Rahandusminister — Riigivara registrisse andmete esitamise vormi kinnitamine ning rahandusministri 11. septembri 1995. a määruse nr 118 ja 15. jaanuari 1996. a määruse nr 5 muutmine — RTL, 12, 145

Määrus kehtestatakse «Riigivaraseaduse» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565; 2002, 53, 336; 64, 393) § 9 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a määrusega nr 284 (RT I 1995, 65, 1090; 2002, 28, 171) kinnitatud «Riigivara registrisse andmete esitamise, kannete muutmise või kustutamise, andmete väljastamise ja riigivara registrist väljaarvamise ajutise korra» punktiga 4. § 1. Kinnitada riigivara registrisse andmete esitamise vorm «Piiratud asjaõigusega registreerimiskaart» (lisatud). § 2. Rahandusministri 11. septembri 1995. a määrusega nr 118 «Riigivara registrisse andmete esitamise vormide kinnitamine» (RTL 1995, 61, lk 2100; 1997, 35, 194) kinnitatud «Ehitise-hoone ja ehitise-rajatise registreerimiskaardi täitmise ja kodeerimise juhend» kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 3. Alljärgnevad rahandusministri 15. jaanuari 1996. a määrusega nr 5 «Riigivara registrisse andmete esitamise vormide kinnitamine» (RTL 1996, 19, 138; 1997, 35, 194) kinnitatud juhendid kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud): 1) «Maa registreerimiskaardi täitmise juhend»; 2) «Masinate ja seadmete registreerimiskaardi täitmise juhend»; 3) «Bürootehnika, mööbli ja muu majandusinventari ning bürooseadmete registreerimiskaardi täitmise juhend»; 4) «Pehme inventari registreerimiskaardi täitmise juhend»; 5) «Kunsti- ja antiikväärtusega eseme registreerimiskaardi täitmise juhend»; 6) «Ujuvvahendi registreerimiskaardi täitmise juhend»; 7) «Õhusõidukite registreerimiskaardi täitmise juhend»; 8) «Mootorsõidukite ja muude sõidukite registreerimiskaardi täitmise juhend»; 9) «Muu vara registreerimiskaardi täitmise juhend»; 10) «Kergerelvastuse registreerimiskaardi täitmise juhend». Minister Harri ÕUNAPUU Kantsler Aare JÄRVAN Rahandusministri 9. jaanuari 2003. a määruse nr 8 «Riigivara registrisse andmete esitamise vormi kinnitamine ning rahandusministri 11. septembri 1995. a määruse nr 118 ja 15. jaanuari 1996. a määruse nr 5 muutmine» lisa

Rahandusministri 11. septembri 1995. a määruse nr 118 «Riigivara registrisse andmete esitamise vormide kinnitamine» lisa (Rahandusministri 9 jaanuari 2003. a määruse nr 8 sõnastuses) EHITISE-HOONE JA EHITISE-RAJATISE REGISTREERIMISKAARDI TÄITMISE JA KODEERIMISE JUHEND I. Üldsätted 1. Registreerimiskaardil kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) ehitus – ehitiste (hoonete ja rajatiste) püstitamine (rajamine), laiendamine, rekonstrueerimine, renoveerimine, restaureerimine, lammutus; 2) ehitis – ehitusmaterjalidest ja detailidest valmistatud ja aluspinnaga kindlalt seotud hoone või rajatis; 3) hoone – maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumidega ehitis; 4) rajatis – maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone (koosneb võrkudest ja iseseisvatest insener-tehnilistest ehitistest); 5) ajutine ehitis – piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis, mis likvideeritakse kohaliku omavalitsuse määratud ja ehitusloas näidatud tähtajaks; 6) elamu – hoone, milles kogu pind või vähemalt pool sellest on ette nähtud alaliseks elamiseks; 7) korter – ruumide kogum, mis võimaldab korraldada majapidamist, vastab sanitaarhügieenilistele nõuetele ja on ehituslikult teistest korteritest eraldatud. Korteriks loetakse ka koridortüüpi majade toad, mida kasutatakse eluruumidena; 8) tuba – toaks loetakse elutuba, magamistuba, söögituba, lastetuba, kabinetti jne. 2. Registreerimiskaardi täitmisel lähtutakse alljärgnevatest põhimõtetest: 1) iga hoone ja rajatise kohta täidetakse registreerimiskaart sõltumata sellest, kas nad kujutavad endast sõltumatut ehitust või neid ehitatakse üheaegselt ehitatava kompleksi, grupi, järjekorra või rakenduskompleksi koosseisus; 2) ehitised kuuluvad registreerimisele riigivara registris sõltumata ehitusajast, töömahust ning ka sellest, kas on tegemist uusehituse, olemasoleva rekonstrueerimise, renoveerimise, laiendamise, restaureerimise või lammutusega; 3) hoone remont kuulub registreerimisele, kui muutuvad hoone või rajatise põhinäitajad või kasutusalad; 4) ehitise ekspluatatsiooniks vajalikud välisvõrgud ning muud rajatised, mis paiknevad ehitise territooriumil (juurdesõiduteed, hoonevälised kütte-, kanalisatsiooni-, veevarustus- ja elektrivõrgud jm), loetakse registreerimisel üldjuhul ehitise koosseisu kuuluvateks; 5) kui rajatis kujutab endast iseseisvat ehitist, avatakse sellele eraldi ehitise-rajatise registreerimiskaart; 6) rajatise hulka kuuluvad: a) välisvõrgud – kõikvõimalikud hoonetevälised varustus- ja ärastustorustikud ning -liinid koos juurdekuuluvate ehitistega – puurkaevud, maa-alused pumbajaamad, puhastusseadmed (v.a kompleksi kuuluvad hooned) jm; 7) välisrajatised – mitmesuguste rajatiste ülddefinitsioonile vastavad ehitised (peale välisvõrkude) – sillad, viaduktid, piirded ja maastikukujundus, haljastus ja heakorrastus, väikevormid, transpordi-, puhke-, spordirajatised jne. II. Ehitise-hoone registreerimiskaardi täitmine ja kodeerimine 3. Registreerimiskaardi täidab hoone või rajatise valitseja käsitsi selgelt ja loetavalt. Kaardi täitmise aluseks on omaniku (hoonestaja) esitatud dokumentatsioon (ehitusloa taotlus, mis sisaldab registreerimiskaardile kantavaid andmeid, ehitusprojekt jm). 4. Riigivara registris kasutatakse andmete kodeerimiseks riigiasutuste ja kohalike omavalitsusasutuste riikliku registri koode või äriregistri koode, rahvastikuregistri koode, Eesti Vabariigi administratiiv-territoriaalset jaotust ja käesolevas juhendis toodud klassifikaatoreid hoonete ja rajatiste põhikonstruktsioonide ja materjalide kohta ning ehitiste liikide, otstarbe ja kasutamisalade kohta. 