal eelarveaastal alates märgitud aastast INVESTEERINGUD AASTATEL 2003–2015 (vastavalt võimalusele, prioriteetsuse järjekorras) nr objekti nimetus investeeringu orienteeruv maksumus tuh. kroonides 1. Kernu Valla Rahvamaja akende vahetus ja hoone soojustamine 900 2. Haiba ühisveevärk ja -kanalisatsioon 8800 3. Kohatu küla, sh Kernu Hooldekodu ühisveevärk ja -kanalisatsioon 2100 4. Ruila ühiskanalisatsioon 2200 5. Mõnuste sotsiaalmaja remont, sh veevärk 250 6. Kernu kooli võimla 2000 7. Laitse küla ja seltsimaja spordiväljakud 600 8. Laitse laulu- ja tantsuplats 300 9. Kernu staadion 12 000 10. Laitse piirkonna haldushoone (lasteaed, raamatukogu, arstipunkt, side vallaametnike vastuvõturuumid) 10 000 11. Haiba–Riisipere tee asfalteerimine 12. Kernu, Ruila ja Töökmani paisude korrastamine 13. Kibuna raudteepeatuse korrastamine 14. Farmiesise tee väljaehitamine Laitses AS Palktare ristmikust kuni Paali talu ristmikuni 15. Laitse ühisveevärk ja -kanalisatsioon 4135 16. Valla teede remont* 15 000 Märkus: * – pidev rahastamine kogu perioodi jooksul Lisa Kernu Vallavolikogu poolt 21. novembri 2002. a määrusega nr 17 vastu võetud «Kernu valla arengukavale aastateks 2003–2015» KERNU VALLA PROFIIL 1. Asend Kernu vald asub Harju maakonna edelaosas. Naabervaldadeks on Harjumaal Saue, Keila, Vasalemma ja Nissi vald ning Raplamaal Kohila, Rapla ja Märjamaa vald. Valda läbivad Tallinn–Pärnu–Ikla ja Tallinn–Haapsalu maantee ning Tallinn–Haapsalu raudtee. Kernu valla pindala on 174,7 km2. Vallas on 17 küla. Valla administratiivkeskus paikneb Tallinnast 40 kilomeetri kaugusel asuvas Haiba külas. Asustus vallas on ebaühtlane ja koondunud eelkõige suuremate teede lähedusse. Rahvastiku tiheduse poolest on Kernu vald üks hõredamalt asustatud alasid Harjumaal – 9,6 inimest km2. Valla asustus moodustab hierarhilise süsteemi. Vallas on välja kujunenud kolm I taseme keskust Haiba–Kernu, Laitse ja Ruila, teise astme keskuseks on Riisipere alevik. Tallinna tagamaa alla kuulumine välistab III astme keskuse tekkimise võimaluse. 2. Rahvastik Rahvaarvult on Kernu vald üks Harjumaa väikseimaid. Ametlike andmete alusel elas Kernu vallas seisuga 01.06.2002 1687 elanikku, nende seas 85 Kohatu hooldekodu hoolealust. Põhjustatuna migratsioonist on valla rahvaarv alates 1997. aastast tasapisi suurenenud. Rahvaarvu dünaamika Aastaarv 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 01.06.2002 Rahvaarv 1429 1436 1358 1415 1437 1514 1573 1682 1687 Rahvaarv külade lõikes Küla Elanikke Peresid Haiba 382 172 Hingu 44 19 Kaasiku 158 72 Kabila 25 9 Kernu 58 27 Kibuna 44 15 Kohatu* 143 61 Kustja 25 95 Laitse 273 121 Metsanurga 28 9 Mõnuste 86 34 Muusika 106 40 Pohla 14 8 Ruila 111 53 Kirikla 16 9 Allika 41 15 Vansi 48 21 Kokku 1687 695 Märkus: * – lisaks 85 Kernu hooldekodu elanikku Suremus on olnud läbi aastate kõrgem kui sündimus. Rahvastiku taastootmine aasta sünnid surmad 1995 15 22 1996 16 28 1997 11 20 1998 12 20 1999 9 30 2000 9 16 2001 14 20 01.07.2002 10 10 3. Looduskeskkond Looduslikult asub Kernu vald Põhja-Eesti lavamaa lääneosas, mis üldiselt on tasase pinnamoega, ilma silmapaistvate kõrgendike ja orgudeta. Vähesel määral ilmestavad maastikku mandrijää servakuhjatised kruusaste künniste ja kühmude näol. Peamiselt valla põhjaosas avaneb kohati paasaluspõhi maapinnal ning Kohatu, Kabila, Laitse ja Kaasiku küla piirides levivad karstialad, kus esineb mitmeid huvitavaid karstinähte. Valla keskel asub suur Ruila soo ja selle äärel valla ainuke suurem järv – Ruila järv. Valda läbib Vasalemma jõgi, mis saab alguse Lümandu allikatest. Kernu kohal on Vasalemma jõele rajatud Kernu paisjärv. Haiba asulas on teinegi paisjärv. 