Vabariigi Valitsus — Kaitseministeeriumi põhimäärus

Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 21. 11. 2000 nr 375 (RT I 2000, 87, 569) 30. 11. 2000 4. 07. 2001 nr 232 (RT I 2001, 66, 385) 1. 09. 2001 26.03. 2002 nr 112 (RT I 2002, 31, 183) 4. 04. 2002 Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49,953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378) paragrahvi 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Kaitseministeerium Kaitseministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. §2. Esindamine Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki. §3. Pitsat, eelarve ja pangaarve Ministeeriumil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest. §4. Aruandekohustuslikkus Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet seadusega sätestatud korras. §5. Asukoht Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Sakala 1, 15094 Tallinn. Ministeeriumi nende struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne ministeeriumi asukohas, tuuakse ära struktuuriüksuste põhimäärustes. 2. peatükk MINISTEERIUMI VALITSEMISALA JA ÜLESANDED 1. jagu Ministeeriumi valitsemisala §6. Valitsemisala (1) Ministeeriumi valitsemisalas on ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kavandamiseks ja kavandatu elluviimine ning riigikaitse korraldamine, seoses sellega riigikaitse üldkava väljatöötamine, mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise ning kaitsejõudude reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine, kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse finantseerimine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine, kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. (2) Ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad: 1) kaitsevägi; 2) Kaitseliit; 3) riigikaitseosakonnad; 4) kaitseväeteenistuse komisjon; 5) kaitseväe ja riigikaitseosakondade arstlikud komisjonid; 6) Kaitseministeeriumi arstlik keskkomisjon; 7) Kaitseministeeriumi ettevõtted ja asutused; 8) kaitseväe õppeasutused. 2. jagu Ministeeriumi ülesanded §7. Põhiülesanne Ministeeriumi põhiülesanne on korraldus-, planeerimis-, arendus- ja järelevalvetoimingute teostamine oma valitsemisalas, lähtudes ühiskonna vajadustest. §8. Ülesanded riigikaitsepoliitika kavandamiseks Ministeerium riigikaitsepoliitika kavandamise ettepanekute tegemisel ja kavandatu elluviimisel: 1) töötab välja riigikaitsepoliitika põhisuunad, planeerib ja koordineerib nende elluviimist; osaleb riigi julgeolekupoliitika väljatöötamisel; 2) planeerib riigikaitse arengut ning suunab, koordineerib ja korraldab vastavate programmide koostamist ja elluviimist; 3) analüüsib riigikaitselisest aspektist riigi julgeolekukeskkonda ja seda ohustavaid tegureid ning annab sellele hinnangu; 4) planeerib kaitsealast rahvusvahelist koostööd ja rahuvalveoperatsioonides osalemist ning suunab, koordineerib ja korraldab vastavate programmide koostamist ja elluviimist kooskõlas seaduste ja teiste õigusaktidega; 5) koordineerib ja korraldab ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate asutuste suhtlemist rahvusvaheliste organisatsioonidega; 6) juhib NATOga ühinemist riigikaitse valdkonnas; 7) valmistab ette valitsemisala puudutavaid välislepinguid ja sõlmib koostöökokkuleppeid ning tagab nendest tulenevate rahvusvaheliste kohustuste täitmise; 8) juhib Eesti kaitseatasheede tööd ja korraldab suhtlemist välisriikide sõjaväeatasheedega; 9) esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises oma valdkonnas «Välissuhtlemisseadusega» (RT I 1993, 72/73, 1020; 1996, 49, 953; 1997, 73, 1200) ettenähtud korras; 10) suunab ja tellib riigikaitselisi strateegilisi ja avaliku arvamuse uuringuid ning teadustöid. §9. Ülesanded riigikaitse korraldamisel ja riigikaitse üldkava väljatöötamisel Ministeerium riigikaitse korraldamisel ning sellega seoses riigikaitse üldkava väljatöötamisel: 1) töötab koostöös vastavate ministeeriumide ja kaitseväe juhatajaga välja riigikaitse üldkava ja riigi sõjalise kaitse strateegia ning esitab need Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks; 2) vaatab läbi kaitseväe ja Kaitseliidu struktuuri ning nende struktuuriüksuste moodustamise, ümberformeerimise, laialisaatmise ja paiknemise ning esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks; 3) koostab valitsemisala aastaeelarve eelnõu; 4) korraldab riigikaitseosakondade tööd ja kutsealuste kutsumist ajateenistusse; 5) töötab välja riigikaitselise hariduspoliitika, suunab ja korraldab riigikaitseliste õppekavade koostamist ja rakendamist ning riigikaitselist haridus-, kasvatus- ja teadustööd; 6) töötab välja meditsiiniteenistuse ja meditsiinilise evakuatsiooni kontseptsiooni ning korraldab nende elluviimist, suunab ja korraldab tervishoidu kaitseväes ja Kaitseliidus; 7) korraldab kutsealuste, kaitseväelaste ja reservväelaste terviseseisundi ja nende kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamist; 8) töötab välja kaitseväelaste sotsiaalsed tagatised ja korraldab nende rakendamist; 9) korraldab avalikkuse informeerimist riigikaitse ja kaitsepoliitilistes küsimustes meediakanalite kaudu ühiskonna riigikaitsetahte tõstmise ja arvamuse kujundamise eesmärgil. §10. Ülesanded mobilisatsiooni ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning kaitsejõudude reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamisel Ministeerium mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise ning kaitsejõudude reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamisel: 1) töötab koostöös vastavate ministeeriumide ja kaitseväe juhatajaga välja mobilisatsioonikava, koordineerib ja korraldab selle rakendamist; 2) koordineerib ja korraldab mobilisatsioonivalmiduse astmete, mobilisatsioonieshelonide koosseisu ning neile vajalike mobilisatsiooniressursside