Haridusminister — Räpina Aianduskooli põhimäärus
Statutory Text (1 Articles)
õ. 25.10.2007 13:30 Räpina Aianduskooli põhimäärus Välja antud haridusministri 18. juuni 2001. a määrusega nr 27 (RTL 2001, 76, 1024) Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 27. 12. 2002/88 ( RTL 2003, 4, 39) 09.01.2003. Määrus kehtestatakse «Kutseõppeasutuse seaduse» (RT I 1998, 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 51, 550; 2001, 3, 7; 18, 86) paragrahvi 6 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Räpina Aianduskool Räpina Aianduskool (edaspidi kool) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi kutseõppeasutus. §2. Kooli asukoht Kooli aadress on Pargi 32, Räpina, 64505 Põlvamaa. §3. Õppe- ja asjaajamise keel (1) Kooli asjaajamise keeleks on eesti keel. (2) Kooli õppekeeleks on eesti keel. §4. Pitsat, eelarve, pangaarve ja sümboolika Koolil on oma nimega pitsat, arveldusarved pankades, iseseisev eelarve ja sümboolika. 2. peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRGID §5. Eesmärgid (1) Kooli tegevuse eesmärgid: 1) aianduse, keskkonnakaitse ja õmblustehnoloogia valdkonnas põhi- ja keskhariduse baasil kutsekeskhariduse omandamise võimaldamine; 2) täiskasvanute tööalase koolituse läbiviimine koolis õpetatavates kutsealavaldkondades; 3) õppemetoodilise töö korraldamine, sealhulgas kooli õppekavade koostamine ning arendamine. 4) koolituse kvaliteedi ja mahu vastavusse viimine tööturu nõudmistega; 5) õpetatavate kutsealade õppimis- ja karjäärivõimaluste nõustamine; 6) õpetatavate kutsealade vajaliku õppebaasi pidev täiustamine ja arendamine; 7) vastavalt võimalustele huvihariduse võimaldamine; 8) kooli õpilaste ja töötajate kultuuri- ja spordialase tegevuse toetamine; 9) võimaluste loomine õpilastele ja töötajatele treeningute ja teiste ürituste läbiviimiseks kooli spordirajatiste, vahendite ja ruumide kasutamisel; 10) kutsehariduse arendamiseks koostöösidemete loomine, koostööprojektide koostamine ja koostöölepingute sõlmimine; 11) ainealaste metoodiliste juhendite, õppevahendite ja -materjalide koostamine, väljaandmine ning levitamine. 3. peatükk KOOLI JUHTIMINE JA STRUKTUUR §6. Kooli nõukogu Kooli nõukogu (edaspidi nõukogu) on kooli tegevust suunav, arengu, vara ja eelarvega seotud küsimuste otsustamiseks moodustatud kogu. Nõukogu koosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister kolmeks aastaks. [RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003] §7. Nõukogu ülesanded (1) Nõukogu: 1) kinnitab kooli arengukava; 2) esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse eelarveliseks finantseerimiseks; 3) kinnitab eelarve täitmise aruande; 4) kuulab ära kooli direktori ja tema asetäitjate aruanded ja võtab vastu sellest tulenevaid otsuseid; 5) kinnitab praktikaettevõtted. [RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003] §8. Kooli direktor (1) Kooli juhib direktor (edaspidi direktor), kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö. (2) Direktori ülesanded: 1) esindab kooli ja teostab tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele; 2) juhatab kooli õppenõukogu; 3) sõlmib, muudab ja lõpetab personaliga töölepingud ja kinnitab käskkirjaga nende ametijuhendid; 4) tagab kooli nõukogu ja õppenõukogu seaduslike otsuste täitmise; 5) määrab kindlaks direktori asendamise korra; 6) kinnitab käskkirjaga kooli sisekorra- ja asjaajamise eeskirjad ning muud töökorralduslikud dokumendid; 7) tagab kooli eelarveprojekti koostamise ja eelarve täitmise; 8) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 9) lahendab teisi talle antud küsimusi. (3) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille viib läbi kooli nõukogu haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. (4) Direktori kinnitab konkursitulemuste alusel kuni viieks aastaks ametisse ning temaga sõlmib, muudab ning lõpetab töölepingu haridus- ja teadusminister. [RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003] §9. Õppenõukogu (1) Koolil on õppenõukogu (edaspidi õppenõukogu ), kelle ülesanne on kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamine. Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. Kooli direktor kinnitab nimeliselt õppenõukogu koosseisu iga uue õppeaasta alguses. (2) Õppenõukogu kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui neli korda õppeaastas. §10. Õppenõukogu töökord ja ülesanded (1) Õppenõukogu töövormiks on koosolek, mille kutsub kokku kooli direktor või tema äraolekul teda asendav isik. (2) Erakorraline õppenõukogu kutsutakse kokku, kui seda nõuab vähemalt 1/3 õppenõukogu liikmetest. (3) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 õppenõukogu liikmetest. (4) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse. (5) Õppenõukogu: 1) arutab kooli õppe- ja kasvatustöö arendamisega seotud küsimusi, õppe- ja kasvatustöö eesmärke ning nendest tulenevaid ülesandeid; 2) analüüsib õppe- ja kasvatustööd, pedagoogide enesetäiendamist, andes hinnangu selle tulemustele ja kavandades meetmeid kooli töö parendamiseks ja täiustamiseks; 3) arutab õppekavade rakendamisega, õppepraktika korraldamisega seonduvaid küsimusi; 4) arutab ja teeb ettepanekuid koolikorralduse ja sisekorra küsimustes; 5) otsustab õpilaste ühelt kursuselt järgmisele üleviimise, eksamite korraldamise, õpilaste eksamitele lubamise ning teisi sellega seonduvaid küsimusi. §11. Kooli struktuuriüksused (1) Koolile püstitatud ülesannete täitmiseks on koolil järgmised struktuuriüksused: 1) õppeosakond; 2) majandusosakond; 3) õppemajand. (2) Õppeosakonna ülesanne on: 1) õppe- ja kasvatustöö korraldamine; 2) õppekavade arendustöö korraldamine; 3) õpilaste vaba aja veetmise organiseerimine. (3) Õppeosakond juhindub õppe- ja kasvatustöö korraldamisel õppenõukogu otsustest. (4) Majandusosakonna ülesanne on: 1) kindlustada kooli infrastruktuuri nõuetekohane funktsioneerimine; 2) õppeprotsessi materiaaltehniline varustamine; 3) kooli haldamisel oleva riigivara korrashoid ning säilitamine. (5) Õppemajandi põhiülesanne on õpilastele praktiliste tööoskuste ja -kogemuste võimaldamine. (6) Õppetööstuse osakonna majandamine toimub majandustegevuse käigus saadud toodangu realiseerimisest ja muust seaduslikust tegevusest saadavatest vahenditest, mille kasutamise otsustab kooli direktor vastavalt õigusaktidele ja kooskõlastatult kooli nõukoguga. 4. peatükk ÕPPEKORRALDUS §12. Õppekorraldus (1) Õpe koolis toimub riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava järgi. (2) Koolis rakendatav õppekava on vastava kutse-, eri- ja ametialaga seotud õpingute alusdokument, mis määrab õppeainete loetelu koos mahu ja sisu üldiseloomustusega, õppeainete valiku võimalused ja tingimused ning nõuded õpingute alustamiseks ja kooli lõpetamiseks. (3) Kool koostab õppekava iga kutse-, eri- ja ametiala jaoks, mida koolis on võimalik omandada. (4) Kooli õppekava ja selles tehtavad muudatused ning täiendused kinnitab kooli direktor. (5) Kooli õppekava ja selles tehtavad muudatused ning täiendused registreeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumis. (6) Kooli võivad õppima asuda isikud, kellel on põhi- või keskharidus. Põhiharidust mitteomavatele koolikohustuse eas olevatele õpilastele korraldatakse kutsealase eelkoolituse kursusi kohaliku omavalitsuse tellimusel. (7) Koolis omandatakse kutsekeskharidus kutse-, eri- ja ametiala riiklikule õppekavale vastava kutsekeskhariduse õppekava alusel, kusjuures õppekava nominaalkestus põhihariduse baasil on vähemalt kolm aastat ning keskhariduse baasil vähemalt üks aasta. (8) Koolis võib õpe toimuda päeva-, õhtu- ja kaugõppe vormis. (9) Õppeaasta koosneb õppeajast, praktikast, eksamiperioodist ja õppevaheajast. (10) Kool loetakse lõpetatuks pärast vastava õppekava täitmist, sealhulgas kutsehariduslike riiklike lõpueksamite ja lõputöö sooritamist. (11) Koolis korraldatakse täiskasvanute tööalast koolitust. Täiskasvanute tööalase koolituse kursused on tasulised. [RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003] 5. peatükk KOOLI LIIKMESKOND §13. Kooli liikmeskond (1) Kooli liikmeskonna moodustavad kooli pedagoogid ja teised töötajad (edaspidi personal) ning õpilased. §14. Kooli pedagoogid (1) Kooli pedagoogid on õppealal töötavad isikud ning kooli direktor. (2) Kooli pedagoogi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. (3) Pedagoogi ametikohale vastavuse määramiseks korraldatakse nende atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. (4) Pedagoogide ülesanne on õppetöö korraldamine ja läbiviimine. (5) Pedagoogide ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus ja ametijuhendis. [RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003] §15. Mittepedagoogiline personal (1) Mittepedagoogilise personali ülesanne on kooli häireteta töö tagamine, vara korrashoid ja majanduslik teenindamine. (2) Mittepedagoogilise personali ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus ja ametijuhendis. 