3.1. Maavarad Valla territooriumil esineb maavaradest järvemuda, turvast, kruus–liiva, lubjakivi. Lubjakivi perspektiivalasid on vallas kahes kohas, Munalaskmes ja Laitses, vastavalt 1500 ja 1200 ha varudega kokku üle 23 milj m3. Järvemuda leiukoht on seotud valla ainukese suure järvega – Ruila järvega. Hinnanguliselt on järves 700 000 kuni 1 500 000 m3 muda, millele liitub järve ümbrusest veel 250 000 m3. Kruusa ja liiva varud vallas on seotud peamiselt kvaternaarsete glatsiofluviaalsete ja glatsiolimniliste setetega. Kvaliteetsed kruusliiva varud on seotud just glatsiolimniliste setetega. Vallas on kuus kruus–liiva leiukohta. Valla suuremaks sooks on Ruila soo, turbavarudega ligi 3 miljardit tonni. Eesvooluks on Vasalemma jõgi. Soo toitub põhjaveest, rohkesti on ümbruskonnas allikaid, ja sademetest. Soos on mitmeid mineraalmaasaari kogupindalaga 193 ha. Kulliaru turbaala on kuivendatud väetiseturba tootmiseks varudega 150 000 m3. Osaliselt ulatub valda põhjaosas asuv Ohtu soo lõunaserv. 3.2. Maakasutus Valla pindala on 17 470 ha, sellest on 4061 ha põllumaa, 10 945 ha metsamaa, 600 ha looduslik rohumaa, 1032 ha muu maa ning 233 ha õuemaa. 4061 ha põllumaast on haritavat maad 3812 ha. Maaviljakus on vallas erinev, parem põllumaa jääb Kernu ümbrusesse. Põllumajanduslikust maast on liigniisked ca 2200 ha. Liigniiskest maast on drenaažiga kuivendatud 1596 ha. Keskmine haritava maa väärtus on vallas 42 hindepunkti (Harjumaa keskmine 39,2 hindepunkti). Metsamaad 10 945 ha. Põlist riigimetsa on 1560 ha ja seda haldab Vardi Metskond. Tagastatud on 1113 ha metsa. Laitse puhkealal on 119 ühistu (osa neist registreerimata) vahel jagunenud 2995 suvilakrunti, kogupindalaga 361,1 ha. Maareformist on läbi viidud 55%. 3.3. Veekogud Vallas asub viis järve, neist kolm on paisutatud. Suurim järv on 16,6ha pindalaga Ruila järv. Läbivoolavaid jõgesid on seitse, suurimad neist Vasalemma ja Kasari. 3.4. Kaitsealad Hetkel kaitsealad vallas puuduvad, kuid Natura 2000 võrgustiku raames on loomisel Ruila raba kaitseala ja Maidemaa sooniit–jumika kaitseala, osa Kohatu küla hõlmav Lümandu piirangu- ning sihtkaitsevöönd. Üksikobjektidena on looduskaitse all: – Ukukivi ka Lossikivi, Neitsikivi ehk Linda kivi, ümbermõõt 34,5 m ja kõrgus 6 m, rabakivi. Ruilas Lossi pere õues; – Kernu kadakas, seitsmekeermeline kadakas, ümbermõõt 1,3 m ja kõrgus 4 m. Kernu külas; – Laitse park, endine inglise stiilis mõisapark Laitse külas; – Kernu park, endine mõisapark; – Haiba park, endine mõisapark. Kohatu, Kirikla ja Muusika külade maad on nimetatud väärtusliku maastikuga aladeks. 