Justiitsminister — Üldkasuliku töö korraldamise juhend

jõustunud 19. 09. 2002 Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 31. 12. 2002 nr 100 (RTL 2003, 6, 53) 17. 01. 2003 Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677; 2002, 57, 354) § 49 lõike 1 punkti 10 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Juhend reguleerib kohtu määratud üldkasuliku töö korraldamist. (2) Üldkasuliku töö korraldamine hõlmab: 1) lepingu sõlmimist üldkasuliku töö korraldajaga (edaspidi tööandja); 2) kohtueelse ettekande koostamist; 3) üldkasuliku töökohustuse täitmist ja selle järelevalvet. (3) Juhendis reguleerimata küsimustes kohaldatakse justiitsministri 6. mai 1998. a määrusega nr 21 kinnitatud «Kriminaalhoolduse juhendit» (RTL 1998, 165/166, 629), arvestades üldkasuliku töö eripära. 2. peatükk TÖÖANDJA § 2. Koostöölepingu sõlmimine Et tagada üldkasuliku töö tegemise võimalus, sõlmib kriminaalhooldusosakonna juhataja oma piirkonna tööandjaga lisa 1 kohaselt vormistatud koostöölepingu. § 3. Tööandja valik (1) Tööandja valikul peab arvestama, et tema pakutav töö: 1) aitaks likvideerida kuriteo tagajärgi; 2) oleks ümbruskonna heakorrastusega seotud füüsiline töö; 3) aitaks kaasa vanurite ja puuetega inimeste eest hoolitsemisele; 4) oleks aktiivne panus kohaliku kogukonna hüvanguks; 5) ei konkureeriks palgaliste töökohtadega. (2) Tööandjana eelistatakse võimaluse korral riigi või kohaliku omavalitsuse asutust või mittetulundusühingut. Soovitav on, et tööandja pakutavat tööd oleks võimalik teha ka õhtusel ajal ja nädalalõppudel. § 4. Üldkasulike tööde ja tööandjate loetelu Kriminaalhooldusosakond koostab üldkasulike tööde ja tööandjate loetelu, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) tööandja nimetus, aadress ja kontaktisiku andmed; 2) töö laad; 3) töötegija eeldatav kvalifikatsioon; 4) töötegemise aeg. 3. peatükk KOHTUEELNE ETTEKANNE § 5. Kohtueelne ettekanne (1) Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametnik koostab kohtu või prokuröri taotlusel kohtueelse ettekande, milles antakse hinnang süüdimõistetule üldkasuliku töö kohaldamise otstarbekusele. Üldkasuliku töö otstarbekust hindav kohtueelne ettekanne koostatakse kriminaalhooldust ettevalmistava ettekande nõuetest lähtudes. (2) Kohtueelse ettekande koostanud kriminaalhooldusametniku ettepanekud on soovituslikud. § 6. Kohtueelse ettekande koostamise eesmärk Kohtueelse ettekande koostamise eesmärk on anda arvamus: 1) kohtualuse või süüdistatava isikuomaduste ja sotsiaalse seisundi kohta; 2) kohtualusele või süüdistatavale üldkasuliku töö määramise otstarbekuse kohta; 3) kohtualuse või süüdistatava võimaluste kohta teha üldkasulikku tööd; 4) kohtualusele või süüdistatavale sobivate kohustuste ja nendega taotletavate eesmärkide kohta. § 7. Kohtueelse ettekande sisu (1) Kohtueelne ettekanne peab sisaldama järgmisi põhjendatud andmeid: 1) määratavate kohustuste loetelu ja kohustuste panemisega taotletav tulemus; 2) kriminaalhooldusosakonnas registreerimise sagedus; 3) sotsiaalse seisundiga seonduvad asjaolud, mida arvestatakse nii kohustuste kui ka üldkasuliku töö tegemise tähtaja määramisel; 4) kohtualuse või süüdistatava suhtumine pakutavasse üldkasulikku töösse. (2) Kohtueelse ettekande kokkuvõtvas osas esitab kriminaalhooldusametnik oma isikliku arvamuse kohtualusele või süüdistatavale üldkasuliku töö määramise otstarbekuse ning võimalike riskide kohta. § 8. Kohtueelse ettekande esitamine ja kinnitamine Kriminaalhooldusametnik esitab kohtueelse ettekande kriminaalhooldusosakonna juhatajale. Kriminaalhooldusosakonna juhataja kinnitab kohtueelse ettekande ja esitab selle ettenähtud ajal kohtunikule või prokurörile. 