5. Registreerimiskaardi päise näitajad täidetakse alljärgnevalt: 1) ehitusregistri number – selle omistab kohaliku omavalitsuse ehitusregistri pidaja; 2) hoonete arv kinnistul – märgitakse kinnistul asuvate hoonete arv; 3) päise read «Hoone registreerimise nr» ja «Registreerimise kuupäev» täidab riigivara registri pidaja pärast registreerimiskaardi üleandmist riigivara registrile. 6. Teisi registreerimiskaardi näitajaid täidetakse alljärgnevalt: 1) hoone nimetus – nimetus olgu võimalikult lühike. Maksimaalselt võib nimetuses olla 70 sümbolit; 2) hoone asukoht – kirjutatakse maakonna/linna/valla nimetus. Linna ja valla jagunemisel territoriaalüksusteks märgitakse ära vastavalt linnaosa, aleviku või küla nimetus. Pannakse kirja ka tänava kood (kui kohalikus omavalitsuses on kasutusel vastav klassifikaator), nimetus ja hoone number; 3) lahter «koordinaadid» – jäetakse tühjaks; 4) kinnistu andmed – märgitakse kinnistu suurus (pindala ruutmeetrites), nimetus ning katastriüksuse tunnus; 5) maa omandiõigus või kasutamise alus: a) reale «väljaandjana» märgitakse hoonestusõiguse kinnitanud kinnistusameti nimetus või maakasutusloa välja andnud asutuse nimetus; b) kahele järgmisele reale märgitakse dokumendi number ja kuupäev; c) lahter «omanik» täidetakse, kui hoone kuulub omanikule ja asub temale kinnistatud maal ning selle kohta on tehtud vastav sissekanne kinnistusraamatusse; d) lahter «hoonestusõigus» täidetakse, kui hoone asub hoonestusõiguse lepingu alusel kinnistatud maal ja selle kohta on tehtud vastav sissekanne kinnistusraamatusse; e) lahter «muu» täidetakse, kui hoone juurde kuuluv maa on saadud õiguslikul alusel kasutamiseks ja ei ole kantud kinnistusraamatusse. 7. Andmed hoone valitseja ja volitatud asutuse kohta täidetakse alljärgnevalt: 1) valitseja (volitatud asutuse) täisnimetus – nimetuse pikkus võib maksimaalselt olla 70 sümbolit; 2) aadress: a) tänav, nr – märgitakse tänava nimetus, hoone number ja postiindeks; b) linn – linna nimetus; c) telefon – märgitakse kohalik kood + kaks telefoninumbrit; d) faks – kohalik kood + faksi number; e) RKOARR- või äriregistri nr – märgitakse sobiv variant vastavas ruudus ristiga ja kirjutatakse registrinumber; f) juht – juhi nimi ja telefoni nr; g) tegevjuht – tegevjuhi nimi ja telefoni nr; h) valitsusala – märgitakse riigivara valitseja nimetus, kelle valitsemisalasse volitatud asutus kuulub; 3) kasutuspiirang – kui olemasolev hoone on vabariigi või kohaliku tähtsusega arhitektuurimälestis, märgitakse üks sobiv variant vastavas ruudus ristiga; 4) näitaja «alaliseks ekspluatatsiooniks kõlbmatu» täidetakse riigivara registris; 5) RVS § 25 – mittevõõrandatav – täidetakse pärast Vabariigi Valitsuse poolt vastava nimekirja kinnitamist; 6) ehitustööde alustamise registreerimine – punkti täidab riigivara registri pidaja pärast vastavasisulise teatise saamist omanikult (hoonestajalt); 7) ehituse lõpetamine – fikseeritakse kavandatav ehituse lõpptähtaeg (aasta), mis tuleneb ehitusloa väljaandmisel etteantud tingimustest, ehituslepingus fikseeritud tähtajast või muudest kokkulepetest pärast vastavasisulise teatise saamist omanikult (hoonestajalt); 8) hoone maksumus – kaardile märgitakse hoone soetusmaksumus ning kuupäev. Kui riigivara registrile registreerimiskaardi esitamise ajaks on juba tehtud hoonele parendusi, mis muudavad hoone soetusmaksumust, siis tuleb kaardile kirjutada hoone esialgne soetusmaksumus ning märkuste lahtrisse soetusmaksumus(ed) parendustega ning parenduste tegemis(t)e kuupäevad; 9) monteeritavuse aste – tähistatakse ristiga valitud konstruktiivne lahendus, kusjuures täismonteeritavaks ehitiseks loetakse ehitist, mille puhul valdav enamus kande- ja piirdekonstruktsioone on täismonteeritavad ning kõrge tehaseliku valmidusastmega, ning mittemonteeritavaks loetakse tavalisi tellisseinte, puit- või monoliitsest raudbetoonist konstruktsiooniga hooneid. 8. Hoone põhinäitajte kohta kantakse andmed registreerimiskaardile alljärgnevalt: 1) korruste arv – näidatakse hoone kõigi maapealsete korruste arvu, kaasa arvatud soklikorrus, kui ta lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt 2 m kõrgusel. Korruste arvus arvestatakse ka mansard- ja katusekorruseid. Muutuva korruselisusega hoone puhul antakse korruselisus madalaima hooneosa (min) ja kõrgeima hooneosa (max) kohta; 2) hoonealune pind – hoone horisontaalprojektsiooni pind sokli kõrguselt hoone välimiste mõõtude järgi. Hoonealuse pinna hulka arvestatakse hoone kaetud väljaulatuvad osad ja hoone all olevad lahtised läbisõidud ja sammastel oleva hoone osa. Arvesse ei võeta hoone osi, mis ei ulatu maapinnast välja, katmata välistreppe, keldrite valgusšahte, maapinna kohal olevaid varikatuseid jms. Hoonealune pind antakse 1 m2 täpsusega; 3) kasulik pind – määratakse 0,1 m2 täpsusega hoone kasuliku pinna bilansi alusel (kaardil p 14), st kasulik pind peab olema võrdne kasuliku pinna bilansi üldsummaga; 4) hoone maht – kogu hoone füüsiline maht. Ruumala arvutuste aluseks on vastavad horisontaalpinnad ja põhipinnalt antud kõrgused. Maapealse osa maht arvestatakse hoone esimese korruse kõrguselt piirde väliskontuuri mööda tehtud horisontaallõikepinna korrutamisel hoone täiskõrgusega (I korruse puhtast põrandast pööningu vahelae soojusisolatsiooni peale) ning millele summeeritakse ka pööningu maht, kus on võimalik ruumide väljaehitus (mille kõrgus ületab 1,6 meetrit ning laius on üle 1,0 meetri). Maa-aluse osa kubatuur arvestatakse sokli kõrguselt tehtud horisontaallõike korrutamisel keldri (või soklikorruse) põrandast I korruse puhta põrandani arvestatud kõrgusega. Hoonealuseid läbisõite hoone ehituslikku kubatuuri ei arvestata. Hoone maht antakse 1 m3 täpsusega; 5) hoone kasuliku pinna bilanss iseloomustab hoone kui terviku pindade kasutamist. Kaardile kantakse pindade kasutamise alamliik klassifikaatorist «Ehitiste liigid, otstarve ja kasutamisala» (antud klassifikaatoris käsitletakse hoonet lähtudes ruumide kasutamisest, st üks hoone võib täita erinevate hoonete funktsioone) ning pinna liigi kood klassifikaatorist «Kasuliku pinna kooslus» ja