Vabariigi Valitsus — Telekommunikatsioonivõrgu operaatori poolt kulude arvestamise ja kulude omistamise metoodika

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 3. 04. 2001 nr 129 ( RT I 2001, 35, 197) 8. 04. 2001 NB! Kehtetu - RT I 2003, 80, 532 - jõust. 22.12.2003 Määrus kehtestatakse «Telekommunikatsiooniseaduse» (RT I 2000, 18, 116; 78, 495) § 53 lõike 6 alusel. 1. peatükk METOODIKA ÜLDPÕHIMÕTTED § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse kulude omistamise ja kulude arvestamise metoodika telefoni-, püsiliini- või sidumisteenuse turul olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori poolt, kes osutab telefoni-, püsiliini- või sidumisteenust. (2) Määrus rakendub telefoni-, püsiliini- või sidumisteenuse turul «Telekommunikatsiooniseaduse» § 8 kohaselt Sideameti poolt olulise turujõuga ettevõtjaks (edaspidi OTE) tunnistatud üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori suhtes. (3) Käesolev OTE poolt kulude arvestamise ja kulude omistamise metoodika (edaspidi metoodika) on kooskõlas Euroopa Komisjoni soovitustega.2 (4) Metoodika nõuded põhinevad OTE erinevate ärivaldkondade kulude arvestamise lahususel. Aruandlussüsteemis peavad olema eristatud OTE erinevad ärivaldkonnad, mis on defineeritud määruse § 2 lõikes 4, sealhulgas tuleb ka eristada erinevaid kuluelemente seoses erinevate tegevustega, tagades transferthindade selguse ja kulupõhisuse. (5) Lisaks metoodika nõuetele tuleb OTE-l arvestada ka «Telekommunikatsiooniseaduse» § 51 lõike 7 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud püsiliini- ja sidumisteenuse tasude arvestamise metoodikat ja selle põhimõtteid. (6) Metoodikas on toodud OTE kuluarvestussüsteemi väljatöötamise üldpõhimõtted. Kulude omistamist puudutavate spetsiifiliste küsimuste üle peab otsustama OTE, konsulteerides vajaduse korral Sideametiga. § 2. Mõisted (1) Ülekandevõrk kuluarvestuse tähenduses on telekommunikatsioonivõrgu osa, mis ühendab telefonijaamu või juurdepääsuvõrke ning mis algab signaali algatajale lähima telefonivõrgusõlme tarbijaliidese väljundis ja lõpeb sama telefonivõrgu signaali lõpetava telefonivõrgusõlme tarbijaliidese väljundis või sidumispunktis. Tarbijaliidese tehniline mõiste on sätestatud «Telekommunikatsiooniseaduse» § 4 lõike 5 alusel kehtestatud õigusaktis. (2) Eriteenuste võrk tähendab käesolevas määruses mitte-üldkasutatavat telekommunikatsioonivõrku, mida kasutatakse eriteenuste osutamiseks ja millele esitatakse erinõudeid, nagu täiendavad turvanõuded, täiendavad operatiivsusnõuded jms ning millel on piiratud kasutusõigus. (3) Faktooring on suunatud teenuste müüjatele ning põhineb võlanõuete, mille maksetähtaeg ei ole veel saabunud, teatud tasu eest loovutamisel finantseerimisasutusele. (4) Omistatavad kulud tähendavad käesolevas määruses otsekulusid, otseselt omistatavaid kulusid ja kaudselt omistatavaid kulusid. (5) Teenuse osutamine tarbijale (edaspidi jaemüük ) kui ärivaldkond käesoleva määruse tähenduses on telefoniteenuse osutamine tarbijale. Sellele valdkonnale omistatavad kulud sisaldavad ülekandevõrgu ja juurdepääsuvõrgu kasutamise transferthindu, samuti tarbijaga seotud turunduse ja arvelduskulusid. (6) Ärivaldkonnad käesoleva määruse tähenduses on ülekandevõrguga seotud teenuste osutamine, juurdepääsuvõrguga seotud teenuste osutamine, teenuste osutamine tarbijale ja muud tegevused. (7) Telekommunikatsioonivõrgu lõpp-punkt (edaspidi lõpp-punkt) on telekommunikatsioonivõrgu füüsiliselt määratletav punkt, kus on telekommunikatsiooniteenuse kasutajale loodud juurdepääs või võimalus juurdepääsuks telekommunikatsioonivõrgule. (8) Juurdepääsuvõrk kuluarvestuse tähenduses on telekommunikatsioonivõrgu osa lõpp-punkti ja sellele lähima telefonijaama vahel. Juurdepääsuvõrk algab telefonivõrgu lõpp-punktis asuva jaotusseadme tarbijapoolsetelt klemmidelt ja lõpeb lõpp-punktile lähima telefonivõrgusõlme tarbijaliidese väljundklemmidel. Jaotusseadme tehniline mõiste on sätestatud «Telekommunikatsiooniseaduse» § 4 lõike 5 alusel kehtestatud õigusaktis. (9) Kulukäitur on põhjuslik tegur, mis mõjutab kulusid. Kulukäiturid jagunevad mahupõhisteks ja tegevuspõhisteks. (10) Kulukogum (cost pool) on kulude grupp, mille käitumise määrab üks ja sama kulukäitur. (11) Kuluarvestus jooksevhindades (current cost accounting - CCA) on kuluarvestusbaas kiiresti muutuva majanduskeskkonna jaoks, kui kuluarvestus ajaloolistes hindades ( historical cost accounting - HCA) ei anna adekvaatseid