Haridus- ja teadusminister — Lääne-Virumaa Kutsekõrgkooli põhimäärus

NB! Kehtetu - RTL 2004, 38, 620 - jõust. 17.04.2004 Lääne-Virumaa Kutsekõrgkooli põhimäärus Välja antud haridusministri 13. septembri 2001. a määrusega nr 50 (RTL 2001, 110, 1537) jõustunud 27.09.2001. Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 27. 12. 2002/88 ( RTL 2003, 4, 39) 09.01.2003. Määrus kehtestatakse «Kutseõppeasutuse seaduse» (RT I 1998, 64/65, 1007; 2001, 68, 406) paragrahvi 6 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Lääne-Virumaa Kutsekõrgkool Lääne-Virumaa Kutsekõrgkool (edaspidi kool ) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi kutseõppeasutus. [RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003] §2. Kooli asukoht Kooli aadress on Mõdriku, Vinni vald, 44305 Lääne-Virumaa. §3. Õppe- ja asjaajamise keel (1) Kooli asjaajamise keeleks on eesti keel. (2) Kooli õppekeeleks on eesti keel. §4. Pitsat, eelarve, pangaarve ja sümboolika Koolil on väikese riigivapi kujutisega pitsat, oma nimega pitsat, arveldusarved pankades, iseseisev eelarve ja sümboolika. 2. peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED §5. Eesmärgid Kooli tegevuse eesmärgid on: 1) kutsekesk- ja kutsekõrghariduse omandamise võimaldamine majanduse, ärinduse infotöötlemise ja sotsiaaltöö valdkonnas; 2) täiskasvanute tööalase koolituse läbiviimine kooli juures; 3) kutsealase eelkoolituse läbiviimine kooli juures. §6. Kooli ülesanded Kooli ülesanded on: 1) kutsealase koolituse paremustamiseks koostöö arendamine teiste õppeasutustega nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt; 2) ühise tegevuse arendamine tööandjate, töövõtjate ühendustega, kutseliitudega koolituse kvaliteedi ja mahu vastavusse viimiseks tööturu nõudlusega; 3) õppemetoodilise töö korraldamine, sh kooli õppekavade koostamine ja arendamine; 4) ainealaste metoodiliste juhendite, õppevahendite ja -materjalide koostamine, väljaandmine ning levitamine; 5) koolile eraldatud ressursside (rahalised vahendid, hooned, õppevahendid jne) sihipärane ja ratsionaalne kasutamine koolituse kvaliteedi kindlustamiseks; 6) tulenevalt õppekavade nõuetest pidevalt täiendada ja arendada vajalikku õppebaasi; 7) võimaldada töötajatel täiendada oma erialaseid ja pedagoogilisi teadmisi; 8) kaasata õpetajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid tööandjate juurest; 9) rajada töökollektiivile kaasaegsed töö- ja olmetingimused; 10) kujundada tingimused ja õhkkond loovaks tööks kooli õpilaste ja üliõpilaste (edaspidi õppur) isiksuse arengu kujunemisel ja oma kutseala asjatundjateks koolitamisel; 11) turustada õppurite poolt praktilise väljaõppe käigus valmistatud tooteid ja teenuseid; 12) toetada õppurite ja töötajate kultuuri- ja spordialast tegevust; 13) nõustada õppureid õpetatavate kutsealade õppimis- ja karjäärivõimalustest; 14) informeerida üldsust oma tegevusest. 3. peatükk KOOLI JUHTIMINE JA STRUKTUUR §7. Kooli nõukogu (1) Kooli nõukogu (edaspidi nõukogu) on kooli tegevust suunav, arengu, vara ja eelarvega seotud küsimuste otsustamiseks moodustatud kogu. (2) Nõukogu koosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister kolmeks aastaks. [RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003] §8. Nõukogu ülesanded Nõukogu: 1) kinnitab kooli arengukava; 2) esitab Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Büroole taotluse eelarveliseks finantseerimiseks; 3) kinnitab eelarve täitmise aruande; 4) kuulab ära kooli direktori ja tema asetäitjate aruanded ning võtab vastu sellest tulenevaid otsuseid; 5) kinnitab praktikaettevõtted. [RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003] §9. Kooli direktor (1) Kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö. (2) Kooli direktor: 1) esindab kooli ja teostab tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele; 2) juhatab kooli õppenõukogu; 3) kinnitab kooli koosseisunimestiku ja otsustab personali vajaduse; 4) on tööandjaks personalile ja kinnitab käskkirjaga nende ametijuhendid; 5) tagab kooli nõukogu ja õppenõukogu seaduslike otsuste täitmise; 6) määrab kindlaks direktori asendamise korra; 7) kinnitab käskkirjaga kooli sisekorra- ja asjaajamise eeskirjad ning muud töökorralduslikud dokumendid; 8) tagab kooli eelarveprojektide koostamise ja eelarve täitmise; 9) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 10) lahendab teisi talle pandud küsimusi. (3) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille viib läbi kooli nõukogu haridus- ja teadusministri kehtestatud korras. (4) Direktori kinnitab konkursi tulemuste alusel kuni viieks aastaks ametisse haridus- ja teadusminister, kes ka sõlmib, muudab ning lõpetab temaga töölepingu. [RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003] §10. Õppenõukogu (1) Koolil on õppenõukogu, kelle ülesanne on kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamine. Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. (2) Kooli direktor kinnitab nimeliselt õppenõukogu koosseisu iga uue õppeaasta alguses. §11. Õppenõukogu töökord ja ülesanded (1) Õppenõukogu töövorm on koosolek, mille kutsub kokku kooli direktor või tema äraolekul teda asendav isik mitte harvemini kui neli korda õppeaastas. (2) Erakorraline õppenõukogu kutsutakse kokku, kui seda nõuab vähemalt 1/3 õppenõukogu liikmetest. (3) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 õppenõukogu liikmetest. (4) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse. (5) Õppenõukogu: 1) arutab kooli õppe- ja kasvatustöö arendamisega seotud küsimusi, õppe- ja kasvatustöö eesmärke ning nendest tulenevaid ülesandeid; 2) analüüsib õppe- ja kasvatustööd, pedagoogide enesetäiendamist, andes hinnangu selle tulemustele ja kavandades meetmeid kooli töö parendamiseks ja täiustamiseks; 3) arutab õppekavade rakendamisega ja õppepraktika korraldamisega seonduvaid küsimusi; 4) arutab ja teeb ettepanekuid koolikorralduse ja sisekorra küsimustes; 5) otsustab õppijate ühelt kursuselt järgmisele üleviimise, lõpu- ja riiklike eksamite ning lõpu- ja diplomitööde kaitsmise korraldamise, nendele lubamise ning teisi sellega seonduvaid küsimusi. §12. Kooli struktuuriüksused (1) Koolile püstitatud eesmärkide täitmiseks on koolil järgmised struktuuriüksused: 1) õppe- ja arendusosakond; 2) majandusosakond; 3) finantsosakond; 4) personaliosakond. (2) Õppe- ja arendusosakonna ülesanne on: 1) kooli õppe- ja kasvatustöö korraldamine; 2) õppekavade arendustöö korraldamine; 3) õpilaste vabaaja veetmise organiseerimine. (3) Majandusosakonna ülesanne on kooli igapäevase töö tagamine ning majanduslik teenindamine. (4) Finantsosakonna ülesanne on eelarve täitmise üle arvestuse pidamine, kontrolli teostamine eelarve vahendite kasutamise üle ja omavahendite arvestuse korraldamine. (5) Personaliosakonna ülesanne on personaliarenduse ja kantselei töö korraldamine ning töötajate ja õppurite arvestuse pidamine. 4. peatükk ÕPPEKORRALDUS §13. Õppekorraldus (1) Õpe koolis toimub riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava järgi. (2) Koolis rakendatav õppekava on vastava kutse-, eri- ja ametialaga seotud õpingute alusdokument, mis määrab õppeainete loetelu koos mahu ja sisu üldiseloomustusega, õppeainete valiku võimalused ja tingimused ning nõuded õpingute alustamiseks ja kooli lõpetamiseks. Kutsekõrghariduse õppekava rakendamisele koolis laienevad rakenduskõrgkooli seaduses ja kõrgharidusstandardis kehtestatud nõuded. (3) Kool koostab õppekava iga kutse-, eri- ja ametiala jaoks, mida koolis on võimalik omandada. (4) Kooli õppekava ning selles tehtavad muudatused ja täiendused kinnitab kooli direktor. (5) Kooli õppekava ning selles tehtavad muudatused ja täiendused registreeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumis. (6) Kooli võivad õppima asuda isikud, kellel on keskharidus. (7) Koolis omandatakse kutsekeskharidus kutse-, eri-, ja ametiala riiklikule õppekavale vastava kutsekeskhariduse õppekava alusel ning kõrgharidus kutsekõrghariduse õppekava alusel. (8) Koolis võib õpe toimuda päeva-, õhtu- ja kaugõppe vormis. (9) Õppeaasta koosneb õppeajast, praktikast, eksamiperioodist ja õppevaheajast. (10) Kool loetakse lõpetatuks pärast vastava õppekava täitmist. (11) Kui kutsekõrghariduse õppekava alusel õppiv üliõpilane katkestab õppetöö pärast teise kursuse lõpetamist, kutsutakse kokku riigieksamikomisjon, kus lõputöö kaitsmise korral saab kutsekeskhariduse lõputunnistuse. (12) Kutsekõrghariduse õppekava täies mahus läbinu saab diplomi või diplomi kiitusega (cum laude) kutsekõrghariduse omandamise kohta. (13) Koolis korraldatakse täiskasvanute tööalast koolitust. Täiskasvanute tööalase koolituse kursused on tasulised. [RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003] 5. peatükk KOOLI LIIKMESKOND §14. Kooli liikmeskond Kooli liikmeskonna moodustavad kooli pedagoogid ja teised töötajad (edaspidi personal) ning õppurid. §15. Kooli pedagoogid (1) Kooli pedagoogid on õppealal töötavad isikud ning kooli direktor. (2) Kooli pedagoogi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. (3) Pedagoogi ametikohale vastavuse määramiseks korraldatakse nende atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridus- ja teadusminister. (4) Pedagoogide ülesandeks on õppe- ja kasvatustöö korraldamine ja läbiviimine, tagamaks kooli püstitatud eesmärkide täitmise. (5) Pedagoogide konkreetsed ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus, ametijuhendis ja töösuhteid reguleerivates õigusaktides. [RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003] §16. Mittepedagoogiline personal (1) Mittepedagoogilise personali ülesanne on kooli häireteta töö tagamine, vara korrashoid ja majanduslik teenindamine. (2) Mittepedagoogilise personali ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus, ametijuhendis ja töösuhteid reguleerivates õigusaktides. 