Vabariigi Valitsus — Kutselise kalapüügi lubade taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügilubade andmise ja kehtetuks tunnistamise kord ja kalapüügilubade vormid

Muudetud järgmise määrusega: 24. 07. 2001 nr 258 ( RT I 2001, 68, 413), jõust. 3. 08. 2001 Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse» (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514) paragrahvi 134 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Kutselise kalapüügi luba Kutselise kalapüügi luba (edaspidi luba) annab õiguse kutseliseks kalapüügiks «Kalapüügiseaduse» mõttes. Kutselise kalapüügi luba võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. §2. Loa andja (1) Kalalaeva kalapüügiloa annab Keskkonnaministeerium. (2) Kaluri kalapüügiloa annab vastava maakonna keskkonnateenistus. Merel ja mitme maakonna piiresse jääval siseveekogul kalapüügi loa andja määrab keskkonnaminister. §3. Otsus Loa andja poolt tehtav otsus on kirjalik ning peab sisaldama vähemalt: 1) otsuse tegemise kuupäeva; 2) otsuse tegemise aluseks oleva õigusnormi; 3) otsuse sisu; 4) põhjenduse; 5) loa andja esindaja allkirja ja nime; 6) pitseri. 2. peatükk KALAPÜÜGILOA TAOTLUS §4. Loa taotlemisel esitatavad dokumendid (1) Loa saamiseks esitatakse loa andjale taotlus, mis koosneb järgmistest dokumentidest: 1) vormikohane avaldus vastavalt lisale 1 või lisale 2; 2) kehtiv registripidaja poolt tõestatud ärakiri loa taotleja äriregistri registrikartoteegi registrikaardist; 3) kalalaeva kalapüügiloa taotlemisel – kalapüügiloale kantava kalalaeva Eesti Vabariigi merelaeva-, siseveelaeva- või väikelaevatunnistus ja kehtiv merekõlblikkuse tunnistus. Kui loa taotleja ei ole taotluses nimetatud kalalaeva omanik, tuleb esitada ka dokument, mis tõendab, et laev on loa taotleja seaduslikus valduses; 4) kui luba taotletakse kalapüügiks Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) reguleeritaval veealal – punktis 3 nimetatud kalalaeva kapteni tunnistus NAFO reeglite tundmise kohta; 5) kui ettevõtja on omandanud kalapüügiõiguse veealal väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni, sõltumata Eesti Vabariigist – kalapüügiõiguse omandamist tõendav dokument; 6) kui ettevõtja on eelmisel kolmel aastal püügil olnud ettevõtja õigusjärglane ning taotleb selle ettevõtja ajaloolise püügiõiguse alusel püügivõimaluste saamist – õigusjärglust tõendav dokument. Kui ettevõtjal on mitu õigusjärglast, peab õigusjärglust tõendavas dokumendis olema näidatud ka õigusjärgluse alusel ülemineva ajaloolise püügivõimaluse osa suurus. (2) Taotleja võib esitada lõike 1 punktides 3, 4, 5 ja 6 nimetatud dokumentide notariaalselt tõestatud koopiad. Kui taotleja esitab dokumendi originaali ja soovib selle tagastamist, teeb loa andja dokumendist koopia, kinnitab koopia õigsust vastava märkega ja tagastab originaali taotleja nõudmisel. §5. Taotluse menetlusse võtmine (1) Loa andja registreerib taotluse kohe pärast selle kättesaamist ja kontrollib taotluse vastavust § 4 nõuetele. Kui taotluses ei esine puudusi, võtab loa andja taotluse menetlusse. (2) Kui taotlus ei ole koostatud vastavalt § 4 nõuetele, tagastab loa andja taotluse puuduste kõrvaldamiseks viie päeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates. Taotluses esinevatest puudustest teatab loa andja taotlejale kirjalikult, viidates õigusnormile, mille nõuetele taotlus ei vasta. (3) «Kalapüügiseaduse» § 134 lõikes 2 või selle alusel sätestatud tähtajast hiljem esitatud taotlusi menetlusse ei võeta ja tagastatakse läbi vaatamata, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul ning §-s 7 nimetatud juhul. (4) Kui puudusi ei ole taotluse tagastamisest viie tööpäeva jooksul kõrvaldatud, teeb loa andja otsuse kalapüügiloa andmisest keeldumise kohta. (5) Otsuse taotluse