vastavate pindade suurused 0,1 m2 täpsusega. Liigi kood pinna kood ... ... ... .... ... Hoone liik 01–18 ja 22, 23 sobiv alamliik 01–99, kui sobivat ei leia, siis 00 kasuliku pinna liik (2, 5, 6, 7, 8, 9) 9. Klassifikaator «Kasuliku pinna kooslus» on alljärgnev: Tootmishooned, üldkasutatavad hooned jne, v.a eluhooned Kood Pinna liik 2 Kasulik pind Eluhooned Kood Pinna liik 5 Elamispind 6 Abiruumide pind elamus 7 Lahuspinnad elamus 8 Üldkasutatav pind elamus 9 Mitteeluruumide pind eluhoones 10. Eluruumide andmed kantakse registreerimiskaardile alljärgnevalt: 1) korterite arv määratakse kindlaks hoone projektiga ning fikseeritakse pärast ehituse lõpetamist vastuvõtukomisjoni aktis; 2) eluruumide pind on elamiseks vajalike tubade ning abiruumide (köök, esik, tualett, pesemisruum, vannituba, panipaik, sisseehitatud seinakapid, veranda jt) pindade summa; 3) elamispind on elamiseks ettenähtud ja selleks otstarbeks kasutatavate tubade pindade summa. 11. Hoone põhikonstruktsioonid kodeeritakse juhendi punktis 23 toodud klassifikaatori «Hoonete ja rajatiste põhikonstruktsioonid ja materjalid» põhjal. Kui sobivat nimetust ei leita, märgitakse «muu» / «sega» ja vastava põhikonstruktsiooni/materjali nimetus. Registreerimiskaardile kantakse andmed hoone kuue põhikonstruktsiooni kohta, kusjuures igast ehituskonstruktsioonist võetakse see liik, mis moodustab põhilisema osa vaadeldavast ehituskonstruktsioonist. 12. Hoone varustatus kantakse registreerimiskaardile alljärgnevalt: 1) varustatus külma veega. Kui objekti varustamine on võimalik linnavõrgust (või sellega samastatavast toitesüsteemist), märgitakse kaardile eelnimetatu hoolimata sellest, et ehitist (hoonet) võib varustada ka nt reservsest kaevust; 2) varustatus sooja veega võib olla organiseeritud tsentraliseeritult (linnavõrgust või sellega samastatavast süsteemist, nt varustatuse kindlustamine lokaalsest katlamajast mingile hoonetekompleksile jne) või projektijärgselt väljaehitatud kohaliku süsteemi lokaalsest katlaseadmest (nt eramutel köögi, sauna, duši jne tarbeks); 3) varustatus kanalisatsiooniga võib olla heitvee kanaliseerimine linnavõrku või sellega samastatavasse kanalisatsioonisüsteemi (nt heitvee suunamine mitme maja puhastusseadmetesse). Lokaalseks heitvee kanaliseerimiseks loetakse fekaalide ja heitvee suunamist projektijärgselt väljaehitatud lokaalsetesse puhastusseadmetesse (või imbkaevudesse). Hooneid, mille puhul heitvesi eemaldatakse objektilt väljaviimisega, ei loeta kanaliseerituks; 4) gaasiga varustatus on linnavõrgust või sellega samastatavast süsteemist (nt registreeritud gaasihoidlast teatud hoonetegrupile). Teisaldatavate gaasiballoonide puhul tuleb varustatus gaasiga lugeda lokaalseks; 5) pesemisvõimaluse olemasolu eeldab projektijärgselt väljaehitatud hoones vanni, duši või sauna kasutamisvõimalust; 6) küttesüsteemi puhul märgitakse põhiline küttesüsteem, kuigi projektijärgselt võib olla ette nähtud ka hoone kütte kindlustamine mingi reservvariandiga (nt kaugküte + ahju- või elekterküte jne); 7) kütuseliigi puhul näidatakse ära põhiline kütuseliik, kuigi lokaalselt kasutatava keskküttekatla kõrval on kavandatud ka reservkütte kasutamise võimalus. Märkus «kütuse liik» täidetakse vaid lokaalse katlamaja olemasolul; 8) varustatus elektriga – märgitakse üks sobiv variant vastavas ruudus ristiga. 13. Lahtri «Hoone» täitmisel märgitakse tunnus lähtuvalt alljärgnevast: a) kui ehitisele on antud kasutusluba, siis tunnus 1; b) kui ehitis on konserveeritud – tunnus 2; c) kui ehitisele on antud osaline kasutusluba – tunnus 3; d) kui ehitis on lammutatud – tunnus 4. 14. Kui ridaelamu või mitmepereelamu puhul nähakse ette üksikute sektsioonide eraldi rakendused, koostatakse registreerimiskaardid iga sektsiooni kohta eraldi. 15. Lahtrisse «Kaardi täitja» kantakse registreerimiskaardi täitja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning töötelefon. 16. Kui kaardile on vaja lisada täiendavaid/täpsustavaid andmeid, mida ei ole võimalik ruumipuudusel kanda kaardile, kantakse need registreerimiskaardi tagaküljele koos nende tegemise kuupäeva, tegija nime ja ametikoha märkimisega. 17. Lahtrisse «Märkused» kantakse muud olulised andmed, mida kaardi täitja peab vajalikuks kindlasti ära tuua, samuti andmed, mis ruumipuudusel ei mahtunud täielikult kaardil toodud lahtritesse ära. Lisaks tuuakse ära hoonega püsivalt seatud, kuid raamatupidamises eraldi arvel olevate vallasvarade (arvutivõrgud, tulekustutussüsteemid, liftid jne) riigivara registri registreerimisnumbrid koos vara nimetusega. Kui nimetatud vara ei ole veel jõutud registreerida riigivara registris ning talle ei ole omistatud riigivara registri registreerimisnumbrit, tuleb nimetatud andmed esitada hiljem kirja teel täiendavalt. III. Ehitise-rajatise registreerimiskaardi täitmine ja kodeerimine 18. Ehitise-rajatise registreerimiskaart täidetakse analoogselt ehitise-hoone registreerimiskaardiga juhendi käesolevast osast tulenevate erisustega. 19. Punkt «Rajatise asukoht» – juhul, kui rajatis kujutab endast piiratud territooriumile püstitatavat või seal asuvat ehitist (puhastusseade, viadukt jm), määratakse asukoht analoogselt hoone asukohaga. Kui aga tegemist on teede, elektriliinide, torujuhtmetega jm, määratakse asula, valla nimetus ja kood. Koordinaatsüsteemi hilisemal juurutamisel kantakse kaardile rajatise alg- ja lõpp-punkti koordinaadid. 20. Punkt «Rajatise kasutusala» – märgitakse kood juhendi punktis 24 esitatud klassifikaatorist «Ehitiste liigid, otstarve ja kasutamisala», samuti kirjutatakse nimetus. 21. Punkt «Rajatise põhinäitajad» – juhul, kui rajatisel on mõni muu (muud) iseloomustav põhinäitaja, siis selle nimetus ja naturaalnäitaja koos mõõtühikuga märgitakse vabale reale «muu, mis». 22. Punkt «Põhikonstruktsioonid ja materjalid» – põhikonstruktsioonide ja materjalide kohta käivate andmete kodeerimiseks tuleb kasutada juhendi punktis 23 esitatud klassifikaatorit «Hoonete ja rajatiste põhikonstruktsioonid ja materjalid». Juhul kui klassifikaatorist sobivat koodi ei leia, peab märkima rajatise materjali nimetuse vabale reale «muu, mis». 