Vabariigi Valitsus — Tartu Kõrgema Kunstikooli põhimäärus

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 22. 05. 2001 nr 180 ( RT I 2001, 49, 277) 28. 05. 2001 Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550; 102, 908; 2000, 40, 255) paragrahvi 5 lõike 2 punkti 2 ja «Rakenduskõrgkooli seaduse» (RT I 1998, 61, 980; 1999, 10, 150; 102, 908) paragrahvi 4 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Õppeasutuse liik Tartu Kõrgem Kunstikool (edaspidi kunstikool) on rakenduskõrgkool, mis tegutseb «Rakenduskõrgkooli seaduse», teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel. §2. Haldusala Kunstikool on Haridusministeeriumi hallatav riigiasutus. §3. Asukoht Kunstikool asub Tartus Tähe 38b. §4. Pitsat, arveldusarve ja eelarve Kunstikoolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, arveldusarve ja iseseisev eelarve. §5. Tegevusvaldkond ja õppekava tüüp Kunstikooli tegevusvaldkonnad on kunstialase kõrghariduse andmine diplomiõppe ja kutsekõrghariduse õppekavade alusel, samuti erialaste uuringute läbiviimine ja arendustegevus ning erialase täiendõppe korraldamine. §6. Ülesanded Kunstikool: 1) loob kunstikooli liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, erialaste uuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja suhtlemiseks teiste õppejõudude ning üliõpilastega Eestis ja välisriikides; 2) hangib õppetööks, rakendusteaduslike uuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks vajalikke seadmeid, kirjandust, inventari ja muid vahendeid; 3) arendab koostööd õppe- ja teadusasutustega Eestis ja välisriikides; 4) korraldab näitusi, konverentse, seminare ja muid üritusi kunsti valdkonnas; 5) tegeleb erialase nõustamisega; 6) korraldab õpikute ja õppemetoodiliste vahendite koostamist ja nende väljaandmist, annab soovitusi õppekirjanduse kasutamiseks; 7) juhendab kunstialaste taseme-, kutse- ja vabahariduse õppekavade koostamist; 8) osutab põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid põhimääruses sätestatud ulatuses ja korras. 2. peatükk REKTOR §7. Rektori pädevus Kunstikooli juhib rektor. Rektor kannab vastutust kunstikooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. §8. Rektori ülesanded Rektor: 1) teostab oma pädevuse piires kunstikoolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu; 2) esindab kunstikooli «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja põhimäärusega antud volituste ulatuses; 3) võib volitada prorektoreid või teisi kunstikooli töötajaid tegema kunstikooli nimel tehinguid talle käesoleva põhimäärusega antud volituste piires; 4) kinnitab käskkirjaga kunstikooli sisekorra- ja asjaajamise eeskirja; 5) kinnitab käskkirjaga kunstikooli struktuuriüksuste põhimäärused; 6) hoolitseb õppe-, teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korralduse eest; 7) tagab kunstikooli eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise; 8) kinnitab kunstikooli eelarve ning tagab selle täitmise; 9) käsutab kunstikooli eelarvevahendeid «Rakenduskõrgkooli seaduse» ning käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses; 10) on aruandekohustuslik kunstikooli nõukogu (edaspidi nõukogu) ja haridusministri ees; 11) esitab haridusministrile kinnitamiseks kunstikooli õppekavad ning nõunike kogu koosseisu ja töökorra; 12) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi; 13) korraldab esimese üliõpilasesinduse salajased, ühetaolised ja otsesed valimised; 14) kuulutab välja avaliku konkursi vabadele õppejõu ametikohtadele; 15) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid ning tööettevõtulepinguid kunstikooli töötajatega ning kinnitab nende ametijuhendid; 16) juhatab nõukogu tegevust; 17) tagab nõukogu otsuste täitmise; 18) otsustab olulisemaid majandusküsimusi; 19) täidab teisi seadusest ja käesolevast põhimäärusest tulenevaid