ja sundkoormiste määratlemist ja rakendamist; 3) korraldab koos kaitseväe juhatajaga reservväelaste arvestust ja õppekogunemisi, mobilisatsiooni ettevalmistamist, katsemobilisatsioonide ettevalmistamist ja läbiviimist; 4) juhib ja korraldab reservväelaste mobiliseerimist, neile mobilisatsioonikäskude edasiandmist, reservväelaste kogunemist ja teenistuskohtadesse toimetamist; sõjaajal korraldab kaitseväe ülemjuhataja taotlusel kutsealuste ja reservväelaste täiendavat mobiliseerimist; 5) töötab välja ettepanekud riikliku mobilisatsioonivaru moodustamise korra, koosseisu ja koguste kohta, planeerib ja korraldab mobilisatsioonivarude arvestust, soetamist, säilitamist ja uuendamist; 6) töötab koostöös kaitseväe juhatajaga välja sundkoormiste koondkava ning ettepanekud sundkoormiste rakendamise korra, koguste ja koosseisu kohta, planeerib ja korraldab sundkoormiste arvestust; sõjaajal juhib ja korraldab koostöös kaitseväe ülemjuhatajaga riigikaitseliste sundkoormiste rakendamist. §11. Ülesanded kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse finantseerimise korraldamisel Ministeerium kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse finantseerimisel: 1) vaatab läbi kaitseväe ja Kaitseliidu eelarvevahendite eraldamise taotlused ning annab neile hinnangu, valmistab ette vastava koondettepaneku valitsemisala aastaeelarve eelnõu koostamisel; 2) suunab, koordineerib ja korraldab kaitseväe ja Kaitseliidu finantsmajanduslikku tegevust; 3) koordineerib riigikaitse perspektiivplaanide finantsnäitajate koostamist; 4) koordineerib riigikaitse ökonoomika rakendamist. §12. Ülesanded kaitseväe ja Kaitseliidu varustamisel ning kaitsetööstuse arendamisel Ministeerium kaitseväe ja Kaitseliidu varustamisel ning kaitsetööstuse arendamisel: 1) planeerib ja teostab kaitseväe ja Kaitseliidu varustamist relvade, lahingutehnika, vormiriietuse, materiaal-tehniliste ja muude vahenditega; 2) korraldab relvade, lahingutehnika, vormiriietuse, materiaal-tehniliste ja muude vahendite standardiseerimist, kodifitseerimist ja arvestust; 3) suunab, koordineerib ja korraldab kaitseväe ehitiste projekteerimist ja ehitustöövõtualast tegevust ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutuses oleva riigivara haldamist, valitsemist ja arvestust; 4) suunab, koordineerib ja korraldab side- ja infosüsteemi projekteerimist ja realiseerimist ning vajalike side- ja infotehnoloogiavahenditega varustamise finantseerimist, korraldab nende ekspertiisi ning sõlmib vastavad lepingud; 5) suunab kaitsetööstuse arendamist ja litsentsimist ning korraldab sõja korral ministeeriumi valdusse antavate ettevõtete ettevalmistamist tegutsemiseks sõjaajal; 6) suunab riigikaitsealaseid uuringuid ja teadustööd varustuse ja kaitsetööstuse valdkonnas. §13. Ülesanded kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimisel Ministeerium kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimisel: 1) teostab teenistuslikku järelevalvet kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle; 2) teostab järelevalvet kaitseväe ja Kaitseliidu vara ja rahaliste vahendite kasutamise ja kulutuste otstarbekuse üle. §14. Ülesanded õigusaktide eelnõude koostamisel Ministeerium õigusaktide eelnõude koostamisel: 1) korraldab ministeeriumi valitsemisala reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamist ning vastutab nende rakendatavuse ja vastavuse eest põhiseadusele ja seadustele; 2) suunab, koordineerib ja korraldab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate õigusaktide kooskõlla viimist Euroopa Liidu õigusaktidega ning NATO tegevust reguleerivate rahvusvaheliste lepingutega; 3) korraldab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide sõlmimise ja nendega ühinemise ettevalmistamist; 4) annab arvamusi ja kooskõlastusi teiste ministeeriumide poolt ettevalmistatud, ministeeriumi valitsemisala puudutavate õigusaktide eelnõude kohta. §15. Ministeeriumi muud ülesanded ministeeriumi eesmärkide saavutamiseks Ministeeriumi muud ülesanded on järgmised: 1) suunab, koordineerib ja korraldab ministeeriumi ettevalmistavat tegevust Eesti liitumisel Euroopa Liiduga; 2) töötleb valitsemisala puudutavat informatsiooni ja teeb rahvusvaheliste organisatsioonidega koostööd statistilise aruandluse võrreldavaks viimisel; 3) abistab teisi ministeeriume ja kohalikke omavalitsusi oma valitsemisalasse puutuvate küsimuste lahendamisel ning teeb nendega koostööd; 4) haldab oma valdkonda kuuluvaid riigiasutusi, vaatab läbi hallatavate asutuste riigieelarvevahendite taotlused, annab neile hinnangu ning valmistab ette vastava koondettepaneku riigieelarve eelnõu koostamisel; 5) koordineerib hallatavate riigiasutuste rahvusvahelist koostööd; 6) suunab ja koordineerib koolituse, sealhulgas täiend- ja ümberõppe korraldamist ministeeriumi valitsemisalas; 7) suunab ja koordineerib ministeeriumi ning tema valitsemisalas olevate hallatavate riigiasutuste personalialast tööd; 8) valmistab ette ministeeriumi eelarve eelnõu, lähtudes ministeeriumi valitsemisalast ja ülesannetest, teostab järelevalvet eelarvevahendite otstarbeka kasutamise üle ning koostab eelmise aasta eelarve täitmise aruande; 9) koordineerib infotehnoloogia arendamist ja kasutamist oma valitsemisalas; 10) tellib valitsemisala arenguks vajalikke teadusuuringuid, korraldab nende tulemuste rakendamist, koordineerib ja korraldab teaduspoliitika elluviimist oma valitsemisalas; 11) valitseb riigivara kooskõlas «Riigivaraseaduse» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319) ja selle alusel kehtestatud korras ning suunab, koordineerib ja korraldab ministeeriumi valitsemisalas olevate hallatavate riigiasutuste tegevust investeeringute, riigihangete ja ehitustegevuse alal; 12) suunab, koordineerib ja korraldab ministeeriumi valitsemisalas olevate hallatavate riigiasutuste tegevust riigivara valitsemisel ja majandamise korraldamisel; 13) korraldab ministeeriumile õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks vajalike andmekogude pidamist; 14) koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevatele riigiasutustele materiaal-tehnilise ja muu välisabi suunamist ja jaotamist; 15) koordineerib ja korraldab sisejärelevalvet, sh siseauditit oma valitsemisalas; 16) koordineerib riigikaitsega seotud keskkonnakaitselist tegevust; 17) täidab muid talle seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi seadlustega, välislepingutega ning Vabariigi Valitsuse poolt pandud ülesandeid; 18) täidab teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide juures riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesandeid. 