23. Klassifikaator «Hoonete ja rajatiste põhikonstruktsioonid ja materjalid» on alljärgnev: kood nimetus Vundament 10 Vaialune 20 Lint 30 Post 32 Kann 40 Plaat, ristuvad lindid 50 Vajukaev 60 Kessoon 90 Muu Kandekonstruktsioon 10 Monteeritav r/b karkass 20 Teraskarkass 30 Monoliitbetoon 40 Suurpaneel 50 Suurplokk 60 Tellis, väikeplokk 61 Looduslik kivi 70 Puit 80 Kergmetall 90 Muu, sega Vahe- ja katuselaed 10 Monteeritav r/b 20 Monoliit r/b 30 Metall 40 Puit 90 Muu 91 Segakonstruktsioon Välissein 10 Suurpaneel 20 Suurplokk 30 Tellis, väikeplokk 31 Looduslik kivi 40 Puit 90 Muu, sega Katuse kate 10 Kivi 20 Eterniit 30 Plekk 40 Rullmaterjal 50 Profileeritud metall 60 Puitlaast 61 Roog 90 Muu Välisviimistlus 10 Puhasvuuk 20 Tehase 30 Lihtkrohv 33 Terrasiitkrohv 50 Profileeritud metall 60 Puit 70 Looduslik kivi 90 Muu Välistorustik 10 Teras 20 Malm 30 Raudbetoon 40 Betoon 50 Keraamika 60 Plastmass 70 Eterniit 90 Muu Teed ja tänavad 10 Tsementbetoon 20 Asfaltbetoon 30 Must 40 Stabiliseeritud 50 Kruus 60 Bituumeniga töödeldud kruus 70 Killustik 80 Tehisplaat 90 Muu Sillad ja viaduktid 10 Monoliitne raudbetoon 20 Monteeritav raudbetoon 30 Metall 90 Muu Mahutid ja hoidlad 10 Raudbetoon 20 Metall 30 Tellis 90 Muu Korstnad 10 Raudbetoon 20 Metall 30 Tellis 90 Muu Ülekandelised postid 10 Raudbetoon 20 Metall 30 Puit 90 Muu Tugikonstruktsioonid ja piirded 10 Raudbetoon 20 Metall 30 Tellis 40 Looduslik kivi 90 Muu 24. Klassifikaator «Ehitiste liigid, otstarve ja kasutamisala» on alljärgnev: (tunnus: 1 – hoone, 2 – välisvõrk, 3 – välisrajatis) kood tunnus nimetus 100 0 Eluhooned 110 1 Mitmepereelamud 111 1 Mitmepereelamu sektsioon 130 1 Ridaelamud 131 1 Ridaelamu sektsioon 140 1 Kaksikelamud, kahepereelamud 150 1 Eramud, ühepereelamud 180 1 Taluelamud 190 1 Muud eluhooned, kordonelamud, barakid, kasarmud 200 0 Majutuse ja puhkeaja ehitised 210 1 Hotellid, võõrastemajad 220 1 Motellid, kämpingud, matkamajad 230 1 Puhkekodude, pansionaatide hooned 240 1 Noorte- ja turismilaagrite hooned 241 3 Noorte- ja turismilaagrite välisrajatised 250 1 Suvilad, aiamajad 260 1 Ühiselamu 290 1 Muud majutusteeninduse hooned 291 3 Muud majutuse ja puhkeaja veetmise välisrajatised 300 0 Toitlustusehitised 310 1 Restoranid 320 1 Sööklad 330 1 Kohvikud 340 1 Einelauad, puhvetid, baarid 390 1 Muud toitlustusettevõtete hooned 400 0 Kaubandusehitised 410 1 Kaubanduskeskuste hooned, kaubamajad 420 1 Kaupluste hooned 430 1 Spetsialiseeritud kaupluste hooned 440 1 Kauplus-sööklad 450 1 Turuhooned 460 1 Müügipaviljonid, kioskid 470 1 Taara vastuvõtupunktid, sekundaartoorme vastuvõtupaviljonid 480 1 Apteekide hooned 490 1 Muud kaubandushooned 491 3 Muud kaubandusega seotud välisrajatised 500 0 Teenindusehitised 510 1 Saunahooned 520 1 Pesumajade hooned 530 1 Ateljeed, stuudiohooned 540 1 Teeninduskeskuste, teenindustöökodade hooned 590 1 Muud teenindushooned: pandimajad, laenutuspunktid jne 591 3 Muud teenindusvaldkonna välisrajatised 600 0 Tervishoiuehitised 610 1 Haiglate, sünnitusmajade hooned 620 1 Polikliinikute, ambulatooriumide, medpunktide, dispanserite, vereülekandejaamade hooned 640 1 Sanatooriumide, mudaravilate, profülaktooriumide hooned 650 1 Diagnostikakeskuste hooned 680 1 Veterinaarravi asutuste hooned 690 1 Muud tervishoiuhooned 691 3 Tervishoiu spetsiaalsed välisrajatised 700 0 Hooldusasutuste ehitised 710 1 Puuetega laste kasvatus- ja hooldusasutuste hooned 720 1 Invaliidide-, vanade- ja internaatkodude hooned 730 1 Spetsialiseeritud hooldusasutuste hooned 790 1 Muud hooldusasutuste hooned, laste varjupaikade ja laste vastuvõtu-jaotuspunktide hooned 791 3 Hooldusasutuste spetsiaalsed välisrajatised 800 0 Haridus- ja teadusehitised 810 1 Koolieelsete lasteasutuste hooned, lasteaiad-päevakodud 820 1 Lastekodude, internaatkoolide hooned 830 1 üldhariduskoolide õppehooned, kool-lasteaiad 840 1 Eraldi asetsevad koolivõimlad ja kooliujulate hooned 850 1 Kutse- ja erihariduskoolide õppehooned 860 1 Kõrgkoolide õppehooned 870 1 Laboratooriumide, õppetöökodade hooned 880 1 Teadus- ja uurimisasutuste hooned 881 3 Teadus- ja uurimisasutuste välisrajatised 890 1 Muud haridushooned, täiendus- ja ümberõppe keskuste hooned 891 3 Muud haridusvaldkonna välisrajatised 900 0 Kogunemis- ja kultuuriehitised 910 1 Teatrihooned 920 1 Kinohooned 930 1 Kontserdi-, konverentsi- ja universaalsaalide hooned 940 1 Klubide, rahvamajade, seltsimajade hooned 950 1 Raamatukogude, arhiivide hooned 960 1 Muuseumide, kunstigaleriide hooned 970 1 Näitusehallid ja -paviljonid 990 1 Muud kultuuriga seotud hooned 991 3 Rahvakogunemiste ja kultuuriga seotud välisrajatised 1000 0 Spordi- ja tervistusehitised 1010 1 Spordikomplekside hooned 1020 1 Spordibaaside hooned 1030 1 Spordihallid ja -saalid 1040 1 Siseujulad, jäähallid jt spetsialiseeritud spordihooned 1050 1 Maneežide, lasketiirude hooned 1060 3 Spordirajatised: staadionid, spordiväljakud, liuväljad, tribüünid, trampliinid, välisujulad, moto- ja velodroomid 1070 1 Tervistuskeskuste hooned 1071 3 Rahvaspordi ja tervistusrajatised 1090 1 Muud spordi- ja tervistushooned, rannahooned, vetelpäästejaamad, riietuspaviljonid, spordiriistade laenutuspunktid jne 1100 0 Kultuseehitised 1110 1 Kirikud 1120 1 Palvemajad, kogudusehooned, kabelid 1130 1 Tavanditeeninduse ja matusekontorite hooned 1140 1 Krematooriumid, kalmistuehitised 1190 3 Muud kultuse- ja tavanditeeninduse välisrajatised 1200 0 Kontori- ja administratiivhooned 1210 1 Valitsusasutuste administratiivhooned 1220 1 Ettevõtete ja organisatsioonide kontori-, büroo-, haldus- ja administratiivhooned 1230 1 Ühiskasutusega büroohooned 1240 1 Pangahooned 1250 1 Kohtuhooned 1260 1 Konstrueerimis-projekteerimisasutuste ning arvutuskeskuste hooned 1270 1 Tollihooned 1290 1 Muud administratiivhooned 1300 0 Hoidlad ja laomajandusehitised 1310 1 Kaubabaasid