menetlusse võtmise kohta või taotluses esinevate puuduste tõttu kalapüügiloa andmisest keeldumise kohta teeb loa andja hiljemalt 10 päeva jooksul pärast«Kalapüügiseaduse» § 13 4 lõikes 2 või selle alusel sätestatud tähtaja möödumist. §6. Loa andmise otsus (1) Pärast taotluse menetlusse võtmist teeb loa andja otsuse loa andmise või loa andmisest keeldumise kohta 10-päevase menetlustähtaja jooksul. Menetlustähtaeg algab taotluse menetlusse võtmisest. (2) Loa andmisest võib keelduda «Kalapüügiseaduse» § 13 4 lõikes 8 loetletud asjaoludel. (3) Otsus loa andmise kohta ei ole kalapüügiluba ja sisaldab loa andja kinnitust, et puuduvad «Kalapüügiseaduse» § 13 4 lõikes 8 nimetatud asjaolud, mille tõttu loa andja peaks keelduma loa andmisest. (4) Loa andja edastab taotlejale ärakirja otsusest loa andmise või loa andmisest keeldumise kohta kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. §7. Taotluse esitamine ja loa andmise otsustamine erijuhtudel (1) Taotluse kalapüügiloa saamiseks võib esitada «Kalapüügiseaduse» § 134 lõikes 2 või selle alusel sätestatud tähtajast erineval ajal, kui: 1) ettevõtja on ise omandanud püügiõiguse veealal väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni, sõltumata Eesti Vabariigist, aga kalapüügiõiguse andja nõuab kalapüügiõiguse kasutamiseks Eesti Vabariigi nõusolekut; 2) püügivõimalusi ei ole «Kalapüügiseaduse» § 16 alusel piiratud; 3) pärast «Kalapüügiseaduse» § 13 4 lõikes 2 või selle alusel sätestatud tähtajaks esitatud taotluste rahuldamist on osa lubatud püügivõimalusest eraldamata. (2) Lõikes 1 nimetatud juhtudel rakendatakse taotluse menetlemisel ja kalapüügiloa andmisel käesolevas määruses kehtestatud korda, v.a püügivõimaluste jaotamise kohta sätestatut, käesolevast paragrahvist ja «Kalapüügiseaduse» § 13 4 lõikest 6 tulenevate erisustega. Otsuse taotluse menetlusse võtmise kohta või kalapüügiloa andmisest keeldumise kohta teeb loa andja 10 päeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates. [RT I 2001, 68, 413 - jõust. 3. 08. 2001] 3. peatükk PÜÜGIVÕIMALUSTE JAOTAMINE TAOTLEJATE VAHEL §8. Ajaloolise püügivõimaluse arvutamise vajadus (1) Kui lubatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, arvutab loa väljaandja taotlejale, kelle suhtes on tehtud otsus loa andmise kohta, ajaloolise püügiõiguse alusel taotletavaks aastaks eraldatava püügivõimaluse (edaspidi ajalooline püügivõimalus). (2) Ajaloolist püügivõimalust ja enampakkumisel müüdavate püügivõimaluste kogust ei arvutata, kui lubatud püügivõimalused on kehtestatud blokk-kvoodina (rahvusvaheline organisatsioon on kehtestanud mitmele riigile ühise kvoodi). §9. Ajaloolise püügivõimaluse arvutamine (1) Loa andja arvutab ajaloolise püügiõiguse alusel jaotatavad lubatud püügivõimalused, mis moodustab 90% vaadeldavaks aastaks lubatud püügivõimalustest. Ajaloolise püügiõiguse alusel jaotatavad lubatud püügivõimalused arvutatakse valemi järgi

APÕ – ajaloolise püügiõiguse alusel jaotatavad lubatud püügivõimalused; LPV – taotletavaks aastaks lubatud püügivõimalused. (2) Loa andja arvutab taotleja poolt eelmise kolme aasta jooksul vastaval veealal tegelikult õiguspäraselt kasutatud püügivõimaluste summa. Summa arvutatakse valemi järgi: T = tkpv 1 + tkpv2 + tkpv3 T – taotleja poolt eelmise kolme aasta jooksul vastaval veealal tegelikult õiguspäraselt kasutatud püügivõimaluste summa; tkpv1 – taotleja poolt esimesel püügivõimaluste jagamisel arvesse mineval aastal tegelikult õiguspäraselt kasutatud püügivõimalused; tkpv2 – taotleja poolt teisel püügivõimaluste jagamisel arvesse mineval aastal tegelikult õiguspäraselt kasutatud püügivõimalused; tkpv3 – taotleja poolt kolmandal püügivõimaluste jagamisel arvesse mineval aastal tegelikult õiguspäraselt kasutatud püügivõimalused. (3) Kõigi