Vabariigi Valitsus — Eesti Spordi Nõukogu põhimääruse kinnitamine

Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, kuupäev, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 23. 01. 2002 nr 42 ( RT I 2002, 10, 56) 3. 02. 2002 Spordiseaduse (RT I 1998, 61, 982) paragrahvi 8 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada "Eesti Spordi Nõukogu põhimäärus" (juurde lisatud). Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 1998. a määrusega nr 285 Eesti Spordi Nõukogu põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Eesti Spordi Nõukogu (edaspidi nõukogu) on Vabariigi Valitsuse nõuandev kogu valitsuskomisjoni staatuses. 2. Nõukogu põhiülesandeks on riigi kehakultuuri- ja sporditöö korraldamise ja spordi edendamisega seotud ülesannete koordineerimine ja nõustamine. 3. Nõukogu pädevuses on ettepanekute tegemine: 1) kehakultuuri- ja sporditöö korraldamise üldküsimustes; 2) laste ja noorte vaba aja sportliku veetmise korraldamiseks ning vastavate tingimuste loomiseks; 3) kooli kehalise kasvatuse, klassi- ja koolivälise sporditegevuse korraldamiseks; 4) sportliku tegevuse korraldamiseks, mis on suunatud elanikkonna tervise tugevdamiseks, haiguste ennetamiseks ja töövõime tõstmiseks; 5) riiklike spordipreemiate määramiseks; 6) muudes spordiga seotud küsimustes. 4. Nõukogu volituste tähtaeg on kolm aastat. [RT I 2002, 10, 56 - jõust. 3. 02. 2002] 5 . Nõukogu on 9-liikmeline. Nõukogu esimees on kultuuriminister ja nõukogusse kuuluvad: kultuuriminister haridusminister sotsiaalminister kaitseminister maavanemate esindaja Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse esimees Eesti Olümpiakomitee president Eesti Sportlaste Ühenduse esimees Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni juhatuse esimees. [RT I 2002, 10, 56 - jõust. 3. 02. 2002] 6. [Kehtetu - RT I 2002, 10, 56 - jõust. 3. 02. 2002] 7. Nõukogu töövormiks on istung. 8. Nõukogu kinnitab tööplaani üheks aastaks. 9. Nõukogu tegevuse finantseerimise ja tehnilise teenindamise tagab Kultuuriministeerium. 10. Nõukogu juhindub oma tegevuses spordiseadusest ja teistest seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest. II. TÖÖKORD 11. Nõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord poole aasta jooksul. Istungit protokollib nõukogu sekretär, kelle määrab kultuuriminister. 12. Istungi kutsub kokku ja viib läbi nõukogu esimees. Istung kutsutakse kokku ka vähemalt viie nõukogu liikme kirjalikul nõudmisel. [RT I 2002, 10, 56 - jõust. 3. 02. 2002] 13. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on viis liiget ja esimees. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub nõukogu esimees uue istungi kokku kahe nädala jooksul. [RT I 2002, 10, 56 - jõust. 3. 02. 2002] 14. Nõukogu sekretär saadab teate nõukogu liikmetele istungi toimumise aja, koha ja päevakorra kohta vähemalt seitse päeva ja materjalid tutvumiseks vähemalt kolm päeva enne istungit. 15. Üldjuhul võtab nõukogu oma otsused vastu konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, siis on otsuse vastuvõtmiseks vajalik, et vähemalt pooled kohalolevad nõukogu liikmed hääletavad otsuse poolt. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab nõukogu esimehe hääl. 16. Hääletamine on avalik ning nõukogu liige ei või jääda erapooletuks. 17. Nõukogu võib moodustada ekspertkomisjone ja töörühmi tööplaanis ettenähtud küsimuste ettevalmistamiseks. 18. Nõukogu otsused, millele kirjutavad alla nõukogu esimees ja sekretär, vormistatakse ühe nädala jooksul ning saadetakse nõukogu liikmetele.