6. peatükk ÕPILASED §16. Õpilaskond (1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna. (2) Täiskasvanute tööalase koolituse kursuste kuulajad õpilaskonda ei kuulu ja neile ei laiene õpilaste õigused ja kohustused. Nende õigusliku seisundi määrab «Täiskasvanute koolituse seadus» (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617). (3) Õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest ja kohustustest. §17. Õpilaskonna õigused (1) Kooli õpilaskonnal on õigus: 1) moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alusel ja korras; 2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd; 3) valida oma esindajaid kooli nõukogusse; 4) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada; 5) õpilaskonnal on oma põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord; 6) õpilaskonna põhikirja võtab vastu õpilaskond õppegruppide üldkoosolekul. Õpilasesindus esitab õpilaskonna põhikirja kooli nõukogule kinnitamiseks. Kooli nõukogu kinnitab õpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadusele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele. §18. Õpilaste õigused ja kohustused (1) Õpilaste õigused: 1) tutvuda enne kooli õppima asumist kooli õppekava, põhimääruse ning sisekorra- ja õppekorralduse eeskirjadega; 2) nõuda õppekavajärgset õpetust; 3) valida õppeaineid valik- ja vabaainete piires; 4) osaleda õpilasesinduse moodustamises ning selle tegevuses; 5) osaleda õpilasesinduse esindajate kaudu kooli nõukogu tegevuses; 6) kasutada õppevälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli poolt kehtestatud korras; 7) saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi; 8) saada konsultatsioone; 9) saada õppelaenu seadusega kehtestatud tingimustel ja korras; 10) kasutada muid seadusega kehtestatud õigusi. (2) Õpilaste kohustused: 1) järgida seaduse, kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi; 2) hoida kooli kasutuses olevat vara; 3) hoida kooli head mainet; 4) osaleda õppetöös ja sooritada õigeaegselt ettenähtud eksamid, arvestused ja praktikad; 5) täita kooli õpilaskodu- ja sisekorraeeskirja. 7. peatükk KOOLI FINANTSEERIMINE JA VARA §19. Finantseerimine (1) Kooli finantseeritakse riigieelarvest, laekumistest sihtasutustelt, kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest, sh täiskasvanute koolitusega saadud vahenditest ja muudest vahenditest. (2) Kool kasutab ja käsutab rahalisi vahendeid õigusaktidega kehtestatud korras. §20. Vara Koolil on õppe- ja kasvatustöö korraldamiseks vara, mille moodustavad talle riigivara valitseja poolt sihtotstarbelisse kasutusse antud maa, hooned ja rajatised, seadmed, inventar ning muud õppeks vajalikud materiaalsed väärtused. §21. Aruandlus Kool esitab oma tegevuse kohta aruandlust õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel. 8. peatükk KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE §22. Kooli ümberkorraldamine (1) Kooli korraldab ümber Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul. (2) Kooli ümberkorraldamine võib toimuda pärast õppeaasta lõppu. (3) Kooli ümberkorraldamine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alustel ja korras. (4) Kooli ümberkorraldamise otsusest teatatakse õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. [RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003] §23. Kooli tegevuse lõpetamine (1) Kooli tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul. (2) Kooli tegevuse lõpetamine võib toimuda pärast õppeaasta lõppu. (3) Kooli tegevuse lõpetamine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alustel ja korras. (4) Kooli tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. [RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003] Õiend Metaandmetes akti andja haridus- ja teadusminister asendatud haridusministriga.