ja laohooned 1320 1 Toodanguhoidlad, monteeritavad hallid, varjualused 1330 1 Paiksed vedelikuhoidlad, õli- ja gaasisäilitid 1340 1 Elevaatorid ja punkerlaod 1350 1 Külmhooned 1360 1 Põllumajanduslike hoidlate hooned väetiste, kemikaalide, silo, sööda, vilja, seemne, kartuli, juurvilja, sõnniku jne hoidmiseks 1370 3 Laoplatsid 1390 1 Muud hoidlad ja laomajandushooned 1400 0 Energia-, gaasi- ja vesivarustusehitised; heitvee ja jäätmeteeninduse ehitised 1410 1 Jõujaamade hooned 1411 1 Soojuselektrijaamade hooned 1412 1 Hüdroelektrijaamade hooned 1413 3 Soojus- ja hüdroelektrijaamade välisrajatised (tammid, tunnelid, tuhaväljad) 1420 2 Elektriülekandeliinid 1421 2 220–330 kV kõrgepingeliinid 1422 2 35–110 kV õhuliinid 1423 2 110 kV kaabelliinid 1424 2 35 kV kaabelliinid 1425 2 6–35 kV õhuliinid 1426 2 6–15 kV kaabelliinid 1427 2 0,4 kV õhuliinid 1428 2 0,4 kV kaabelliinid 1429 2 Välisvalgustusliinid 1430 1 Alajaamad 1431 1 220–330 kV sõlmjaamad 1432 1 220–330 kV lihtsa skeemiga alajaamad 1433 1 110 kV sõlmjaamad 1434 1 110 kV lihtsa skeemiga alajaamad 1435 1 35 kV alajaamad 1436 1 35 kV lihtsa skeemiga alajaamad 1437 1 6–15 kV fiiderpunktid 1438 1 6–15 kV lihtsa skeemiga kioskalajaamad 1439 1 6–15 kV komplektalajaamad 1440 2 Gaasivarustuse välisvõrgud ja rajatised 1441 2 Gaasivarustuse torustikud 1442 3 Gaasivarustuse välisrajatised 1449 1 Gaasivarustuse hooned 1450 2 Vesivarustuse välisvõrgud ja rajatised 1451 2 Vesivarustuse torustikud 1452 3 Puurkaevud 1453 1 Vesivarustuse pumbajaamad 1454 3 Veehoidlad 1455 3 Veetornid 1456 3 Veehaare 1460 2 Soojusvarustuse välisvõrgud ja rajatised 1461 2 Soojusvarustuse torustikud 1462 1 Katlamajad 1463 1 Soojajaamad 1464 3 Akumulaatorpaagid 1470 2 Kanalisatsiooni välisvõrgud ja rajatised 1471 2 Kanalisatsiooni torustikud 1472 1 Kanalisatsiooni pumbajaamad 1473 3 Puhastusseadmed 1474 3 Heitveehoidlad 1480 3 Jäätmeteeninduse ehitised 1481 3 Prügimäe rajatised 1482 1 Jäätmete ümbertöötlemiskeskuste hooned 1490 3 Muud energiatootmise ja -edastamise rajatised, tehnoloogilised varustusvõrgud 1491 3 Gradiirid 1492 3 Alajaamade välisrajatised 1500 0 Tööstusehitised 1510 1 Suured tööstuskompleksid, mille lahutamine üksikehitisteks ei ole otstarbekas või võimalik 1520 3 Kaevandused, karjäärid 1530 1 Tööstuse tootmishooned ja halliehitised 1540 1 Muude majandusharude tootmishooned 1550 3 Tööstusrajatised 1561 1 Loodushoiu- ja puhastushooned 1562 3 Loodushoiu- ja puhastusrajatised 1590 1 Muud tööstusliku tootmisega seotud hooned 1600 0 Põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandusehitised 1610 1 Looma- ja linnukasvatuse hooned 1613 1 Laudad, tallid 1614 1 Linnuvabrikud 1615 3 Looma- ja linnukasvatuse välisrajatised 1619 1 Muud looma- ja linnukasvatuse ehitised, sööda ettevalmistamise, piima eeltöötlemise jt hooned 1620 1 Karuslooma- ja küülikukasvatuse hooned 1630 1 Taimekasvatuse hooned 1631 1 Kasvuhooned 1632 1 Vilja- ja seemnekuivatid 1633 1 Muud teravilja eel- ja järeltöötlemise hooned 1634 1 Kõrs-, juur- ja puuviljade esmastöötlemise hooned 1639 3 Muud taimekasvatuse rajatised 1640 1 Muude põllumajandusalade (nt mesindus jne) saaduste tootmise ja esmastöötlemise hooned 1650 1 Metsa- ja jahimajanduse hooned 1660 1 Metsa- ja jahimajanduse välisrajatised 1670 1 Kalamajanduse hooned 1671 3 Kalatiigid 1679 3 Muud kalamajanduse rajatised 1680 1 Põllumajandusmasinate remonditöökojad, -punktid, parklahooned jt 1682 1 Põllumajandusmasinate parklahooned, kuurid, garaažid ja varjualused 1688 3 Põllumajandusmasinate hoolde ja remondiga seotud rajatised 1689 1 Muud põllumajandustehnikaga seotud rajatised 1690 3 Niisutus- ja melioratsioonirajatised, muud põllumajanduse valdkonnaga seotud rajatised 1691 2 Drenaaž-kuivendusvõrgud 1692 1 Hooned melioratsioonisüsteemide teenindamiseks 1693 3 Niisutusrajatised 1694 3 Kaitsetammid 1699 1 Muud põllumajandusliku iseloomuga hooned 1700 0 Transpordiehitised 1710 1 Garaažid, angaarid, mootorsõidukite varjualused 1720 1 Mootorsõidukite teeninduskeskuste hooned 1730 1 Teenindusjaamade, pesulate, tanklate hooned 1740 1 Remondi- ja värvimistöökodade, hooldus- ja kontrolljaamade hooned 1750 1 Autobussi-, raudtee-, lennujaamade, jõe- ja merevaksalite ning reisisadamate reisijate- ja teenistuste hooned 1760 1 Depoohooned, transporditeenistuste hooned 1770 3 Mitmesugused transpordirajatised 1790 1 Muud transpordihooned 1800 0 Side-, raadio- ja televisiooniehitised 1810 1 Postimajad, sidejaoskonnad, postkontorid, postitöötlemiskeskuste hooned 1820 1 Telefonikeskjaamade hooned 1830 2 Telefonsideliinid 1840 1 Raadio-, televisiooni-, võimendus- ja ülekandejaamade hooned 1850 3 Side-, raadio- ja televisioonirajatised, mastid 1860 2 Raadiotranslatsiooniliinid 1890 1 Muud sidehooned 1900 0 Teed, tänavad ja liiklusehitised 1910 2 Magistraalsed autoteed 1920 2 Maanteed, juurdepääsuteed, maanteede kaasehitised (parklad jms) 1930 2 Raudteeliinid 1940 2 Raudteeliinide kaasehitised, haruteed, tupikud, platvormid, elektrikontaktliinid 1950 2 Trammiliinid, trolliliinid 1960 2 Tänavad, bulvarid, kõnniteed 1970 3 Sillad, viaduktid 1980 3 Eriotstarbelised liiklusehitised: estakaadid, ülekäigusillad tunnelid jt 1990 3 Muud liiklusehitised, liikluse juhtimiskeskused, lennuväljade maandumisrajad, lootsi- ja majakajaamad 2000 0 Haljastus ja heakorrastus 2010 3 Asulavälised rohelised vööndid 2020 3 Metsapargid ja pargitsoonid 2030 3 Pargid 2040 3 Haljasalad 2050 3 Hoonete haljastus 2060 3 Mänguväljakud ja -platsid 2070 3 Mälestusmärgid, monumendid, skulptuurid 2080 3 Piirded, tugimüürid 2090 3 Muud haljastus- ja heakorrastusehitised 2100 0 Eriotstarbelised rajatised 2110 3 Kanalid 2120 3 Sadamate hüdrotehnilised rajatised, kaid, muulid 2130 3 Tammid 2140 3 Korstnad 2190 3 Muud eriotstarbelised rajatised 2200 0 Majapidamis-abiehitised 2210 1 Elamute, eramute, talude majandus- (majapidamis-) hooned, kuurid, pesu- ja hoiuruumihooned, individuaalgaraažid 2220 1 Muud majandus- (majapidamis-) hooned, näiteks