Haridus- ja teadusminister — Poliitikaosakonna põhimäärus

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 27. 12. 2002/88 (RTL 2003, 4, 39) 09.01.2003. Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677) § 47 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTE §1. Poliitikaosakond Poliitikaosakond (edaspidi osakond) on Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi ministeerium) struktuuriüksus. [RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003] 2. peatükk OSAKONNA EESMÄRK JA ÜLESANDED §2. Osakonna eesmärgid Osakonna eesmärk on kindlustada riikliku haridus-, teadus-, noorte- ning keelepoliitika põhimõtete ja eesmärkide kavandamine ja rakendamine, sealhulgas: 1) haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika teostamiseks vajaliku õigusruumi arendamine; 2) haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika rakendamise eesmärgipärasuse ja järjepidevuse tagamine; 3) haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika efektiivseks rakendamiseks vajalike ressursside kavandamine; 4) haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika sidususe tagamine; 5) eelduste loomine ühiskonna ja kõigi Eesti elanike haridusnõudluse täitmiseks kõikidel haridustasemetel; 6) eesti keele arengut ja staatuse kindlustamist soodustavate tingimuste loomine; 7) haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika-alase avaliku dialoogi arendamine ühiskondlike kokkulepete saavutamiseks. §3. Osakonna ülesanded (1) Osakonna põhiülesanne on juhtida ministeeriumi haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika-alast tegevust ning nõustada ministrit, kantslerit, asekantslereid ja osakondi haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika küsimustes. (2) Haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika teostamiseks vajaliku õigusruumi arendamiseks osakond: 1) hindab ministeeriumi valitsemisala puudutavat regulatsiooni ja kavandab selle arendamist; 2) hindab ministeeriumi valitsemisala strateegiate ja arengukavade kooskõla teiste riiklike strateegiatega ja Euroopa Liidu jt rahvusvaheliste normidega; 3) arendab õigusaktide süsteemi, planeerides ja töötades välja ministeeriumi valitsemisala valdkondade õigusaktide eelnõude kontseptsioone. (3) Haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika rakendamise eesmärgipärasuse ja järjepidevuse tagamiseks osakond: 1) hindab ministeeriumi valitsemisala valdkondade seisundit ja arengut; 2) seob ministeeriumi valitsemisala valdkondade strateegiad ja arengukavad omavahel ning teiste riiklike strateegiatega ning jälgib nende kooskõla Euroopa Liidu poliitikatega; 3) planeerib ja tellib osakonna eesmärkide täitmiseks vajalikud uuringud ja analüüsid; 4) hindab õppekavade süsteemi ajakohasust; 5) analüüsib ja arendab pedagoogide, teadus- ning noorsootöötajate kvalifikatsioonisüsteemi, arendab pedagoogide ja noorsootöötajate koolitust ning täiendus- ja ümberõpet. (4) Haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika efektiivseks rakendamiseks vajalike ressursside kavandamisel osakond: 1) määratleb koos avaliku, era- ja kolmanda sektori koostööpartneritega ministeeriumi valitsemisala valdkondade arengusuunad ja töötab välja vastavad üleriigilised tegevuskavad; 2) planeerib ja tellib osakonna ülesannete täitmiseks vajalikud uuringud ja analüüsid; 3) suunab pedagoogide ja noorsootöötajate koolitust ning täiendus- ja ümberõpet; 4) kujundab koostöös planeerimisosakonna ning Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Bürooga kõrg- ja kutsehariduse riikliku koolitustellimuse; 5) osaleb koostöös planeerimisosakonnaga ministeeriumi valitsemisala rahastamispõhimõtete väljatöötamises, lähtudes riiklikest strateegiatest ja prioriteetidest. (5) Haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika sidususe tagamiseks osakond: 1) kavandab ministeeriumi valitsemisala valdkondade seisundi hindamise põhimõtted, lähtudes