tulemusi. (12) Muud tegevused on ärivaldkond, kuhu kuuluvad kõik ülejäänud teenused, mis ei ole seotud ülekandevõrgus, juurdepääsuvõrgus ega jaemüügis osutatavate teenustega. (13) Transferthind ehk ülekandmishind on arvestuslik hind teenuse osutamise eest ettevõttesiseselt ühelt majandusüksuselt teisele majandusüksusele. (14) Võrguseadmed on telekommunikatsioonivõrgu osad: ülekandesüsteem koos selle juurde kuuluvate lülitusseadmetega, muud abisüsteemid ja rajatised, mis võimaldavad telekommunikatsioonivõrgu kindlaksmääratud lõpp-punktide ja sidumispunktide vahel elektriliste või elektromagnetiliste signaalide edastamist kaabli kaudu, raadio, optiliste või muude vahenditega. [RT I 2001, 35, 197 - jõust. 8. 04. 2001] 2. peatükk KULUDE OMISTAMINE § 3. Kulude omistamise põhimõtted (1) Kulude omistamise protsess peab põhinema kulude põhjusliku seose analüüsil, mille alusel peab kulud omistama nendele teenustele ja toodetele, mis on põhjustanud nende kulude tekkimise. Selleks peab kasutusele võtma tegevuspõhise kuluarvestuse (activity based costing - ABC) printsiibid, mille näide on toodud lisas 6. (2) Põhjuslikkuse nõue kulude omistamisel nõuab OTE-lt kohase ja detailse kulude jaotamise metoodika kehtestamist oma kuluarvestussüsteemis, milleks on vaja: 1) iga kulu- ja tuluartikli ning kapitali kasutuse omistamise analüüsi; 2) käituri määratlemist, mis on aluseks kulude omistamisel; 3) määratletud käituri kasutamist kuluartiklite omistamisel; 4) kulude, mida ei ole võimalik põhjuslikkuse seosest lähtuvalt omistada, koondamist eraldi kulukogumisse. (3) Kulude omistamisel peab jälgima kolme põhiprintsiipi: 1) selgus: OTE peab avaldama täiendatud versiooni oma kulude omistamise metoodikast, kui selles tehakse olulisi muudatusi. OTE teavitab muudatuste tegemisest Sideametit vähemalt 10 kalendripäeva ette; 2) järjepidevus: samu omistamise põhimõtteid tuleb kasutada aastast aastasse. Kui tehakse muudatusi, peab OTE ümber arvestama ka eelneva aasta aruanded uute põhimõtete alusel; 3) olulisus: spetsiaalsete omistamispõhimõtete kasutamine ei ole vajalik, kui nende kasutamisest tulenev mõju väljundile ei ole oluline. § 4. Kulude liigitamine (1) Kulud jagunevad mitme toote ja teenuse vahel. Iga kuluartikkel kuulub ühte järgmistest kategooriatest: 1) operatiivkulud ehk otsesed kulud (direct and directly attributable costs) on kulud, mida saab otse ja üheselt seostada mingi teenuse või tootega ning mis on kajastatud OTE aruandlussüsteemis mingi toote või teenuse tootmiskuludena; 2) kaudselt omistatavad kulud (edaspidi kaudkulud) ehk tootmise üldkulud (indirectly attributable costs), mille kohta kasutatakse ka terminit pool-otsekulud (semidirect costs), mille hulka kuuluvad ka ühiskulud (joint costs), on kulud, mida saab siduda teenuse või tootega, kasutades vastavat kulukäiturit; 3) adresseerimatud kulud (edaspidi üldkulud) ( unattributable costs) on kulud, mida ei saa toote või teenusega seostada ei otseselt ega kaudselt, mistõttu neid kulusid ei saa omistada toodetele või teenustele põhjuslikkuse seose alusel. Üldkulud tuleb kuluaruandes selgelt identifitseerida ja esitada sama aruande eraldi kirjetel. (2) Üldkulude omistamiseks toodetele ning teenustele kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid: 1) brutotulu meetod - käibe alusel omistamine, kus üldkulud omistatakse teenustele vastavalt mingi teenuse käibeosa proportsioonile kogukäibes; 2) netotulu meetod - üldkulud omistatakse toodetele ja teenustele vastavalt mingi teenuse panusele netotulusse; 3) jaotatavate kulude meetod - üldkulud omistatakse jaotatavate kuludega* samas proportsioonis. (3) Detailsete ja läbipaistvate teenuste omahinna kalkuleerimiseks peab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kaudkulusid omistama ABC põhimõtetest lähtuvalt. ABC-l põhineva kaudkulude omistamise printsiibid on toodud lisas 6. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud üldkulud peab omistama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 esitatud jaotatavate kulude meetodil. § 5. Kulude omistamise protsess (1) Kulude omistamisel peab lähtuma lisas 1 toodud kulude omistamise etappidest, mida võib vajaduse korral detailiseerida. (2) Kuluarvestuslik informatsioon, mis sisaldub kulu- ja finantsaruannetes, tuleb jaotada operatiivkulusid ja kapitalikulusid puudutavaks informatsiooniks ning raamatupidamiskirjeteks. (3) Kulusid peab omistama järgmiselt: 1) telekommunikatsiooniteenustele omistatakse kulud, mida saab otseselt siduda konkreetse telekommunikatsiooniteenusega; 2) võrgukomponentidele omistatakse kulud, mis seonduvad mitme teenusega, mis kõik kasutavad antud võrgukomponenti ning seetõttu ei saa neid otse konkreetsele teenusele kanda; 3) seotud funktsioonidele omistatakse erinevate funktsioonide täitmiseks sooritatavate tegevuste kulud, mis on vajalikud teenuse osutamiseks; 4) muudele funktsioonidele omistatakse erinevate tegevuste kulud, mis ei ole seotud konkreetse teenuse osutamisega, kuid on olulised ettevõtte edasiseks funktsioneerimiseks. (4) Kulude omistamine toimub järgmiselt: 1) muude funktsioonide täitmisega seotud kulude omistamine seotud funktsioonidele, võrgukomponentidele ja teenustele; 2) seotud funktsioonide täitmisega tekkinud kulude omistamine võrgukomponentidele ja teenustele; 3) võrgukomponentide kulude ja teenuste otsekulude omistamine teenustele; 4) erinevate teenuste kulude omistamine neljale ärivaldkonnale - ülekandevõrguärile, juurdepääsuvõrguärile, jaemüügile ja muudele tegevustele. § 6. Operatiivkulude liigitus (1) Operatiivkulude liigitus on järgmine: 1) amortisatsioon; 2) varustamise, paigaldamise ja hoolduskulud; 3) võrgu planeerimis- ja arenduskulud; 4) võrgu juhtimiskulud; 5) marketingi- ja müügikulud; 6) faktooringu- ja inkassokulud; 7) operaatorteenuse kulud; 8) teatmike väljaandmisega seotud kulud; 9) maksed teistele operaatoritele; 10) muud operatiivkulud. (2) Lisas 2 kajastatakse eespool nimetatud operatiivkulusid, kohustuslikke meetodeid nende omistamiseks ja valdkondi, kuhu neid peab omistama. Toodud jaotust võib vajaduse korral täiendada ja all-liigendada. 3. peatükk KAPITALI HIND JA KAPITALI KASUTUSE OMISTAMINE § 7. Kapitali hinna arvestamine (1) Kapitali hinda peab kohaldama vastavalt kapitali kasutusele võrgukomponentides ja muudes seotud varades. (2) OTE kapitali kaalutud keskmine hind peegeldab võrgukomponentidesse ja muudesse seotud varadesse investeeritud fondide alternatiivkulu järgmiselt: 1) võõrkapitali kaalutud keskmine hind; 2) omakapitali kaalutud keskmine hind kui omanike nõutav tulunorm investeeringute eest ettevõttesse antud riskitaseme juures; 3) võõrkapitali ja omakapitali proportsioonid kogukapitalis. § 8. Kapitali hinna arvutamine (1) WACC-i arvutamine on kohustuslik kapitali hindamiseks erinevate võrgukomponentide ja muude seotud varade jaoks, eesmärgiga tuletada tulumäära, mida tahetakse saada sidumisteenuse tasude kaudu. (2) Omades § 7 lõikes 2 toodud informatsiooni, saab leida ettevõtte kapitali kaalutud keskmise hinna (weighted average cost of capital - WACC) valemiga: WACC = re ×E/(D+E)×1/(1-Td)×dv+rd ×D/(D+E)×(1-T), kus: re on omakapitali hind (%); rd on võõrkapitali hind (%); E on omakapitali maht (EEK); D on võõrkapitali maht (EEK); T on tulumaksumäär (%); Td on tulumaks dividendidelt (%); dv on dividendide väljamaksekordaja. (3) WACC-i formeerimisel võib vajadusel olla ka rohkem tegureid. Erinevate tegevuste eest nõutakse erinevaid riskipreemiaid, mis peegeldub erinevates omakapitali hindades re, isegi siis, kui finantsstruktuur on sama. Oluliste erinevuste puhul riskiastmes valdkonniti tuleb kasutada erinevat WACC-i. Sidumisteenuse puhul kasutatakse teenust osutava ettevõtte üldist kapitali hinda. § 9. Kapitali jaotamine Hinna kujundamise eesmärgil peab kasutama kapitali kvartali kaalutud keskmist näitajat, mitte kapitali kasutuse määra mingil ajahetkel. Lisas 3 kirjeldatakse kapitalikasutuse kohustuslikke omistamise meetodeid, mida OTE võib vastavalt vajadusele all-liigendada. 4. peatükk JOOKSEVHINDADES KULUARVESTUSE ARUANDLUS § 10. Amortisatsioon ja jooksevhindades kuluarvestus (1) Amortisatsiooni hindamine ja omistamine sisaldab kolme olulist faktorit: 1) tulutoovate varade maksumust; 2) varade oodatava majanduslikult kasuliku kasutusea kestust; 3) vara prognoositavat jääkväärtust majanduslikult kasuliku kasutusea lõppemisel. (2) «Telekommunikatsiooniseaduse» § 51 lõikes 7 nimetatud tulevastest pikaajalistest keskmistest lisanduvatest kuludest (LRAIC) lähtuval metoodikal põhinev kuluarvestussüsteem kasutab tegevustel baseeruvat jooksevkulude omistamist. Varasid hinnatakse turuväärtuses ning amortisatsiooni ja kapitali kasutust kajastatakse jooksevhindades. § 11. Varade väärtuse hindamine (1) Varade väärtuse hindamisel peab lähtuma järgmistest põhimõtetest: 1) puhas asendusväärtus (net replacement cost) on kulu, mis tuleb teha vara asendamiseks teise varaga, mis on samade omaduste ja eaga. Kui vara ei saa