Vabariigi Valitsus — Riigi raha haldamise põhimõtete ja korra kinnitamine

AVALDATUD : RT I 1999, 70, 679 REDAKTSIOON : VV m 28.03.2001 Nr.111 jõust.03.04.2001 RT I 2001, 34, 191 VV m 27.06.2000 Nr.204 jõust.06.07.2000 RT I 2000, 52, 330 Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608) paragrahvi 27 lõikele 3 ja paragrahvi 65 lõikele 1 ning kooskõlas seaduse «1999. aasta riigieelarve» (RT I 1999, 3, 49; 59, 614) paragrahvidega 9 ning 10 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Riigi raha haldamise põhimõtted ja kord» (juurde lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 15. septembril 1999. a. 3. Riikliku pensionikindlustuse ja riikliku ravikindlustuse raha, välja arvatud riikliku pensionikindlustuse reservi ja riikliku ravikindlustuse reservi raha, haldavad kuni 1. jaanuarini 2000. a vastavalt Sotsiaalkindlustusamet ja Keskhaigekassa käesoleva määrusega kinnitatud «Riigi raha haldamise põhimõtete ja korra» punkti 4 kohaselt. 4. Riikliku pensionikindlustuse ja riikliku ravikindlustuse raha, välja arvatud riikliku pensionikindlustuse reservi ja riikliku ravikindlustuse reservi raha haldamise üle peavad arvestust ja koostavad aruandlust kuni 1. jaanuarini 2000. a vastavalt Sotsiaalkindlustusamet ja Keskhaigekassa käesoleva määrusega kinnitatud «Riigi raha haldamise põhimõtete ja korra» punkti 17 kohaselt. 5. Enne käesoleva korra jõustumist paigutatud tähtajalisi deposiite võivad valitsusasutused, valitsusasutuste hallatavad riigiasutused ja muud riigiasutused säilitada kuni deposiidi tähtaja lõpuni. 6. Riigi raha otstarbekama haldamise korraldamiseks esitada ministeeriumidel Rahandusministeeriumile 1. oktoobriks 1999. a ülevaade enda ja oma valitsemisala asutuste pangakontodest. Peaminister Mart LAAR Rahandusminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIREN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 13. septembri 1999. a määrusega nr 268 RIIGI RAHA HALDAMISE PÕHIMÕTTED JA KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Riigi raha haldamise põhimõtted ja kord (edaspidi kord) reguleerib riigi raha paigutamist finantsturgudel. 2. Käesoleva korra mõttes reguleeritakse järgmise riigi raha haldamist: 1) Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna (edaspidi Riigikassa) hallata olev raha: - riigieelarve raha, sealhulgas riikliku pensionikindlustuse raha; (VV m 28.03.2001 Nr.111 jõust.03.04.2001 - RT I 2001, 34, 191) - välislaenude teenindamise reservi raha; - (Välja jäetud - VV m 27.06.2000 Nr.204 jõust.06.07.2000) - Vabariigi Valitsuse eelarvevälise omandireformi reservfondi raha; - riigi muu raha; 2) valitsusasutuste, valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja muude riigiasutuste raha. 3. Käesoleva korra punkti 2 alapunktis 1 nimetatud riigi raha haldamist korraldab Riigikassa. 4. Käesoleva korra punkti 2 alapunktis 2 nimetatud riigi raha, mis ei ole tulenevalt õigusaktidest Riigikassa haldamisel, võivad nende haldajad paigutada ainult nõudmiseni deposiitidesse käesoleva korra punkti 12 alapunktis 1 nimetatud tingimustele vastavas krediidiasutuses. Eesti Vabariigi välisesindused võivad Rahandusministeeriumi eelneval kooskõlastusel peale selle avada ja kasutada arvelduskontosid krediidiasutuses, mis ei vasta käesoleva korra punkti 12 alapunktis 1 esitatud nõuetele. 5. Riigi raha paigutamisel on tähtsaimad eesmärgid tähtsuse järjekorras: 1) likviidsus; 2) kapitali säilimine; 3) tulu teenimine. 