3. peatükk MINISTEERIUMI STRUKTUUR JA JUHTIMINE 1. jagu Kaitseminister §16. Ministeeriumi juhtimine Ministeeriumi juhib kaitseminister (edaspidi minister). §17. Ministri pädevus ja ülesanded Minister: 1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi; 2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste, samuti ministeeriumi valitsemisala puudutavate välislepingute täitmise eest; 3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele; 4) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks; 5) esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana, võib anda üld- ja erivolitusi riigi esindamiseks kohtus ning omab ministeeriumi valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigust tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses; 6) korraldab ministeeriumi valitsemisala piires informatsiooni kogumist ja edastamist riigi esindamise kohta kohtus; 7) teostab seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle, vajadusel paneb teenistusliku järelevalve korraldamise ministeeriumi kantslerile; 8) kantsleri ettepanekul nimetab seadusega ettenähtud korras ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorid, ministeeriumi asekantslerid, ministeeriumi osakondade juhatajad ja seaduse alusel moodustatud struktuuriüksuste juhatajad ning kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, sõlmib töölepingud ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti; 9) juhib riigisaladuse kaitse osakonna tööd; 10) juhib siseauditi osakonna tööd, tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes; 11) kehtestab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga ministeeriumi ametnike atesteerimisnõuded; 12) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi struktuuri kuuluvad, väljaspool struktuuriüksusi olevad ministri nõunikud ning määrab nende ülesanded; 13) kinnitab ministeeriumi teenistujate koosseisu ning osakondade ja seaduse alusel loodud struktuuriüksuste struktuuri ja pädevuse osakondade või struktuuriüksuse põhimäärustes, samuti ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste teenistujate koosseisud; 14) pärib aru ministeeriumi teenistujatelt ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidelt; 15) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorite poolt teenistusliku järelevalve teostamise ulatuse ja korra; 16) moodustab vajadusel nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi ministeeriumi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks, määrab nende ülesanded ja töökorra; 17) teeb ministeeriumi hallatavate riigiasutuste moodustamisotsused, kinnitab nende põhimäärused ja eelarved ning määrab struktuuri, asjaajamise korra ja töökorralduse, kui see ei ole sätestatud ministri määrusest kõrgemalseisva õigusaktiga; 18) esitab Vabariigi Valitsusele rahandusministri kaudu ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendite, abi, toetuse ning muu välisabi sihipärase kasutamise üle; 19) kinnitab riigieelarvest lähtudes ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, muudab neid ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks; 20) vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning korraldab riigivara kasutamist kooskõlas «Riigivaraseadusega» või selle alusel kehtestatud korras; 21) otsustab ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks riigihangete pakkumise läbiviimise; 22) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi; 23) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest; 24) kinnitab ministeeriumi asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja; 25) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega või antud peaministri korraldusega. §18. Ministri õigusaktid (1) Minister annab ministeeriumi juhtimisel ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi. (2) Ministri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. 2. jagu Kantsler §19. Kantsler Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist. §20. Kantsleri ülesanded Kantsler: 1) juhib kaitsepoliitika asekantsleri, logistika asekantsleri ja kaitseväeteenistuse asekantsleri tööd ning struktuuriüksuste juhatajate kaudu rahandus- ja eelarveosakonna, õigusosakonna, personaliosakonna, haldusosakonna ning ministeeriumi nõunike tööd; 2) koordineerib ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust ja teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta; 3) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise; 4) käsutab ministri poolt kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 5) valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud; 6) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister; 7) sõlmib töölepingud ministeeriumi abiteenistujatega; 8) kinnitab vastavalt struktuuriüksuste põhimäärustele ja struktuuriüksuste juhtide ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajadusel abiteenistujate tööjuhendid, kohaldab enda poolt teenistusse võetavatele teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi; 9) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke oma pädevuse piires; 10) on ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks või määrab esimeheks teise isiku; 11) pärib aru ministeeriumi struktuuriüksuste ja hallatavate riigiasutuste juhtidelt nende tegevuse kohta ning teeb ministrile ettepanekuid struktuuriüksuste ja hallatavate riigiasutuste juhtidele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 12) hoiab ministeeriumi vapipitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra; 13) korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piirides kooskõlas «Riigivaraseadusega»; 14) teostab riigihankeid ministrilt saadud volituste piires; 15) korraldab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste põhimääruste, ministeeriumi sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra väljatöötamist; 16) sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid ning esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires, sealhulgas rahvusvahelistel kohtumistel ja läbirääkimistel; 17) moodustab ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel ajutisi komisjone, määrates nende ülesanded ja töökorra; 18) koordineerib Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemiseks vajalike ülesannete täitmist, mis on pandud Vabariigi Valitsuse või ministri poolt; 19) annab kaasallkirja ministri määrusele, Vabariigi Valitsusele esitatavatele ja muudele dokumentidele õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras; 20) annab ministri teadmisel loa ministeeriumi ametnike ja abiteenistujate välislähetuseks, samuti ministeeriumi valitsemisalas oleva hallatava riigiasutuse juhi välislähetuseks; 21) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri poolt antud ülesandeid. [RT I 2002, 31, 183 - jõust. 4. 04. 2002] §21. Kantsleri käskkiri ja korraldused (1) Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks, ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks. (2) Ministeeriumi asekantslerite ja struktuuriüksuste juhtimisel ning ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab kantsler ministeeriumi asekantsleritele ja struktuuriüksuste juhtidele ning ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste juhtidele suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi. (3) Kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. §22. Kantsleri asendamine Ministeeriumi kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded ühele asekantsleritest. 3. jagu Asekantsler §23. Asekantsler Ministeeriumi koosseisus on kaitsepoliitika asekantsleri, logistika asekantsleri ja kaitseväeteenistuse asekantsleri ametikohad. §24. Kaitsepoliitika asekantsleri ülesanded Kaitsepoliitika asekantsler: 1) juhib osakonnajuhatajate kaudu kaitsepoliitika ja riigikaitse planeerimise osakonna, NATO ja rahvusvaheliste organisatsioonide osakonna, rahvusvahelise koostöö osakonna ja avalike suhete osakonna tööd; 2) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajate ja teiste teenistujate edutamiseks, neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks või esitab nendes küsimustes oma arvamuse; 3) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks; 4) ministrilt saadud volituste piires käsutab enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab oma pädevuse ja saadud volituste piires eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 5) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires; 6) korraldab enda juhitavas valdkonnas kohtumisi, töörühmade ja koosolekute kokkukutsumist või teeb vastavad ettepanekud ministrile või kantslerile; 7) vajadusel koordineerib oma pädevuse piires suhtlemist teiste täidesaatva riigivõimu asutustega, et lahendada ministeeriumi ees seisvaid ülesandeid; 8) valvab talle alluvate osakondade ülesannete täitmise üle; 9) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid. §25. Logistika asekantsleri ülesanded Logistika asekantsler: 1) juhib osakonnajuhatajate kaudu logistikaosakonna, kinnisvara- ja ehitusosakonna ning side- ja infotehnoloogia osakonna tööd; 2) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajate ja teiste teenistujate edutamiseks, neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks või esitab nendes küsimustes oma arvamuse; 3) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks; 4) ministrilt saadud volituste piires käsutab enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab oma pädevuse ja saadud volituste piires eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 5) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires; 6) korraldab enda juhitavas valdkonnas kohtumisi, töörühmade ja koosolekute kokkukutsumist või teeb vastavad ettepanekud ministrile või kantslerile; 7) vajadusel koordineerib oma pädevuse piires suhtlemist teiste täidesaatva riigivõimu asutustega, et lahendada ministeeriumi ees seisvaid ülesandeid; 8) valvab talle alluvate osakondade ülesannete täitmise üle; 9) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid. §26. Kaitseväeteenistuse asekantsleri ülesanded Kaitseväeteenistuse asekantsler: 1) juhib osakonnajuhatajate kaudu mobilisatsiooniosakonna, tsiviil-militaarkoostöö osakonna ja tervishoiuosakonna tööd; 2) koordineerib riigikaitseosakondade tegevust; 3) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajate ja teiste teenistujate edutamiseks, neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks või esitab nendes küsimustes oma arvamuse; 4) ministrilt saadud volituste piires käsutab enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab oma pädevuse ja saadud volituste piires eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 5) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks; 6) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires; 7) korraldab enda juhitavas valdkonnas kohtumisi, töörühmade ja koosolekute kokkukutsumist või teeb vastavad ettepanekud ministrile või kantslerile; 8) vajadusel koordineerib oma pädevuse piires suhtlemist teiste täidesaatva riigivõimu asutustega, et lahendada ministeeriumi ees seisvaid ülesandeid; 9) valvab talle alluvate osakondade ülesannete täitmise üle; 10) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid. [RT I 2002, 31, 183 - jõust. 