4. peatükk ÜLDKASULIKU TÖÖKOHUSTUSE TÄITMINE 1. jagu. Üldkasuliku töö valik ja määramine § 9. Kriminaalhooldaja määramine (1) Kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab kohtuotsuse või -määruse saamisel süüdimõistetule kriminaalhooldusametniku. (2) Võimaluse korral määratakse süüdimõistetule sama kriminaalhooldusametnik, kes koostas kohtueelse ettekande. § 10. Kriminaalhooldusametniku ja süüdimõistetu esimene kohtumine (1) Kriminaalhooldusametnik ja süüdimõistetu kohtuvad pärast kohtuotsuse või -määruse jõustumist 10 tööpäeva jooksul. (2) Esimesel kohtumisel peab kriminaalhooldusametnik: 1) veenduma, et süüdimõistetu on nõus üldkasulikku tööd tegema; 2) tutvustama süüdimõistetule võimalikke üldkasuliku töö tegemise kohti ning pärast süüdimõistetu arvamuse ärakuulamist valima süüdimõistetule sobiva töö; 3) koostama koos süüdimõistetuga üldkasuliku töö tegemise esialgse ajakava; 4) selgitama süüdimõistetule tema õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel ning üldkasulikku tööd takistavatest asjaoludest teatamise korda; 5) selgitama süüdimõistetule, mida temalt oodatakse kontrollnõuete ja talle pandud kohustuste täitmisel; 6) tegema süüdimõistetule teatavaks üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise ning kohustuste ja kontrollnõuete täitmata jätmise tagajärjed. § 11. Üldkasuliku töö tegemise koha valik Üldkasuliku töö tegemise koha valikul peab kriminaalhooldusametnik arvestama sellega, et: 1) üldkasuliku töö tegemine piiraks süüdimõistetu vaba aega ja nõuaks temalt pingutust, kuid ei tekitaks talle ülemääraseid ebamugavusi; 2) üldkasuliku töö tegemise koht ja aeg ei takistaks teistel süüdimõistetutel täita samalaadset karistust; 3) üldkasuliku töö laad arvestaks võimaluse korral süüdimõistetu erialast ettevalmistust; 4) üldkasuliku töö tegemise ajaline jaotus arvestaks süüdimõistetu õppimis-, tööalaste või muude sotsiaalsete kohustustega. § 12. Andmete esitamine tööandjale (1) Kriminaalhooldusametnik edastab andmed süüdimõistetu isiku, üldkasuliku töö tundide arvu ja tähtaja kohta tööandjale alates süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku esimesest kohtumisest kolme tööpäeva jooksul. Kriminaalhooldusametnik esitab tööandjale ka lisa 2 kohaselt vormistatud üldkasuliku töö tegemise esialgse ajakava koos asjakohaste selgitustega. (2) Tööandja nõudmisel edastab kriminaalhooldusametnik ka muid andmeid süüdimõistetu kohta, kui need on vajalikud üldkasuliku töökohustuse täitmiseks. § 13. Üldkasuliku töö tegemise ajakava kinnitamine ja süüdimõistetu teavitamine (1) Pärast kooskõlastamist tööandjaga kinnitab kriminaalhooldusametnik üldkasuliku töö tegemise ajakava ning teeb süüdimõistetule viivitamata teatavaks üldkasuliku töö tegemise alguse, töötegemise koha ning tööandja nimetatud üldkasulikku tööd juhendava isiku (edaspidi juhendaja) nime. (2) Üldkasuliku töö tegemise