asendada samasugusega, tuleb kalkuleerida kaasaegse samaväärse vara ( modern equivalent asset - MEA) väärtus, mille korral asendusvara funktsioneerib samal tasemel, aga võib uue tehnoloogia tõttu omada tunduvalt suuremat erinevust hinnas; 2) vara loobumisväärtus ( deprival value - DV) väljendab OTE vara taastamisväärtust, milleks on kas vara majanduslik või puhas realiseerimisväärtus (net realisable value - NRV), olenevalt sellest, milline neist on suurem; 3) vara majanduslik väärtus (economic value - EV) arvutatakse varast saadavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtusena. (2) Vara hindamismeetodi reegel on järgmine: 1) kui EV on suurem kui NRV, siis OTE hoiab vara kasutuses edasi; 2) kui NRV on suurem kui EV, siis ettevõte müüb vara kohe. (3) Vara loobumisväärtus on kas majanduslik väärtus või puhas realiseerimisväärtus, olenevalt sellest, milline neist on suurem. Vara jooksevkulu on madalaim puhtast asendusväärtusest või vara loobumisväärtusest. Käesolevas paragrahvis kirjeldatud varade hindamise etapid on toodud lisas 4. § 12. Kohandused jooksva kuluaruandluse raames (1) Jooksevhindades kuluaruandlusel on järgmised kontseptsioonid: 1) käibekapitali säilitamine ( operating capital maintenance - OCM) arvestab OTE lühiajalist likviidsust. Kapitali teenindamine sellise lähenemise korral nõuab OTE-lt lühiajalise likviidsuse sama suurt olemasolu perioodi lõpus, kui oli perioodi alguses; 2) finantskapitali säilitamine ( financial capital maintenance - FCM) arvestab, et OTE finantskapitali on säilitatud jooksevhindade alusel. Eeldatakse kapitali säilitamist nii, et perioodi lõpul on aktivaomanike vara samal tasemel kui perioodi alguses. (2) Üleminek täielikult jaotatavatelt ajaloolistelt kuludelt (täisomahinna meetod) «Telekommunikatsiooniseaduse» § 51 lõikes 7 nimetatud LRAIC metoodikale, mis on aluseks püsiliini- ja sidumisteenuse tasumäärade määramisele, nõuab varade hindamist nende turuväärtuses, see tähendab jooksevkulude leidmist. § 13. Käibekapitali säilitamise peamised kohandused (1) OCM kontseptsioon lähtub OTE tootliku võimsuse säilitamisest. Oluline on põhivarade ümberhindamine jooksevhindadesse. Tänu ümberhindlusele on vajalikud täiendavad kohandused, et ümber arvestada amortisatsioonisummad. (2) OCM puhul hinnatakse ümber varade raamatupidamislikud brutoväärtused, arvestades spetsiifilisi varade hinnamuutusi ja muutusi tehnoloogias. Üks võimalus varade jooksva väärtuse arvutamiseks on spetsiaalsete hinnaindeksite kohaldamine olemasolevatele varade raamatupidamislikele brutoväärtustele. (3) Kasutades OCM metoodikat tasumäärade tuletamisel, kujuneb nõutava tulu suurus järgmiste komponentide summana (vastavalt võrguseadmete kasutusmahu alusel): kapitalikulud, operatiivkulud, jooksev amortisatsioon ja proportsioon üldkuludest ehk hinnalisand üldkulude katteks. (4) Aastane amortisatsioonisumma on arvutatud uute varahinnangute (väärtus jooksevhinnas ja majanduslik eluiga) alusel. See tagab põhivarade jooksevkulu õige kajastamise. Täiendav amortisatsioon (supplementary depreciation) on ajaloolise amortisatsiooni ja jooksva kuluamortisatsiooni vahe. See võib olla nii positiivne kui ka negatiivne, sõltuvalt sellest, kas vara väärtus kasvab või kahaneb. Lisas 5 on toodud käesolevas paragrahvis nimetatud varade ümberhindamine. § 14. Finantskapitali säilitamise peamised kohandused (1) FCM puhul toimub varade ümberhindamine, täiendava amortisatsiooni ja mahajäämuse leidmine vastavalt §-le 13, võttes eraldi arvesse kasu või kahju, mis tekib vara spetsiifilise inflatsiooni tõttu, ning aktivaomanike varale mõjuvat üldist inflatsiooni. (2) Aktivaomanike fondide väärtus muutub üldise inflatsiooni alusel. FCM võtab seda muutust arvesse. Aktivaomanike fondide väärtuse muutus on tingitud asjaolust, et ümberhinnatavate varade turuhinnad ei pruugi jälgida üldist inflatsiooni või ei tee seda samal määral. (3) Kasutades FCM metoodikat, kujuneb nõutava tulu suurus järgmiste komponentide summana: kapitalikulud, operatiivkulud, jooksev amortisatsioon ja hinnalisand üldkulude katteks, millest peab lahutama kasumi või millele peab liitma kahjumi, mis tekib varaspetsiifilise ja üldinflatsiooni vahest (vt lisa 7). (4) OCM kontseptsiooni puhul võib ilmneda, et tasumäärad alahindavad või ülehindavad tegelikult vajalikku teenitavat tulu, mistõttu peab OTE kasutama FCM kapitali säilitamise kontseptsiooni. (5) Jooksvat kuluarvestust peab rakendama olemasolevat ajaloolist kuluarvestussüsteemi aluseks võttes. Uut kuluarvestussüsteemi peab rakendama etappide kaupa, kus esmalt hinnatakse ümber kõik ülekandevõrgu varad. 