Vabariigi Valitsus — Kõrgharidusstandard

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 22. 11. 2000 nr 381 ( RT I 2000, 87, 575) 30. 11. 2000 Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550; 102, 908; 2000, 40, 255) paragrahvi 5 lõike 2 punkti 7 ja «Ülikooliseaduse» (RT I 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 1998, 57, 859; 1999, 10, 150; 102, 908; 2000, 25, 140) paragrahvi 2 alusel ning kooskõlas «Erakooliseaduse» (RT I 1998, 57, 859; 1999, 24, 358; 51, 550; 2000, 40, 255), «Rakenduskõrgkooli seaduse» (RT I 1998, 61, 980; 1999, 10, 150; 102, 908) ja «Kutseõppeasutuse seadusega» (RT I 1998, 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 51, 550). 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Määruse ülesanne ja reguleerimisala (1) Kõrgharidusstandard määratleb kõrghariduse üldnõuded Eestis ja on üks kõrghariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste koolituslubade väljaandmise ja nende õppekavade akrediteerimise alusdokumente. (2) Kõrgharidusstandard kehtib kõrgharidustaseme kõikidele astmetele ja õppevormidele, olenemata õppeasutuse õiguslikust seisundist. (3) Õpetajakoolitusele kohaldatakse kõrgharidusstandardi sätteid Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud õpetajate koolituse raamnõuetest tulenevate erisustega. [RT I 2000, 87, 575 - jõust. 30.11.2000] 2. peatükk ÕPPEKAVA §2. Õppekava Õppekava määrab õppe eesmärgid, nominaalse õppeaja, õpingute alustamise tingimused, õppeainete loetelu koos mahu ja sisu üldiseloomustusega, ainekavad, õppeainete valikuvõimalused ja -tingimused ning õppeetappide ja õppeasutuse lõpetamise, sealhulgas lõputööle esitatavad nõuded. Õppekava sisaldab hariduse sisu määravate kohustuslike teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kirjeldusi. §3. Õpingud (1) Õpingud on üliõpilase tegevus õppe eesmärgi saavutamiseks auditoorse töö, praktika ja iseseisva töö vormis. (2) Auditoorse töö eesmärk on teoreetiliste kutse-, eri- ja ametialaste teadmiste omandamine ja väärtuste kujundamine. Auditoorne töö toimub loengu, praktikumi, harjutustunni, laboratoorse töö, seminari, kollokviumi või teises õppekavas määratud vormis. (3) Praktika eesmärk on praktiliste kutse-, eri- ja ametialaste oskuste omandamine lähtuvalt üliõpilase eeldatava ametikoha nõuetest. Praktika võib toimuda väljaspool õppeasutust. Praktika vormid määratakse õppekavas. §4. Õppekavas määratud õppe maht Õppekavas määratud õppe mahtu arvutatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle. Õppeaasta maht on 40 ainepunkti. §5. Õppekavale esitatavad üldnõuded (1) Õppekavas määratud õppeainete sisu erineb sama õppeasutuse teises õppekavas määratud õppeainete sisust vähemalt kolmandiku kogumahu võrra nii ühe kui ka kõigi kõrgharidusastmete lõikes. (2) Vähemalt 50 protsenti õppekavas määratud õpingute mahust õpetavad õppeasutuses või ühisõppekavadega hõlmatud õppeasutustes põhitööl töötavad õppejõud. (3) Akadeemilises õppes ei tohi auditoorne töö moodustada õppeaine mahust üle 50 protsendi ning arstiõppes, loomaarstiõppes, proviisoriõppes, hambaarstiõppes ja arhitekt-inseneri õppes üle 60 protsendi. (4) Diplomiõppes ja kutsekõrgharidusõppes ei tohi auditoorne töö moodustada õppeaine mahust üle 60 protsendi. §6. Õppekava registreerimine Õppekava kantakse Haridusministeeriumi õppekavade registrisse haridusministri määrusega kehtestatud korras. 