Haridusminister — Rakenduskõrgkooli vastuvõtmise (immatrikuleerimise) ja rakenduskõrgkoolist väljaarvamise (eksmatrikuleerimise) tingimuste ja korra kinnitamine

Rakenduskõrgkooli vastuvõtmise (immatrikuleerimise) ja rakenduskõrgkoolist väljaarvamise (eksmatrikuleerimise) tingimuste ja korra kinnitamine Vastu võetud haridusministri 10. juuli 1998. a määrusega nr 10 (RTL 1998, 248, 1018) jõustus 16.08.1998. Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 27. 12. 2002/88 (RTL 2003, 4, 39) 09.01.2003. Vastavalt rakenduskõrgkooli seaduse (RT I 1998, 61, 980) paragrahvi 11 lõikele 2 haridusminister määrab: Kinnitada «Rakenduskõrgkooli vastuvõtmise (immatrikuleerimise) ja rakenduskõrgkoolist väljaarvamise (eksmatrikuleerimise) tingimused ja kord» (juurde lisatud). Kinnitatud haridusministri 10. juuli 1998. a määrusega nr 10 Rakenduskõrgkooli vastuvõtmise (immatrikuleerimise) ja rakenduskõrgkoolist väljaarvamise (eksmatrikuleerimise) tingimused ja kord Vastuvõtmine 1. Rakenduskõrgkooli võetakse õppima riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadele ja riigieelarvevälistele õppekohtadele. 2. Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade arvu kinnitab haridus- ja teadusminister. [RTL 2003, 4, 39 – joust. 09.01.2003] 3. Riigieelarveväliste õppekohtade piirarvud kinnitab rakenduskõrgkooli nõukogu. 4. Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadele võetakse õppima konkursi alusel. 5. Isikul, kes vastuvõtukonkursiga ei saanud õppima riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale, on õigus asuda õppima konkursi alusel riigieelarvevälisele õppekohale punktis 3 nimetatud piirarvude piires. 6. Rakenduskõrgkool sõlmib riigieelarvevälistele õppekohtadele õppima asunud isikutega lepingud õppekulude hüvitamiseks. 7. Õppekulud hüvitatakse riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoha arvestusliku maksumuse ulatuses. 8. Välislepingute alusel õppima asunud mitte alaliselt Eestis elavate isikute vastuvõtmine toimub ja õppekulud kaetakse välislepingutes sätestatud korras. 9. Rakenduskõrgkooli rektor kinnitab vastuvõtu kalendergraafiku, vastuvõtukomisjoni koosseisu ja töökorra kuus kuud enne sisseastumisperioodi algust. 10. Sisseastujatelt nõutavateks dokumentideks on: 1) isiklik avaldus (kirjutatakse üldjuhul kohapeal); 2) keskharidust ja riigieksamite sooritamist tunnistavate dokumentide kinnitatud koopiad; 3) fotod (3x4 cm; arvu kehtestab vastuvõtukomisjon); 4) muud dokumendid, mille loetelu kehtestab rakenduskõrgkooli rektor. 11. Dokumendid esitatakse vastuvõtukomisjonile isiklikult. Kaasa tuleb võtta pass. 12. Üliõpilaskandidaat võib kandideerida ühe kooli piires kahele erialale. 13. Rakenduskõrgkooli nõukogul on õigus kehtestada rakenduskõrgkooli vastuvõtmise lisanõudena sisseastumiseksamite või -katsete läbimist. 14. Sisseastumiseksamite ja -katsete loetelu ning läbiviimise korra kehtestab rakenduskõrgkooli nõukogu hiljemalt kuus kuud enne sisseastumisperioodi algust. 15. Rakenduskõrgkooli immatrikuleeritakse dekaani (osakonnajuhataja) esildise alusel rektori käskkirjaga. 16. Kahe nädala jooksul pärast õppetöö algust mõjuva põhjuseta õppetööle mitteasunud esimese aasta üliõpilane eksmatrikuleeritakse. Vabanenud kohale võib immatrikuleerida samal aastal kandideerinutest pingereas järgmise. 17. Õppeaasta kestel võib individuaalkorras immatrikuleerida varem eksmatrikuleeritud üliõpilasi ja välisüliõpilasi. 18. Teistest ülikoolidest ja rakenduskõrgkoolidest üle tulnud üliõpilasi võib immatrikuleerida semestri alguseks isikliku avalduse alusel mõlema õppeasutuse nõusolekul. Väljaarvamine 19. Rakenduskõrgkoolist väljaarvamine toimub: 1) üliõpilase soovil; 2) rakenduskõrgkooli algatusel; 3) seoses teise õppeasutusse siirdumisega; 4) rakenduskõrgkooli lõpetamisega. 20. Väljaarvamine omal soovil toimub rektorile esitatava avalduse alusel. Soovi ei ole vaja põhjendada. 21. Väljaarvamine rakenduskõrgkooli algatusel toimub järgmistel põhjustel: 1) üliõpilase akadeemilise edasijõudmatuse tõttu juhul, kui õpingute ainepunktide summa on väiksem kui 75% (esimesel aastal väiksem kui 50%) õppekavas kehtestatud normatiivist (arvestuslikust mahust); 2) pärast ühe ja sama eksami või arvestuse kolmekordset mittesooritamist; 3) üliõpilasele sobimatu käitumise korral; 4) esimese aasta üliõpilastel mõjuva põhjuseta õppeaasta alguses kahe esimese nädala jooksul õppetööle mitteasumisel; 5) üliõpilase teovõimetuks tunnistamise korral; 6) riigieelarvevälistel kohtadel õppemaksu tähtajaks tasumata jätmisel. 22. Väljaarvamine seoses teise õppeasutusse siirdumisega toimub üliõpilase avalduse alusel ning mõlema õppeasutuse nõusolekul. 23. Väljaarvamine seoses rakenduskõrgkooli lõpetamisega toimub pärast õppekava täitmist täies mahus. 24. Diplomi vormistamise aluseks on üliõpilase poolt õppekava täitmise järel välja antud rektori käskkiri. Diplomid vormistatakse vahetult pärast õppekava täitmist aastaringselt. 25. Üliõpilase rakenduskõrgkoolist väljaarvamine vormistatakse dekaani esildise alusel rektori käskkirjaga. Vaidluste lahendamise kord 26. Üliõpilaskandidaadil on õigus vastuvõtutingimuste või -tulemustega mittenõustumisel esitada kirjalik protest vastuvõtukomisjoni esimehe nimele kolme päeva jooksul pärast vastuvõtutulemuste väljakuulutamist. Vastuvõtukomisjoni esimees koos komisjoni liikmetega lahendab küsimuse ühe nädala jooksul pärast avalduse esitamist ning vastab avaldajale kirjalikult. 27. Üliõpilasel on õigus vaidlustada tema rakenduskõrgkoolist väljaarvamise otsus ühe nädala jooksul pärast otsuse väljakuulutamist. Üliõpilane esitab rektori nimele kirjaliku avalduse. Rektor koos dekaani ja õppeosakonna esindaja(te)ga lahendab küsimuse ühe nädala jooksul pärast avalduse laekumist ning teavitab vastusest avaldajat kirjalikult.