4. Sotsiaalne keskkond 4.1. Tööhõive Tööealisi elanikke on vallas 57,7%, tööealistest nooremaid 24,1% ja tööealistest vanemaid 18,2%, lisaks Kernu Hooldekodu hoolealused, kes moodustavad elanikkonnast 5,8%. Ametlikult registreeritud töötuid oli vallas 12. Tööhõive hõiveliikide järgi (01.06.2002) Hõiveliik alla 16 16–62/57 63/58+ Kokku Töötajaid kokku 0 604 38 642 Palgatööl 0 528 27 555 Oma talus 0 25 8 33 Oma ettevõttes 0 20 2 22 Oma abimajapidamises 0 26 1 27 Vabakutselised 0 5 0 5 Neist töötab väljaspool valda 337 inimest, sealhulgas linnas 283 inimest (andmed on mittetäielikud). Suuremateks tööandjateks on vallaasutused, üldse annavad eelarvelised asutused vallas tööd 15%-le elanikest. Suuremad tööandjad vallas: ettevõte töötajate arv Kernu Hooldekodu 50 AS Ferax Haiba 40 Haiba Lastekodu 30 Ruila Põhikool 23 Kernu Põhikool 20 AS Palkehitus 17 Kernu Vallavalitsus 10 Haiba Lasteaed 9 4.2. Haridus Päevakoolides omandab haridust kokku u 350 õpilast, neist väljaspool valda u 120. Kernu Põhikool asub Kernu külas ja seal õpib u 120 õpilast, sealhulgas on ka õpilasi naabervaldadest Märjamaalt, Nissist ja Tallinnast. Ruila Põhikoolis õpib u 120 õpilast, sealhulgas on ka õpilasi naabervallast Nissist ja Tallinnast. Valla ainuke lasteaed asub Haiba külas. Laitse seltsimaja juurde on loodud päevarühm. 4.3. Meditsiin Tervishoiuasutustest on vallas kaks perearsti vastuvõtupunkti – Laitses ja Haibas. Perearst töötab füüsilisest isikust ettevõtjana, vald on perearstile kindlustanud ruumid ja seadmed. Lähim teise astme meditsiiniline teenindus asub Keila linnas, kus on haigla ja kiirabi. 4.4. Sotsiaalhooldus Kohatu külas asub riigile kuuluv Kernu Hooldekodu, mis pakub eluaset eelkõige neile, kellel on omaette elades probleeme toimetulekuga. Hooldekodus on 95 kohta. Mõnustes on vallal on veel ka 8 korteriga sotsiaalmaja. 1999. aastal valminud tervet Harjumaad (25 omavalitsust) teenindav Haiba Lastekodu on 36-kohaline. Elatakse kolmes 10–12-liikmelises peres. Lastekodu osutab ka varjupaigateenust. 4.5. Kultuur Rahvamajas tegutsevad 10 taidlus- ja huviringi üle kaheksakümne osalejaga, lisaks veel sporditrennid. Majas on 200 istekohaga saal ning aastas toimub 70...90 üritust, millest võtab osa üle 3000 inimese. 1998. aastal valmis Laitse seltsimaja, mis on piirkonna kultuurielu keskuseks. Kernu vallas töötab kolm külaraamatukogu – Ruila, Laitse, Kernu ning Kernu Hooldekodu raamatukogu, lisaks raamatukogud mõlema kooli juures. Haibas asub võimla mõõtmetega 24x12 m. Ruila talli juures asub maneež. Rajamisel on staadion Kernu Põhikooli juurde ja koolide võimlad. 2002. aastal valmis Haibas ka noortekeskus. 4.6. Ajaloo-, arheoloogia- ja kultuurimälestised Valla territooriumil asub 15 arheoloogia-, 4 arhitektuuri- ja 2 ajaloomälestist. Ajalooliselt tuntuimaks kohaks on Mõnuste karjäär, kust on murtud dolomiiti Iisaku katedraali ehituseks. 4.7. Kolmanda sektori organisatsioonid Vallas on registreeritud 9 mittetulundusühingut: 1. MTÜ Silver Spur Eqestriam Team; 2. RSK Kuldne Kabi; 3. Ladise arendusühing; 4. FC Kernu Kadakas; 5. Kernu Staadioni Sihtasutus; 6. Haiba Lastekodu Sihtasutus; 7. Ruila kultuuri- ja lauluselts; 8. Haiba Spordiklubi; 9. Villu Mättiku autospordiklubi. 4.8. Korrakaitse- ja päästeteenistus Vallas on konstaabel. Lähim politsei ja päästeteenistuse väljakutsepunkt on Keilas. 5. Teed ja kommunikatsioonid 5.1. Teed Valda läbivad riigiteedest Tallinn–Pärnu–Ikla ja Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla põhimaantee ning kümme kõrvalteed. Põhimaanteed on asfaltkattega ning hea sõidetavusega. Enamik kõrvalteid on mustkattega. Kruuskattega teid on 26,5% ning need vajavad pidevat korrastamist. Valla teed on kõik kruuskattega, teede kogupikkus on ca 280 km. Bussiliikluse tihedus on rahuldav ning kindlustab elanike enamuse reisivajadused. Valla loodeosa läbib Tallinn–Haapsalu raudtee. Elektrirongid Tallinn–Riisipere liinil peatuvad Laitse jaamas. 