4. 04. 2002] §27. Asekantsleri korraldused Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle vahetult alluvatele osakonnajuhatajatele suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi, mis vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. §28. Asekantsleri asendamine (1) Asekantsleri äraolekul asendab teda kantsleri poolt määratud teine asekantsler või osakonnajuhataja. (2) Asekantsleri asendamine vormistatakse kantsleri käskkirjaga. 4. jagu Nõunikud §29. Nõunikud (1) Ministeeriumi struktuuri kuuluvad nõunikud on: 1) ministri nõunikud; 2) ministeeriumi nõunikud. (2) Ministri nõunikud alluvad vahetult ministrile, kes nimetab nad ametisse ja vabastab ametist. Ministri nõunikud võetakse teenistusse ministri volituste ajaks. (3) Ministeeriumi nõunikud alluvad kantslerile või asekantslerile. Ministeeriumi nõunikud nimetab ametisse või vabastab ametist kantsler. (4) Nõuniku ülesanded määratakse nõuniku ametijuhendis, mille kinnitab vastavalt minister või kantsler. 5. jagu Osakonnajuhataja §30. Osakonnajuhataja ametisse nimetamine Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister seaduses sätestatud korras ning ta allub vahetult käesoleva põhimääruse ja osakonna põhimääruse alusel vastavalt kantslerile või asekantslerile. §31. Osakonnajuhataja (1) Osakonnajuhataja: 1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise; 2) täidab temale antud juhised ja korraldused või teatab nende täitmise takistustest; 3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi; 4) valvab temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle; 5) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga; 6) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ning esitab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele; 7) teeb ministrile, kantslerile ja asekantslerile (edaspidi ministeeriumi juhtkond) ettepanekuid osakonna organisatsioonilise struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, struktuuriüksuste teenistujatele palkade, toetuste ja distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta; 8) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid; 9) taotleb osakonna teenistujatele täiendkoolitust; 10) võib teha ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid komisjonide ja töörühmade moodustamiseks osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks; 11) kirjutab vastavalt osakonna põhimäärusele alla osakonna plangil vormistatud informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi ega varalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui seadus ei näe ette teisiti, ning viseerib osakonnas koostatud dokumendid; 12) täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud või ministri või vahetu ülemuse poolt antud ülesandeid. (2) Osakonnajuhatajal on õigus: 1) saata ministeeriumi teistele struktuuriüksustele ja ministeeriumi valitsemisalas olevatele valitsusasutusele arvamuse andmiseks õigusaktide eelnõusid ja muid dokumente ning saada neilt osakonna tööks vajalikke andmeid; 2) tagastada ministeeriumi valitsemisalas olevatele valitsusasutustele ja teistele riigiasutustele nõuetekohaselt vormistamata dokumente puuduste kõrvaldamiseks ja määrata selleks tähtaeg; 3) saada ministeeriumi juhtkonnalt ja teistelt struktuuriüksustelt osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni. (3) Osakonnajuhataja vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. (4) Osakonnajuhataja täpsed teenistuskohustused määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega. §32. Talituse või büroo juhataja Osakonna koosseisu kuuluva talituse, büroo või seaduse alusel loodud struktuuriüksuse juhataja õigused ja kohustused nähakse ette osakonna või struktuuriüksuse põhimääruses. 6. jagu Osakond §33. Ministeeriumi osakond Ministeeriumi osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, millel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. §34. Ministeeriumi osakonnad (1) Kaitsepoliitika ja riigikaitse planeerimise osakond: 1) töötab välja ettepanekud riigi kaitsepoliitika kujundamiseks; 2) töötab välja ettepanekud riigikaitse arengu planeerimiseks; 3) teostab riigikaitsealaste ressursside perspektiivset hindamist ja arengumudelite hindamist; 4) kavandab, analüüsib ja hindab riigikaitse ülesehitust ja planeerimisprotsessi arengut; 5) vaatab läbi kaitseväe ja Kaitseliidu struktuuri ja paiknemiskavad ja teeb ettepanekuid nimetatud struktuuride arendamiseks; 6) analüüsib ja hindab riigi julgeolekukeskkonda riigikaitselisest aspektist; 7) teostab relvastuskontrollialast analüüsi. (2) Rahvusvahelise koostöö osakond: 1) valmistab ette kaitsepoliitilised ja riigikaitsealased välislepingud ja kokkulepped ning tagab nendest tulenevate kohustuste täitmise; 2) valmistab ette ministeeriumi valitsemisala koostööplaanid regionaalseks ja kahepoolseks rahvusvaheliseks kaitsealaseks suhtlemiseks ja koostööks ning koordineerib ja kontrollib nende elluviimist; 3) analüüsib Eesti julgeolekut ja kaitsepoliitikat mõjutavate riikide julgeoleku- ja kaitsepoliitilisi arenguid; 4) koordineerib ministeeriumi välissuhtlemist ja korraldab protokollilist asjaajamist; 5) koordineerib hallatavate riigiasutuste rahvusvahelist koostööd; 6) juhib ja korraldab Eesti kaitseatasheede ning ministeeriumi välisnõunike ja välismaal tegutsevate kaitsepoliitika nõunike tööd. (3) NATO ja rahvusvaheliste organisatsioonide osakond: 1) kavandab, juhib ja koordineerib koostööd Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ja teiste rahvusvaheliste julgeoleku- ja kaitsealaste organisatsioonidega; 2) koordineerib Eesti osalemist programmis «Partnerlus rahu nimel»; 3) kavandab ja koordineerib Eesti osalust rahvusvahelistes rahuvalveoperatsioonides, valmistab ette rahvusvahelised rahuvalveoperatsioone puudutavad lepingud ning korraldab poliitilisel tasandil nende elluviimise; 4) teeb ettepanekuid Eesti osalemiseks Euroopa ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas; 5) korraldab rahvusvaheliste organisatsioonide juurde akrediteeritud kaitsepoliitika nõunike tegevust. 