Vabariigi Valitsus — Turvateenistuse seaduse mõnede sätete rakendamine

Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 27. 08. 2002 nr 280 ( RT I 2002, 75, 448) 14. 09. 2002 17. 12. 2002 nr 393 ( RT I 2002, 105, 626) 1. 01. 2003 Turvateenistuse seaduse (RT I 1993, 75, 1100; 1995, 62, 1056) paragrahvi 7 lõike 3, paragrahvi 8 lõigete 2 ja 7, paragrahvi 9 lõike 2, paragrahvi 10 lõike 9, paragrahvi 15 lõike 3, paragrahvi 16 lõike 1, paragrahvi 17 lõike 1 ja paragrahvi 21 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Sisevalveteenistust omaval asutusel, ettevõttel ja organisatsioonil peab olema turvalitsents, kui sisevalveteenistusel on valveobjektide valvamiseks ja kaitsmiseks kokku üle kaheksa püstoli ja revolvri. 2. Turvatöötajatest ei rakendata valvurit järgmiste valveobjektide valvamisel ja kaitsmisel: 1) radioaktiivsete ainete ja jäätmete hoidla; 2) Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Vabariigi Valitsuse, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontrolli ja ministeeriumide haldushooned; 3) Tallinna teletorn; 4) Tallinna veepuhastusjaam; 5) "Eesti Energia" juhtimiskeskus. 3. Turvateenistuse seaduse paragrahvi 8 lõikes 7 ja paragrahvi 9 lõikes 2 nimetatud volitatud ametkonnaks on Siseministeerium. Turvatöötaja kvalifikatsiooninõuded ning vastava kvalifikatsioonitunnistuse väljaandmise kord, samuti turvatöötaja kaardi väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord kehtestatakse siseministri määrusega. [RT I 2002, 75, 448 - jõust. 14. 09. 2002] 4. Turvateenistuse subjektile lubatud erivahendite liigid ja arv, nende soetamise, hoidmise, kandmise ja kasutamise tingimused ja kord ning nõuded erivahenditele kehtestatakse siseministri määrusega. 5. Kehtestada, et: 1) turvatöötaja vormiriietus ei tohi olla äravahetamiseni sarnane kaitseväelase, Kaitseliidu liikme ning politsei-, piirivalve-, tolli- või täitevametniku vormiriietusega; 2) turvatöötaja vormiriietuse kohustuslikeks elementideks on embleem vastava asutuse, ettevõtte või organisatsiooni nimega ning nimesilt, millel on sõna "turvatöötaja" ning turvatöötaja ees- ja perekonnanimi; nimesilt on tööajal kohustuslik ka muu riietuse kandmisel; 3) embleem ja nimesilt ei ole kohustuslikud isikukaitset teostava turvatöötaja riietusel; 4) turvateenuseid osutavale üksikisikule vormiriietust ette ei nähta; tema riietusel peab olema nimesilt, millel on lisaks käesoleva punkti alapunktis 2 nimetatule ka turvakaardi number. 6. Turvatöötaja vormiriietuse kirjelduse ja kandmise korra kinnitab: 1) turvaettevõtte turvatöötajale - turvaettevõtte juhtorgan kooskõlastatult turvalitsentsi väljaandjaga; 2) asutuse, ettevõtte või organisatsiooni sisevalveteenistuse turvatöötajale - asutuse, ettevõtte või organisatsiooni juhtorgan kooskõlastatult asukohajärgse politseiprefektiga. 7. Nõustuda Eesti Turvateenistuse Assotsiatsiooni ettepanekuga, et turvatöötajate koolitusnõuded ja õppekavad töötab välja kooskõlastatult Riigi Politseiametiga Eesti Turvateenistuse Assotsiatsioon. 8. Kinnitada "Turvatöötaja väljaõppe ja täienduskoolituse tegevuslitsentsi väljaandmise kord" ja "Turvateenuste osutamise või turvaülesannete täitmisega seotud dokumentatsiooni koostamise ja hoidmise kord ja tähtajad" (juurde lisatud). 9. Välisriigi turvateenistus võib Eestis väljaspool välisriigi esinduse hooneid ja territooriumi osutada turvateenuseid või täita turvaülesandeid ajutiselt ainult juhul, kui see on seotud selle riigi kodanike kaitsmisega, kes viibivad Eestis riiklikul tasemel külalistena. Turvateenuste osutamine või turvaülesannete täitmine võib toimuda Riigi Politseiameti ühekordse loa alusel, mis antakse Välisministeeriumi taotlusel. 10. [Käesolevast tekstist välja jäetud] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 1996. a. määrusega nr. 12 [RT I 2002, 105, 626 - jõust. 1. 01. 2003] Turvatöötaja väljaõppe ja täienduskoolituse tegevuslitsentsi väljaandmise kord 1. Turvatöötaja väljaõppega, sealhulgas täienduskoolitusega (edaspidi - turvakoolitus) võib tegelda asutus, ettevõte või organisatsioon, kui see on tema põhikirjas või põhimääruses ette nähtud. 2. Turvakoolitusega tegelemiseks on nõutav riiklik tegevuslitsents (edaspidi - turvakoolitusluba). 3. Turvakoolitusluba on tähtajaline, kuid kehtivusega mitte vähem kui üks aasta. 4. Turvakoolitusloa annab välja, peatab selle kehtivuse, tunnistab kehtetuks ja tühistab Haridus- ja Teadusministeerium. 