ülesandeid, mida ei ole antud kellegi teise pädevusse. §9. Rektori õigusaktid Rektor annab oma pädevuse piires käskkirju. §10. Rektori ametisse määramine ja ametist vabastamine (1) Rektor valitakse avalikul konkursil kuni viieks aastaks haridusministri kehtestatud korras. (2) Rektori ametikohale valitud kunstikooli töötaja tööleping peatatakse rektoriks oleku ajaks ning tal on õigus jätkata töötamist oma ametikohal rektori töökohustustest vabanemisel. §11. Rektorile umbusalduse avaldamine (1) Nõukogul on õigus avaldada rektorile umbusaldust juhul, kui rektor süüliselt rikub seadust või käesolevat põhimäärust, ei tule toime oma töökohustustega või ei suuda tagada kunstikooli ülesannete täitmist. (2) Vähemalt pooled nõukogu liikmetest peavad esitama ühisavalduse, et tõstatada rektorile umbusalduse avaldamise küsimus. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe. (3) Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahekolmandikulise häälteenamusega. (4) Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu haridusministrile ettepaneku rektori töölepingu lõpetamiseks. §12. Rektoraat (1) Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, mille koosseisu kuuluvad prorektorid ja rektori nimetatud isikud. Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga. (2) Rektoraadi ülesanne on nõustada rektorit põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel. (3) Kunstikooli prorektorid ja struktuuriüksuste juhid juhivad rektori määratud tegevusvaldkondi ja vastavaid struktuuriüksusi. Prorektorid asendavad rektorit vastavalt rektorilt saadud volitusele. (4) Rektori poolt prorektori ametikohale nimetatud kunstikooli töötaja tööleping peatatakse prorektoriks oleku ajaks ning tal on õigus jätkata töötamist oma ametikohal prorektori töökohustustest vabanemisel. Prorektori tööleping lõpeb temaga töölepingu sõlminud rektori töölepingu lõppemisel. 3. peatükk NÕUKOGU §13. Nõukogu Kunstikooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu. §14. Nõukogu koosseis (1) Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, kolm õppejõudude esindajat ning üliõpilasesinduse esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust. (2) Nõukogu esimees on rektor. [RT I 2001, 49, 277 - jõust. 28. 05. 2001] §15. Nõukogu ülesanded Nõukogu: 1) teeb haridusministrile ettepanekuid põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks; 2) kinnitab kunstikooli iga kolme aasta tagant koostatava arengukava; 3) valib korralised ja erakorralised õppejõud; 4) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras kunstikooli kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi; 5) võib avaldada rektorile umbusaldust; 6) kinnitab õppekorralduse eeskirja; 7) esitab haridusministrile kinnitamiseks kunstikoolis korraldatava täiendõppe vormid ja täiendsõppe läbiviimise korra; 8) valib emeriitprofessorid; 9) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra; 10) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja; 11) kinnitab riigieelarve vahendite ja omavahendite kasutamise korra; 12) kinnitab riigieelarve ja omavahendite eelarve täitmise aruande; 13) kehtestab stipendiumide maksmise korra; 14) otsustab õppetöö üldküsimusi, mis puudutavad rohkem kui ühte osakonda; 15) kuulab ära rektori, prorektorite, osakonnajuhatajate ja teiste struktuuriüksuste juhtide tegevuse aruanded; 16) otsustab kunstikooli liikmelisuse rahvusvahelistes organisatsioonides; 17) võib moodustada komisjone ja toimkondi; 18) lahendab teisi küsimusi, mis «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja põhimäärusega kuuluvad tema pädevusse. §16. Nõukogu liikmete määramine ja volituste kestus (1) Rektor korraldab nõukogu liikmete valimised üle aasta kevadsemestri lõpus. Nõukogusse valitud liikme volitused kestavad sama aasta l. septembrist ülejärgmise aasta 31. augustini. (2) Õppejõudude