Vabariigi Valitsus — Eesti Merehariduskeskuse ümbernimetamine Eesti Mereakadeemiaks ja Eesti Mereakadeemia põhimääruse kinnitamine

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 17. 12. 2002 nr 393 ( RT I 2002, 105, 626) 1. 01. 2003 Rakenduskõrgkooli seaduse (RT I 1998, 61, 980; 1999, 10, 150) paragrahvi 4 lõike 2 ja Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550) paragrahvi 5 lõike 2 punkti 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Nimetada Eesti Merehariduskeskus ümber Eesti Mereakadeemiaks ja kinnitada «Eesti Mereakadeemia põhimäärus» (juurde lisatud). Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 22. septembri 1999. a määrusega nr 275 EESTI MEREAKADEEMIA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Eesti Mereakadeemia (edaspidi akadeemia) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. [RT I 2002, 105, 626 - jõust. 1. 01. 2003] 2. Akadeemia on rakenduskõrgkool, mis tegutseb rakenduskõrgkooli seaduse (RT I 1998, 61, 980; 1999, 10, 150), teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel. 3. Akadeemial on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, oma eelarve ja pangaarve. 4. Akadeemia asub Mustakivi tee 25, 13912 Tallinnas. 5. Akadeemia tegevusvaldkonnad on merealase kõrghariduse andmine diplomiõppe ja kutsekõrghariduse õppekavade alusel, rakendusteaduslike uuringute läbiviimine ja arendustegevus ning täiendõppe korraldamine merenduse, tehnika ja tehnoloogia valdkonnas. 6. Akadeemia: 1) loob akadeemia liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, rakendusteaduslike uuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja suhtlemiseks teiste õppejõudude ning üliõpilastega Eestis ja välisriikides; 2) hangib õppetööks, rakendusteaduslike uuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks vajalikke seadmeid, kirjandust, inventari ja muid vahendeid; 3) arendab koostööd õppe- ja teadusasutustega Eestis ja välisriikides; 4) korraldab konverentse, seminare ja muid üritusi merenduse, tehnika ja tehnoloogia valdkonnas; 5) tegeleb nõustamisega merenduse valdkonnas; 6) korraldab merealaste õpikute ja õppemetoodiliste vahendite koostamist ja nende väljaandmist, annab soovitusi õppekirjanduse kasutamiseks; 7) juhendab merealaste taseme-, kutse- ja vabahariduse õppekavade koostamist; 8) annab laevaohvitseride erialadel (tüürimees, mehaanik) õppivatele üliõpilastele (edaspidi kadetid) juhtimisoskusi ja -kogemusi, õpetab neile meretraditsioone ning kujundab neis meretööks vajalikke harjumusi ja isikuomadusi; 9) teeb koostööd Kaitseministeeriumiga kadettide riigikaitselise väljaõppe korraldamisel; 10) peab kehakultuuri õppe raames lasketiiru, hoiab seal relvi ja laskemoona ning müüb laskemoona lasketiirus kasutamiseks relvaseaduses (RT I 1995, 62, 1056; 1997, 93, 1564; 1999, 57, 597) sätestatud korras; 11) osutab põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid käesolevas põhimääruses sätestatud ulatuses ja korras. II. REKTOR 7. Akadeemiat juhib rektor. Rektor kannab vastutust akadeemia üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 8. Rektor: 1) teostab oma pädevuse piires akadeemias kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu; 2) esindab akadeemiat rakenduskõrgkooli seaduse ja käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses; 3) võib volitada prorektoreid või teisi akadeemia töötajaid tegema akadeemia nimel tehinguid talle käesoleva põhimäärusega antud volituste piires; 4) kinnitab käskkirjaga akadeemia sisekorra- ja asjaajamise eeskirjad; 5) kinnitab käskkirjaga akadeemia struktuuriüksuste põhimäärused; 6) hoolitseb õppe-, teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korralduse eest; 7) tagab akadeemia eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise; 8) kinnitab akadeemia eelarve ning tagab selle täitmise; 9) käsutab akadeemia eelarvevahendeid rakenduskõrgkooli seaduse ning käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses; 10) on aruandekohustuslik akadeemia nõukogu (edaspidi nõukogu) ja haridus- ja teadusministri ees; 11) esitab haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks akadeemia õppekavad ning nõunike kogu koosseisu ja töökorra; 12) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi; 13) korraldab esimese üliõpilasesinduse salajased, ühetaolised ja otsesed valimised; 14) kuulutab välja avaliku konkursi õppejõu vabale ametikohale; 15) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid akadeemia töötajatega, samuti kinnitab nende ametijuhendid; 16) juhatab nõukogu tegevust; 17) tagab nõukogu otsuste täitmise; 18) otsustab olulisemaid majandusküsimusi; 19) täidab teisi seadusest ja käesolevast põhimäärusest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse. [RT I 2002, 105, 626 - jõust. 1. 01. 2003] 9. Oma pädevuse piires annab rektor käskkirju. 10. Rektor valitakse haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud korras. [RT I 2002, 105, 626 - jõust. 1. 01. 2003] 11. Rektori ametikohale valitud akadeemia töötaja tööleping peatatakse rektoriks oleku ajaks ning tal on õigus jätkata töötamist oma ametikohal rektori töökohustustest vabanemisel. 12. Nõukogul on õigus avaldada rektorile umbusaldust juhul, kui rektor süüliselt rikub seadust või käesolevat põhimäärust, ei tule toime oma töökohustuste täitmisega või ei suuda tagada akadeemia ülesannete täitmist. 13. Umbusalduse küsimuse tõstatamise õigus oma ühisavaldusega on vähemalt pooltel teaduskondade nõukogudel ja instituutide nõukogudel. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe. 14. Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahekolmandikulise häälteenamusega. 15. Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu haridus- ja teadusministrile ettepaneku rektori töölepingu lõpetamiseks. [RT I 2002, 105, 626 - jõust. 1. 01. 2003] 16. Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, mille koosseisu kuuluvad prorektorid ja rektori nimetatud teised isikud. Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga. 17. Rektoraadi ülesanne on nõustada rektorit käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel. 18. Akadeemia prorektorid juhivad rektori poolt määratud tegevusvaldkondi ja vastavaid struktuuriüksusi ning asendavad rektorit vastavalt rektorilt saadud volitusele. 19. Rektori poolt prorektori ametikohale nimetatud akadeemia töötaja tööleping peatatakse prorektoriks oleku ajaks ning tal on õigus jätkata töötamist oma ametikohal prorektori töökohustustest vabanemisel. Prorektori tööleping lõpeb temaga töölepingu sõlminud rektori töölepingu lõppemisel. III. NÕUKOGU 20. Akadeemia kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu. 21. Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, seitse akadeemia õppejõudude esindajat, kusjuures iga teaduskond ja instituut peab olema nõukogus esindatud, ning üliõpilasesinduse esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust. 22. Nõukogu esimees on rektor. 23. Nõukogu: 1) teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid käesoleva põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks; 2) kinnitab akadeemia iga kolme aasta tagant koostatava arengukava; 3) valib korralised ja erakorralised õppejõud; 4) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras akadeemia kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi; 5) võib avaldada rektorile umbusaldust; 6) kinnitab õppekorralduse eeskirjad ja kadettide kodukorra; 7) esitab haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks akadeemias korraldatava täiendõppe vormid ja täiendõppe läbiviimise korra; 8) valib emeriitprofessorid; 9) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra; 10) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja; 11) kinnitab riigieelarve vahendite ja omavahendite kasutamise korra; 12) kinnitab riigieelarve ja omavahendite eelarve täitmise aruande; 13) kehtestab stipendiumide maksmise korra; 14) otsustab õppetöö üldküsimusi, mis puudutavad rohkem kui ühte teaduskonda; 15) kuulab ära rektori, prorektorite ning dekaanide tegevuse aruanded; 16) otsustab akadeemia liikmelisuse rahvusvahelistes organisatsioonides; 17) võib moodustada komisjone ja toimkondi; 18) lahendab teisi küsimusi, mis rakenduskõrgkooli seaduse ja käesoleva põhimäärusega kuuluvad tema pädevusse. [RT I 2002, 105, 626 - jõust. 