koolide, haiglate jne majandushooned ja hoiuruumid 2300 0 Muud ehitised 2310 1 Tuletõrjedepood 2320 1 Karistusasutuste hooned, vanglad, kolooniad 2330 3 Sõjaväe, mereväe ja piirivalve määratlemata rajatised 2340 3 Tsiviilkaitselised rajatised 2350 1 Sõjaväe, mereväe ja piirivalve hooned 2370 1 Muud eespool nimetamata hoonete liigid 2380 2 Muud eespool nimetamata välisvõrgud 2390 3 Muud eespool nimetamata välisrajatised Rahandusministri 15. jaanuari 1996. a määruse nr 5 «Riigivara registrisse andmete esitamise vormide kinnitamine» lisa (Rahandusministri 9. jaanuari 2003. a määruse nr 8 sõnastuses) MAA REGISTREERIMISKAARDI TÄITMISE JUHEND 1. Punkti 1 «maa valitseja ja volitatud asutus» täitmine: 1) maa valitseja ja volitatud asutus: valitseja või volitatud asutuse täisnimetus – nimetuse pikkus võib maksimaalselt olla 70 sümbolit; 2) aadress: tänav, nr – märgitakse tänava nimetus, hoone number ja postiindeks; 3) linn – linna nimi; 4) telefon – märgitakse kohalik kood ja kaks telefoninumbrit; 5) faks – kohalik kood ja faksi number; 6) RKOARR- või äriregistri nr – märgitakse sobiv variant vastavas ruudus ristiga ja kirjutatakse registrinumber; 7) juht – juhi nimi ja telefoni nr; 8) valitsusala – märgitakse riigivara valitseja nimetus, kelle valitsemisalasse volitatud asutus kuulub. 2. Punkti 2 «maa asukoht» täitmine: 1) «asukoht» – kirjutatakse maakonna, linna või valla nimetus. Linna ja valla jagunemisel territoriaalüksusteks märgitakse ära vastavalt linnaosa, aleviku või küla nimetus. Pannakse kirja ka tänava kood (kui kohalikus omavalitsuses on kasutusel vastav klassifikaator) ja nimetus. 3. Punktis 3 «kinnistu andmed» märgitakse kinnistu suurus ja katastriüksuse tunnus. 4. Punktis 4 »maa maksumus» märgitakse maa soetusmaksumus ning kuupäev. Kui riigivara registrile registreerimiskaardi esitamise ajaks on juba tehtud maale parendusi, mis muudavad maa soetusmaksumust, siis tuleb kaardile kirjutada maa esialgne soetusmaksumus ning märkuste lahtrisse soetusmaksumus(ed) parendustega ja parenduste tegemis(t)e kuupäevad. 5. Punktis 5 «maa omandiõiguse või kasutamise alus» märgitakse: a) väljaandjana maakasutusloa välja andnud asutuse nimetus ning järgmisele reale dokumendi number ja kuupäev; b) punktis «maa koormatus piiratud asjaõigustega» kirjutatakse vastavate lepingute arv. 6. Punktis 7 «kaardi täitja» kirjutatakse registreerimiskaardi täitja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning töötelefon. 7. Kui kaardile on vaja sisse viia täiendavaid või täpsustavaid andmeid, mida ei ole võimalik ruumi puudusel kanda kaardile, kantakse need registreerimiskaardi tagaküljele koos nende tegemise kuupäeva, tegija nime ja ametikoha märkimisega. Rahandusministri 15. jaanuari 1996. a määruse nr 5 «Riigivara registrisse andmete esitamise vormide kinnitamine» lisa (Rahandusministri 9. jaanuari 2003. a määruse nr 8 sõnastuses) MASINATE JA SEADMETE REGISTREERIMISKAARDI TÄITMISE JUHEND 1. Registreerimiskaart täidetakse iga masina ja seadme kohta, mille soetusmaksumus on 50 000 krooni või üle selle. 2. Punktide 1 ja 2 «masina või seadme valitseja ja volitatud asutus» täitmine: 1) täisnimetus – nimetuse pikkus võib maksimaalselt olla 70 sümbolit; 2) aadress: tänav, nr – märgitakse tänava nimetus, hoone number ja postiindeks; 3) linn – linna nimetus; 4) telefon – märgitakse kohalik kood ja kaks telefoninumbrit; 5) faks – kohalik kood ja faksi number; 6) juht – juhi nimi ja telefoni number; 7) tegevjuht – tegevjuhi nimi ja telefoni number; 8) RKOARR- või äriregistri nr – märgitakse sobiv variant vastavas ruudus ristiga ja kirjutatakse registrinumber; 9) valitsusala – märgitakse riigivara valitseja nimetus, kelle valitsemisalasse volitatud asutus kuulub. 3. Punkti 2 «andmed masina või seadme kohta» täitmine: 1) nimetus – kirjutatakse registreeritava vara nimetus; 2) tootja – kirjutatakse masina või seadme valmistanud firma nimi; 3) mark – kirjutatakse tootja või valmistaja poolt masinale või seadmele antud tähis, nimi või muu identifitseerimist võimaldav tähistus; 4) soetusmaksumus ja jääkväärtus – kaardile märgitakse masina või seadme soetusmaksumus ja jääkväärtus (soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum) ning nende kuupäevad. Kui riigivara registrile registreerimiskaardi esitamise ajaks on juba tehtud varale parendusi, mis muudavad vara soetusmaksumust, siis tuleb kaardile kirjutada vara esialgne soetusmaksumus ning märkuste lahtrisse soetusmaksumus(ed) parendustega ning parenduste tegemis(t)e kuupäevad; 5) olulised andmed – kirjutatakse masinat või seadet iseloomustavad andmed, mida omanik või valitseja peab oluliseks. 4. Punktis 3 «kaardi täitja» kirjutatakse registreerimiskaardi täitja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning töötelefon. 5. Kui kaardile on vaja kanda täiendavaid andmeid, mida ei ole võimalik ruumipuudusel kanda kaardile, kantakse need registreerimiskaardi tagaküljele koos nende tegemise kuupäeva, tegija nime ja ametikoha märkimisega. Rahandusministri 15. jaanuari 1996. a määruse nr 5 «Riigivara registrisse andmete esitamise vormide kinnitamine» lisa (Rahandusministri 9. jaanuari 2003. a määruse nr 8 sõnastuses) BÜROOTEHNIKA, MÖÖBLI JA MUU MAJANDUSINVENTARI NING BÜROOSEADMETE REGISTREERIMISKAARDI TÄITMISE JUHEND 1. Registreerimiskaart täidetakse iga bürootehnika, mööbli ja muu majandusinventari ning bürooseadme kohta, mille soetusmaksumus on 50 000 krooni või üle selle. 2. Punkti 1 «bürootehnika, mööbli ja muu majandusinventari valitseja ja volitatud asutus» täitmine: 1) täisnimetus – nimetuse pikkus võib maksimaalselt olla 70 sümbolit; 2) aadress: tänav, nr – märgitakse tänava nimetus, hoone number ja postiindeks; 3) linn – linna nimetus; 4) telefon – märgitakse kohalik kood ja kaks telefoninumbrit; 5) faks – kohalik kood ja faksi number; 6) juht – juhi nimi ja telefoni number; 7) RKOARR- või äriregistri nr – märgitakse sobiv variant vastavas ruudus ristiga ja kirjutatakse registrinumber; 8) valitsusala – märgitakse riigivara valitseja nimetus, kelle valitsemisalasse volitatud asutus kuulub. 