ajakava tuleb kinnitada alates kriminaalhooldusametniku ja süüdimõistetu esimesest kohtumisest 14 tööpäeva jooksul. (3) Süüdimõistetule antakse lisa 3 kohaselt vormistatud kirjalik teatis selle kohta, kuidas kontakteeruda tööandja ja kriminaalhooldusametnikuga, mida teha haigestumise korral, kuidas käituda ning missugused tagajärjed võivad olla talle pandud kohustuste täitmata jätmisel. Süüdimõistetule selgitatakse, kes ja kuidas peab töötundide arvestust ja kellelt saab asjakohast teavet. Süüdimõistetu annab enda teavitamise kohta allkirja. 2. jagu. Üldkasuliku töökohustuse täitmise järelevalve § 14. Süüdimõistetu saatmine üldkasuliku töö tegemise kohale Vajaduse korral saadab süüdimõistetu esimesel päeval üldkasuliku töö tegemise kohale kriminaalhooldusametnik. § 15. Üldkasuliku töökohustuse täitmise kontroll (1) Vahetult kontrollib süüdimõistetu üldkasuliku töökohustuse täitmist juhendaja, kes peab kriminaalhooldusametniku nõudmisel andma igakülgset teavet süüdimõistetu käitumise kohta üldkasuliku töö tegemisel. (2) Kui süüdimõistetu ei ilmu õigeaegselt töökohale, ei allu tööandja korraldustele või rikub muid tingimusi, teatab juhendaja sellest viivitamata kriminaalhooldusametnikule. (3) Kriminaalhooldusametnik on kohustatud võtma süüdimõistetult lisa 4 kohaselt vormistatud seletuse ja fikseerima rikkumise kirjalikult. Vajaduse korral võib võtta kirjalikke selgitusi ka tunnistajatelt. § 16. Töötundide arvestamata jätmine Kriminaalhooldusametnik võib nõuda süüdimõistetu lahkumist töökohalt ning sel päeval tehtud töötundide arvestamata jätmist, kui: 1) süüdimõistetu ilmub töökohta alkoholi- või narkojoobes; 2) süüdimõistetu käitumine ohustab või võib ohustada tööandja teisi töötajaid või tema vara, kõrvalisi isikuid või süüdimõistetut ennast; 3) süüdimõistetu tööpanus on vastuolus üldkasuliku töö tegemise põhimõtetega. § 17. Kirjalik hoiatus (1) Kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale või esinevad §-s 16 nimetatud põhjused, teeb kriminaalhooldusametnik süüdimõistetule lisa 5 kohaselt vormistatud kirjaliku hoiatuse. (2) Enne erakorralise ettekande tegemist võib kriminaalhooldusametnik teha kuni kaks kirjalikku hoiatust. (3) Süüdimõistetu allkirjastatud hoiatus lisatakse üldkasuliku töökohustuse täitmise toimikusse. § 18. Erakorraline ettekanne rikkumise kohta (1) Kui süüdimõistetu ei ole oma käitumist parandanud vaatamata kirjalikule hoiatusele, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistus täitmisele. (2) Erakorraline ettekanne sisaldab järgmisi andmeid: 1) üldkasuliku töö lõpetamise ja vangistuse täitmisele pööramise aluseks olevad asjaolud; 2) süüdimõistetu seletus rikkumise kohta; 3) kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanek vangistuse täitmisele pööramise kohta; 4) andmed süüdimõistetu tehtud üldkasuliku töö tundide kohta. § 19. Töötundide arvestus (1) Tehtud töötundide arvestust peab töökohal juhendaja. Tööaja arvestust peetakse lisas 6 esitatud vormi kohaselt. (2) Tööletuleku ja kojumineku aega töötundide hulka ei arvata. (3) Tööajana arvestatakse üksnes täistöötunde, välja arvatud juhud, kui: 1) üldkasuliku töö tegemise ajakava näeb lisaks täistöötundidele ette ka 30-minutilisi ajalõike; 2) lühema tööaja on määranud juhendaja. (4) Kui süüdimõistetule