taotlejate eelmise kolme aasta jooksul vastaval veealal tegelikult õiguspäraselt kasutatud püügivõimaluste summade alusel arvutab loa andja taotlejate poolt eelmise kolme aasta jooksul vastaval veealal tegelikult õiguspäraselt kasutatud püügivõimaluste kogusumma. Kogusumma arvutatakse valemi järgi: Sn = T1 + T2 + . . . + Tn - 1 + Tn Sn – taotlejate poolt eelmisel kolmel aastal vastaval veealal tegelikult õiguspäraselt kasutatud püügivõimaluste kogusumma; T1 – esimese taotleja poolt eelmise kolme aasta jooksul vastaval veealal tegelikult õiguspäraselt kasutatud püügivõimaluste summa; T2 – teise taotleja poolt eelmise kolme aasta jooksul vastaval veealal tegelikult õiguspäraselt kasutatud püügivõimaluste summa; Tn – n taotleja poolt eelmise kolme aasta jooksul vastaval veealal tegelikult õiguspäraselt kasutatud püügivõimaluste summa; n – taotlejate arv. (4) Loa andja arvutab taotleja osaku kõikide taotlejate poolt eelmise kolme aasta jooksul kasutatud püügivõimaluste kogusummast (edaspidi ajaloolise püügiõiguse osak), mis näitab taotleja poolt eelmise kolme aasta jooksul vastaval veealal tegelikult õiguspäraselt kasutatud püügivõimaluste suhet teiste eelmise kolme aasta jooksul samal veealal kala püüdnud isikute tegelikult õiguspäraselt kasutatud püügivõimalustesse. Osak arvutatakse valemi järgi

O – osak. (5) Ajaloolise püügiõiguse osaku alusel arvutab loa andja loa taotleja ajaloolise püügivõimaluse. Ajalooline püügivõimalus arvutatakse valemi järgi: APV = O X APÕ APV – ajalooline püügivõimalus. (6) Püügivahendi puhul loetakse tegelikult kasutatud püügivõimaluseks taotleja poolt eelmise kolme aasta jooksul väljavõetud lubadele kantud püügivõimalused. §10. Ümardamine Osaku ja ajaloolise püügivõimaluse ümardamisel arvestatakse järgmisi nõudeid: 1) osak ümardatakse viisil, et viies koht pärast koma ümardatakse neljanda kohani; 2) osakut alla 0,0001 ei arvestata; 3) ajalooliste püügivõimaluste puhul ümardatakse püügivahendid ja püügipäevad täisarvuni ning väljapüügimaht tonnides viisil, et kolmas koht pärast koma ümardatakse teise kohani; 4) kui esimene ärajäetav number on 5 või suurem, siis ümardatakse viimane allesjääv number ülespoole. §11. Ajaloolise püügiõiguse ja enampakkumisel müüdavate püügivõimaluste vahekord (1) Enampakkumisel müüdav püügivõimalus arvutatakse nii, et lubatud püügivõimalustest (LPV) lahutatakse ümardatud ajalooliste püügivõimaluste summa (APV1+APV2+ . . . +APVn–1+APVn). (2) Kui ajaloolise püügiõiguse alusel jaotatav lubatud püügivõimalus ei võimalda ajaloolise püügivõimaluse eraldamist kõigile ajaloolist püügiõigust omavatele taotlejatele, kelle suhtes on tehtud otsus loa andmise kohta, sest ajaloolise püügiõiguse alusel jaotatav lubatud püügivõimalus on väiksem kui ümardamise tulemusena saadud ajalooliste püügivõimaluste summa, jaotatakse ajalooline püügiõigus järgmiselt: 1) taotlejale eraldatakse taotlejale arvutatud ümardamata ajaloolise püügivõimaluse täisarvuline osa; 2) taotlejale arvutatud ümardamata ajaloolise püügivõimaluse täisarvulisest püügivõimalusest ülejäänud osa, mille suurus enne ümardamist on 0,5 või suurem, müüakse enampakkumisel, välja arvatud punktis 3 sätestatud juhul; 3) punktis 2 nimetatud püügivõimalusi ei müüda enampakkumisel, kui ajaloolist püügiõigust omavad taotlejad, kelle püügivõimalus oleks pärast ümardamist olnud suurem kui neile käesoleva lõike punkti 1 alusel eraldati, on nende jaotamises omavahel kokku leppinud. (3) Lõikes 2 toodud juhul edastab loa andja kahe päeva jooksul püügivõimaluse arvutamisest arvates lõike 2 punktis 3 nimetatud taotlejatele kirjaliku teate püügivõimaluste arvutamise tulemuste kohta. Teates peab olema märgitud taotlejale lõike 2 punkti 1 alusel arvutatud püügivõimalus ning teiste lõike 2 punktis 3 