esindajaks võib nõukogusse kandideerida kunstikoolis põhikohaga töötav õppejõud. Nõukogusse kuuluvate õppejõudude esindajate kandidaatide esitamise ja valimise õigus on kunstikooli koosseisulistel õppejõududel. (3) Nõukogusse kuuluvate üliõpilasesinduse esindajate kandidaatide esitamise ja valimise õigus on kunstikooli immatrikuleeritud üliõpilastel. (4) Õppejõudude ja üliõpilasesinduse esindajate valimised korraldab rektor, kes kinnitab hääletamise ja hääletustulemuste vormistamise korra. (5) Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud korras. (6) Nõukogu liikme kunstikoolist eemalviibimisel kauem kui kolm kuud või tema töölepingu peatumisel asendab nõukogu liiget asendusliige, kelle kinnitab rektor valimistulemuste pingerea alusel. §17. Nõukogu töökord (1) Nõukogu töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised. (2) Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas nõukogu kinnitatud ajakava alusel. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab rektor, tema äraolekul nõukogu vanim liige. (3) Erakorraline istung kutsutakse kokku rektori või ühe kolmandiku nõukogu liikmete nõudmisel. (4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku nõukogu liikmetest. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub rektor nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul. (5) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige. (6) Nõukogu otsusega mittenõustumisel ei kirjuta nõukogu esimees otsusele alla ja esitab küsimuse uuesti läbivaatamiseks nõukogu järgmisele istungile. Kui nõukogu võtab otsuse samal kujul teistkordselt vastu, kirjutab nõukogu esimees nõukogu otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse. (7) Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse küsimuste arutamise kord. (8) Nõukogu istungeid protokollib nõukogu esimehe määratud isik. (9) Rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda. 4. peatükk STRUKTUUR §18. Struktuur (1) Kunstikooli struktuur jaguneb õppe- ja teadusstruktuuriks, arendusstruktuuriks ning haldus- ja tugistruktuuriks. (2) Struktuuriüksuste eesmärk on täita kunstikooli ülesandeid oma valdkonnas. (3) Struktuuriüksusi juhivad vastavate struktuuriüksuste juhid, kelle nimetab ametisse rektor. (4) Struktuuriüksuste juhid on aruandekohustuslikud rektori või tema määratud isiku ja nõukogu ees. §19. Õppe- ja teadusstruktuur (1) Kunstikooli õppe- ja teadusstruktuuri moodustavad erialaosakonnad, õppeosakond, üldainete keskus ning täiendkoolituskeskus. (2) Kunstikooli õppe- ja teadusstruktuuri üksused moodustatakse ja nende tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega. §20. Erialaosakond (1) Erialaosakond on kunstikooli õppe- ja teadusstruktuuri põhiüksus, mis ühendab lähedaste erialade õppe-, arendus- ja teadustööd oma õppekavade alusel. (2) Erialaosakond võib jaguneda omakorda õppetoolideks. Erialaosakonda võivad kuuluda ka erialast lähtuvad ateljeed, stuudiod ja keskused, mis võivad olla finantsiliselt iseseisvad ja koondada erialaga seotud inimesi ka väljastpoolt kunstikooli. (3) Erialaosakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kelle valib nõukogu korraliste professorite, dotsentide, teadus- või kutsekraadi omavate õppejõudude või kunstialadel tunnustatud loovisikute hulgast konkursi korras kuni viieks aastaks. Valimistulemuse kinnitab nõukogu. Osakonnajuhataja nimetab valimistulemuse põhjal ametisse rektor. (4) Kui erialaosakonna juhataja ametikohta pole võimalik täita osakonnajuhataja ametikoha nõuetele vastava isikuga või kui osakonnajuhataja tööleping on peatatud, võib rektor nõukogu esildisel kuni kolmeks aastaks kinnitada osakonnale hoidja. Osakonna hoidja põhiülesanne on osakonna arendamine nõukogus kinnitatud arenduskava alusel kuni osakonnajuhataja valimiseni. (5) Erialaosakonna tegevuse alused