5.2. Side Hajaasustusega külades on sidevajadused rahuldatud. Kõikidele abonentidele on tagatud automaatne väljumine kaugsidevõrku. Side võimalusi on laiendatud RAS-1000 baasil üle Laitse. Mobiilsidevõrk hõlmab pea tervet valda. Rahvusvahelised sidekaablid kulgevad vallas mõlema põhimaantee ääres. Haibal ja Laitses on sidejaoskonnad. 5.3. Elektrivõrk Valla elektrivarustuse toitealajaam 110/10 kV paikneb väljaspool valda Vasalemmas, 35/10 kV toitealajaamad paiknevad Haibas ja Laitses. Kandevõrgu moodustavad 110 kV ja 35 kV liinid ja jaotusvõrgu moodustavad 10 kV liinid ning enamuses madalpinge, s.o 0,4 kV õhuliinid. 6. Elamu- ja kommunaalmajandus Elamispindade kogupindala on 3 713 534 m2, korruselamutel 13 316 m2, tootmishoonetel 284 733 m 2, äriobjektidel 885 113 ja sotsiaalpinda 437 m2 . Keskküttesüsteeme kasutavad põhiliselt tihehoonestusega alade elamud. Haibas on turbaküttele ümber ehitatud katlamaja. Teenuse pakkumisega tegeleb vallale kuuluv OÜ Haiko Teenused. Elanikkond tarbib valdavalt maapinnalähedast põhjavett 3...10 m sügavustest kaevudest. Keskuste elamud, laudad ja farmid tarbivad vett 20...80 m sügavustest puurkaevudest. Kanalisatsioon ja veevarustus on välja ehitatud Kernu, Haiba, Ruila ja Laitse külas. Kokku on vallas neli töötavat puhastusseadet. Laitse ja Kibuna puhkealal, kus asub 2995 aianduskrunti, on rajatud üle 1000 omavolilise puur- ja šahtkaevu. Vallas töötab veel vaid Haiba prügila, mis suletakse 2003. aasta lõpul. Laitse prügimägi on juba suletud. Ka jäätmekäitlusega vallas tegeleb OÜ Haiko Teenused. 7. Ettevõtlus Seisuga 01.01.2002 on vallas äriregistrisse kantud 61 ettevõtet ja eraisikust ettevõtjat. Ettevõtlusele avaldab suurt mõju Tallinna ja suurte magistraalide lähedus. Majanduse edukuse üheks näitajaks on ühe elaniku kohta laekuv üksikisiku tulumaks, mis vallas on alates 1994. a pidevalt tõusnud ja kasvanud kahekordseks, tõsi küll olles ikkagi üks väiksemaid maakonnas. Suurimad põllumajanduslikud tootjad vallas on Haiba külas teravilja kasvatav ja lüpsikarja pidav Ferax Haiba AS, Rein Riga Tuula talu Laitse külas ja Leidi talu Metsanurga külas, kes peavad lüpsikarja, ning piima töötlev Nõmmiku talu Kibuna külas. Füüsilistest isikutest ettevõtjatest on suuremad R. Kraam Ruila ja Muusika külas ja N. Ilinõh Kabila külas. Hobusekasvatusega tegeleb AS Kirret Ruila tallis. Puidutööga AS Palkehitus ja OÜ Tüvi. Naabervaldadest on teraviljakasvatuseks maad rentinud Padise vallas tegutsev Raubi OÜ, 60 ha. 7.1. Teenindus ja kaubandus Kaubanduse osas on olukord Kernu vallas rahuldav, kuid teenindusasutuste võrk on alles arengu alguses. Haiba külas on kaks toidu- ja tööstuskaupade kauplust ning baar. Kernu külas asub üks kauplus. Kohatu külas asub kaks bensiinijaama. Ühe juures neist asub ka kauplus ning teine pakub lisaks majutust ja toitlustamist. Ruila külas asub üks kauplus küla keskuses, mille teisel korrusel töötab suvel baar, teine asub Haapsalu maantee ääres. Laitse külas on üks kauplus ja Laitse lossis töötab pubi. Kaasiku külas asub Keila TÜ kauplus ning suvel töötab Laitse raudteejaamas kiosk. Kibuna külas aiandusühistute vahel töötab kiosk suviti.