3. Punkti 2 «andmed bürootehnika, mööbli või muu majandusinventari kohta» täitmine: 1) nimetus – kirjutatakse registreeritava vara nimetus (nt paljundusmasin, faks, telefonijaam, seif jne); 2) tootja – kirjutatakse seadme või eseme valmistanud firma nimi; 3) mark – kirjutatakse tootja või valmistaja poolt seadmele või esemele antud tähis, nimi või muu identifitseerimist võimaldav tähistus; 4) soetusmaksumus ja jääkväärtus – kaardile märgitakse vara soetusmaksumus ja jääkväärtus (soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum) ning nende kuupäevad. Kui riigivara registrile registreerimiskaardi esitamise ajaks on juba tehtud varale parendusi, mis muudavad vara soetusmaksumust, siis tuleb kaardile kirjutada vara esialgne soetusmaksumus ning märkuste lahtrisse soetusmaksumus(ed) parendustega ning parenduste tegemis(t)e kuupäevad; 5) olulised andmed – kirjutatakse kõik vara iseloomustavad andmed, mida vara valitseja või volitatud asutus peab tähtsaks riigivararegistrisse kandmisel. 4. Punktis 3 «kaardi täitja» kirjutatakse registreerimiskaardi täitja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ja töötelefon. 5. Kui kaardile on vaja kanda täiendavaid andmeid, mida ei ole võimalik ruumipuudusel kanda kaardile, kantakse need registreerimiskaardi tagaküljele koos nende tegemise kuupäeva, tegija nime ja ametikoha märkimisega. Rahandusministri 15. jaanuari 1996. a määruse nr 5 «Riigivara registrisse andmete esitamise vormide kinnitamine» lisa (Rahandusministri 9. jaanuari 2003. a määruse nr 8 sõnastuses) PEHME INVENTARI REGISTREERIMISKAARDI TÄITMISE JUHEND 1. Punkti 1 «pehme inventari valitseja ja volitatud asutus» täitmine: 1) täisnimetus – nimetuse pikkus võib maksimaalselt olla 70 sümbolit; 2) aadress: tänav, nr – märgitakse tänava nimetus, hoone number ja postiindeks; 3) linn – linna nimetus; 4) telefon – märgitakse kohalik kood ja kaks telefoninumbrit; 5) faks – kohalik kood ja faksi number; 6) juht – juhi nimi ja telefoni number; 7) tegevjuht – tegevjuhi nimi ja telefoni number; 8) RKOARR- või äriregistri nr – märgitakse sobiv variant vastavas ruudus ristiga ja kirjutatakse registrinumber; 9) valitsusala – märgitakse riigivara valitseja nimetus, kelle valitsemisalasse volitatud asutus kuulub. 2. Punkti 2 «andmed pehme inventari kohta» täitmine: 1) nimetus – kirjutatakse registreeritava inventari nimetus (nt eririietus jne); 2) tootja – kirjutatakse inventari tootnud/valmistanud firma nimi; 3) mark – kirjutatakse inventari tootja/valmistaja poolt inventarile antud tähis, nimi või muu identifitseerimist võimaldav tähistus; 4) soetusmaksumus ja jääkväärtus – kaardile märgitakse vara soetusmaksumus ja jääkväärtus (soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum) ning nende kuupäevad. Kui riigivara registrile registreerimiskaardi esitamise ajaks on juba tehtud varale parendusi, mis muudavad vara soetusmaksumust, siis tuleb kaardile kirjutada vara esialgne soetusmaksumus ning märkuste lahtrisse soetusmaksumus(ed) parendustega ning parenduste tegemis(t)e kuupäevad; 5) olulised andmed – kirjutatakse kõik vara iseloomustavad olulised andmed, mida vara valitseja või volitatud asutus peab tähtsaks riigivararegistrisse kandmisel. 3. Punktis 3 «kaardi täitja» kirjutatakse registreerimiskaardi täitja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning töötelefon. 4. Kui kaardile on vaja sisse viia täiendavaid andmeid, mida ei ole võimalik ruumipuudusel kanda kaardile, kantakse need registreerimiskaardi tagaküljele koos tegemise kuupäeva, tegija nime ja ametikoha märkimisega. Rahandusministri 15. jaanuari 1996. a määruse nr 5 «Riigivara registrisse andmete esitamise vormide kinnitamine» lisa (Rahandusministri 9. jaanuari 2003. a määruse nr 8 sõnastuses) KUNSTI- JA ANTIIKVÄÄRTUSEGA ESEME REGISTREERIMISKAARDI TÄITMISE JUHEND 1. Registreerimiskaart täidetakse iga kunsti- ja antiikväärtusega eseme kohta. 2. Punkti 1 «kunsti- või antiikväärtusega eseme valitseja ja volitatud asutus» täitmine: 1) täisnimetus – nimetuse pikkus võib maksimaalselt olla 70 sümbolit; 2) aadress: tänav, nr – märgitakse tänava nimetus, hoone number ja postiindeks; 3) linn – linna nimetus; 4) telefon – märgitakse kohalik kood ja kaks telefoninumbrit; 5) faks – kohalik kood ja faksi number; 6) juht – juhi nimi ja telefoni number; 7) tegevjuht – tegevjuhi nimi ja telefoni number; 8) RKOARR- või äriregistri nr – märgitakse sobiv variant vastavas ruudus ristiga ja kirjutatakse registrinumber; 9) valitsusala – märgitakse riigivara valitseja nimetus, kelle valitsemisalasse volitatud asutus kuulub. 3. Punkti 2 «andmed kunsti- või antiikväärtusega eseme kohta» täitmine: 1) kunsti- või antiikväärtusega eseme liik – kirjutatakse eseme liik (nt kas registreeritav vara on õlimaal, akvarell, graafiline leht, skulptuur jne); 2) valmistaja/autor – kirjutatakse eseme valmistaja või autori nimi; 3) nimi – kirjutatakse esemele valmistaja või autori poolt antud nimi; 4) valmistamise aasta – märgitakse eseme valmistamise aasta; 5) olulised andmed – kirjutatakse eset iseloomustavad andmed, mida omanik või valitseja peab oluliseks; 6) soetusmaksumus ja jääkväärtus – kaardile märgitakse eseme soetusmaksumus ja jääkväärtus (soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum) ning nende kuupäevad. Kui riigivara registrile registreerimiskaardi esitamise ajaks on juba tehtud varale parendusi, mis muudavad vara soetusmaksumust, siis tuleb kaardile kirjutada vara esialgne soetusmaksumus ning märkuste lahtrisse soetusmaksumus(ed) parendustega ning parenduste tegemis(t)e kuupäevad. 4. Punktis 3 «kaardi täitja» kirjutatakse registreerimiskaardi täitja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning töötelefon. 