ja korra sätestab osakonna põhimäärus, mille võtab vastu nõukogu ja kinnitab rektor. §21. Õppetool (1) Õppetool on ühe kitsama eriala õppekava realiseerimise ning selle eriala teadus- ja arendustööga tegelevate õppejõudude ning õppetooli valdkonda kuuluvate teadustöötajate ning laboratooriumide, töökodade, stuudiote ja ateljeede töötajate ühendus, kelle töökorraldaja on korraline professor. (2) Õppetooli juhataja on korraline professor, kelle valib nõukogu konkursi korras kuni kolmeks aastaks. Õppetooli juhataja nimetab valimistulemuse põhjal ametisse rektor. (3) Kui õppetooli juhataja ametikohta pole võimalik täita professori ametikoha nõuetele vastava isikuga või kui korralise professori tööleping on peatatud, võib rektor osakonnajuhataja esildisel kuni viieks aastaks kinnitada õppetoolile hoidja. Õppetooli hoidja põhiülesanne on õppetooli arendamine osakonna nõukogus kinnitatud arenduskava alusel kuni korralise professori ametisse astumiseni. §22. Arendusstruktuur (1) Kunstikooli arendusstruktuuri moodustavad raamatukogu ja kunstiinfokeskus, teabe- ja arendusteenistus ning infotehnoloogia halduskeskus. (2) Kunstikooli arendusstruktuuri üksused tegutsevad rektori käskkirjaga määratud eesmärgil ja neile antud õiguste piires. §23. Haldus- ja tugistruktuur (1) Kunstikooli haldus- ja tugistruktuuri moodustavad kantselei ja personaliteenistus, finantsteenistus ja majandusteenistus. (2) Kunstikooli haldus- ja tugistruktuuri üksused tegutsevad rektori käskkirjaga määratud eesmärgil ja neile antud õiguste piires. 5. peatükk ÕPPEKORRALDUS §24. Õppekava Kunstikoolis toimub õppetöö kõrgharidusstandardile vastavate diplomiõppe ja kutsekõrghariduse õppekavade alusel. Õppekava on õpingute alusdokument, mille kiidab heaks nõukogu ja kinnitab haridusminister. §25. Üliõpilaste kunstikooli vastuvõtmine ja kunstikoolist väljaarvamine Üliõpilaste kunstikooli vastuvõtmise ja kunstikoolist väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega. §26. Õppekorralduse alused (1) Isikute õppimine eksternina ja kaugõppijana sätestatakse rektori kehtestatud korras. (2) Kunstikooli õppetöö korraldus sätestatakse õppekorralduse eeskirjas. (3) Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ja koolivaheaegadest. Õppeaasta algab l. septembril ja lõpeb 31. augustil ning jaguneb kaheks semestriks. (4) Õppetöö mahtu arvestatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle. (5) Üliõpilaste teadmisi hinnatakse haridusministri määrusega kehtestatud korras. §27. Kunstikooli lõpetamine ja lõpudokumendid (1) Kui üliõpilane on sooritanud õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kogunud nõutavad ainepunktid ja kaitsnud lõputöö, antakse lõpetajale diplom koos hinnetelehega kunstikooli lõpetamise kohta vastaval erialal. (2) Kunstikooli väljaantud lõpudokumendid kantakse Haridusministeeriumi lõpudokumentide registrisse vastavalt haridusministri määrusega kehtestatud korrale. 6. peatükk LIIKMESKOND §28. Liikmeskond Kunstikooli liikmeskonna moodustavad rektor, prorektorid, õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad ning üliõpilased. §29. Kunstikooli töötajad Kunstikooli töötajad on kunstikoolis töölepingu alusel töötavad isikud, sealhulgas kunstikooli õppejõud ja teadustöötajad. §30. Õppejõud (1) Kunstikooli õppejõud teeb õppe-, teadus- ja õppemetoodilist tööd nõukogu kehtestatud mahus, samuti täidab ülesandeid valitavatel ja määratavatel akadeemilistel ametikohtadel. (2) Kunstikooli diplomiõppe õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, assistent ja õpetaja ning neile ametikohtadele kohaldatakse «Ülikooliseaduses» (RT I 1995,12,119; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 1998, 57, 859; 1999, 10, 150; 102, 908; 2000, 25, 140) ülikooli õppejõudude ametikohtadele kehtestatud nõudeid. Professorite ametikohad erialati määrab