6. peatükk ÕPPURID §17. Õpilaskond (1) Kooli õppurid, kes õpivad kutsekeskhariduse õppekava alusel ning kutsekõrghariduse õppekava alusel, moodustavad ühise õpilaskonna. (2) Täiskasvanute tööalase koolituse kursuste kuulajad õpilaskonda ei kuulu ning neile ei laiene õppijate õigused ja kohustused. Nende õigusliku seisundi määrab «Täiskasvanute koolituse seadus» (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617). (3) Õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ning nende alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi, lähtudes õppurite huvidest, vajadustest ja kohustustest. §18. Õpilaskonna õigused Kooli õpilaskonnal on õigus: 1) moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alusel ja korras; 2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd; 3) valida oma esindaja kooli nõukogusse; 4) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduste ja nende alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada; 5) õpilaskonnal on oma põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord; 6) õpilaskonna põhikirja võtab vastu õpilaskond õppegruppide üldkoosolekul. Õpilasesindus esitab õpilaskonna põhikirja kooli nõukogule kinnitamiseks. Kooli nõukogu kinnitab õpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadusele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele. §19. Õppuri õigused ja kohustused (1) Õppuril on õigus: 1) tutvuda enne kooli õppima asumist ja koolis õppides kooli õppekava, põhimääruse ning sisekorra- ja õppekorralduse eeskirjadega; 2) nõuda õppekavajärgset õpetust; 3) valida õppeaineid valik- ja vabaainete piires; 4) osaleda õpilasesinduse moodustamises ning selle tegevuses; 5) osaleda õpilasesinduse esindaja kaudu kooli nõukogu tegevuses; 6) kasutada õppevälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli poolt kehtestatud korras; 7) saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi; 8) saada konsultatsioone õppetööd puudutavates küsimustes; 9) saada õppelaenu seadusega kehtestatud tingimustel ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras; 10) kasutada muid seadusega kehtestatud õigusi. (2) Õppur on kohustatud: 1) järgima seaduse, kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi; 2) hoidma kooli kasutuses olevat vara ning hüvitama tema poolt nimetatud varale tekitatud kahju; 3) hoidma kooli head mainet; 4) osalema õppetöös ja sooritama õigeaegselt ettenähtud eksamid, arvestused ja praktikad; 5) täitma kooli õpilaskodu- ja sisekorraeeskirja. 7. peatükk KOOLI FINANTSEERIMINE, VARA JA ARUANDLUS §20. Finantseerimine Kooli finantseeritakse riigieelarvest, laekumistest sihtasutustelt, kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest ja muudest vahenditest. §21. Vara (1) Koolil on õppe- ja kasvatustöö korraldamiseks vara, mille moodustavad talle riigivara valitseja poolt sihtotstarbelisse kasutusse antud maa, hooned ja rajatised, seadmed, inventar ja muud õppetööks vajalikud materiaalsed väärtused. (2) Kool kasutab ja käsutab rahalisi vahendeid ning vara õigusaktidega kehtestatud korras. §22. Aruandlus Kool esitab oma tegevuse kohta aruandlust õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel. 8. peatükk KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE §23. Kooli ümberkorraldamine (1) Kooli korraldab ümber Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul. (2) Kooli ümberkorraldamine toimub pärast õppeaasta lõppu Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alustel ja korras. (3) Kooli ümberkorraldamise otsusest teatatakse õppuritele ja personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. [RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003] §24. Kooli tegevuse lõpetamine (1) Kooli tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul. (2) Kooli tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeaasta lõppu Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alustel ja korras. (3) Kooli tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse õppuritele ja personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. [RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003]