3. peatükk AKADEEMILINE ÕPE 1. jagu Bakalaureuseõpe §7. Bakalaureuseõpe (1) Bakalaureuseõpe on akadeemilise õppe esimene aste, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikku baasi, arendab teoreetilisi teadmisi ja oskusi tööks valitud erialal ning edasiõppimiseks. (2) Bakalaureuseõpe koosneb bakalaureuseõpingutest ning teadus- ja kutsealasest või muust loometööst. (3) Bakalaureuseõpe toimub ülikoolis. §8. Bakalaureuseõppe alustamine Bakalaureuseõppe alustamise tingimus on Eesti keskharidus või sellele tasemelt vastav välisriigi haridus. §9. Nominaalkestus ja õppekavas määratud õppe maht Bakalaureuseõppe nominaalkestus on 3 kuni 4 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 120 kuni 160 ainepunkti. §10. Õppekavale esitatavad üldnõuded (1) Bakalaureuseõpe on laiapõhjaline teaduslikule käsitlusele rajanev õpe. Teadus- ja kutsealase või muu loometöö maht moodustab õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 10 protsenti. (2) Vähemalt 50 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad õpetatavale ainele või ainete rühmale vastava Eesti doktorikraadiga või sellele vastava välisriigi akadeemilise kraadiga õppejõud või kunstialadel rahvusvaheliselt tunnustatud loovisikud. §11. Bakalaureuseõppe lõpetamine (1) Bakalaureuseõpe lõpeb bakalaureusetöö kaitsmise ja bakalaureusekraadi saamisega, kui õppekavaga ei ole ette nähtud teisiti. (2) Bakalaureuseõppe lõpetanule annab ülikool bakalaureusekraadi tõendava diplomi ja akadeemilise õiendi. (3) Bakalaureuseõppe lõpetanul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras. 2. jagu Magistriõpe §12. Magistriõpe (1) Magistriõpe on akadeemilise õppe teine aste, mille kestel magistrant süvendab oma kutsealaseid oskusi ja omandab teadmised iseseisvaks tööks valitud erialal. (2) Magistriõpe koosneb magistriõpingutest ning teadus- ja kutsealasest või muust loometööst. (3) Magistriõpe toimub ülikoolis. §13. Magistriõppe alustamine Magistriõppe alustamise tingimus on bakalaureusekraad või bakalaureusekraadile vastava õppekava läbimine. §14. Nominaalkestus ja õppekavas määratud õppe maht Magistriõppe nominaalkestus on 1 kuni 2 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 40 kuni 80 ainepunkti, kuid koos bakalaureuseõppega mitte vähem kui 5 aastat ja õppekavades määratud õppe maht mitte vähem kui 200 ainepunkti. §15. Õppekavale esitatavad üldnõuded (1) Magistriõpingud moodustavad õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 25 protsenti. (2) Teadusmagistri õppekavas moodustab teadustöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 50 protsenti. Magistritöös esitatakse erialaprobleemi uudne teaduslik käsitlus. (3) Kutsemagistri õppekavas moodustab uurimis-, arendus- või loometöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 25 protsenti. Kutsemagistri õppekava sisaldab praktiliste oskuste süvendamisele suunatud osa, mis viib mingi kutsealase loomingulise probleemi uudse lahenduse leidmiseni. (4) Vähemalt 75 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad õpetatavale ainele või ainete rühmale vastava Eesti doktorikraadiga või sellele vastava välisriigi akadeemilise kraadiga õppejõud või kunstialadel rahvusvaheliselt tunnustatud loovisikud. §16. Magistriõppe lõpetamine (1) Magistriõpe lõpeb magistritöö kaitsmise ja magistrikraadi saamisega, kui õppekavaga ei ole ette nähtud teisiti. (2) Ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras on magistritöö kaitsmine ja magistrikraadi saamine võimalik magistriõpinguid läbimata. (3) Magistriõppe lõpetanule annab ülikool magistri teadus- või kutsekraadi tõendava diplomi ja akadeemilise õiendi. (4) Magistriõppe lõpetanul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras. 3. jagu Doktoriõpe §17. Doktoriõpe (1) Doktoriõpe on akadeemilise õppe kolmas aste, mille eesmärk on viia doktorandi teadmised ja oskused valitud erialal iseseisva professionaali tasemele. (2) Arstiõppele, loomaarstiõppele, proviisoriõppele, hambaarstiõppele ja arhitekt-inseneri õppele järgnev doktoriõpe on akadeemilise õppe teine aste. (3) Doktoriõpe koosneb doktoriõpingutest ning ulatuslikust teadus- ja kutsealasest või muust loometööst. (4) Doktoriõpe toimub ülikoolis. §18. Doktoriõppe alustamine (1) Doktoriõppe