5. peatükk TULUDE OMISTAMINE § 15. Tulu telekommunikatsiooniteenustega seotud tegevustest (1) Tulud, mida teenitakse telekommunikatsiooniteenuste müügist, on otse omistatavad teenustele, millega seoses nad tekkisid. (2) Kui tulusid ei ole võimalik otse omistada, tuleb need omistada põhjuslikkuse seose alusel. Telekommunikatsiooniteenuste osutamisest saadava tulu omistamine OTE põhilistele ärivaldkondadele on toodud summaarselt lisas 8. § 16. Muu tulu käsitlemine (1) Lähtudes põhjuslikust seosest, tuleb mitte-telefoniteenuste osutamisest saadavad tulud vastandada nende tegevustega, millega seoses nad tekkisid. Seda tulu peab kajastama «muude tegevuste» all. (2) Mitte-telefoniteenuste tulusid ja kulusid peab kajastama järjepidevuse põhimõtet arvestades. (3) Sissetulekut põhivara investeeringutelt tuleb omistada samuti nagu investeeringuid, millega seoses nad tekkisid. Sissetulek põhivarainvesteeringutelt tuleb omistada juurdepääsuvõrgule, ülekandevõrgule või jaemüügile, kui nendega seotud investeeringuid on sel viisil omistatud. * Sisaldavad otseselt ja kaudselt omistatavaid kulusid. 1 Direktiiv 97/33/EC 30.06.1997. a («Interconnection Directive») 2 1) C(1997)3148 15.10.1997. a («Commission Recommendation on Interconnection in a liberalised telecommunications market. Part 1 - Interconnection Pricing» koos lisadega); 2) C(1998)195 08.01.1998. a («Commission Recommendation on Interconnection in a liberalised telecommunications market. Part 1 - Interconnection Pricing»); 3) C(1998)960 08.04.1998. a (« Commission Recommendation on Interconnection in a liberalised telecommunications market. Part 2 - Accounting separation and cost accounting» koos lisadega). Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2000. a määruse nr 411 «Telekommunikatsioonivõrgu operaatori poolt kulude arvestamise ja kulude omistamise metoodika» lisa 1 KULUDE OMISTAMISE PROTSESSI TÜÜPSKEEM (vt RT I 2000, 94, 606 ) Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2000. a määruse nr 411 «Telekommunikatsioonivõrgu operaatori poolt kulude arvestamise ja kulude omistamise metoodika» lisa 2 OPERATIIVKULUDE OMISTAMISE MEETODID Operatiivkulu liik Kirjeldus Omistamise meetod Põhiline ärivaldkond Amortisatsioon Amortisatsioon Amortisatsiooni omistamine peab järgima põhivarade jaotust vastavalt seotusele mingi põhivaraga (vt ka määruse 3. peatükk) Kõik Seadmete hankimine ja installeerimine Kulud sellega seotud personalile Otse võrguseadmetele, kus võimalik; muul juhul omistada kulud vastavalt installeerimisele kulutatud ajale Ülekandevõrk, juurdepääsuvõrk Installeerimise, lepingu- ja hoolduskulud (säilituskulud) Otse võrguseadmetele, kus võimalik Ülekandevõrk, juurdepääsuvõrk Hooldus ja parandus Kulud sellega seotud personalile Otse võrguseadmetele, kus võimalik; muul juhul omistada kulud vastavalt hooldus- ja parandustöödele kulutatud ajale Ülekandevõrk, juurdepääsuvõrk Muud kulud Otse võrguseadmetele, kus võimalik Ülekandevõrk, juurdepääsuvõrk Võrgu planeerimine ja arendamine Kulud sellega seotud personalile ja kulud väljastpoolt ostetud planeerimisteenustele Otse võrguseadmetele, kus võimalik Ülekandevõrk, juurdepääsuvõrk Jaemüügi planeerimine ja areng Kulud sellega seotud personalile ja kulud väljastpoolt ostetud planeerimisteenustele Otse toodetele/teenustele, kus võimalik Jaemüük Võrgu administreerimine Kulud sellega seotud personalile Omistada võrguseadmetele nii, et baasiks oleks aeg, mida personal kulutas vastava seadme administreerimisele, kus võimalik Ülekandevõrk, juurdepääsuvõrk Muud kulud Omistada võrguseadmetele administreerimise kuludega samas proportsioonis Ülekandevõrk, juurdepääsuvõrk Marketing ja müük Kulud sellega seotud personalile Otse toodetele ja teenustele, kus võimalik; muul juhul omistada kulud toodete vahel vastavalt tööajale Jaemüük Seadmete müügikulud Kulud omistada tarbijaseadmete müügiteenusele «muude tegevuste» raames Muud tegevused Publikatsioonid Reklaam jm müügitoetus Turu-uuringud Levitajate töötasud Muud kulud Otse toodetele ja teenustele, kus võimalik Jaemüük Faktooringu/inkasso kasutamine Kulud sellega seotud personalile Otse toodetele ja teenustele, kus võimalik Jaemüük (mõned kulud ülekandevõrku) Muud laekumisega seotud kulud (sisaldades halbu võlgu) Otse toodetele ja teenustele, kus võimalik; muul juhul omistada kulud toodete ja teenuste