Vabariigi Valitsus — Puudega inimeste kutseõppeasutuses õppimise tingimuste ja korra kinnitamine

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 17. 12. 2002 nr 393 ( RT I 2002, 105, 626) 1. 01. 2003 Kutseõppeasutuse seaduse (RT I 1998, 64/65, 1007) paragrahvi 14 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada "Puudega inimeste kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord" (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 23. juuli 1996. a määrus nr 195 "Puuetega inimeste kutseõppeasutustes õppimise tingimused ja kord" (RT I 1996, 57, 1042). Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 25. novembri 1998. a määrusega nr 265 Puudega inimeste kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord 1. Puudega inimene vajab oma vaimse või kehalise eripära tõttu kutsekeskhariduse või kutsekõrghariduse omandamiseks eritingimusi. Puudega inimesel on sellekohane tervishoiuasutuse väljastatud dokument või tervishoiuasutuse poolt koostatud rehabilitatsiooniplaan, mis sisaldab meditsiinilisi, sotsiaalseid ja hariduslikke soovitusi, et tagada puudega inimese maksimaalne rehabiliteerimine ja integreerumine ühiskonda. 2. Õppeasutus loob koostöös maavalitsuste ja kohalike omavalitsusüksustega puudega inimesele võimalused kutsekeskhariduse ja kutsekõrghariduse omandamiseks, arvestades tema soove, eripära ning võimalusi leida sobivat tööd. 3. Õppeasutus tagab puudega inimesele õpinguteks vajalike abivahendite saamise, ruumide kohandamise, suhtlusabi, rehabilitatsioonitööks vajalikud tingimused ning vajadusel isikliku abistaja. 4. Puudega inimesi õpetatakse üldjuhul tavaõpperühmas. Kui õppeasutuses on 6-8 samal erialal õppida soovivat puudega inimest, avatakse erirühm. Raske või liitpuudega inimesi õpetatakse üldjuhul erirühmas. 5. Õppeasutus koostab erirühma õppekava ja tavarühmas või erirühmas õppivale puudega inimesele individuaalse õppekava, lähtudes vastava kutse-, eri- või ametiala riiklikust õppekavast, puudega inimese erivajadustest ning rehabilitatsiooniplaanist. 6. Lisaks kutse-, eri- ja ametialasele koolitusele peavad erirühma õppekava ja individuaalne õppekava sisaldama puudega inimese sotsiaalseks toimetulekuks vajalikke üldteadmisi ja oskusi. 7. Puudega inimese õppepraktika korraldamiseks lepingut sõlmides võetakse arvesse tema erivajadusi. Õppepraktika korraldatakse üldjuhul töökohas, kuhu puudega inimene pärast õppeasutuse lõpetamist tööle asub. 8. Puudega inimese kutsekeskhariduse või kutsekõrghariduse omandamisega seotud kulutused kaetakse õppeasutuse eelarvest. Eelarve koostamiseks kehtestab haridus- ja teadusminister vastavalt kutseõppeasutuse seadusele määrusega arvestusliku kulu ühe õpilase kohta ning koefitsiendid, mis tulenevad õpetatavate erialade õpetuse erinevast maksumusest ja õppevormist. [RT I 2002, 105, 626 - jõust. 1. 01. 2003]