alustamise tingimus on magistrikraad või magistrikraadile vastav haridustase. (2) Ülikooli rektor võib lubada doktorantuuri magistriõppes silmapaistnud magistrandi ka magistritööd kaitsmata. §19. Nominaalkestus ja õppekavas määratud õppe maht Doktoriõppe nominaalkestus on 4 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 160 ainepunkti. §20. Õppekavale esitatavad üldnõuded (1) Teadusdoktori õppekavas moodustab teadustöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 70 protsenti. Doktoritöö on iseseisev teaduslik uurimus, milles on esitatud vastava teadusvaldkonna olulise probleemi lahendus. (2) Kutsedoktori õppekavas moodustab uurimis-, arendus- või loometöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 50 protsenti. Kutsedoktori õppekava sisaldab iseseisvat loometegevust arendavat osa, mis viib ulatusliku kutsealase loomingulise probleemi uudse lahenduse leidmiseni. (3) 100 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad Eesti doktorikraadiga või sellele vastava välisriigi akadeemilise kraadiga õppejõud või kunstialadel rahvusvaheliselt tunnustatud loovisikud. Vähemalt 75 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad õpetatavale ainele või ainete rühmale vastava Eesti doktorikraadiga või sellele vastava välisriigi akadeemilise kraadiga õppejõud või kunstialadel rahvusvaheliselt tunnustatud loovisikud. §21. Doktoriõppe lõpetamine (1) Doktoriõpe lõpeb doktoritöö kaitsmise ja doktorikraadi saamisega. (2) Ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras on doktoritöö kaitsmine ja vastava kraadi saamine võimalik doktoriõpinguid läbimata. (3) Doktoriõppe lõpetanule annab ülikool doktori teadus- või kutsekraadi tõendava diplomi ja akadeemilise õiendi. 4. jagu Arstiõpe, hambaarstiõpe ja proviisoriõpe §22. Arstiõpe, hambaarstiõpe ja proviisoriõpe (1) Arstiõpe, hambaarstiõpe ja proviisoriõpe on akadeemilise õppe esimene aste, mille kestel üliõpilane omandab erialased teadmised ja praktilised oskused valitud erialal töötamiseks. (2) Arstiõpe, hambaarstiõpe ja proviisoriõpe toimub ülikoolis. §23. Arstiõppe, hambaarstiõppe ja proviisoriõppe alustamine Arstiõppe, hambaarstiõppe ja proviisoriõppe alustamise tingimus on Eesti keskharidus või sellele tasemelt vastav välisriigi haridus. §24. Nominaalkestus ja õppekavas määratud õppe maht (1) Arstiõppe nominaalkestus on 6 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 240 ainepunkti. (2) Hambaarstiõppe ja proviisoriõppe nominaalkestus on 5 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 200 ainepunkti. §25. Õppekavale esitatavad üldnõuded Vähemalt 50 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad õpetatavale ainele või ainete rühmale vastava Eesti doktorikraadiga või sellele vastava välisriigi akadeemilise kraadiga õppejõud. §26. Arstiõppe, hambaarstiõppe ja proviisoriõppe lõpetamine (1) Arstiõpe, hambaarstiõpe ja proviisoriõpe lõpeb lõpueksami või lõpueksamitega. (2) Arstiõppe, hambaarstiõppe või proviisoriõppe lõpetanule annab ülikool vastaval erialal ülikooli lõpetamist tõendava diplomi ja akadeemilise õiendi. (3) Arstiõppe, hambaarstiõppe või proviisoriõppe lõpetamine annab magistrikraadile vastava haridustaseme. (4) Arstiõppe, hambaarstiõppe või proviisoriõppe lõpetanul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes. 5. jagu Loomaarstiõpe §27. Loomaarstiõpe (1) Loomaarstiõpe on akadeemilise õppe esimene aste, mille kestel üliõpilane omandab erialased teadmised ja praktilised oskused valitud erialal töötamiseks. (2) Loomaarstiõpe toimub ülikoolis. §28. Loomaarstiõppe alustamine Loomaarstiõppe alustamise tingimus on Eesti keskharidus või sellele tasemelt vastav välisriigi haridus. §29. Nominaalkestus ja õppekavas määratud õppe maht Loomaarstiõppe nominaalkestus on 5 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 