1. 01. 2003] 24. Rektor korraldab nõukogu liikmete valimised üle aasta kevadsemestri lõpus. Nõukogu valitud liikme volitused kestavad sama aasta 1. septembrist ülejärgmise aasta 31. augustini. 25. Õppejõudude esindajaks võib nõukogusse kandideerida akadeemias põhikohaga töötav õppejõud. 26. Nõukogusse kuuluvate õppejõudude esindajate kandidaatide esitamise ja valimise õigus on akadeemia koosseisulistel õppejõududel. 27. Nõukogusse kuuluvate üliõpilasesinduse esindajate kandidaatide esitamise ja valimise õigus on akadeemiasse immatrikuleeritud üliõpilastel. 28. Õppejõudude ja üliõpilasesinduse esindajate valimised korraldab rektor, kes kinnitab hääletamise ja hääletustulemuste vormistamise korra. 29. Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku käesoleva põhimääruse punktis 28 nimetatud korras. 30. Nõukogu liikme akadeemiast eemalviibimisel kauem kui kolm kuud või tema töölepingu peatumisel asendab nõukogu liiget asendusliige, kelle kinnitab rektor valimistulemuste pingerea alusel. 31. Nõukogu töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised. 32. Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas nõukogu poolt kinnitatud ajakava alusel. 33. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab rektor, tema äraolekul nõukogu vanim liige. 34. Erakorraline istung kutsutakse kokku rektori või 1/3 nõukogu liikmete nõudmisel. 35. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool nõukogu liikmetest. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub rektor nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul. 36. Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige. 37. Nõukogu otsusega mittenõustumisel lisab nõukogu esimees sellele oma eriarvamuse. 38. Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse küsimuste arutamise kord. 39. Nõukogu istungeid protokollib nõukogu esimehe poolt määratud isik. 40. Rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda. IV. STRUKTUUR 41. Akadeemia struktuur jaguneb õppe- ja teadusstruktuuriks ning haldusstruktuuriks. 42. Struktuuriüksuste eesmärk on täita akadeemia ülesandeid oma valdkonnas. 43. Akadeemia õppe- ja teadusstruktuuri moodustavad teaduskonnad ja instituudid ning nende koosseisus olevad allüksused (õppetoolid, keskused, laboratooriumid ja õppetöökojad). 44. Akadeemia õppe- ja teadusstruktuuri üksused moodustatakse ja nende tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega. 45. Teaduskond on akadeemia õppe- ja teadusstruktuuri põhiüksus, mis ühendab lähedaste rakenduslike valdkondade õppe-, arendus- ja teadustöö. 46. Teaduskonna tööd juhivad dekaan ja teaduskonna nõukogu. 47. Dekaani valib teaduskonna nõukogu korraliste professorite, dotsentide või teadus- või kutsekraadi omavate õppejõudude hulgast konkursi korras kuni viieks aastaks. Valimistulemused kinnitab akadeemia nõukogu. Dekaani nimetab valimistulemuste põhjal ametisse rektor. 48. Kui dekaani ametikohta pole võimalik täita dekaani ametikoha nõuetele vastava isikuga, võib rektor akadeemia nõukogu esildisel kuni kolmeks aastaks kinnitada teaduskonnale hoidja. Teaduskonna hoidja põhiülesanne on teaduskonna arendamine akadeemia nõukogus kinnitatud arenduskava alusel kuni dekaani valimiseni. 49. Teaduskonna tegevuse alused ja korra sätestab teaduskonna põhimäärus, mille võtab vastu teaduskonna nõukogu ja kinnitab rektor. 50. Instituut on akadeemia õppe- ja teadusstruktuuri põhiüksus, mis ühendab lähedaste teaduslike valdkondade õppe-, arendus- ja teadustöö. 51. Instituudi tööd juhivad instituudi juhataja ja instituudi nõukogu. 52. Instituudi juhataja valitakse korraliste professorite, dotsentide või teaduskraadi omavate õppejõudude hulgast instituudi nõukogu poolt konkursi korras kuni viieks aastaks. Valimistulemused kinnitab akadeemia nõukogu. Instituudi juhataja nimetab valimistulemuste põhjal ametisse rektor. 