6. Riigi raha paigutamisel tuleb juhtida järgmisi riske: 1) likviidsusrisk; 2) krediidirisk; 3) valuutarisk; 4) intressirisk; 5) aktsiarisk. II. RISKIDE JUHTIMISE KOMITEE 7. Riskide juhtimise komitee (edaspidi komitee) on rahandusministri poolt moodustatud komisjon, mille eesmärgiks on rahandusministri nõustamine riigi raha ja rahaliste kohustustega seotud finantsriskide juhtimisel. 8. Komitee võtab vastu otsuseid. III. RISKIDE JUHTIMINE RIIGIKASSAS 9. Riigikassa jagab tema halduses oleva raha likviidsus- ja investeerimisportfelliks. Ettepanekuid likviidsus- ja investeerimisportfelli suuruse määramise metoodika kehtestamiseks teeb komitee. 10. Likviidsusrisk käesoleva korra mõttes on risk, et riik ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita. Ettepanekuid limiitide kehtestamiseks likviidsusriski juhtimisel teeb komitee. 11. Krediidirisk käesoleva korra mõttes on risk, et tehingupartner või emitent ei täida oma kohustusi riigi ees. Riigikassa kasutab krediidiriski juhtimiseks komitee ettepanekuid ja järgmiste reitinguagentuuride reitinguid: 1) Moody's; 2) Standard & Poors; 3) FitchIBCA. 12. Riigi raha võib paigutada deposiitidena: 1) Eesti Panga tegevuslitsentsi omavatesse krediidiasutustesse, millel on vähemalt Baa3 (Moody's) reiting või selle ekvivalent; 2) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriikide krediidiasutustesse, millel on vähemalt Aa3 (Moody's) reiting või selle ekvivalent. 13. Riigi raha võib investeerida: 1) Eestis registreeritud emitentide kommertspaberitesse ja võlakirjadesse, millel on vähemalt Baa3 (Moody's) reiting või selle ekvivalent; 2) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriikides registreeritud emitentide kommertspaberitesse ja võlakirjadesse, millel on vähemalt Aa3 (Moody's) reiting või selle ekvivalent. 14. Ettepanekuid limiitide määramise metoodika kinnitamiseks krediidiasutuste ja väärtpaberite emitentide suhtes teeb komitee. 15. Valuutarisk käesoleva korra mõttes on valuutakursside liikumisest tekkida võiv kahjum. Varadest ja kohustustest tulenevad valuutariskid tuleb üldjuhul maandada. Ettepanekud limiitide kehtestamiseks kogu avatud neto välisvaluutapositsioonile ja üksikute valuutade avatud positsioonidele teeb komitee. 16. Intressirisk käesoleva korra mõttes on intressimäärade muutumisest tekkida võiv kahjum. Varadest ja kohustustest tulenev intressirisk tuleb üldjuhul maandada. Komitee võib teha ettepaneku limiidi määramiseks intressiriski positsioonile. 17. Aktsiarisk käesoleva korra mõttes on aktsiahindade muutumisest tekkida võiv kahjum. Riigi raha võib paigutada ainult Eesti ja Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriikide börside põhinimekirjas noteeritud aktsiatesse kuni kaks protsenti investeerimisportfellist. Riigikassa teeb tehinguid aktsiaturul esindaja (väline portfellihaldur) kaudu. Ettepaneku lepingu sõlmimiseks välise portfellihalduriga teeb rahandusministrile komitee. 18. Tuletisinstrumente tohib kasutada ainult riskide maandamiseks. IV. ARVESTUSE PIDAMINE JA ARUANDLUS 19. Käesoleva korra punkti 2 alapunktis 1 nimetatud riigi raha haldamise üle peab arvestust Riigikassa vastavalt eelarveliste asutuste raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele. 20. Käesoleva korra punkti 2 alapunktis 2 nimetatud riigi raha haldajad peavad arvestust ning koostavad aruandlust enda haldamisel oleva raha kohta vastavalt eelarveliste asutuste raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele. 21. Rahandusministeerium koostab ja avalikustab iga kuu oma interneti koduleheküljel riigi raha seisu ja selle muutuse koondaruande. Rahandusminister Siim KALLAS