4) Mobilisatsiooniosakond: 1) töötab välja mobilisatsioonikava; 2) töötab välja ettepanekud mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ning koordineerib seda tegevust; 3) töötab välja sundkoormiste panemise põhimõtted, prognoosib sundkoormiste sõja- ja rahuaegset vajadust, korraldab sundkoormiste arvestust; 4) korraldab riigikaitse- ja mobilisatsiooniressursside arvestust; 5) juhendab ja suunab riigikaitseosakondade mobilisatsioonialast tegevust; 6) analüüsib ja hindab, lähtudes mobilisatsiooniressurssidest, kaitseväe ja Kaitseliidu rahu- ja sõjaaja struktuuri ja koosseisu ning teeb ettepanekuid nimetatud struktuuride arendamiseks; 7) koordineerib kaitseväekohustuslaste arvestuse pidamist ja täidab kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riikliku registri vastutava töötleja ülesandeid; 8) korraldab kutsealuste ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumist ning reservväelaste õppekogunemistele või riigikaitselistele kursustele kutsumist; 9) töötab välja ettepanekud kaitseväelaste sotsiaalsete tagatiste kohta; 10) juhendab ja suunab riigikaitseosakondade kaitseväekohustuslaste, kutsealuste ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise ja reservväelaste õppekogunemistele või riigikaitselistele kursustele kutsumist; 11) koordineerib ja korraldab NATO standardiseerimislepingute rakendamist ja analüüsi osakonna tööd puudutavas valdkonnas. (5) [Kehtetu - RT I 2002, 31, 183 - jõust. 4. 04. 2002] (6) Tsiviil-militaarkoostöö osakond: 1) korraldab koostööd riigi teiste ametiasutuste ning kohalike omavalitsusüksustega riigikaitseliste ülesannete täitmisel; 2) koordineerib koostööd Siseministeeriumiga kodanikukaitse alal; 3) koordineerib lubade andmist välisriikide relvajõudude transpordivahendite, isikkoosseisu ning relvastuse Eestisse sisenemiseks; 4) koordineerib tööd massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja keelustamise alal; 5) korraldab vastavalt Eesti poolt võetud rahvusvahelistele kohustustele Eestisse saabuvatele välisriikide relvajõududele toetuse osutamist; 6) koordineerib ja korraldab NATO standardiseerimislepingute rakendamist ja analüüsi osakonna tööd puudutavas valdkonnas. (7) Tervishoiuosakond: 1) töötab välja ja viib ellu meditsiiniteenistuse ja meditsiinilise evakuatsiooni kontseptsiooni ning analüüsib, korraldab ja kontrollib tervishoidu kaitseväes ja Kaitseliidus; 2) korraldab kaitseväe tervishoiualaste standardite väljatöötamist; 3) teeb ettepanekud tervishoiu finantseerimise korraldamiseks; 4) koordineerib sõjameditsiinialast rahvusvahelist koostööd ja sõjameditsiinialaseid projekte; 5) koordineerib ja korraldab NATO standardiseerimislepingute rakendamist ja analüüsi osakonna tööd puudutavas valdkonnas; 6) teostab terviseseisundi alusel kutsealuste ja kaitseväelaste kaitseväeteenistuse kõlblikkuse määramise järelevalvet; 7) planeerib meditsiinivarustuse ja meditsiiniliste mobilisatsioonivarude käitlemist, korraldab riigihankeid; 8) tagab kaitseväe tervishoiusüsteemi koostöö tsiviiltervishoiuga; 9) teostab kaitseväes töötavate ja riigikaitseosakondade arstlikes komisjonides osalevate arstide täiend- ja väljaõpet; 10) korraldab meditsiinilise aruandluse ning informatsiooni liikumist; 11) korraldab kaitseväe ja Kaitseliidu varustamist ravimite ja meditsiinitehnikaga. (8) Logistikaosakond: 1) töötab välja ettepanekud riigikaitse varustuspoliitika kujundamiseks; 2) planeerib ja korraldab relvastuse, eri- ja isikuvarustuse hankimist, koostab vastavaid plaane, teeb ettepanekud nende finantseerimiseks; 3) suunab Eesti kaitsetööstuse arengut, litsentsimist ning vastavaid uurimis- ja teadustöid; 4) korraldab kaitseväe varustuse standardiseerimist, kodifitseerimist ja arvestust; 5) koordineerib ja korraldab NATO standardiseerimislepingute rakendamist ja analüüsi osakonna tööd puudutavas valdkonnas. (9) Kinnisvara- ja ehitusosakond: 1) töötab välja ettepanekud ministeeriumi valitsemisala riigivara- ja ehituspoliitika kujundamiseks ning koordineerib selle elluviimist; 2) planeerib ja korraldab ministeeriumi valitsemisala ehitiste projekteerimist, riigihankeid, ehitustöövõtualast tegevust ja teeb ettepanekud nende finantseerimiseks ning tagab keskkonnakaitsenõuetest kinnipidamise; 3) korraldab ministeeriumi halduses oleva maa, hoonete, rajatiste ja ehitiste valitsemist, valmistab ette riigivara valitsemise kavad ning korraldab riigivara valitsemist ja arvestust; 4) korraldab ministeeriumi valitsemisala teenistujate eluruumidega varustamist, arvestust; 5) korraldab tuleohutusjärelevalvet ministeeriumi valitsemisalas; 6) koordineerib ja korraldab NATO standardiseerimislepingute rakendamist ja analüüsi osakonna tööd puudutavas valdkonnas. (10) Side- ja infotehnoloogia osakond: 1) korraldab valitsemisala side- ja infotehnoloogia arendamist, koordineerides sellealast planeerimist ning vastavate side- ja infotehnoloogia projektide realiseerimist; 2) teostab valitsemisala side- ja infotehnoloogiaprojektide ekspertiisi, samuti valitsemisala side- ja infotehnoloogia vahenditega varustamise finantseerimistaotluste ekspertiisi; 3) planeerib ja korraldab