võimaldatakse söögipausi, ei arvestata seda tööaja hulka. § 20. Süüdimõistetust sõltumatu töötakistus (1) Kui üldkasuliku töö tegemist takistavad ilmastikuolud või muud süüdimõistetust sõltumatud asjaolud, otsustab juhendaja, kas süüdimõistetu peab töö alustamise või jätkamise ootuses töökohale jääma. Juhendaja võib korraldada süüdimõistetu tööd teisel töölõigul. (2) Lõikes 1 nimetatud ooteaeg ei tohi ületada ühte tundi päevas. Kui töökohale jäämist nõuab juhendaja, tuleb kuni 30-minutiline ooteaeg arvestada tööaja hulka. § 21. Üldkasuliku töö tegemise ajakava muutmisest teatamine (1) Kui ilmnevad asjaolud, mis tingivad vajaduse muuta üldkasuliku töö tegemise ajakava või laadi seitsmest päevast pikema perioodi ulatuses, teavitab süüdimõistetu juhendaja või tööandja kontaktisik sellest kriminaalhooldusametnikku. Kui muutmine on põhjendatud, teeb kriminaalhooldusametnik asjakohase muudatuse. (2) Üldkasuliku töö tegemise ajakava või laadi muutmine seitsmest päevast lühema perioodi ulatuses toimub süüdimõistetu ja juhendaja kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, pöördub juhendaja oma ettepanekuga kriminaalhooldusametniku poole. § 22. Süüdimõistetu haiguse, perekondliku olukorra või kaitseteenistuses viibimisega seonduv erakorraline ettekanne (1) Kui üldkasuliku töö tegemine ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul võimalik süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või seoses süüdimõistetu kaitseväeteenistuses viibimisega, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande. (2) Ettekanne peab sisaldama: 1) süüdimõistetu andmeid; 2) andmeid süüdimõistetu tehtud üldkasuliku töö tundide kohta; 3) andmeid süüdimõistetu poolt kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohta; 4) kriminaalhooldusametniku ettepanekut üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamise otstarbekuse kohta. 3. jagu. Üldkasuliku töö tegemise toimik § 23. Üldkasuliku töö tegemise toimik (1) Kriminaalhooldusosakond peab üldkasuliku töö tegemise kohta toimikut. (2) Üldkasuliku töö tegemise toimikus peavad olema: 1) süüdimõistetu isikuandmed; 2) andmed karistuse kohta; 3) kriminaalhooldusosakonda saabunud dokumendid; 4) üldkasuliku töökohustuse täitmise ajakavast teavitamise kuupäev; 5) üldkasuliku töökohustuse täitmise ajakava; 6) üldkasuliku töökohustuse täitmise ajakava muutmine; 7) süüdimõistetu allkiri teavitamise kohta; 8) süüdimõistetule tehtud hoiatused; 9) üldkasuliku töö tegemise peatamine; 10) üldkasuliku töö tegemise lõpetamine. § 24. Kohtule edastatavad materjalid Üldkasuliku töö tegemise lõpetamisel edastab kriminaalhooldusosakond kohtule ettekande kriminaalhoolduse lõpetamise kohta ja tööandja väljastatud üldkasuliku töö lõpetamist kinnitava õiendi. [RTL 2003, 6, 53 – jõust. 17. 01. 2003] 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 25. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2002. aasta 1. septembril. Minister Märt RASK Kantsler Priidu PÄRNA Kinnitatud justiitsministri 30. augusti 2002. a määrusega nr 58 lisa 1

Kantsler Priidu PÄRNA Kinnitatud justiitsministri 30. augusti 2002. a määrusega nr 58 lisa 2