nimetatud taotlejate nimed ning kontaktandmed. (4) Lõike 2 punktis 3 nimetatud kokkulepe (edaspidi kokkulepe) peab olema kirjalik ning sõlmitud kõigi lõike 2 punktis 3 nimetatud isikute vahel. Kokkuleppes peavad sisalduma järgmised andmed: 1) kokkuleppe sõlminud isikute nimed ja kontaktandmed; 2) lõike 2 punkti 1 alusel eraldamata jäänud ajaloolise püügivõimaluse jaotus kokkuleppe sõlminud isikute vahel. Kui püügivahendeid soovitakse jaotada ka ajaliselt, tuleb märkida püügivahendi kasutamise aeg; 3) kokkuleppe sõlminud isikute allkirjad. (5) Kokkulepe tuleb edastada loa andjale 10 päeva jooksul pärast lõikes 3 nimetatud kirjaliku teate edastamist. §12. Ajaloolise püügivõimaluse jaotus (1) Ajaloolise püügivõimaluse arvutuse tulemusel teeb loa andja otsuse ajaloolise püügivõimaluse jaotuse kohta, milles on märgitud taotlejate nimed, osakute suurused ning taotletavaks aastaks taotlejatele eraldatud ajaloolised püügivõimalused. (2) Otsuse tegemisel arvestab loa andja taotluses märgitud püügivõimaluste mahtu. Kui taotletud kogus on väiksem taotleja ajaloolisest püügivõimalusest, märgitakse otsuses nii ajalooline püügivõimalus kui ka taotluses näidatud kogus. (3) Otsus ajaloolise püügivõimaluse jaotuse kohta tehakse väljapüügimahtude osas hiljemalt taotletava aasta 31. jaanuariks ning püügipäevade ja püügivahendite osas hiljemalt taotletavale aastale eelneva aasta 30. detsembriks. (4) Loa andja edastab ajaloolise püügivõimaluse jaotuse otsuse taotlejatele kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (5) Loa taotlejal on õigus saada loa andjalt informatsiooni ajaloolise püügivõimaluse jaotuse arvutamise aluseks olevate arvandmete kohta. §13. Ajaloolise püügivõimaluse eelarvestus (1) Kui lubatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses ja loa taotleja taotleb loa väljastamist enne § 12 lõikes 3 nimetatud kuupäeva ning taotletavale aastale eelnenud aasta 12 kuu püügitulemused ei ole veel teada, teeb loa andja loa taotleja ajaloolise püügivõimaluse eelarvestuse, asendades §-s 9 toodud valemites eelmisel kolmel aastal vastaval veealal tegelikult õiguspäraselt kasutatud püügivõimalused eelmise 2 aasta ja 11 kuu jooksul vastaval veealal tegelikult õiguspäraselt kasutatud püügivõimalustega. Sellisel juhul ei arvestata taotletavale aastale eelneva aasta detsembris tegelikult kasutatud püügivõimalusi. (2) Lõikes 1 sätestatud korras arvutatud ajaloolise püügivõimaluse alusel annab loa andja taotlejale kalapüügiloa, mis annab taotlejale õiguse kasutada 20% tema ajaloolisest püügivõimalusest. (3) Paragrahvi 12 lõikes 3 nimetatud tähtajaks arvutatud loa taotleja ajaloolisest püügivõimalusest arvestab loa andja maha püügivõimalused, mis kanti loa taotlejale vastavalt lõikele 2 väljastatud kalapüügiloale. Allesjäänud ajaloolise püügivõimaluse osas väljastatakse loa taotlejale luba loa väljastamise üldise korra kohaselt. (4) Ajaloolise püügivõimaluse eelarvestust ei tehta, kui § 13 lõikes 3 nimetatud kuupäevaks on teada eelmisel kolmel aastal tegelikult kasutatud püügivõimaluste maht. 4. peatükk LOA VÄLJASTAMINE §14. Kalurite nimekiri (1) Kui kaluri kalapüügiloa taotleja, kelle suhtes on tehtud otsus loa andmise kohta, ei ole ise kalur, koostab ta nende kalurite nimekirja (edaspidi kalurite nimekiri), kelle loale kandmist ta taotleb. (2) Kalurite nimekiri peab sisaldama: 1) kaluri ees- ja perekonnanime; 2) kaluri isikukoodi; 3) kalapüügiloale, millele kalur kantakse, märgitavad andmed püügivahendite, püügiaja ning koha kohta (vastavalt kaluri kalapüügiloa vormile). Kõigi kalurite kohta märgitud püügivõimalused ei tohi kokku ületada loa taotlejale taotletavaks aastaks eraldatud püügivõimalusi; 4) loa taotleja ärinime ja äriregistri koodi; 5) loa taotleja esindaja allkirja. (3) Kalurite nimekirja