riiklikest strateegiatest; 2) tagab ministeeriumi valitsemisala valdkondade strateegiate ja arengukavade omavahelise kooskõla ning kooskõla teiste riiklike strateegiatega; 3) koordineerib ministeeriumi valitsemisala valdkondade strateegiate ja arengukavade arendamist ja elluviimist; 4) tagab Euroopa Liidu jt rahvusvaheliste haridus-, teadus- ja noorteprogrammide tegevuse ja riiklike poliitikate kooskõla. (6) Eelduste loomisel ühiskonna ja kõigi Eesti elanike haridusnõudluse täitmiseks kõikidel haridustasemetel osakond: 1) planeerib ja suunab riiklike õppekavade, raamõppekavade ja teiste haridusstandardite koostamist ja arendamist, arvestades ühiskonna ja õppurite individuaalseid arenguvajadusi; 2) koordineerib riikliku integratsiooniprogrammi arendamist ja rakendamist ministeeriumi valitsemisala tegevustes; 3) arendab pedagoogide kvalifikatsioonisüsteemi ning pedagoogide ja noorsootöötajate koolitust, täiendus- ja ümberõpet; 4) kavandab ja arendab täiskasvanuhariduse süsteemi. (7) Eesti keele arengut ja staatuse kindlustamist soodustavate tingimuste loomiseks osakond: 1) suunab eesti keele ja teiste keelte ning eesti keeles õpetamist Eesti haridussüsteemis; 2) koordineerib eesti keele välisõpet; 3) kavandab ja suunab eesti keelepoliitikat. (8) Haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika-alase avaliku dialoogi arendamisel ühiskondlike kokkulepete saavutamiseks osakond: 1) kaasab avalikkust haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika põhimõtete kujundamisse; 2) selgitab ministeeriumi valitsemisala valdkondade õigusakte; 3) teavitab avalikkust ministeeriumi valitsemisala valdkondade seisundist ja haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika rakendamise tulemuslikkusest. [RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003] 3. peatükk OSAKONNA JUHTIMINE JA STRUKTUUR §4. Osakonnajuhataja (1) Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes koordineerib ja korraldab osakonna eesmärkide ja ülesannete täitmist vastavalt ministeeriumi põhimäärusele, käesolevale põhimäärusele ja oma ametijuhendile. (2) Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. (3) Osakonnajuhataja allub vahetult poliitika- ja eurointegratsiooni asekantslerile. (4) Osakonnajuhatajale alluvad vahetult osakonna talituste juhatajad ja osakonna nõunikud. (5) Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda osakonnajuhataja poolt määratud teenistuja. §5. Osakonna nõunikud (1) Osakonna koosseisus on viis nõunikku – elukestva õppe nõunik, erivajadustega õpilaste õppe nõunik, kutsehariduse nõunik, siseintegratsiooni nõunik ning välisintegratsiooni nõunik. (2) Osakonna nõunikud kavandavad nende pädevusse kuuluvate valdkondade arendamist ning koordineerivad nimetatud valdkondades osakonna talituste tegevust. §6. Osakonna struktuuriüksused (1) Osakonna struktuuris on kuus talitust – alus- ja põhihariduse talitus, keeletalitus, keskhariduse talitus, kõrghariduse talitus, noortetalitus ning teadustalitus. (2) Talituse tööd juhib talituse juhataja, kes oma tegevuses lähtub ministeeriumi põhimäärusest, käesolevast määrusest ja oma ametijuhendist. (3) Talitused täidavad osakonna ülesandeid oma tegevusvaldkonnas. §7. Talituse juhataja (1) Talituse juhataja: 1) planeerib talituse tegevust; 2) annab talituse teenistujatele ülesandeid ning vastutab talituse ülesannete täitmise eest; 3) teeb osakonnajuhatajale ettepanekuid talituse teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, töötasustamiseks, ümberpaigutamiseks ning ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 4) täidab temale antud osakonnajuhataja juhiseid ja korraldusi või teatab nende täitmise takistustest. (2) Talituse juhataja allub vahetult osakonnajuhatajale. (3) Talituse juhataja äraolekul asendab teda talituse juhataja poolt määratud teenistuja. §8. Osakonna teenistuja Osakonna teenistujate teenistuskohustused määratakse nende ametijuhendites.