ministeeriumi ja tema valitsemisala varustamiseks side ja infotehnoloogilise riist- ja tarkvara hankeid; 4) korraldab riist- ja tarkvara hooldust ning tagab koostöö ja andmevahetuse teiste infosüsteemidega; 5) suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisala andmekaitset; 6) korraldab ministeeriumi valitsemisala andmetöötluse automatiseerimist ning infotehnoloogia ja telekommunikatsioonisüsteemide väljatöötamist; 7) suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisala registrite ja muude andmekogude arendamist; 8) koordineerib ja korraldab NATO standardiseerimislepingute rakendamist ja analüüsi osakonna tööd puudutavas valdkonnas. (11) Õigusosakond: 1) tagab ministeeriumist väljasaadetavate lepingute, õigusaktide eelnõude ja ministri õigusaktide eelnõude vastavuse põhiseadusele ja seadustele; 2) suunab, koordineerib ja korraldab ministeeriumi valitsemisala õigusloomealast tegevust; 3) esindab ministeeriumi õigushuvi; 4) korraldab ministeeriumi rahvusvahelise õiguse alast tegevust ja tagab rahvusvaheliste lepingute vastavuse seadustele. (111) Personaliosakond: 1) töötab välja ettepanekud ministeeriumi personalipoliitika kohta; 2) korraldab ministeeriumi ning suunab ja koordineerib valitsemisalas olevate hallatavate riigiasutuste personalialast tööd; 3) korraldab ministeeriumi personali ning koordineerib valitsemisalas olevate hallatavate riigiasutuste personali koolitustööd; 4) teenindab ministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjoni, nõustab vajadusel valitsemisala asutuste konkursi- ja atesteerimiskomisjone. (12) Rahandus- ja eelarveosakond: 1) koordineerib eelarve koostamist; 2) teostab eelarve perspektiivset planeerimist; 3) koostab riigikaitse aastaeelarve eelnõu; 4) koordineerib ja korraldab ministeeriumi valitsemisala finantsmajanduslikku tegevust; 5) kontrollib riigieelarvevahendite sihtotstarbelist kasutamist ja eelarvedistsipliini järgimist ministeeriumi valitsemisalas; 6) teostab eelarve analüüsi; 7) koordineerib riigikaitse ökonoomikaalast tegevust; 8) koordineerib ministeeriumi valitsemisala raamatupidamist. (13) Haldusosakond: 1) tagab ministeeriumi korrektse, täpse ja õigeaegse asjaajamise ning koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste asjaajamist; 2) korraldab ministeeriumi tõlke- ja toimetamistöid; 3) korraldab ministeeriumi arhiivi ja raamatukogu tööd; 4) haldab ministeeriumi hoonet; 5) korraldab ministeeriumi transpordivahendite kasutamist ja hooldust. (14) Avalike suhete osakond: 1) töötab välja ministeeriumi ja valitsemisala suhtekorralduse põhimõtted ning suunab suhtekorraldust ministeeriumi valitsemisalas; 2) juhib avaliku arvamuse kujundamise ja püsikommunikatsiooni projekte ministeeriumis ja valitsemisalas ning korraldab riigikaitset käsitlevate teemade kajastamist meedias; 3) korraldab riigikaitse- ja julgeolekualaste trükiste ning riigikaitsealase õppekirjanduse koostamist ja kirjastamist; 4) töötab välja ettepanekud riigikaitselise hariduspoliitika kujundamiseks, korraldab riigikaitseliste õppeasutuste õppekavade koostamist ja rakendamist ning hindab nende vastavust haridusstandardile, analüüsib ja hindab kaitsejõudude sõjalise väljaõppe kavade vastavust riigikaitselisele hariduspoliitikale ning ohvitserile, allohvitserile või sõdurile esitatavatele kutsealastele, erialastele ja ametialastele nõuetele, töötab välja ettepanekud nende täiendamiseks või muutmiseks; 5) töötab välja riigikaitselise hariduse ja täiendõppe põhimõtted ning korraldab koostöös Haridusministeeriumiga valitsemisalavälist riigikaitselist haridust ja täiendõpet; 6) koordineerib ja korraldab riigieelarvest ühiskondlikele organisatsioonidele määratud toetuste jaotamist; 7) koordineerib ja korraldab NATO standardiseerimislepingute rakendamist ja analüüsi osakonna tööd puudutavas valdkonnas. (15) Siseauditi osakond: 1) auditeerib ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate valitsusasutuste ning hallatavate riigiasutuste tegevuse vastavust seatud eesmärkidele, selle otstarbekust ning vastavust seadustele ja teistele õigusaktidele; 2) tuvastab ja hindab juhtimis- ja kontrollmeetmeid, mis on sisse seatud ministeeriumile ja tema valitsemisalas olevatele valitsusasutustele ning hallatavatele riigiasutustele seatud eesmärkide saavutamiseks, nende tulemuslikkuse, säästlikkuse ja efektiivsuse seisukohalt; 3) analüüsib riske, mis võivad mõjutada ministeeriumile ja tema valitsemisalas olevatele valitsusasutustele ning hallatavatele riigiasutustele antud ülesannete täitmist ja sisekontrolli efektiivsust; 4) auditeerib kaitseväe ja Kaitseliidu tegevust ning nende vara ja rahaliste vahendite kasutamist ning kulutuste otstarbekust antud eesmärkide saavutamisel; 5) auditeerib ministeeriumis ja tema valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning hallatavates riigiasutustes välisabi kasutamist vastavalt nõuetele; 6) teavitab ministeeriumi juhtkonda oma tähelepanekutest ja järeldustest ning vajadusel annab soovitusi olukorra parandamiseks, meetmete muutmiseks või uute rakendamiseks; 7) aitab kaasa ministeeriumile seatud eesmärkide saavutamisele, kasutades süsteemset ja distsiplineeritud lähenemist, hindamaks ja täiustamaks riskide juhtimise, kontrolli ja valitsemiskultuuri efektiivsust; 8) võib siseauditi objektiks võtta kõik ministeeriumi ja tema valitsemisalas asuvate ettevõtete ning hallatavate riigiasutuste süsteemid, protsessid, toimingud, funktsioonid ja tegevused. (16) Riigisaladuse kaitse osakond: 1) korraldab riigisaladuse kaitset ministeeriumis; 2) korraldab ministeeriumi hoone ja välisdelegatsioonide turvalisuse tagamist ning ministeeriumi valitsemisala turvaküsimuste koordineerimist; 3) korraldab ministeeriumile üleantud rahvusvaheliste organisatsioonide ning välisriikide salastatud teabekandjate käivet ministeeriumi valitsemisalas; 4) koordineerib ministri poolt kehtestatud korras ministeeriumi juhtkonna teavitamist valitsemisala puudutavatest kriisiolukordadest; 5) koordineerib ja korraldab ministeeriumis informatsiooni julgeolekunõuete rakendamist salastatud teabekandjate töötlemisel; 6) koordineerib ja korraldab NATO standardiseerimislepingute rakendamist ja analüüsi osakonna tööd puudutavas valdkonnas; 7) korraldab Kaitseministeeriumi tegevust riigi julgeoleku volitatud esindajana teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide juures; 8) täidab Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse riigivararegistri vastutava töötleja ülesandeid. [RT I 2002, 31, 184 - jõust. 