ning koopia nimekirja kantud kalurite isikut tõendavate dokumentide andmelehtedest edastab loa taotleja loa andjale: 1) pärast ajaloolise püügivõimaluse jaotuse otsuse kättesaamist – kui lubatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses; 2) pärast tema suhtes tehtud loa andmise otsuse ärakirja kättesaamist – kui lubatud püügivõimalused võimaldavad kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses; 3) pärast enampakkumise toimumist – kui loa taotleja on omandanud püügivõimalusi enampakkumisel. (4) Loa andja registreerib saabunud nimekirja ning säilitab seda koos kalapüügiloa taotlusega. §15. Loa koostamine (1) Loa andja koostab loa lisas 3 või lisas 4 toodud vormi kohaselt vastavuses «Kalapüügiseaduse» §-ga 13 4. (2) Luba antakse iga kaluri või kalalaeva kohta eraldi, välja arvatud lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhul. (3) Loa taotleja soovil annab loa andja alaliselt paaris töötavatele väiketraalpaatidele paari peale välja ühe kalalaeva kalapüügiloa, märkides sellele mõlema väiketraalpaadi nime, pardanumbri ja kapteni nime. (4) Loa taotleja soovil kannab loa andja loale mitu sama püügivahendiga püüdvat kalurit. [RT I 2001, 68, 413 - jõust. 3. 08. 2001] §16. Loa koostamine ajaloolise püügivõimaluse jaotuseta Kui lubatud püügivõimalused võimaldavad kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, koostatakse taotlejatele, kelle suhtes on tehtud otsus kalapüügiloa andmise kohta, kalapüügiluba taotluse kogu ulatuses. §17. Loa koostamine ajaloolise püügivõimaluse jaotuse korral (1) Kui lubatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, koostatakse taotlejale, kelle suhtes on tehtud otsus kalapüügiloa andmise kohta, kalapüügiluba vastavalt ajaloolise püügivõimaluse jaotusele. (2) Kui loa taotleja on edastanud loa andjale §-s 14 esitatud nõuete kohaselt koostatud kalurite nimekirja, koostatakse taotlejale kalapüügiluba vastavalt selles nimekirjas toodud püügivahendite jaotusele. (3) Kui taotluses märgitud kogus on taotlejale taotletavaks aastaks arvutatud ajaloolisest püügivõimalusest väiksem, koostatakse kalapüügiluba vastavalt taotluses märgitud kogusele. (4) Kui taotluses märgitud kogus on taotlejale taotletavaks aastaks arvutatud ajaloolisest püügivõimalusest suurem, väljastatakse taotlejale ajaloolisest püügivõimalusest suurema kogusega kalapüügiluba ainult enampakkumisel omandatud püügivõimaluste võrra. §18. Loa koostamine enampakkumisel omandatud püügivõimaluse alusel (1) Kui ettevõtja, kellele on § 17 kohaselt väljastatud luba ajaloolise püügivõimaluse alusel, omandab enampakkumisel täiendavaid püügivõimalusi, väljastatakse talle uus luba, milles on näidatud ajaloolise püügivõimaluse ja enampakkumisel omandatud püügivõimaluse summa. (2) Loa andja võib kanda ettevõtja poolt enampakkumisel omandatud täiendava püügivõimaluse talle ajaloolise püügivõimaluse alusel väljastatud kaluri kalapüügiloale. [RT I 2001, 68, 413 - jõust. 3. 08. 2001] §19. Loa koostamine erijuhtudel Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhtudel kantakse loale kalapüügi koht ja kalapüügiõiguse omandamise alus. §20. Kalalaeva kalapüügiloa tingimused (1) Kui loa taotlejale ajaloolise püügiõiguse alusel vaadeldavaks aastaks arvutatud püügipäevade arv ja enampakkumisel omandatud püügipäevade arv ületab ühe laeva kohta 365 päeva, ei kanna loa andja taotlejale vaadeldavaks aastaks väljaantavatele kalapüügilubadele kokku ühe laeva kohta üle 365 püügipäeva. (2) Kalalaeva kalapüügiloa osa «Püügitingimused» täidab loa andja vastavalt püügipiirkonna eripärale. Kalalaeva kalapüügiloa osas «Muud tingimused» esitatavad nõuded formuleerib loa andja igal konkreetsel juhul piisava detailsusega vastavuses loaga antava õiguse olemusega. §21. Kaluri kalapüügiloa tingimused