53. Kui instituudi juhataja ametikohta pole võimalik täita instituudi juhataja ametikoha nõuetele vastava isikuga, võib rektor akadeemia nõukogu esildisel kuni kolmeks aastaks kinnitada instituudile hoidja. Instituudi hoidja põhiülesanne on instituudi arendamine akadeemia nõukogus kinnitatud arenduskava alusel kuni instituudi juhataja valimiseni. 54. Instituudi tegevuse alused ja korra sätestab instituudi põhimäärus, mille võtab vastu instituudi nõukogu ja kinnitab rektor. 55. Õppetool on lähedasi õppeaineid õpetavate õppejõudude ning õppetooli valdkonda kuuluvate teadustöötajate ja laboratooriumide töötajate ühendus. 56. Õppetooli korraline juhataja on professor, kelle valib teaduskonna või instituudi nõukogu konkursi korras kuni viieks aastaks. Valimistulemused kinnitab akadeemia nõukogu. Õppetooli juhataja nimetab valimistulemuste põhjal ametisse rektor. 57. Kui õppetooli juhataja ametikohta pole võimalik täita professori ametikoha nõuetele vastava isikuga, võib rektor dekaani või instituudi juhataja esildisel kuni kolmeks aastaks kinnitada õppetoolile hoidja. Õppetooli hoidja põhiülesanne on õppetooli arendamine teaduskonna nõukogus kinnitatud arenduskava alusel kuni korralise professori ametisse astumiseni. 58. Akadeemia haldusstruktuuri moodustavad osakonnad, teenistused, talitused ja raamatukogu, kes tegutsevad rektori käskkirjaga määratud eesmärgil ja neile antud õiguste piires. 59. Akadeemia haldusstruktuuri üksusi juhivad vastavate struktuuriüksuste juhatajad. 60. Akadeemia dekaanid ja haldusstruktuuri üksuste juhatajad on aruandekohustuslikud rektori ja nõukogu ees. V. ÕPPEKORRALDUS 61. Akadeemias toimub õppetöö kõrgharidusstandardile vastavate diplomiõppe ja kutsekõrghariduse õppekavade alusel. Õppekava on õpingute alusdokument, mille kiidab heaks nõukogu ja kinnitab haridus- ja teadusminister. [RT I 2002, 105, 626 - jõust. 1. 01. 2003] 62. Üliõpilaste akadeemiasse vastuvõtmise ja akadeemiast väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. [RT I 2002, 105, 626 - jõust. 1. 01. 2003] 63. Isikute õppimine eksternina sätestatakse eksternatuuri põhimääruses, mille kinnitab nõukogu. 64. Akadeemia õppetöö korraldus sätestatakse õppekorralduse eeskirjas. 65. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ja koolivaheaegadest. Õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb 31. augustil. 66. Akadeemia õppeaasta koosneb kahest 20-nädalasest semestrist. 67. Õppetöö mahtu arvestatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile (ühele õppenädalale) mistahes viisil üliõpilase poolt õpinguteks kulutatud tööle. 68. Üliõpilaste teadmiste hindamine toimub haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. [RT I 2002, 105, 626 - jõust. 1. 01. 2003] 69. Kui üliõpilane on sooritanud õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kogunud nõutavad ainepunktid ja kaitsnud lõputöö, antakse lõpetajale diplom koos hinnetelehega akadeemia lõpetamise kohta antud erialal. Akadeemia väljaantud lõpudokumendid kantakse Haridus- ja Teadusministeeriumi lõpudokumentide registrisse vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korrale. [RT I 2002, 105, 626 - jõust. 1. 01. 2003] VI. LIIKMESKOND 70. Akadeemia liikmeskonna moodustavad rektor, prorektorid, õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad ning üliõpilased. 71. Akadeemia töötajad on akadeemias töölepingu alusel töötavad isikud. 72. Üliõpilased on diplomiõppe ja kutsekõrghariduse õppekavade alusel õppivad isikud, kes on rektori käskkirjaga akadeemiasse immatrikuleeritud. 73. Akadeemia diplomiõppe õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, assistent ja õpetaja ning neile ametikohtadele kohaldatakse ülikooliseaduses (RT I 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 1998, 57, 859; 1999, 10, 150) ülikooli õppejõudude ametikohtadele kehtestatud nõudeid. 74. Akadeemia kutsekõrghariduse õppekava õppejõu ametikohaks on õpetaja ning sellele ametikohale valitakse õpetatavale erialale vastava kõrgharidusega ja vähemalt viieaastase erialase töö kogemusega isik. 75. Akadeemia teadustöötajad on vanemteadurid ja teadurid ning neile ametikohtadele kohaldatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (RT I 1997, 30, 471; 1998, 111, 1832; 1999, 10, 157) kehtestatud nõudeid. 