200 ainepunkti. §30. Õppekavale esitatavad üldnõuded Vähemalt 50 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad õpetatavale ainele või ainete rühmale vastava Eesti doktorikraadiga või sellele vastava välisriigi akadeemilise kraadiga õppejõud. §31. Loomaarstiõppe lõpetamine (1) Loomaarstiõpe lõpeb lõpueksami või lõpueksamitega. (2) Loomaarstiõppe lõpetanule annab ülikool loomaarstiõppe lõpetamist tõendava diplomi ja akadeemilise õiendi. (3) Loomaarstiõppe lõpetamine annab magistrikraadile vastava haridustaseme. (4) Loomaarstiõppe lõpetanul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes. 6. jagu Arhitekt-inseneri õpe §32. Arhitekt-inseneri õpe (1) Arhitekt-inseneri õpe on akadeemilise õppe esimene aste, mille kestel üliõpilane omandab erialased teadmised ja praktilised oskused valitud erialal töötamiseks. (2) Arhitekt-inseneri õpe toimub ülikoolis. §33. Arhitekt-inseneri õppe alustamine Arhitekt-inseneri õppe alustamise tingimus on Eesti keskharidus või sellele tasemelt vastav välisriigi haridus. §34. Nominaalkestus ja õppekavas määratud õppe maht Arhitekt-inseneri õppe nominaalkestus on 5 aastat ning õppekavas määratud õppe maht on 200 ainepunkti. §35. Õppekavale esitatavad üldnõuded Vähemalt 50 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad õpetatavale ainele või ainete rühmale vastava Eesti doktorikraadiga või sellele vastava välisriigi akadeemilise kraadiga õppejõud või kunstialadel rahvusvaheliselt tunnustatud loovisikud. §36. Arhitekt-inseneri õppe lõpetamine (1) Arhitekt-inseneri õpe lõpeb lõputööga. (2) Arhitekt-inseneri õppe lõpetanule annab ülikool arhitekt-inseneri õppe lõpetamist tõendava diplomi ja akadeemilise õiendi. (3) Arhitekt-inseneri õppe lõpetamine annab magistrikraadile vastava haridustaseme. (4) Arhitekt-inseneri õppe lõpetanul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes. 4. peatükk DIPLOMIÕPE §37. Diplomiõpe (1) Diplomiõppe kestel täiendab üliõpilane oma üldhariduslikku baasi, süvendab kutsealaseid oskusi ja omandab teadmised valitud erialal töötamiseks ja edasiõppimiseks. (2) Diplomiõpe koosneb õpingutest ning kutsealaste oskuste ja erialaste teadmiste omandamisest. (3) Diplomiõpe toimub ülikoolis või rakenduskõrgkoolis. §38. Diplomiõppe alustamine Diplomiõppe alustamise tingimus on Eesti keskharidus või sellele tasemelt vastav välisriigi haridus. §39. Nominaalkestus ja õppekavas määratud õppe maht Diplomiõppe nominaalkestus on 3 kuni 4 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 120 kuni 160 ainepunkti. §40. Õppekavale esitatavad üldnõuded (1) Diplomiõppe õppekaval võib ülikoolis olla ühine osa bakalaureuseõppe õppekavaga kuni kahe kolmandiku kogumahu ulatuses. (2) Diplomiõpe on olulisel määral orienteeritud kutseettevalmistusele. Praktiliste eri- ja ametialaste töökogemuste omandamine, sealhulgas õppepraktika moodustab õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 15 protsenti. (3) Vähemalt 50 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad õpetatavale ainele või ainete rühmale vastava Eesti magistrikraadiga või magistrikraadile vastava haridustasemega õppejõud või kunstialadel tunnustatud loovisikud. Rakenduslikke õppeaineid õpetavatel õppejõududel on õpetatavale ainete rühmale vastav vähemalt 3-aastane erialase töö kogemus. §41. Diplomiõppe lõpetamine (1) Diplomiõpe lõpeb diplomitöö kaitsmisega. (2) Diplomiõppe lõpetanule annab ülikool vastaval erialal ülikooli lõpetamist tõendava diplomi ja akadeemilise õiendi. (3) Diplomiõppe lõpetanule annab rakenduskõrgkool vastaval erialal rakenduskõrgkooli lõpetamist tõendava diplomi ja hinnetelehe. (4) Diplomiõppe lõpetanul on õigus jätkata õpinguid akadeemilise kraadi omandamiseks ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel. 5. peatükk KUTSEKÕRGHARIDUSÕPE §42. Kutsekõrgharidusõpe (1) Kutsekõrgharidusõppe kestel täiendab üliõpilane oma üldhariduslikke teadmisi ning omandab kutse-, eri- ja ametialaseid teadmisi ja oskusi valitud erialal töötamiseks. (2) Kutsekõrgharidusõpe koosneb õpingutest ning kutsealaste oskuste ja erialaste teadmiste omandamisest. (3) Kutsekõrgharidusõpe toimub rakenduskõrgkoolis või keskhariduse baasil tegutsevas kutseõppeasutuses. §43. Kutsekõrgharidusõppe alustamine Kutsekõrgharidusõppe alustamise tingimus on Eesti keskharidus või sellele tasemelt vastav välisriigi haridus. §44. Nominaalkestus ja õppekavas määratud õppe maht Kutsekõrgharidusõppe nominaalkestus on 3 kuni 4 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 120 kuni 160 ainepunkti. §45. Õppekavale esitatavad üldnõuded (1) Kutsekõrghariduse õppekaval võib rakenduskõrgkoolis olla ühine osa diplomiõppe õppekavaga ja kutseõppeasutuses keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekavaga kuni kahe kolmandiku kogumahu ulatuses. (2) Üldhariduslikud õppeained moodustavad õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 10 protsenti ja lõputöö vähemalt 5 protsenti. Õppepraktika moodustab õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 35 protsenti. (3) 100 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad õpetatavale erialale vastava kõrgharidusega õppejõud. Rakenduslikke õppeaineid õpetavatel õppejõududel on vähemalt 5-aastane erialase töö kogemus. §46. Kutsekõrgharidusõppe lõpetamine (1) Kutsekõrgharidusõpe lõpeb lõpueksami, lõpueksamite või lõputöö kaitsmisega. (2) Kutsekõrgharidusõppe lõpetanule annab õppeasutus vastaval erialal õppeasutuse lõpetamist tõendava diplomi ja hinnetelehe. (3) Kutsekõrgharidusõppe lõpetanul on õigus jätkata õpinguid akadeemilise kraadi omandamiseks ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel. 6. peatükk [Kehtetu - RT I 2000, 87, 575 - jõust. 30.11.2000] 7. peatükk KÕRGHARIDUSSTANDARDIGA HÕLMATAVATE KUTSE- JA ERIALADE NIMISTU §52. Kõrgharidusstandardiga hõlmatavad kutse- ja erialad Kõrgharidusstandardiga hõlmatakse: 1) haridus, sealhulgas õpetajakoolitus ja kasvatusteadused; 2) humanitaaria ja kunstid; 3) sotsiaalteadused, sealhulgas käitumisteadused, ajakirjandus, infolevi, ärindus, haldus, õigusteadus; 4) loodus- ja täppisteadused, sealhulgas bioteadused, matemaatika ja statistika, arvutiteadused; 5) tehnika, tootmine ja ehitus, sealhulgas tehnikaalad, tootmine ja töötlemine, arhitektuur ja ehitus; 6) põllumajandus, metsandus ja kalandus, veterinaaria; 7) tervis ja heaolu, sealhulgas tervis, sotsiaalteenused; 8) teenindus, sealhulgas isikuteenindus, transporditeenused, keskkonnakaitse, turvamine. 8. peatükk RAKENDUSSÄTTED §53. Üleminek (1) Haridusministeeriumi õppekavade registrisse kantud õppekavad viiakse määrusega vastavusse 1. septembriks 2001. a. Õppekavad, mille suhtes on vastu võetud positiivne akrediteerimisotsus, viiakse määrusega vastavusse kolme kuu jooksul selle otsuse kehtivusaja lõppemisest. (2) Määruse jõustumisel kohaldatakse õppekava akrediteerimisel määruse sätteid nende akrediteerimistoimingute suhtes, mida sooritatakse pärast määruse jõustumist. §54. [Käesolevast tekstist välja jäetud] 1 Määruses on arvestatud Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivide 78/687/EMÜ (EÜT L 233, 24.08.1978), 78/1027/EMÜ (EÜT L 362, 23.12.1978), 85/384/EMÜ (EÜT L 223, 21.08.1985), 85/432/EMÜ (EÜT L 253, 24.09.1985), 85/614/EMÜ (EÜT L 376, 31.12.1985), 86/17/EMÜ (EÜT L 027, 1.02.1986), 89/594/EMÜ (EÜT L 341, 23.11.1989), 90/658/EMÜ (EÜT L 353, 17.12.1990) ja 93/16/EMÜ (EÜT L 165, 7.07.1993); Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi direktiivi 97/50/EÜ (EÜT L 291, 24.10.1997); Euroopa Liidu Komisjoni direktiivide 98/21/EÜ (EÜT L 119, 22.04.1998), 98/63/EÜ (EÜT L 253, 15.09.1998) ja 99/46/EÜ (EÜT L 139, 2.06.1999) nõudeid.