vahel kasutuse alusel (nt arvete arvu alusel) Jaemüük (mõned kulud ülekandevõrku) Operaatori teenused Kulud sellega seotud personalile Otse toodetele ja teenustele, kus võimalik. Personalikulud, kui personal täidab mitmeid operaatori teenuseid puudutavaid tööülesandeid, tuleb omistada seotud teenustele, võttes aluseks aja, mis kulutati erinevatele tööülesannetele Jaemüük Numbriinfo teatmike väljaandmine Kulud antud teenusega seotud personalile ja muud kulud Otse toodetele ja teenustele Jaemüük Maksed teistele operaatoritele Väljamaksed rahvusvahelise liikluse edastamise eest Otse toodetele ja teenustele Jaemüük Maksed sidumislepingu eest Otse toodetele ja teenustele Jaemüük Ettevõtluse toetus Muud kulud personali järelevalve ja varustusega tegelevatele töötajatele Kulud omistatakse töötajatele, kes tegelevad tootmispersonali eest hoolitsemisega. Üldiselt omistatakse samadel alustel kui palgakulu personalile Kõik Muud peakorterit toetavad funktsioonid Kui on seotud spetsiaalselt mingi toote/teenusega, siis omistada kulud vastavalt antud tootele/teenusele Kõik Hoonete kulud ja rent Kulud tuleb omistada nagu maale ja hoonetele/ehitistele Kõik Arvutuskeskuse /IT kulud Kulud omistada vastavalt nendele teenustele ja toodetele, mis vajavad IT ja arvutipargi toetust Kõik Süsteemi toetus Kulud varustamise, installeerimise ja hooldamise toetusfunktsioonidele Otse võrguseadmetele, kus võimalik Kõik Tarbijatele mõeldud teenused Kulud multifunktsioonide täitmiseks, nagu tellimuste vastuvõtmine, vigadest teatamine, arvete järelepärimised jne Otse võrguseadmetele, kus võimalik Kõik Haldus Hankimine, turustus, laomajandus ja logistika Otse võrguseadmetele, kus võimalik Kõik Transport Transpordi organiseerimise ja hooldamisega seotud kulud Otse võrguseadmetele või teenustele, kus võimalik Kõik Üldine juhtimine Üldise juhtimise ja administreerimise personalikulud (rahalised ja mitterahalised) Otse võrguseadmetele või teenustele, kus võimalik Kõik Töötajate vallandamine Koondamistasud jms Otse võrguseadmetele või teenustele, kus võimalik Kõik Korporatsiooni üldkulud Juhatuse esimehe büroo, sekretäri töökoht, finantstegevus (rahavoogude juhtimine) Jaotatavate kulude baasil Lühiajalised intressimaksed Otse tegevustele, kus otsest seost saab tuvastada Kõik Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2000. a määruse nr 411 «Telekommunikatsioonivõrgu operaatori poolt kulude arvestamise ja kulude omistamise metoodika» lisa 3 [RT I 2001, 35, 197 - jõust. 8. 04. 2001] KAPITALI KASUTUSE OMISTAMISE MEETODID Vara ja kohustuse kategooria Kirjeldus Omistamise meetod Põhiline ärivaldkond Materiaalsed varad Põhiseadmed Lülitusseadmed Tarbijamahu väljaviik Otse võrguseadmetele, kus võimalik. Muul juhul omistada juurdepääsuvõrgu teenustele ja võrguseadmetele, võttes aluseks kulud, mida on vaja vastavalt kas siis klientidele liinide rajamiseks või võrguosadele, mida on vaja liikluse suunamiseks. Kohalikud lülitusseadmed saab omistada toodetele ja teenustele kasutatud sekundite alusel Ülekandevõrk (mõned kulud juurdepääsuvõrku) Kohalik telefonijaam, transiitkaugejaam* Otse võrguseadmetele, kus võimalik, muul juhul omistada baseeruvalt kasutatud ajale sekundites Ülekandevõrk Rahvusvaheline kaugejaam Otse võrguseadmetele, kus võimalik, muul juhul omistada baseeruvalt kasutatud ajale sekundites Ülekandevõrk Lülitusseadmestik eriteenuste võrkudele Otse ülekandevõrgu seadmetele või spetsiifilistele teenustele, mida osutatakse muude võrkude kaudu Ülekandevõrk, muud tegevused Muu lülitusseadmestik Otse võrguteenustele, kus võimalik, muul juhul muudele võrgu lülitusseadmetele vastavalt seadmete kasutusajale Ülekandevõrk Ülekandeliinid Sidumiseks ja transiidi pakkumiseks vajalikud ülekandeseadmed ja liinid Otse võrguseadmetele, kus võimalik, muul juhul omistada kanalite kasutuse alusel Ülekandevõrk Kaabel ja õhuliinid Otse juurdepääsu- või võrguseadmetele, kus võimalik, muul juhul omistada võrguseadmetele vastavalt kasutatud kaabli mahule, mida vajati mingi erineva teenuse osutamiseks Juurdepääsuvõrk, ülekandevõrk Juurdepääsuvõrgu ülekandeseadmed ja -liinid Otse toodetele, kus võimalik (nt ISDN seadmed), muul juhul omistada juurdepääsuteenustele vastavalt liini kasutusele Juurdepääsuvõrk Raadio- ja satelliitseadmed Otse võrgukomponentidele, kus võimalik, muul juhul omistada baseeruvalt kanali kasutusele Ülekandevõrk Ülekandeseadmed ja -liinid eriteenuste võrkude jaoks Otse spetsiifilisele võrgu poolt toodetud