Ülemnõukogu — Genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioon — RT II, 1994, 27, 103

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 26. septembri 1991. a otsus konventsiooniga ühinemise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Mitteametlik tõlge Alla kirjutatud 9. detsembril 1948. a., jõustunud 12. jaanuaril 1951. a. Lepinguosalised, võttes arvesse, et ÜRO Peaassamblee on oma 11. detsembri 1946. aasta resolutsioonis nr. 96(I) deklareerinud, et genotsiid on rahvusvahelise õiguse seisukohalt kuritegu, mis on vastuolus ÜRO vaimsuse ja eesmärkidega ning tsiviliseeritud maailma poolt hukka mõistetud, tõdedes, et genotsiid on ajaloo kõikidel perioodidel põhjus­tanud suuri kaotusi ning olles veendunud, et inimkonna vabastamine sellisest taluma­tust nuhtlusest nõuab rahvusvahelist koostööd, lepivad kokku alljärgnevas: I artikkel Lepinguosalised kinnitavad, et sõja või rahu ajal sooritatud genotsiid on rahvusvahelise õiguse seisukohalt kuritegu, mida nad kohustuvad ära hoidma ning karistama. II artikkel Käesoleva konventsiooni kohaselt mõistetakse genotsiidi all iga allpool loetletud tegu, mis on toime pandud kavatsusega hävi­tada osaliselt või täielikult rahvuslikke, etnilisi, rassilisi või usulisi üksusi, nagu: (a) üksuse liikmete tapmine; (b) üksuse liikmetele tõsiste kehaliste vigastuste või vaim­sete hälvete tekitamine; (c) üksusele tahtlikult selliste elutingimuste pealesuru­mine, mis põhjustab üksuse täielikku või osalist hävimist; (d) abinõude rakendamine üksusesisese sündimuse takista­miseks; (e) laste sunniviisiline ümberpaigutamine ühest üksusest teise. III artikkel (õ) Karistatavad on järgmised teod: (a) genotsiid; (b) vandenõu genotsiidi toimepanemiseks; (c) genotsiidi toimepaneku otsene ja avalik õhutamine; (d) genotsiidi toimepaneku katse; (e) kaasosalus genotsiidis. IV artikkel Isikud, kes on toime pannud genotsiidi või ükskõik millise III artiklis loetletud tegudest, kuuluvad karistamisele olenemata sellest, kas nad on põhiseaduslikud valitsejad, riigiametnikud või eraisikud. V artikkel Lepinguosalised kohustuvad kooskõlas oma põhiseadusega kehtestama seaduse käesoleva konventsiooni sätete rakendamiseks, sealhulgas genotsiidis või teistes III artiklis loetletud tegudes süüdiolevatele isikutele mõjusate karistuste määramiseks. VI artikkel Genotsiidis või teistes III artiklis loetletud tegudes süüdistatavate isikute üle mõistetakse kohut selle riigi kompetentse kohtu poolt, mille territooriumil tegu sooritati või sellise rahvusvahelise õiguspädeva kriminaalkohtu poolt, mille pädevust lepinguosalised tunnistavad. VII artikkel Genotsiidi ja teisi III artiklis loetletud tegusid ei saa vaadelda poliitiliste kuritegudena kurjategijate väljaandmisest keeldumise eesmärgil. Lepinguosalised tõotavad, et sellistel juhtudel kindlustavad nad kurjategijate väljaandmise kooskõlas oma maa kehtivate seaduste ja lepingutega. VIII artikkel Iga lepinguosaline võib pöörduda ÜRO pädeva organi poole vajalike abinõude tarvitusele võtmiseks vastavuses ÜRO põhi­kirjaga, kui nende arvates on vajalik ära hoida ja takistada genotsiidi ja teiste III artiklis loetletud tegude toimepanemist. IX artikkel Lepinguosaliste vahelised vaidlused käesoleva konventsiooni tõlgendamise, kohaldamise ja täitmise üle, kaasa arvatud riigi vastutusest genotsiidi või teiste III artiklis loetletud tegude sooritamise eest vähemalt ühe vaidlusosalise nõudel alluvad Rahvusvahelisele Kohtule. X artikkel Käesolev konventsioon, mille tekstidel hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles on ühesugune jõud, kannab 9. aprilli 1948. aasta kuupäeva. XI artikkel Käesolev konventsioon on allakirjutamiseks avatud kõigile neile ÜRO liikmesriikidele ja mitteliikmesriikidele, kelle poole on Peaassamblee üleskutsega allakirjutamiseks pöördunud kuni 31. detsembrini 1949. Pärast 1. jaanuari 1950 võib käesoleva konventsiooniga ühineda iga ÜRO liikmesriik ja mitteliikmesriik, kes on saanud eelnimetatud kutse. Ühinemisdokumendid tuleb anda hoiule ÜRO peasekretärile. XII artikkel Kõik lepinguosalised võivad igal ajal laiendada käesoleva konventsiooni säteid tervele või osale territooriumist, mille välissuhete eest on antud lepinguosaline vastutav, informeerides sellest ÜRO peasekretäri. XIII artikkel Sel päeval, kui esimesed kakskümmend ratifitseerimis- või ühinemis­dokumenti on antud hoiule, koostab peasekretär protokolli ja saadab sellest ärakirjad kõikidele ÜRO liikmesriikidele ja mitteliikmesriikidele vastavalt XI artiklile. Käesolev konventsioon jõustub üheksakümnendal päeval kahekümnenda ratifitseerimis- või ühinemisdokumendi hoiuleandmise kuupäevast arvates. Iga ülalnimetatud kuupäevale järgnev ratifitseerimine või ühinemine jõustub