Vabariigi Valitsus — Eesti Energeetika Instituudi põhimääruse kinnitamine

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 17. 12. 2002 nr 393 ( RT I 2002, 105, 626) 1. 01. 2003 Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (RT I 1997, 30, 471; 1998, 111, 1832) paragrahvi 6 lõike 2 ja paragrahvi 21 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833) paragrahvi 43 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada Eesti Energeetika Instituudi põhimäärus (juurde lisatud). 2. [Käesolevast tekstist välja jäetud] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 1999. a määrusega nr 13 EESTI ENERGEETIKA INSTITUUDI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Eesti Energeetika Instituut (edaspidi instituut) on Eesti Vabariigi Riigivanema 3. juuni 1937. a dekreediga nr 332 asutatud Loodusvarade Instituudi õigusjärglane. 2. Instituut on iseseisev riigi teadus- ja arendusasutus Majandusministeeriumi valitsemisalas ning tegutseb teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, teiste õigusaktide ja käesoleva põhimääruse alusel. 3. Instituut asub Tallinnas Paldiski mnt 1. II. EESMÄRK, ÜLESANDED JA PÕHITEGEVUS 4. Instituudi tegevuse põhieesmärk on arendada riiklikku energeetikaalast teadus- ja arendustegevust. 5. Instituudi põhiülesanded on: 1) Eesti kütuse- ja energiamajanduse pidev analüüs ja ettepanekute tegemine riikliku energiastrateegia ning energia maksu- ja hinnapoliitika kujundamise kohta; 2) osalemine kütuse- ja energiamajanduse arengu- ja tegevuskavade koostamisel; 3) elektroenergeetiliste süsteemide funktsioneerimise ja arengu analüüsimine ning optimaalse juhtimise meetodite väljatöötamine; 4) põlevkivi ja teiste tahkete kütuste efektiivsete ja keskkonnasõbralike põletamistehnoloogiate ning seadmete väljatöötamine ja arendamine; 5) taastuvate energiaallikate optimaalsete kasutusviiside ja -mahtude määratlemine; 6) energeetikaga seotud keskkonnaprobleemide käsitlemine ja optimaalsete tehniliste lahenduste määratlemine; 7) energeetikaalase andmebaasi haldamine ja arendamine koos Majandusministeeriumiga; 8) osalemine rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse koostööprogrammides; 9) osalemine teadus- ja arendustegevuse riikliku sihtprogrammi väljatöötamisel ja uuendamisel. 6. Instituudi põhilised tegevusalad on: 1) alus- ja rakendusuuringute tegemine energeetikaalastes ja energeetikaga kaasnevates teadusvaldkondades; 2) energiasektoris vajaliku arendustegevuse edendamine; 3) riiklike institutsioonide nõustamine energeetika küsimustes; 4) analüüside, ekspertiiside, auditite ja projektide teostamine energiasektoris; 5) energeetikaalased konsultatsioonid ning efektiivse ja keskkonnasõbraliku energeetika propageerimine; 6) energeetikaalase statistika kogumine, süstematiseerimine ja üldistamine. 7. Oma tegevuse arendamiseks on instituudil õigus: 1) määrata oma struktuur ja töökorraldus; 2) valida teadus- ja arendustegevuse viise ja meetodeid; 3) astuda lepingulistesse suhetesse füüsiliste ja juriidiliste isikutega nii kodu- kui välismaal; 4) otsustada oma tegevuse tulemuste kasutamise üle, kui seda ei piira seadus, selle alusel väljaantud õigusakt või leping. 8. Instituudil on õigus arendada oma põhitegevuse materiaalseks kindlustamiseks seaduses ettenähtud korras majandustegevust. Selles tegevuses võib instituut kasutada oma tööpindu ning põhivahendeid. 9. Instituut rakendab oma ülesannete täitmiseks teadustöötajaid ja oma personali ning samuti bilansis olevaid materiaalseid varasid ja teadustegevuse tulemusena loodud intellektuaalset omandit. Instituudi bilansis oleva vara kasutamine ja käsutamine toimub kehtestatud korras. III. JUHTIMINE 10. Instituudi tegevust juhib direktor, lähtudes kehtivatest õigusaktidest, instituudi põhimäärusest ja lepingulistest kohustustest. Direktor: 1) juhib instituudi tegevust ainujuhtimise põhimõttel ja vastutab selle eest; 2) määrab instituudi struktuuri, ametikohtade loetelu ning juhtivate töötajate tööülesanded, kehtestab sisekorraeeskirjad; 3) on instituudi finantside käsutaja üld- ja infrastruktuursete kulude osas ainuisikuliselt vastavalt eelarvele; sihtsuunitlusega eraldatud vahendite osas kooskõlastatult projektide vastutavate täitjatega ning nende ettepanekutega; 4) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepinguid instituudi töötajatega õigusaktidega ettenähtud korras ja kooskõlastatult struktuuriüksuste juhtide ning projektide vastutavate täitjatega ja nende ettepanekul; avaliku konkursi tulemuste alusel sõlmib tähtajalisi töölepinguid teadurite ja vanemteaduritega; 5) omab õigust konkursita tööle võtta erakorralisi teadustöötajaid töölepingu alusel tähtajaga kuni kolm aastat; 6) määrab õigusaktidega kehtestatud korras töötajate ametipalku, materiaalseid ja moraalseid hüvitisi väljapaistvate töötulemuste eest ning distsiplinaarkaristusi, arvestades struktuuriüksuste juhatajate ja projektide vastutavate täitjate ettepanekuid; 7) käsutab instituudi vara ja vahendeid, sõlmib lepinguid ja sooritab muid tehinguid; 8) võib oma volitusi delegeerida teistele instituudi töötajatele õigusaktides ettenähtud korras. 