mitte-PSTN/mitte-ISDN teenustele Ülekandevõrk Rahvusvaheline kaabel ja rahvusvahelise transiidi pakkumiseks vajalikud seadmed Otse võrguseadmetele, kus võimalik, muul juhul omistada kasutusmahu alusel Ülekandevõrk Muud primaarsed võrgu varad Üldkasutatavad telefonid (taksofonid) ja seotud seadmed Otse teenusele Jaemüük Toetavad seadmed Kaablitunnelid või kanalisatsioon, postid ja raadiomastid Omistada kaablile ja õhuliinidele, mille toetuseks nad on mõeldud, ja omistada toodetele samal moel nagu kaabel ja õhuliinid Juurdepääsuvõrk, ülekandevõrk Energiaseadmed Omistada primaarsetele seadmegruppidele vastavalt energiaseadmete kasutusele iga seadme toetuseks - nt kilovatt/tundi. Varad omistatakse seejärel toodetele samal moel nagu asjassepuutuvad esmased seadmegrupid Juurdepääsuvõrk, ülekandevõrk Võrgu haldamise seadmed Omistada esmasele seadmele, millega erinevaid võrke varustatakse ja mille baasiks on mingi süsteemi kasutus antud seadme haldamiseks Ülekandevõrk Mitte võrguga seotud põhivarad Maa ja hooned Omistada toodetele, teenustele ja võrguseadmetele ruumikasutuse alusel (s.t põrandapind), mida on vaja iga toote, teenuse või võrguseadme toetamiseks Kõik Arvutid üldkasutuses Omistada baseeruvalt arvutite kasutusmahule, et toetada igat rakendust (tegevusfunktsiooni). Kulud, mis on omistatud funktsioonidele ja tegevustele, saab omistada seejärel toodetele ja teenustele, mida need funktsioonid toetavad Kõik Mootorsõidukid Omistada toodetele ja võrgukomponentidele kasutuse alusel Kõik Mööbel ja kontoriseadmed Omistada toodetele ja võrguseadmetele kasutuse alusel Kõik Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara Otse toodetele, kus võimalik Kõik Käibekapital Põhivara investeeringud: Finantsinvesteeringud Otse «Muudele tegevustele» Muud tegevused Investeeringud mitteseotud tegevustele. Otse «Muudele tegevustele» Muud tegevused Muud investeeringud Otse teenustele, millega need investeeringud on seotud, muul juhul omistada kasutusmahu alusel Kõik Lühiajalised investeeringud (sisaldades raha pangas ja sularaha) Otse ärivaldkondadele, kus võimalik, muul juhul omistada vastavalt iga ärivaldkonna ekspluatatsioonivajadustele Kõik Varud, reserv, aktsiad Tuleb omistada otse teenustele ja toodetele Kõik Debitoorne võlg (nõuded ostjate vastu) Debitoorse võla võib omistada toodetele ja teenustele baseeruvalt arveldussüsteemi informatsioonile, kus võimalik Kõik Muu saadaolev võlg (ostjate vekslid) Muu debitoorne võlg tuleb omistada toodetele ja teenustele, kus võimalik Kõik Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Tulevaste perioodide kulud tuleb omistada otse toodetele ja teenustele, kus võimalik Kõik Pikaajalised reservid Otse tegevustele, mis põhjustavad pikaajaliste reservide tekkimise Kõik Viitvõlad (dividendid, maksuvõlad) Omistamist ei nõuta. Selle asemel peab keskmised võlad arvestama kooskõlas vajadusega lühiajalistele käibevahenditele iga ärivaldkonna kohta (vt «lühiajalised investeeringud») Kõik * Telefonijaamad on defineeritud «Telekommunikatsiooniseaduse» (RT I 2000, 18, 116) § 4 lõike 5 ja § 7 lõike 2 alusel kehtestatud määruses Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2000. a määruse nr 411 «Telekommunikatsioonivõrgu operaatori poolt kulude arvestamise ja kulude omistamise metoodika» lisa 4 VARADE HINDAMISE ETAPID (vt RT I 2000, 94, 606 ) Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2000. a määruse nr 411 «Telekommunikatsioonivõrgu operaatori poolt kulude arvestamise ja kulude omistamise metoodika» lisa 5 VARADE ÜMBERHINDAMINE Näide Vara ostetakse 10 000 krooni eest. Vara eeldatav eluiga on 4 aastat. Lihtsustamiseks eeldatakse vara lineaarset amortiseerimist. Tabelis 3 eeldatakse veel, et vara asendusväärtus langeb 10% aastas. Tabelis 4 aga eeldatakse vara asendusväärtuse 5%-list kasvu aastas. Asenduskulu langeb 10% aastas Aasta Asenduskulu Amortisatsioon Jooksevkulu Ajalooline Täiendav Kumulatiivne -Nõutav- Mahajäämus 0 10,000 1 9,000 2,250 2,500 (250) 2,250 2,250 0 2 8,100 2,025 2,500 (475) 4,275 4,050 (225) 3 7,290 1,822.50 2,500 (677.50) 5,872.5 5,467.50 (405) 4 6,561 1,640.25 2,500 (859.75) 7,107.75 6,561 (546.75) Asenduskulu tõuseb 5% aastas (vt RT I 2000, 94, 606) Seletus: - Jooksevkulu on vara asendamise puhaskulu, s.t jooksevkulu i = jooksevkulu i-1×0,9 (teises tabelis korrutatud 1,05-ga). - Jooksevkulu (vara asendamise kulu) amortisatsioon on tuletatud kui bruto asenduskulu jagatud vara elueaga, s.t jooksevkulu / 4. - Ajalooline