Kaluri kalapüügiloa osa «Püügi aeg» täidab loa andja, kui püügivahendi kasutamise aeg on lühem loa kehtivusajast. §22. Loa vormistamine (1) Loa andja annab loale numbri vastavalt lubade väljaandmise järjekorrale. Määruse lisale 3 vastav kalalaeva kalapüügiluba trükitakse turvaelementidega blanketile, kaluri kalapüügiloa väljaandmisel täidetakse loa vorm vastavalt lisale 4. (2) Loa andja teeb väljastatavast loast koopia, mida säilitatakse koos loa taotlusega. (3) Kui luba taotletakse kalapüügiks väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, väljastab loa andja koos loa originaaleksemplariga loa ingliskeelse koopia, mis trükitakse valgele A4 formaadis lehele. Loa ingliskeelne koopia kehtib ainult koos loa originaaleksemplariga. §23. Loa väljastamine (1) Loa originaaleksemplar väljastatakse loa taotlejale viimase nõudmisel, kuid mitte varem, kui kolme päeva jooksul loa andmise otsuse tegemisest arvates. Loa saamiseks peab taotleja esitama dokumendi, mis tõendab, et ta on püügiõiguse eest ettenähtud mahus tasunud. (2) Loa kättesaamisel annab loa taotleja või tema esindaja allkirja loa kättesaamise kohta loa andjale jäävale loa koopiale. (3) Loa andja väljastab loa pärast seda, kui loa taotleja on esitanud lõikes 1 nimetatud dokumendi, loa taotleja või tema esindaja on andnud lõikes 2 nimetatud allkirja ning loa taotleja, kes ei ole ise kalur, on edastanud loa andjale §-s 14 toodud nõuete kohaselt koostatud kalurite nimekirja. §24. Mitme loa väljastamine (1) Ühe kalendriaasta jooksul võib taotlejale eraldatud püügivõimaluste kasutamiseks sama kaluri abil või sama kalalaevaga anda mitu piiratud kehtivusajaga kalapüügiluba. (2) Samal veealal sama püügivahendi kasutamiseks ei tohi taotlejale välja anda mitut üheaegselt kehtivat luba. (3) Samal veealal samaliigilise püügivõimaluse kasutamiseks sama kalalaevaga ei tohi taotlejale välja anda mitut üheaegselt kehtivat luba. (4) Kui kalalaeva kalapüügiloale on kantud mitu erinevat püügivõimalust ja üks neist ammendub ning loa omanik taotleb talle eraldatud, kuid välja andmata püügivõimaluse väljastamist, annab loa andja uue loa, millel on märgitud eelmiselt loalt kasutamata püügivõimalus ning välja võtmata püügivõimalus või osa sellest. Eelmine luba kaotab kehtivuse uue loa kehtimahakkamisel. [RT I 2001, 68, 413 - jõust. 3. 08. 2001] 5. peatükk LOA MUUTMINE JA LOA KEHTIVUSE ENNETÄHTAEGNE LÕPPEMINE §25. Kalapüügiloas nimetatud kalalaeva või kaluri asendamine loa omaniku taotluse alusel (1) Kalapüügiloas nimetatud kalalaeva või kaluri asendamiseks esitab loa omanik loa andjale taotluse loa muutmiseks. (2) Taotlus kalapüügiloas nimetatud kalalaeva asendamiseks peab koosnema järgmistest dokumentidest: 1) vormikohane avaldus vastavalt lisale 1; 2) kalapüügiloale kantava kalalaeva Eesti Vabariigi merelaeva-, siseveelaeva- või väikelaevatunnistus ja kehtiv merekõlblikkuse tunnistus. Kui loa taotleja ei ole taotluses nimetatud kalalaeva omanik, tuleb esitada ka dokument, mis tõendab, et laev on loa taotleja seaduslikus valduses. (3) Taotleja võib esitada lõike 2 punktis 2 nimetatud dokumentide notariaalselt tõestatud koopiad. Kui taotleja esitab dokumendi originaali ja soovib selle tagastamist, teeb loa andja dokumendist koopia, kinnitab koopia õigsust vastava märkega ja tagastab originaali taotleja nõudmisel. (4) Kalalaeva asendamist taotlev loa omanik ei pea täitma lõike 2 punktis 1 nimetatud avalduse osa «Taotletavad püügivõimalused». (5) Taotluses kalapüügiloas nimetatud kaluri asendamiseks peavad sisalduma järgmised andmed: 1) kalapüügiloale kantava kaluri nimi, isikukood ja koopia kaluri isikut tõendava dokumendi andmelehest; 2) kaluri kalapüügiloa number, millele kantud kalur asendatakse; 3) kaluri nimi, kes asendatakse; 4) loa omaniku