4. 04. 2002] §35. Osakondade ülesanded (1) Osakonnad töötavad välja oma valdkonda kuuluvate õigusaktide eelnõud, korraldavad lepingute väljatöötamist ja sõlmimist ning jälgivad lepingutega võetud kohustuste täitmist. (2) Osakondade täpsemad ülesanded määratakse kindlaks nende põhimäärustes, mille kinnitab minister. §36. Talitused ja bürood Ministeeriumi osakondade koosseisu võivad kuuluda vastavalt osakonna põhimäärusele talitused ja bürood. Talituste ja büroode ülesanded ja pädevus määratakse ministri poolt kinnitatavas osakonna põhimääruses. §37. Osakonna, talituse või büroo kirjaplank Ministeeriumi osakonnal või osakonna koosseisu kuuluval talitusel või bürool võib olla oma kirjaplank, kui see on ette nähtud vastava osakonna põhimääruses. 4. peatükk MINISTEERIUMIS MOODUSTATAVAD KOMISJONID, NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD §38. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad ning nende moodustamine (1) Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjonid), kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel moodustada ajutisi komisjone, kui seadusest ei tulene teisiti. (3) Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja teenindav struktuuriüksus. (4) Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise. (5) Kui komisjoni esimeheks ei ole minister, kantsler või asekantsler või osakonnajuhataja, määrab minister või kantsler komisjoni töö eest vastutava, ministeeriumi juhtkonda kuuluva ametniku või osakonnajuhataja. (6) Komisjoni liikmeteks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste töötajaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul. (7) Osakonna koosseisu kuuluvad ametnikud nimetatakse komisjoni liikmeks osakonnajuhataja ettepanekul. (8) Osakonnajuhatajad on komisjoni koosolekute toimumise ajaks kohustatud vabastama komisjoni liikmed nende ametikohustuste täitmisest, kui see ei kahjusta struktuuriüksuse põhiülesannete täitmist. (9) Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru ministrile või kantslerile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti. (10) Komisjonil on õigus pöörduda ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks. (11) Komisjonis osalemisel täiendavate tööülesannete täitmise eest võib maksta tasu. (12) Ministri ja kantsleri poolt moodustatud komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest. §39. Teised seaduse alusel moodustatud komisjonid ja nõukogud (1) Käesolevas peatükis sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele ja nõukogudele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti. (2) Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab minister vastutava struktuuriüksuse. 5. peatükk MINISTEERIUMI SÜMBOLID §40. Ministeeriumi pitsat ja embleem (1) Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna «KAITSEMINISTEERIUM». (2) Ministeeriumil on oma embleem, mis kujutab endast Eesti Vabariigi stiliseeritud vapikilpi 40¿ nurga all ristatud sirgete mõõkadega, terad ülespidi, kilbi taga. Embleem registreeritakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. §41. Ministeeriumi embleemi kasutamine Ministeeriumi embleemi kasutatakse ministeeriumi uksesildil, kirjaplankide tausttrükina, töötõenditel, külaliskaartidel ning muudel ministeeriumi trükistel ja suveniiridel. §42. Ministeeriumi dokumentide vormistamine (1) Ministeeriumi kirjaplangil, üldplangil, ministri määruse ja käskkirja plangil ja ministri kirjaplangil kasutatakse väikese riigivapi kujutist. (2) Ministeeriumi õigusaktid ja muud haldusdokumendid vormistatakse seaduse ja valitsusasutuste asjaajamiskorraga ettenähtud korras. (3) Ministeeriumi kirjaplanke kasutavad oma pädevuse piires minister, kantsler ja asekantslerid. (4) Ministeeriumi osakonnal, vajadusel bürool või talitusel, võib olla oma kirjaplank ja pitsat, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses. (5) Ministeeriumi osakonnajuhataja kirjutab osakonna kirjaplangile alla käesoleva põhimääruse paragrahvi 31 punktis 11 ettenähtud korras. §43. Riigilipu kasutamine Ministeerium kasutab riigilippu vastavalt «Riigilipu seadusele» (RT I 1993, 17, 273). 6. peatükk TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE §44. Teenistusliku järelevalve teostamine (1) Minister teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste, ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ja nende juhtide aktide ning toimingute üle seadusega ettenähtud korras. (2) Minister võib teenistusliku järelevalve korras teha kantslerile või asekantslerile ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks. (3) Minister võib oma käskkirjaga teenistusliku järelevalve algatamise ja vastavate otsuste langetamise ministeeriumi ametnike toimingute üle panna kantslerile. Kantsleril on õigus teha asekantslerile või osakonnajuhatajale ülesandeks ministeeriumi ametniku toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamise ning vastavate dokumentide ja seletuste kogumise teenistusliku järelevalve teostamiseks. 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED §45. [Käesolevast tekstist välja jäetud]