5. Turvakoolitusloa väljaandmise tingimuseks on turvatöötaja kvalifikatsiooninõuetele vastavat väljaõpet kindlustava õppe- materiaalse baasi, pedagoogide ja õppekava olemasolu. Arvamuse turvakoolitusloa taotleja vastavuse kohta turvatöötaja koolitusnõuetele annab eelnevalt Riigi Politseiamet koos Eesti Turvateenistuse Assotsiatsiooniga. 6. Turvakoolitusloa taotleja esitab vabas vormis avalduse Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt kaks kuud enne koolituse algust. Avaldusele lisatakse: 1) taotleja põhikirja või põhimääruse ärakiri; 2) taotleja äriregistris või ettevõtteregistris registreerimise tunnistus (tagastatakse pärast avalduse läbivaatamist) koos koopiaga; 3) Riigi Politseiameti ja Eesti Turvateenistuse Assotsiatsiooni arvamus taotleja vastavuse kohta turvatöötaja koolitusnõuetele; 4) õppekava; 5) turvakoolitusega tegelevate isikute nimekiri; 6) õiend turvakoolitusega tegelevate isikute vastavuse kohta turvateenistuse seaduse paragrahvi 17 lõike 2 nõuetele; 7) õiend nõutavate ruumide ja õppevahendite olemasolu kohta; 8) õiend selle kohta, et taotleja ei tegele ühegagi käesoleva korra punktis 8 nimetatud tegevusaladest; 9) maksedokument riigilõivu tasumise kohta. 7. Turvakoolitusloa taotlemise avaldus vaadatakse Haridus- ja Teadusministeeriumis läbi ühe kuu jooksul. 8. Turvakoolitusluba ei anta isikule, kes tegeleb relvade ja/või laskemoona valmistamise, ümbertegemise või müügi või relvade laenutamisega või eradetektiivindusega. 9. Turvakoolitusloa väljaandja võib loa kehtivuse peatada kuni kuueks kuuks või selle kehtetuks tunnistada, kui turvakoolitusloa valdaja: 1) olukorra muutuste tõttu ei vasta enam nõuetele, mis olid turvakoolitusloa väljaandmise aluseks; 2) ei täida turvaseaduse või relvaseaduse või nende alusel antud õigusakti sätteid; 3) on esitanud teadvalt võltsitud dokumendi või valeandmed turvakoolitusloa väljaandjale. 10. Käesolevas korras käsitlemata juhtudel juhindutakse turvakoolitusloa väljaandmisel Vabariigi Valitsuse 8. mai 1990.a. määrusest "Ettevõtete tegevusalade litsentsimise kohta Eesti NSV-s" (ENSV Teataja 1990, 15, 250). Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 1996. a. määrusega nr. 12 Turvateenuste osutamise või turvaülesannete täitmisega seotud dokumentatsiooni koostamise ja hoidmise kord ja tähtajad 1. Turvateenuste osutamise ja turvaülesannete täitmisega seotud dokumendid on: 1) ettekanne sündmuse või vahejuhtumi kohta valveobjektil; 2) häiresignaali salvestus või häiresignaalide registreerimise raamat. 2. Valveobjektil selle valve ja kaitse all oleku ajal asetleidnud valveobjekti turvalisust ohustava sündmuse kohta peab olema koostatud ettekanne. Ettekandes märgitakse selle koostamise aeg ja koht, turvaettevõtte või sisevalveteenistuse nimetus, kelle nimele ettekanne koostatakse, ettekande koostanud isiku töökoht, ees- ja perekonnanimi, turvalisust ohustava sündmuse koht, aeg ja kirjeldus ning võimaluse korral õigusvastase teo toimepannud (või selle toimepanemises kahtlustatava) isiku ees- ja muu dokumendi number, tunnistajate ja kannatanute ees- ja perekonnanimed, aadressid, töökohad ja telefoninumbrid, sünniaeg, isikukood, passi või muu dokumendi number, õigusvastase teo toimepannud isiku seletus, märkus tema kinnipidamise, isiku tuvastamise ja kontrollimise ning asjade ja dokumentide äravõtmise ja tagastamise kohta, märkus isiku politseile üleandmise kohta (kus, millal, kellele), tunnistajate ja kannatanute seletused, muud asja lahendamiseks vajalikud andmed. Nimetatud dokument kuulub säilitamisele kahe aasta jooksul, arvates aastast, mil dokument koostati. 3. Häiresignaal peab olema salvestatud arvutis või helilindil või kirjalikult registreeritud häiresignaalide registreerimise raamatus ning sisaldama järgmisi andmeid: 1) häiresignaali saabumise viis ja aeg; 2) milliselt valveobjektilt häiresignaal tuli; 3) häiresignaalis sisalduv teave sündmuse ja selle toimumise koha kohta; 4) häiresignaali töötlemise käik: sellega seotud toimingud, käsud, häire töötlemise käigus turvatöötajatelt tulev informatsioon. Häiresignaali salvestus ja häiresignaalide registreerimise raamat kuuluvad säilitamisele kahe kuu jooksul, arvates viimase häiresignaali salvestamise või registreerimise päevast. 4. Turvateenuste osutamise või turvaülesannete täitmisega seotud muu dokumentatsiooni koostamine ja hoidmine toimub asjaajamise üldise korra kohaselt. 5. Käesolev kord on kohustuslik turvaettevõtetele ning sisevalveteenistust omavatele ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele, kes peavad omama turvalitsentsi.