ärinimi ja äriregistri kood; 5) loa omaniku esindaja nimi ja allkiri. (6) Loa andja registreerib taotluse kohe pärast selle kättesaamist ning kontrollib taotluse vastavust lõike 2 või 5 nõuetele. Kui taotluses ei esine puudusi, võtab loa andja taotluse menetlusse. (7) Kui taotlus ei ole koostatud vastavalt lõike 2 või 5 nõuetele, tagastab loa andja viie tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates taotluse ning määrab puuduste kõrvaldamise tähtaja. Loa andja poolt määratav tähtaeg võib sõltuvalt taotluses esinevatest puudustest olla kaks kuni seitse tööpäeva. Taotluses esinevatest puudustest teatab loa andja taotlejale kirjalikult, viidates õigusnormile, mille nõuetele taotlus ei vasta. (8) Kui puudusi ei ole tähtaegselt kõrvaldatud, teeb loa andja otsuse taotluse menetlemisest keeldumise kohta. (9) Kalalaeva asendamise jõustumiseks väljastab loa andja taotluse kättesaamisest kahe nädala jooksul ning kaluri asendamise jõustumiseks viie tööpäeva jooksul uue kalapüügiloa, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul. §26. Loa kehtivusaeg Paragrahvi 18 või § 25 alusel väljastatud uue loa kehtima hakkamise hetkest kaotab eelmine luba kehtivuse. §27. Loa kehtetuks tunnistamine (1) «Kalapüügiseaduse» § 161 lõikes 2 sätestatud asjaolude ilmnemisel tunnistab loa andja kalapüügiloa kehtetuks. Loa andja teatab loa kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest viivitamata loa omanikule. (2) Loa kehtetuks tunnistamise otsuse ärakiri saadetakse loa omanikule ja Keskkonnainspektsioonile kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. (3) Loa kehtetuks tunnistamise otsus jõustub otsuses märgitud tähtajal, mis ei või olla varem kui kolmandal päeval peale otsuse tegemist. §271. Püügivõimaluste vähendamine (1) Kui kalapüüki reguleeriv välisriik või rahvusvaheline organisatsioon on vähendanud väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal püügivõimalusi (edaspidi vähendatav püügivõimalus) ulatuses, mis ei võimalda antud loa alusel kala püüda, tunnistab loa andja kalapüügiloa vastavalt §-le 27 kehtetuks. (2) Kui vähendatav püügivõimalus oli taotlejate vahel jaotatud vastavalt §-dele 8 ja 9, teeb loa andja nimetatud paragrahvides toodud arvutused uuesti, võttes taotletavaks aastaks lubatud püügivõimalusena aluseks vähendatava püügivõimaluse. (3) Kui vähendatav püügivõimalus eraldati vaadeldavaks aastaks vastavalt taotlusele, vähendatakse taotlejale eraldatud püügivõimalust proportsionaalselt teistele taotlejatele eraldatud püügivõimalusega. (4) Loa andja arvutab taotleja poolt enampakkumisel ostetud vähendatud püügivõimaluse valemi järgi

VEPV – taotleja poolt enampakkumisel ostetud vähendatud püügivõimalus; EPO – taotleja poolt enampakkumisel ostetud püügivõimalus (püügipäevade, isendite, tonnide või püügivahendite arv); EPV1 – enampakkumisel müüdud püügivõimalus kokku; EPV2 – § 11 lõike 1 alusel arvutatud enampakkumisel müüdav püügivõimalus, võttes taotletavaks aastaks lubatud püügivõimalusena aluseks vähendatava püügivõimaluse. (5) Loa andja teeb §-s 12 nimetatud jaotuse või arvutab taotlejale eraldatud vähendatud püügivõimaluse suuruse vastavalt lõikele 3 ning teeb lõikes 4 toodud arvutuse kümne päeva jooksul püügivõimaluste vähendamisest «Kalapüügiseaduse» § 16 lõike 1 alusel. (6) Kui vähemalt üks taotleja, kellele oli eraldatud vähendatavaid püügivõimalusi, on talle eraldatud püügivõimalustest lõikes 5 toodud arvutuste tegemise või uue loa andmise ajaks ära kasutanud osa, mis ei võimalda enam nende püügivõimaluste vähendamist vastavalt lõigetes 2–5 sätestatud nõuetele, siis lõigetes 2–5 sätestatut ei kohaldata. (7) Lõikes 6 toodud juhul, kui Eesti Vabariigile rahvusvaheliste kokkulepete alusel eraldatud püügivõimalus on ammendunud, tunnistab loa andja kalapüügiload, millele on kantud vähendatav püügivõimalus, kehtetuks. [RT I 2001, 68, 413 - jõust. 