Kantsler Priidu PÄRNA Kinnitatud justiitsministri 30. augusti 2002. a määrusega nr 58 lisa 3 SÜÜDIMÕISTETU ÕIGUSED JA KOHUSTUSED KARISTUSE ASENDAMISEL ÜLDKASULIKU TÖÖGA Kohustused ja nende rikkumine 1. Süüdimõistetu peab järgima talle üldkasuliku töö tegemise ajal karistusseadustiku § 69 lõike 4 kohaselt esitatud nõudeid ning täitma karistusseadustiku § 75 kohaselt pandud kohustusi. 2. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kohtu määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda end registreerima; 3) alluma oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile ning esitama talle tõeseid andmeid kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) taotlema kriminaalhooldusametnikult luba enne elukohast kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkumisel; 5) taotlema kriminaalhooldusametnikult eelnevat luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 3. Kui süüdimõistetu ei ilmu õigeaegselt töökohale, ei allu tööandja korraldustele või rikub muid tingimusi, teatab tööandja sellest viivitamatult kriminaalhooldusametnikule. 4. Kui tingimuste rikkumine seisneb selles, et süüdimõistetu: 1) ilmub töökohta alkoholi- või narkojoobes; 2) ohustab või võib ohustada oma käitumisega tööandja töötajaid või vara, kõrvalist isikut või iseennast või 3) tööpanus on vastuolus üldkasuliku töö tegemise põhimõtetega, võib kriminaalhooldusametnik nõuda süüdimõistetu lahkumist töökohalt ning jätab arvestamata sel päeval tehtud töötunnid. 5. Kriminaalhooldusametnik fikseerib rikkumise ja võtab süüdimõistetult selle kohta kirjaliku seletuse. 6. Rikkumise tuvastamise korral on kriminaalhooldusametnikul õigus teha kirjalik hoiatus või koostada kohtule erakorraline ettekanne. Üldkasuliku töö korraldamise juhendi § 17 kohaselt peab kriminaalhooldusametnik kolmandale rikkumisele reageerima erakorralise ettekandega. 7. Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille neli tundi võrdsustatakse ühe vangistuspäevaga. Töötundide arvestus 8. Tehtud töötundide arvestust peab töökohal juhendaja. 9. Tehtud töötundide hulka ei arvestata: 1) tööletuleku ja kojumineku aega; 2) söögipausi. 10. Tööajana arvestatakse üksnes täistöötunde, välja arvatud juhul, kui: 1) töötundide jaotuskava näeb lisaks täistöötundidele ette ka 30-minutilisi ajalõike või 2) lühema tööaja on määranud juhendaja. 11. Juhendaja võib vajaduse korral muuta üldkasuliku töö ajakava nädalast lühema perioodi ulatuses. Õigused 12. Üldkasulikule tööle rakendatud süüdimõistetu suhtes kehtivad kõik töö- ja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid. 13. Süüdimõistetul on õigus taotleda üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamist haiguse või perekondliku olukorra tõttu või seoses tema kutsumisega kaitseväe tegevteenistusse või õppekogunemisele. 14. Süüdimõistetul on õigus esitada kriminaalhooldusosakonna juhatajale kaebus kriminaalhooldusametniku tegevuse peale. Kriminaalhooldusametnikuga kontakteerumine 15. Üldkasuliku tööga seotud haigestumise või muude probleemide tekkimise korral on süüdimõistetu kohustatud viivitamatult teavitama tööandjat ja kriminaalhooldusametnikku.

Kantsler Priidu PÄRNA Kinnitatud justiitsministri 30. augusti 2002. a määrusega nr 58 lisa 4

Kantsler Priidu PÄRNA Kinnitatud justiitsministri 30. augusti 2002. a määrusega nr 58 lisa

Kantsler Priidu PÄRNA Kinnitatud justiitsministri 30. augusti 2002. a määrusega nr 58 lisa 6