üheksakümnendal päeval pärast ratifitseerimis- või ühinemisdokumendi hoiule­andmist. XIV artikkel Käesolev konventsioon jääb jõusse kümneks aastaks jõustumise kuupäevast arvates. Pärast seda jääb konventsioon lepinguosaliste jaoks jõusse üksteisele järgnevateks viieaastasteks perioodideks, kui lepingu­osaline ei ole seda tühistanud vähemalt kuus kuud enne jooksva perioodi lõppemist. Tühistamisest tuleb teatada ÜRO peasekretärile kirjalikult. XV artikkel Kui tühistamiste tulemusena on käesoleva konventsiooni osa­liste arv väiksem kui kuusteist, lõpeb konventsiooni kehtivus viimase tühistamise jõustumise kuupäevast arvates. XVI artikkel Kõik lepinguosalised võivad igal ajal nõuda käesoleva konventsiooni parandamist, teatades sellest kirjalikult ÜRO peasekretärile. ÜRO Peaassamblee langetab otsuse ülalmainitud nõudest tulenevate edasiste sammude kohta. XVII artikkel ÜRO peasekretär teatab kõigile XI artiklis silmas peetud ÜRO liikmesriiki­dele ja mitteliikmesriikidele järgmist: (a) allakirjutamisest, ratifitseerimis- ja ühinemisdoku­men­tidest, mis on saadud kooskõlas XI artikliga; (b) teadetest, mis on saadud kooskõlas XII artikliga; (c) kuupäeva, millal käesolev konventsioon kooskõlas XIII artikliga jõustub; (d) tühistamistest, mis on saadud kooskõlas XIV artikliga; (e) konventsiooni kehtivuse lõppemisest kooskõlas XV artik­liga; (f) teadetest, mis on saadud kooskõlas XVI artikliga. XVIII artikkel Käesoleva konventsiooni originaali säilitatakse ÜRO arhiivis. Kõigile XI artiklis silmas peetud ÜRO liikmesriikidele ja mitteliikmesriikidele edas­tatakse konventsiooni tõendatud ärakiri. XIX artikkel Käesolev konventsioon kuulub registreerimisele ÜRO peasek­retäri poolt selle jõustumise kuupäeval. ______________________________ Välisministeeriumi teadaandel anti ühinemiskirjad Eesti ühinemise kohta nimetatud konventsiooniga depositaarile üle 21. oktoobril 1991. a ning konventsioon jõustus Eesti suhtes 19. jaanuaril 1992. a. Convention on the Prevention and Punishment of the Crime of Genocide The Contracting Parties Having Considered the declaration made by the General Assembly of the United Nations in its resolution 96 (I) dated 11 December 1946 that genocide is a crime under international law, contrary to the spirit and aims of the United Nations and condemned by the civilized world; Recognizing that at all periods of history genocide has inflicted great losses on humanity; and Being Convinced that, in order to liberate mankind from such an odious scourge, international co-operation is required; Hereby agree as hereinafter provided: Article I The Contracting Parties confirm that genocide, whether committed in time of peace or in time of war, is a crime under international law which they undertake to prevent and to punish. Article II In the present Convention, genocide means any of the following acts committed with intent to destroy, in whole or in part, a national, ethnical, racial or religious group, as such: (a) Killing members of the group; (b) Causing serious bodily or mental harm to members of the group; (c) Deliberately inflicting on the group conditions of life calculated to bring about its physical destruction in whole or in part; (d) Imposing measures intended to prevent births within the group: (e) Forcibly transferring children of the group to another group. Article III The following acts shall be punishable: (a) Genocide; (b) Conspiracy to commit genocide; (c) Direct and public incitement to commit genocide; (d) Attempt to commit genocide; (e) Complicity in genocide. Article IV Persons committing genocide or any of the other acts enumerated in article III shall be punished, whether they are constitutionally responsible rulers, public officials or private individuals. Article V The Contracting Parties undertake to enact, in accordance with their respective Constitutions, the necessary legislation to give effect to the provisions of the present Convention and, in particular, to provide effective penalties for persons guilty of genocide or any of the other acts enumerated in article III. Article VI Persons charged with genocide or any of the other acts enumerated in article III shall be tried by a competent tribunal of the State in the territory of which the act was committed, or by such international penal tribunal as may have jurisdiction with respect to those Contracting Parties which shall have accepted its jurisdiction. Article VII Genocide and the other acts enumerated in article III shall not be considered as political crimes for the purpose of extradition. The Contracting Parties pledge themselves in such cases to grant extradition in accordance with their laws and treaties in force. Article VIII Any Contracting