Vabariigi Valitsus — Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäär

AVALDATUD : RT I 2000, 20, 118 REDAKTSIOON : VV m 23.10.2001 Nr.325 jõust.01.01.2002 RT I 2001, 84, 507 VV m 28.03.2001 Nr.109 jõust.01.04.2001 RT I 2001, 33, 179 Määrus kehtestatakse «Tulumaksuseaduse» (RT I 1999, 101, 903) paragrahvi 13 lõike 3 punkti 2, paragrahvi 31 lõike 1 punkti 8 ja paragrahvi 48 lõike 4 punkti 5 alusel. §1. Avalikule teenistujale, töötajale ja juriidilise isiku juhatuse või juhatust asendava organi liikmele seoses tema isiklikus omandis oleva või kapitalirendile võetud sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel makstavaid hüvitisi ei maksustata tulumaksuga, kui kulude hüvitamise kohta on vormistatud tööandja, asutuse juhi või tema poolt volitatud isiku kirjalik otsus (või käskkiri), milles näidatakse: (VV m 28.03.2001 Nr.109 jõust.01.04.2001) 1) sõidu otstarve; 2) hüvitise suurus; 3) sõidu kuupäev või mitme sõidu korral ajavahemik. §2. Paragrahvis 1 nimetatud hüvitised, mis ületavad 1000 krooni kalendrikuus ühe isiku kohta, loetakse erisoodustuseks. (VV m 23.10.2001 Nr.325 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 84, 507) §3. Vabariigi Valitsuse 27. mai 1993. a määrus nr 161 «Isiklike sõiduautode ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise kohta» (RT I 1993, 27, 472) tunnistatakse kehtetuks. §4. Määrust rakendatakse 1. märtsist 2000. a.