3. 08. 2001] §272. Püügivõimaluste eest tasutud summa tagasimaksmine püügivõimaluste vähendamise korral (1) Ajaloolise püügivõimaluse vähendatud osa eest taotleja poolt makstud püügiõiguse tasu ja enampakkumisel ostetud püügivõimaluste eest tagasimakstav summa tagastatakse taotlejale 20 päeva jooksul püügivõimaluste vähendamisest «Kalapüügiseaduse» § 16 lõike 1 alusel. (2) Enampakkumisel ostetud püügivõimaluste eest tagasimakstav summa arvutatakse iga taotleja kohta eraldi valemi järgi

TMR – enampakkumisel ostetud püügivõimaluse eest makstud summa tagasimakstav osa; RK – taotleja poolt enampakkumisel ostetud püügivõimaluse eest tasutud summa kokku. (3) Paragrahvi 271 lõikes 7 sätestatud juhul tagastatakse loa kehtetuks tunnistamise tõttu taotleja poolt kasutamata jäänud püügivõimaluste eest taotleja poolt makstud püügiõiguse tasu 20 päeva jooksul loa kehtetuks tunnistamisest. [RT I 2001, 68, 413 - jõust. 3. 08. 2001] §28. Loa kehtivuse lõppemise aja registreerimine (1) Loa kehtivuse lõppemise korral registreerib loa andja kehtivuse lõppemise aja ning teeb loale selle kohta vastava märke. (2) Lõikes 1 nimetatud märke teeb loa andja hiljemalt viie tööpäeva jooksul loa kehtivuse lõppemisest, välja arvatud lõikes 3 toodud asjaoludel. (3) Kui luba on välja antud kalapüügiks väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, teeb loa andja loale lõikes 1 nimetatud märke hiljemalt 30 päeva jooksul loa kehtivuse lõppemisest arvates. 6. peatükk ERAVEEKOGU OMANIKU KALAPÜÜGIÕIGUS §29. Loa andmine eraveekogu omanikule (1) Kalapüügiks kutselise kalapüügi vahenditega eraveekogul, mis asub ühe kinnisasja piires, peab veekogu omanik taotlema kaluri kalapüügiluba. (2) Eraveekogu omanikule annab Keskkonnaministeeriumi maakondlik keskkonnateenistus kalapüügiloa tasuta. (3) Lõikes 1 nimetatud kalapüügiluba antakse eraveekogu omanikule vastavalt kalapüügiloa taotlusele, arvestamata vaadeldavaks aastaks kehtestatud kalapüügivahendite piirarve. (4) Lõikes 1 nimetatud kalapüügiloa saamiseks esitab eraveekogu omanik taotluse, mis peab sisaldama § 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumente, katastripidaja pitseri ja allkirjaga tõestatud väljavõtet maaregistri andmebaasist, mis näitab, et taotleja on avalduses märgitud veekogu omanik, ning koopiat eraveekogu omaniku isikut tõendava dokumendi andmelehest. (5) Lõikes 1 nimetatud kalapüügiloale märgitakse loa omanikuna veekogu omanik. Eraveekogu omaniku taotlus vaadatakse läbi ja luba antakse üldises korras, arvestades käesoleva paragrahvi sätetest tulenevaid erisusi. 7. peatükk RAKENDUSSÄTE §30. [Käesolevast tekstist välja jäetud] Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. a määruse nr 412 «Kutselise kalapüügi lubade taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügilubade andmise ja kehtetuks tunnistamise kord ja kalapüügilubade vormid» lisa 1 AVALDUS KALALAEVA KALAPÜÜGILOA SAAMISEKS

Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. a määruse nr 412 «Kutselise kalapüügi lubade taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügilubade andmise ja kehtetuks tunnistamise kord ja kalapüügilubade vormid» lisa 2 AVALDUS KALURI KALAPÜÜGILOA SAAMISEKS

Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. a määruse nr 412 «Kutselise kalapüügi lubade taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügilubade andmise ja kehtetuks tunnistamise kord ja kalapüügilubade vormid» lisa 3

Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. a määruse nr 412 «Kutselise kalapüügi lubade taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügilubade andmise ja kehtetuks tunnistamise kord ja kalapüügilubade vormid» lisa 4