Vabariigi Valitsus — Riigi lepingulise esindamise kord kohtus tsiviil-, haldus- ja kriminaalasjades

Muudetud järgmise määrusega: 7. 11. 2000 nr 353 (RT I 2000, 85, 538), jõust. 20. 11. 2000 Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54 352; 58; 378) paragrahvi 441 lõike 7 alusel. §1. Riigi lepingulisele esindajale esitatavad nõuded (1) Riigi lepinguliseks esindajaks valitakse juriidilise kõrgharidusega isik, lähtudes tema professionaalsusest ja kohtuasjade menetlemise kogemustest. (2) Riigi lepinguliseks esindajaks võib olla juriidiline isik. §2. Lepingulise esindaja valimine (1) Järgmisel kalendriaastal õigusabiteenuse saamiseks korraldatakse avalik konkurss hiljemalt oktoobris. Avaliku konkursi tingimused valmistab ette Justiitsministeerium koostöös teiste ministeeriumide, maavalitsuste ja Riigikantseleiga. (2) Justiitsminister teeb avaliku konkursi tulemused teatavaks asjaomastele valitsusasutustele, saates neile kvalifitseerunud õigusabi pakkujate nimekirja. Nimekirjas märgitud õigusabi pakkujate hulgast valitakse riigi esindaja konkreetses kohtuasjas või valdkonnas. Asjaomane valitsusasutus võib kaalukal põhjusel valida riigi lepinguliseks esindajaks isiku, keda ei ole õigusabi pakkujate nimekirjas märgitud. Uue nimekirja teatavaks tegemisel jätkub riigi esindamine kohtus konkreetses kohtuasjas eelnevalt antud volituse alusel. (3) Lepingulise esindaja kasutamise riigi esindajana otsustab kohtuvaidluse keerukusest lähtudes minister, maavanem või riigisekretär või temalt riigi esindamiseks kohtus üldvolituse saanud isik. [RT I 2000, 85, 538 - jõust. 20. 11. 2000] §3. Õigusabilepingu sõlmimine (1) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volikirja ja volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. (2) Volitaja võib sõlmida pikaajalisi õigusabilepinguid kestusega kuni 1 aasta, lähtudes sama laadi kohtuasjade esinemise sagedusest, lepingulise esindaja professionaalsusest ja usaldusväärsusest ning tema tegevuse tulemuslikkusest. §4. Lepingulise esindaja volituste ulatus (1) Riigi lepingulise esindaja volituste ulatus tsiviil- ja haldusasjade kohtulikul menetlemisel määratakse kindlaks «Tsiviilkohtumenetluse seadustiku» (RT I 1998, 43/45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, 51, 319; 55, 365) paragrahvi 87 alusel. (2) Lepinguline esindaja peab kohtumenetluses arvestama volitaja juhiseid. §5. Lepingulise esindaja aruandekohustus (1) Lepinguline esindaja on kohustatud esitama pärast kohtuistungit 5 tööpäeva jooksul, arvates kohtuistungile järgnevast tööpäevast, volitajale menetluse kohta kirjaliku vahearuande. (2) Kui kohtumenetlus on lõppenud, esitab lepinguline esindaja volitajale kirjaliku lõpparuande 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. (3) Volitaja tutvub lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentidega ja edastab need ministeeriumi, maavalitsuse või Riigikantselei kohtuvaidlusi analüüsivale struktuuriüksusele, kus dokumendid arhiveeritakse. Justiitsministeeriumi nõudmisel edastatakse aruanded Justiitsministeeriumis kohtuvaidluste analüüsiga tegelevale struktuuriüksusele. §6. Õigusabi kasutamise rahastamine Lepingulise esindaja õigusabi kasutamist rahastatakse ministeeriumi, maavalitsuse või Riigikantselei eelarvest selleks ettenähtud summadest. §7. Rakendussätted (1) Määruse paragrahv 6 jõustub 1. jaanuaril 2002. a. (2) Kuni esimese avaliku konkursi tulemuste teatavaks tegemiseni toimub riigi lepingulise esindaja valimine senistel alustel, arvestades §-des 1, 3, 4 ja 5 esitatud põhimõtteid. (3) Määruse jõustumise hetkel kehtivad volitused, mis on antud riigi esindamiseks kohtus, kehtivad kuni volituste lõppemiseni. (4) Määrust rakendatakse 1. septembrist 2000. a. [RT I 2000, 85, 538 - jõust. 20. 11. 2000]