amortisatsioon on võrdne soetusmaksumus jagatud kasutusajaga, s.t 10 000 / 4. - Täiendav amortisatsioon on lisanduv amortisatsioon, mis on saadud varade ümberhindamise tulemusena (seda võib ka tuletada jooksevkulu amortisatsioon, s.t vara asenduskulu amortisatsioon lahutatud ajalooline kuluamortisatsioon). - Kumulatiivne amortisatsioon on asenduskulu amortisatsiooni summa käesoleval perioodil, pluss ajaloolise amortisatsiooni kumulatiivne summa eelneva perioodi lõpuks ja liita täiendav amortisatsioon eelneva perioodi lõpuks (kui eelnevaid perioode on näiteks kaks, siis täiendav amortisatsioon eelneva perioodi lõpuks = täiendav amortisatsioon eelneval perioodil ×2). Selgitus arvutamise kohta on toodud tabelis 4, kus nooled näitavad arvutusprotsessi suunda. - «Nõutav» amortisatsioon on kumulatiivne amortisatsioon, mis on arvutatud antud varade jooksevhinna põhjal - teisisõnu on see kumulatiivne vara amortisatsioon käesolevaks hetkeks, mis on arvutatud tegeliku asenduskulu põhjal antud hetkel (lähtutakse tegelikust turusituatsioonist). Matemaatiliselt väljendab seda valem: jooksevkulu amortisatsioon ×n, kus n on vara kasutatud aastate arv antud hetkeks. - Mahajäämus amortisatsioonis on vahe nõutava amortisatsiooni ja kumulatiivse amortisatsiooni vahel. Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2000. a määruse nr 411 «Telekommunikatsioonivõrgu operaatori poolt kulude arvestamise ja kulude omistamise metoodika» lisa 6 TEGEVUSPÕHISE KULUARVESTUSE (ACTIVITY BASED COSTING) PRINTSIIPIDE NÄIDE Tegevuspõhise kuluarvestuse raames omistatakse tootmise üldkulud (kaudkulud): I tegevustele; II teenustele. Esimene etapp koosneb järgmistest sammudest: 1) homogeensete kulukogumite loomine; 2) kulukogumi määrade leidmine, mille käigus kulukogumi kulude maht omistatakse sobiva kulukäituri mahuga ning saadakse kulukogumi määr. Teise etapi käigus omistatakse kulukogumid teenustele, mille aluseks võetakse kulukogumi määr ja ressursside hulk kasutatuna iga teenuse poolt. Kehtib seos: Kaudkulu = kulukogumi määr × kulukäituri maht. Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2000. a määruse nr 411 «Telekommunikatsioonivõrgu operaatori poolt kulude arvestamise ja kulude omistamise metoodika» lisa 7 NÄIDE § 12, § 13 JA § 14 TOODUD NÕUTAVA TULU KOMPONENTIDE OCM JA FCM METOODIKA ALUSEL LEIDMISEKS Kui kasutada OCM metoodikat tasumäärade tuletamisel, siis nõutava tulu suurus toote/teenuse kohta vastavalt võrguseadmete kasutusmahule kujuneb nagu järgnevate komponentide summa: kapitalikulud + operatiivkulud + jooksev amortisatsioon + hinnalisand üldkulude katteks = nõutav tulu Kui kasutada FCM metoodikat, siis nõutava tulu suurus toote/teenuse kohta vastavalt võrguseadmete kasutusmahule kujuneb nagu järgmiste komponentide summa: kapitalikulud + operatiivkulud + jooksev amortisatsioon + hinnalisand üldkulude katteks - kasum/(-)kahjum varaspetsiifilise inflatsiooni ja üldinflatsiooni vahest = nõutav tulu, kus: jooksev amortisatsioon = ajalooline amortisatsioon + täiendav amortisatsioon kapitalikulud = kapitali kasutus × WACC Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2000. a määruse nr 411 «Telekommunikatsioonivõrgu operaatori poolt kulude arvestamise ja kulude omistamise metoodika» lisa 8 TULUDE OMISTAMINE Ühendustasud Tasud uue ühenduse loomise eest fikseeritud telefonivõrgus (muu kui sidumispunkti paigaldamine või loomine) tuleb kanda jaemüüki. Tarbija liini renditasu Liini renditasud tuleb kanda jaemüügi alla. Tulud püsiliiniteenuse osutamisest Püsiliiniteenuse osutamise tulud tuleb kanda jaemüügi alla. Tulu liinide rentimisest teistele operaatoritele Liinide rentimise tulu eraldiseisvatest kohalikest võrkudest, millega varustatakse teisi turul opereerijaid, tuleb kanda juurdepääsuvõrgu alla. Sidumisteenuse tasud Sidumisteenuse tasud, sisaldades ühekordseid sidumispunkti kulusid ja mahuga seotud tasusid, tuleb kanda ülekandevõrgule. Kõnetasud (Eestis: minutihind + kõnealustustasu) Tulu kõnetasudest tuleb omistada sobivale teenusele jaemüügi all. Seadmete rent ja müük Tulu seadmete rentimisest ja müümisest, nt telefonid, tuleb omistada sobivale teenusele «muude tegevuste» all. Tulu reklaamist kataloogides ja teatmikes Tulu reklaamist kataloogides ja teatmikes tuleb omistada kataloogide tootmisele «muude tegevuste» all. Projekteerimisteenused/konsulteerimine Tulu projekteerimisteenustest või konsulteerimisest, mis ei ole seotud sidumisteenusega, tuleb omistada «muudele tegevustele».