nõukogu. (3) Kunstikooli kutsekõrghariduse õppekava õppejõu ametikohaks on õpetaja ning sellele ametikohale valitakse õpetatavale erialale vastava kõrgharidusega ja vähemalt viieaastase erialase töö kogemusega isik. (4) Õppejõudude ametikohad täidetakse avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks. Õppejõudude valimise korra kehtestab haridusminister. (5) Õppejõudude koosseisu kinnitab rektor kunstikooli õppeprorektori ja osakonnajuhatajate ettepanekul igaks õppeaastaks. §31. Teadustöötajad (1) Kunstikooli teadustöötajad on vanemteadurid ja teadurid ning neile ametikohtadele kohaldatakse «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses» (RT I 1997, 30, 471; 1998, 111, 1832; 1999, 10, 157) kehtestatud nõudeid. (2) Teadustöötajate koosseisu kinnitab rektor kunstikooli õppeprorektori ja osakonnajuhatajate ettepanekul igaks õppeaastaks. §32. Töötaja õigused ja kohustused (1) Kunstikooli töötajal on: 1) õigus saada oma erialaseks tööks vajalikku täiendõpet; 2) õigus kasutada õppe- ja teadustegevuseks tasuta kunstikooli raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt kunstikooli kehtestatud korrale; 3) kohustus kasutada kunstikooli kasutuses olevat riigivara heaperemehelikult; 4) kohustus tõsta oma erialast ja pedagoogilist kvalifikatsiooni; 5) õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, kunstikooli sisekorraeeskirjast ja töötaja ametijuhendist. (2) Külalisõppejõul ja külalisteaduril on kunstikooli teiste töötajatega võrdsed õigused ja kohustused kunstikooli kasutusse antud riigivara kasutamisel. §33. Üliõpilased Üliõpilased on diplomiõppe ja kutsekõrghariduse õppekavade alusel õppivad isikud, kes on rektori käskkirjaga kunstikooli immatrikuleeritud. §34. Üliõpilase õigused ja kohustused (1) Üliõpilasel on: 1) õigus taotleda individuaalset õppekava vastavalt kunstikooli õppekorralduse eeskirjale; 2) õigus taotleda kunstikoolis õppekavaväliste loengute kuulamist ja praktikumide, seminaride, eksamite ja arvestuste sooritamist; 3) õigus kunstikoolis eriala sulgemisel jätkata õpinguid kunstikoolis teisel erialal või kunstikooli tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid teises õppeasutuses samal või lähedasel erialal; 4) õigus esitada rektorile ettepanekuid õppekorralduse parendamiseks; 5) vastavalt kunstikooli õppekorralduse eeskirjale õigus nõuda motiveeritud avalduse alusel eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile; 6) kohustus kasutada kunstikooli kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ja järgida kunstikooli õppekorralduse ja sisekorraeeskirju; 7) teised õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. (2) Üliõpilasel on hea õppeedukuse korral õigus saada stipendiumi, mis määratakse õppeprorektori otsusega, arvestades õppetöö tulemusi ja riigieelarves stipendiumideks ettenähtud raha. 7. peatükk ÜLIÕPILASESINDUS §35. Üliõpilasesindus (1) Üliõpilaskonna esindamiseks valib üliõpilaskond üliõpilasesinduse. (2) Üliõpilasesinduse liikmete arv sõltub erialaosakondade arvust põhimõttel, et iga osakond on esindatud ühe liikmega. §36. Üliõpilasesinduse valimine (1) Üliõpilasesindusse võib kandideerida ja üliõpilasesindust võib valida iga kunstikooli immatrikuleeritud üliõpilane. (2) Üliõpilasesinduse liikmed valitakse vabadel valimistel eriala osakondade proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. (3) Üliõpilasesinduse valimised toimuvad aprillikuu teisel neljapäeval. Üliõpilasesindus valitakse järgnevaks õppeaastaks. Ametis oleva üliõpilasesinduse kohustus on tagada järgmise üliõpilasesinduse vabad valimised. (4) Üliõpilasesinduse valimise korraldab valimiste ajal ametis oleva üliõpilasesinduse moodustatud valimistoimkond, esimese üliõpilasesinduse valimise korraldab rektor. Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas. (5) Esimese üliõpilasesinduse liikmete valimiseks määrab rektor vähemalt ühe kuu pikkuse kandidaatide esitamise tähtaja. Nimetatud tähtaja möödumisel kutsub rektor kolme päeva jooksul, alates kandidaatide esitamise viimasest tähtajast, kokku kõik kunstikooli immatrikuleeritud üliõpilased. Üliõpilasesinduse valimiseks korraldatava hääletamise korra kehtestab nõukogu. Valituks osutuvad hääletamisel enim hääli saanud kandidaadid. Valimistulemuse kuulutab rektor välja kolme päeva jooksul hääletamisest arvates. Esimese üliõpilasesinduse volitused algavad valimistulemuse väljakuulutamisest. §37. Üliõpilaskonna põhikiri (1) Üliõpilaskonna põhikirja projekti valmistab ette esimene üliõpilasesindus, kes avalikustab põhikirja projekti kunstikoolis vähemalt üks kuu enne selle vastuvõtmise päeva. Igal kunstikooli üliõpilasel on õigus avaldada üliõpilaskonna põhikirja projekti kohta arvamust. Üliõpilasesindus vaatab saabunud arvamused ja ettepanekud läbi vähemalt üks nädal enne üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmist ja esitab üliõpilaskonna põhikirja lõpliku projekti üliõpilaskonnale vastuvõtmiseks. (2) Üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu üliõpilaskond kohalolijate kahekolmandikulise häälteenamusega. Hääletamise ja hääletustulemuse vormistamise korra kehtestab üliõpilasesindus. (3) Üliõpilasesindus esitab vähemalt kolme päeva jooksul nõukogule kinnitamiseks üliõpilaskonna poolt vastuvõetud üliõpilaskonna põhikirja projekti, lisades sellele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korras vormistatud hääletustulemuse. (4) Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja kohalolijate kahekolmandikulise häälteenamusega, kui üliõpilaskonna põhikiri vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele. (5) Juhul kui üliõpilased ei hääletanud üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise poolt, korraldab üliõpilasesindus üliõpilaskonna uue põhikirja projekti ettevalmistamise ja vastuvõtmise. (6) Juhul kui üliõpilaskonna põhikirja ei ole vastu võetud viie kuu jooksul esimese üliõpilasesinduse liikmete valimisest, saadab rektor üliõpilasesinduse laiali ja korraldab uue üliõpilasesinduse valimised paragrahvi 36 lõikes 5 sätestatud korras. (7) Üliõpilaskonna põhikirja muudetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1¿5 sätestatud korras. 8. peatükk VARA JA FINANTSEERIMINE §38. Vara Kunstikool valdab, kasutab ja käsutab «Rakenduskõrgkooli seadusest» ja käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks kunstikoolile eraldatud riigivara «Riigivaraseadusega» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239) sätestatud korras. §39. Finantseerimine (1) Kunstikooli õppetegevust finantseeritakse riigieelarvest riikliku koolitustellimuse ulatuses. (2) Kunstikooli teadus- ja arendustegevust finantseeritakse «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega» sätestatud alustel ja korras. (3) Kunstikoolil on õigus osutada oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid kunstialases täiend- ja eksternõppes, rakendusteaduslike uuringute läbiviimisel ja lepingulises õppe- ja arendustöös, erialases nõustamises ja kirjastamises, erialaste tellimuste täitmisel ning üliõpilastele ühiselamuteenuste osutamisel. Teenuste tasumäärad kinnitab nõukogu. 9. peatükk ARUANDLUS, KONTROLL JA JÄRELEVALVE §40. Aruandlus Kunstikool peab finants-, statistilist ning raamatupidamisarvestust õigusaktidega kehtestatud korras. §41. Kontroll Kunstikooli majandustegevust, kunstikoolile eraldatud riigivara kasutamist ja säilimist kontrollivad Haridusministeerium ja Riigikontroll. §42. Järelevalve Kunstikooli tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet Haridusministeerium seadusega sätestatud korras. 10. peatükk RAKENDUSSÄTE §43. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. augustil 2000. a.