76. Õppejõudude ametikohad nähakse ette akadeemia koosseisus ja need täidetakse avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks. Õppejõudude valimise korra kehtestab haridus- ja teadusminister. [RT I 2002, 105, 626 - jõust. 1. 01. 2003] 77. Õppejõudude koosseisu kinnitab rektor akadeemia dekaanide ja instituutide juhatajate ettepanekul igaks õppeaastaks. 78. Rektoril on õigus õppe- või teadustööd tegevate isikutega sõlmida tööettevõtulepinguid ning anda nimetatud isikutele külalisõppejõu või külalisteaduri nimetus. 79. Külalisõppejõul ja külalisteaduril on akadeemia teiste töötajatega võrdsed õigused ja kohustused akadeemia kasutusse antud riigivara kasutamisel. 80. Akadeemia õppejõud teeb õppe-, teadus- ja õppemetoodilist tööd nõukogu poolt kehtestatud mahus, samuti täidab ülesandeid valitavatel ja määratavatel akadeemilistel ametikohtadel. 81. Professorite ametikohad erialati määrab nõukogu. 82. Akadeemia töötajal on: 1) õigus saada oma erialaseks tööks vajalikku täiendõpet; 2) õigus kasutada õppe- ja teadustegevuseks tasuta akadeemia raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt akadeemias kehtestatud korrale; 3) kohustus kasutada akadeemia kasutuses olevat riigivara heaperemehelikult; 4) kohustus tõsta oma erialast ja pedagoogilist kvalifikatsiooni; 5) õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, akadeemia sisekorraeeskirjast ja töötaja ametijuhendist. 83. Rektoril ja prorektoril on töölepingu tähtaegsel lõppemisel õigus taotleda hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks kollektiivlepingus ettenähtud korras. 84. Üliõpilasel on: 1) õigus koostada individuaalne õppekava vastavalt akadeemia õppekorralduse eeskirjale; 2) õigus kuulata akadeemias õppekavaväliselt loenguid ja sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi; 3) õigus akadeemias eriala sulgemisel või akadeemia tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas akadeemias teisel erialal või teises õppeasutuses samal või lähedasel erialal; 4) õigus esitada rektorile ettepanekuid õppekorralduse parendamiseks; 5) vastavalt akadeemia õppekorralduse eeskirjale õigus nõuda motiveeritud avalduse alusel eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile; 6) kohustus kasutada akadeemia kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ja järgida akadeemia õppekorralduse ja sisekorraeeskirju; 7) teised õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. 85. Üliõpilasel on hea õppeedukuse korral või ühiskondliku aktiivsuse ülesnäitamisel õigus saada stipendiumi, mis määratakse dekaani otsusega, arvestades õppetoolide proportsioone ja riigieelarves stipendiumideks ettenähtud raha. 86. Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadel õppivad kadetid on osalisel riiklikul ülalpidamisel riigieelarves ettenähtud vahendite piires. Riikliku ülalpidamise korra võtab vastu nõukogu ja kinnitab rektor. 87. Lisaks käesoleva põhimääruse punktis 84 loetletud õigustele ja kohustustele täidavad kadetid kadettide kodukorra nõudeid ja omandavad laevaohvitseri tööks vajaliku vastutustunde, distsipliini, juhtimiskogemuse ja vajalikud teadmised riigikaitseliste ülesannete täitmiseks kriisiolukorras. VII. ÜLIÕPILASESINDUS 88. Üliõpilaskonna esindamiseks valib üliõpilaskond üliõpilasesinduse. 89. Üliõpilasesindus on seitsmeliikmeline. 90. Üliõpilasesindusse võib kandideerida ja üliõpilasesindust võib valida iga immatrikuleeritud üliõpilane. 91. Üliõpilasesinduse liikmed valitakse vabadel valimistel teaduskondade proportsionaalse esindatuse põhimõtte alusel. 92. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. 93. Üliõpilasesinduse valimised toimuvad aprillikuu teisel neljapäeval. Üliõpilasesindus valitakse järgnevaks õppeaastaks. 94. Ametis oleva üliõpilasesinduse kohustus on tagada järgmise üliõpilasesinduse vaba, kõrvalmõjutusteta ning takistusteta valimine. 95. Üliõpilasesinduse valimise korraldab valimiste ajal ametis oleva üliõpilasesinduse poolt moodustatud valimistoimkond, esimese üliõpilasesinduse valimise korraldab rektor. 96. Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas. 97. Esimese üliõpilasesinduse liikmete valimiseks määrab rektor vähemalt ühe kuu pikkuse kandidaatide esitamise tähtaja. Nimetatud tähtaja möödumisel kutsub rektor kokku kõik akadeemiasse immatrikuleeritud üliõpilased. Üliõpilasesinduse valimiseks korraldatava hääletamise korra kehtestab nõukogu. Valituks osutuvad hääletamisel enim hääli saanud kandidaadid. Valimistulemused kuulutab rektor välja kolme päeva jooksul, arvates hääletamisest. Esimese üliõpilasesinduse volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamisest. 98. Üliõpilaskonna põhikirja projekti valmistab ette esimene üliõpilasesindus, kes avalikustab põhikirja projekti akadeemias vähemalt üks kuu enne selle vastuvõtmise päeva. Igal akadeemia üliõpilasel on õigus avaldada üliõpilaskonna põhikirja projekti kohta arvamust. Üliõpilasesindus vaatab saabunud arvamused ja ettepanekud läbi vähemalt üks nädal enne üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmist ja esitab üliõpilaskonna põhikirja lõpliku projekti üliõpilaskonnale vastuvõtmiseks. 99. Üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu üliõpilaskond kohalolijate kahekolmandikulise häälteenamusega. Hääletamise ja hääletustulemuste vormistamise korra kehtestab üliõpilasesindus. 100. Üliõpilasesindus esitab üliõpilaskonna poolt vastuvõetud üliõpilaskonna põhikirja projekti nõukogule kinnitamiseks, lisades sellele käesoleva põhimääruse punktis 99 nimetatud korras vormistatud hääletamistulemused. 101. Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja kohalolijate kahekolmandikulise häälteenamusega, kui üliõpilaskonna põhikiri vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele. 102. Juhul kui üliõpilased ei hääletanud üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise poolt, korraldab üliõpilasesindus üliõpilaskonna uue põhikirja projekti ettevalmistamise ja vastuvõtmise. 103. Juhul kui üliõpilaskonna põhikirja ei ole vastu võetud viie kuu jooksul esimese üliõpilasesinduse liikmete valimisest, saadab rektor üliõpilasesinduse laiali ja korraldab uue üliõpilasesinduse valimised käesoleva põhimääruse punktis 97 sätestatud korras. 104. Üliõpilaskonna põhikirja muudetakse käesoleva põhimääruse punktides 98-102 sätestatud korras. VIII. VARA JA FINANTSEERIMINE 105. Akadeemia valdab, kasutab ja käsutab rakenduskõrgkooli seadusest ja käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks akadeemiale eraldatud riigivara riigivaraseadusega (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271) sätestatud korras. 106. Akadeemial on õigus osutada oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid merendusalases täiend- ja eksternõppes, rakendusteaduslike uuringute läbiviimisel ja lepingulises õppe- ja arendustöös, erialases nõustamises ja kirjastamises ning üliõpilastele ühiselamuteenuste osutamises. Teenuste tasumäärad kinnitab nõukogu. 107. Akadeemia õppetegevust finantseeritakse riigieelarvest riikliku koolitustellimuse ulatuses. 108. Akadeemia teadus- ja arendustegevuse kulude finantseerimine toimub vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele. IX. ARUANDLUS, KONTROLL JA JÄRELEVALVE 109. Akadeemia peab finants-, statistilist ning raamatupidamisarvestust õigusaktidega kehtestatud korras. 110. Akadeemia tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium seaduses sätestatud korras. [RT I 2002, 105, 626 - jõust. 1. 01. 2003] 111. Akadeemia majandustegevust, akadeemiale eraldatud riigivara kasutamist ja säilimist kontrollivad Haridus- ja Teadusministeerium ja Riigikontroll. [RT I 2002, 105, 626 - jõust. 1. 01. 2003] X. RAKENDUSSÄTE 112. Kuni 2000. aastani võib akadeemias toimuda kutsekeskhariduse andmine vastavalt kutseõppeasutuse seadusele (RT I 1998, 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 51, 550). Kutsekeskhariduse õppekava läbiviivatele pedagoogidele kohaldatakse kutseõppeasutuse seaduse paragrahvi 30 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid. 113. Akadeemia õigusaktid viiakse käesoleva põhimäärusega vastavusse kuue kuu jooksul käesoleva põhimääruse jõustumisest.