Party may call upon the competent organs of the United Nations to take such action under the Charter of the United Nations as they consider appropriate for the prevention and suppression of acts of genocide or any of the other acts enumerated in article III. Article IX Disputes between the Contracting Parties relating to the interpretation, application or fulfilment of the present Convention, including those relating to the responsibility of a State for genocide or any of the other acts enumerated in article III, shall be submitted to the International Court of Justice at the request of any of the parties to the dispute. Article X The present Convention, of which the Chinese, English, French, Russian and Spanish texts are equally authentic, shall bear the date of 9 December 1948. Article XI The present Convention shall be open until 31 December 1949 for signature on behalf of any Member of the United Nations and of any non-member State to which an invitation to sign has been addressed by the General Assembly. The present Convention shall be ratified, and the instruments of ratification shall be deposited with the Secretary-General of the United Nations. After 1 January 1950 the present Convention may be acceded to on behalf of any Member of the United Nations and of any non-member State which has received an invitation as aforesaid. Instruments of accession shall be deposited with the Secretary-General of the United Nations. Article XII Any Contracting Party may at any time, by notification addressed to the Secretary-General of the United Nations, extend the application of the present Convention to all or any of the territories for the conduct of whose foreign relations that Contracting Party is responsible. Article XIII On the day when the first twenty instruments of ratification or accession have been deposited, the Secretary-General shall draw up a procès-verbal and transmit a copy of it to each Member of the United Nations and to each or the non-member States contemplated in article XI. The present Convention shall come into force on the ninetieth day following the date of deposit of the twentieth instrument of ratification or accession. Any ratification or accession effected subsequent to the latter date shall become effective on the ninetieth day following the deposit of the instrument of ratification or accession. Article XIV The present Convention shall remain in effect for a period of ten years as from the date of its coming into force. It shall thereafter remain in force for successive periods of five years for such Contracting Parties as have not denounced it at least six months before the expiration of the current period. Denunciation shall be effected by a written notification addressed to the Secretary-General of the United Nations. Article XV If, as a result of denunciations, the number of Parties to the present Convention should become less than sixteen, the Convention shall cease to be in force as from the date on which the last of these denunciations shall become effective. Article XVI A request for the revision of the present Convention may be made at any time by any Contracting Party by means of a notification in writing addressed to the Secretary-General. The General Assembly shall decide upon the steps, if any, to be taken in respect of such request. Article XVII The Secretary-General of the United Nations shall notify all Members of the United Nations and the non-member States contemplated in article XI of the following: (a) Signatures, ratifications and accessions received in accordance with article XI; (b) Notifications received in accordance with article XII; (c) The date upon which the present Convention comes into force in accordance with article XIII; (d) Denunciations received in accordance with article XIV; (e) The abrogation of the Convention in accordance with article XV; (f) Notifications received in accordance with article XVI. Article XVIII The original of the present Convention shall be deposited in the archives of the United Nations. A certified copy of the Convention shall be transmitted to all Members of the United Nations and to the non-member States contemplated in article XI. Article XIX The present Convention shall be registered by the Secretary-General of the United Nations on the date of its coming into force. ÕIEND RT II nr 4, 7. veebruar 2003 Lugeda «Genotsiidi vältimise ja karistamise konventsiooni» (RT II 1994, 27, 103) artikli 3 tõlge õigeks järgmiselt: «Artikkel 3 Karistatavad on järgmised teod: (a) genotsiid; (b) vandenõu genotsiidi toimepanemiseks; (c) genotsiidi toimepaneku otsene ja avalik õhutamine; (d) genotsiidi toimepaneku katse; (e) kaasosalus genotsiidis.»