11. Instituudi õigusi teostavad direktor ja tema poolt määratud ametiisikud vastavalt põhimäärusele ja kehtivatele õigusaktidele. 12. Direktor valitakse avaliku konkursi korras majandusministri poolt laiendatud teadusnõukogu istungil. 13. Direktori nimetab avaliku konkursi tulemuste alusel viieks aastaks ametisse ja sõlmib temaga tähtajalise töölepingu majandusminister, kes vajadusel otsustab ka direktori ennetähtaegse ametist vabastamise. 14. Instituudis moodustatakse vähemalt viieliikmeline teadusnõukogu, kes on direktorile nõuandvaks organiks. 15. Teadusnõukogu koosseisu nimetab direktori ettepanekul või kooskõlastusel kolmeks aastaks ametisse majandusminister. 16. Teadusnõukogu esimeheks on direktor, kes nimetab aseesimehe ja protokollija. 17. Teadusnõukogu tuleb kokku esimehe või aseesimehe kutsel või vähemalt 1/3 liikmete kirjalikul nõudmisel. 18. Teadusnõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 50% koosseisust, sh esimees või aseesimees. Otsused tehakse häälteenamusega. Nende jõustumiseks on vajalik esimehe või tema puudumisel aseesimehe poolthääl (välja arvatud direktori ennetähtaegse töölt vabastamise küsimus ja salajasel hääletamisel tehtavate otsuste puhul). 19. Teadusnõukogu: 1) kavandab instituudi teadus-, arendus- ja majandustegevuse strateegia põhiülesannete täitmiseks; 2) valib avaliku konkursi korras instituudi korralised teadustöötajad ning teeb ettepanekuid teadustöötajate ja direktori ennetähtaegseks töölt vabastamiseks; 3) annab soovitusi korraliste teadustöötajate konkursside läbiviimiseks ja struktuuriüksuste ning projektijuhtide nimetamiseks; 4) kuulab vähemalt üks kord aastas direktori aruannet instituudi teadus-, arendus- ja majandustegevuse kohta; 5) kuulab projektijuhtide ja teadustöötajate aruandeid riigieelarvest finantseeritavate tööde kohta ning annab hinnangu tähtsamatele teadustulemustele ja töö jätkamise otstarbekusele; 6) annab hinnangu uute riigieelarveliste teadus- ja arendusprojektide alustamise ettepanekutele; 7) kuulab aktuaalseid teadusettekandeid ja annab hinnangu tähtsamatele teadustulemustele; 8) esitab silmapaistvaid teadustulemusi ja nende autoreid riiklike ja muude preemiate ning autasude saamiseks; 9) esitab kandidaate instituudiväliste organisatsioonide ja komisjonide koosseisu. IV. FINANTSEERIMINE 20. Instituudi teadus- ja arendustegevust finantseeritakse riigieelarvest, sihtannetustest, majandustegevusest laekuvast tulust ja muudest allikatest. 21. Teadus- ja arendustegevuse riigieelarvest finantseerimine toimub sihtfinantseerimise, riiklike programmide ning uurimis- ja arendustoetuste kaudu. 22. Instituudi infrastruktuuriga seotud kulud kaetakse riigieelarvest Majandusministeeriumi eelarve kaudu. 23. Instituudi sihtotstarbelised vahendid lähevad uurimistööde ja projektide vastutavate täitjate käsutusse, kes kannavad koos direktoriga vastutust neile eraldatud vahendite sihipärase ja säästliku kasutamise eest. Sihtotstarbelistest summadest eraldatakse direktori poolt määratud osa instituudi teaduslik-tehnilise baasi arendamiseks, mille käsutajaks on direktor. 24. Igal instituudi teadustöötajal on õigus kooskõlastatult direktoriga või teadusnõukoguga algatada instituudi põhitegevusega seotud uurimistöid ja arendusprojekte ning taotleda vastavalt kehtestatud korrale nende täitmiseks vajalikke rahalisi vahendeid kodumaistest ja rahvusvahelistest fondidest, asutustest ja organisatsioonidest. V. ARUANDLUS JA RIIKLIK JÄRELEVALVE 25. Instituut peab finants- ja statistilist arvestust õigusaktides kehtestatud korras. 26. Instituut on teadus- ja arendustegevuseks eraldatud sihtotstarbeliste riiklike vahendite kasutamise osas aruandekohustuslik Rahandusministeeriumi, Majandusministeeriumi ja Haridusministeeriumi ees. 27. Instituudi tegevuse vastavust põhimäärusest tulenevatele eesmärkidele kontrollitakse seaduses sätestatud korras. VI. INSTITUUDI ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 28. Instituudi tegevuse korraldab ümber või lõpetab Vabariigi Valitsus majandusministri ettepanekul, kuulanud ära Teadus- ja Arendusnõukogu ettepanekud. 29. Instituudi ümberkujundamise või tegevuse lõpetamisega seotud kulude katte kindlustab Majandusministeerium.