5. Kui kaardile on vaja sisse viia täiendavaid andmeid, mida ei ole võimalik ruumipuudusel kanda kaardile, kantakse need registreerimiskaardi tagaküljele koos nende tegemise kuupäeva, tegija nime ja ametikoha märkimisega. Rahandusministri 15. jaanuari 1996. a määruse nr 5 «Riigivara registrisse andmete esitamise vormide kinnitamine» lisa (Rahandusministri 9. jaanuari 2003. a määruse nr 8 sõnastuses) UJUVVAHENDI REGISTREERIMISKAARDI TÄITMISE JUHEND 1. Registreerimiskaart täidetakse iga ujuvvahendi kohta, mille soetusmaksumus on 50 000 krooni või üle selle. 2. Punktide 1 ja 2 «ujuvvahendi valitseja ja volitatud asutus» täitmine: 1) täisnimetus – nimetuse pikkus võib maksimaalselt olla 70 sümbolit; 2) aadress: tänav, nr – märgitakse tänava nimetus, hoone number ja postiindeks; 3) linn – linna nimetus; 4) telefon – märgitakse kohalik kood ja kaks telefoninumbrit; 5) faks – kohalik kood ja faksi number; 6) juht – juhi nimi ja telefoni number: 7) tegevjuht – tegevjuhi nimi ja telefoni number; 8) RKOARR- või äriregistri nr – märgitakse sobiv variant vastavas ruudus ristiga ja kirjutatakse registrinumber; 9) valitsusala – märgitakse riigivara valitseja nimetus, kelle valitsemisalasse volitatud asutus kuulub. 3. Punkti 3 «ujuvvahendi andmed» täitmine: 1) Eesti Laevaregistri nr – kirjutatakse ujuvvahendile Eesti Laevaregistris omistatud number; 2) nimi – kirjutatakse ujuvvahendile Eesti Laevaregistris omistatud nimi; 3) tüüp – kirjutatakse ujuvvahendi tüüp (nt kas tegu on reisi-, kaubalaevaga jne); 4) kodusadam – kirjutatakse ujuvvahendi kodusadam; 5) IMO nr – kirjutatakse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) poolt omistatud number; 6) ehitamise koht: riigi nime lühendina märgitakse riigi kood Rahvusvahelise Standardite Organisatsiooni (ISO) poolt kehtestatud kahetäheline kood alljärgnevalt: a) AZ – Aserbaidžaan b) BG – Bulgaaria c) CS – Tšehhoslovakkia d) DE – Saksamaa e) DK – Taani f) EE – Eesti g) FI – Soome h) FR – Prantsusmaa I) GB – Suurbritannia j) HU – Ungari k) JP – Jaapan l) LV – Läti m) LT – Leedu n) NL – Holland o) NO – Norra p) PL – Poola q) RO – Rumeenia r) RU – Venemaa s) SE – Rootsi t) SU – Nõukogude Liit u) TR – Türgi v) UA – Ukraina w) YU – Jugoslaavia 7) linn – kirjutatakse linna nimi, kus ujuvvahend on valmistatud; 8) soetusmaksumus, jääkväärtus – kaardile märgitakse ujuvvahendi soetusmaksumus ja jääkväärtus (soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum) ning nende kuupäevad. Kui riigivara registrile registreerimiskaardi esitamise ajaks on juba tehtud varale parendusi, mis muudavad vara soetusmaksumust, siis tuleb kaardile kirjutada vara esialgne soetusmaksumus ning märkuste lahtrisse soetusmaksumus(ed) parendustega ning parenduste tegemis(t)e kuupäevad; 9) koormatus piiratud asjaõigustega – kirjutatakse vastavate lepingute arv. 4. Punkti 4 «ujuvvahendi tehnilised andmed» täitmine: 1) kere põhimaterjal – kirjutatakse vastava materjali kood; 2) ehitusnumber – kirjutatakse ujuvvahendile omistatud ehitusnumber; 3) ehitajatehase nimi – kirjutatakse ujuvvahendi valmistanud tehase nimi; 4) peamised mõõdud – ujuvvahendi peamised mõõdud klassifitseeritud laevadel kogumahtuvusega 100 ja üle selle võtta mõõtekirjast, kogumahutavusega alla 100 ja klassifitseerimata laevadel sõidukõlblikkuse tunnistusest; 5) kandevõime (dedveit) – kirjutatakse vabapardamärgi süvise süvisejooneni koormatud ujuvvahendil vastavalt lasti, varude, kütuse, reisijate ja laevapere kogumass tonnides; 6) reisijate arv – reisijate arv märgitakse ainult reisilaeval; 7) peamasinate tüüp – kirjutatakse tüübi kood ja vastav arv. Peamasinate võimsus antakse kilovattides; 8) sõidupiirkond – kirjutatakse lubatud sõidupiirkond; 9) tehnilist järelevalvet teostava klassiühingu nimetus – kirjutatakse vastava ühingu nime lühend. Klassifikatsiooniühingute lühendeid kasutatakse alljärgnevalt: a) BV – Bureau Veritas; b) DNV – Det Norske Veritas; c) GL – Germanicher Lloyd; d) LR – Lloyd’s Register of Shipping; e) RINA – Registro Italiano Navale; f) RS – Russian Maritime Register of Shipping; 10) olulised andmed – kirjutatakse ujuvvahendit iseloomustavad andmed, mida omanik või valitseja peab oluliseks. 5. Punktis 5 «kaardi täitja» kirjutatakse registreerimiskaardi täitja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning töötelefon. 6. Kui kaardile on vaja sisse viia täiendavaid andmeid, mida ei ole võimalik ruumipuudusel kanda kaardile, kantakse need registreerimiskaardi tagaküljele koos nende tegemise kuupäeva, tegija nime ja ametikoha märkimisega. Rahandusministri 15. jaanuari 1996. a määruse nr 5 «Riigivara registrisse andmete esitamise vormide kinnitamine» lisa (Rahandusministri 9. jaanuari 2003. a määruse nr 8 sõnastuses) ÕHUSÕIDUKI REGISTREERIMISKAARDI TÄITMISE JUHEND 1. Punkti 1 «õhusõiduki valitseja ja volitatud asutus» täitmine: 1) täisnimetus – nimetuse pikkus võib maksimaalselt olla 70 sümbolit; 2) aadress: tänav, nr – märgitakse tänava nimetus, hoone number ja postiindeks; 3) linn – linna nimetus; 4) telefon – märgitakse kohalik kood ja kaks telefoninumbrit; 5) faks – kohalik kood ja faksi number; 6) juht – juhi nimi ja telefoni number; 7) tegevjuht – tegevjuhi nimi ja telefoni number; 8) RKOARR- või äriregistri nr – märgitakse sobiv variant vastavas ruudus ristiga ja kirjutatakse registrinumber; 9) valitsusala – märgitakse riigivara valitseja nimetus, kelle valitsemisalasse volitatud asutus kuulub. 2. Punkti 2 «andmed õhusõiduki kohta» täitmine: 1) registreerimistunnus, registreerimisnumber – kirjutatakse õhusõidukile omistatud tunnus ja number; 2) tootja – kirjutatakse õhusõiduki valmistanud firma nimi; 3) seeria number – kirjutatakse õhusõidukile valmistaja poolt omistatud number; 4) kasutuseesmärk – kirjutatakse õhusõiduki kasutusotstarve (nt patrull-lennud, päästetööd jne); 5) õhusõiduki koormatus piiratud asjaõigustega – märgitakse vastavate lepingute arv; 6) soetusmaksumus ja jääkväärtus – kaardile märgitakse vara soetusmaksumus ja jääkväärtus (soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum) ning nende kuupäevad. Kui riigivara registrile registreerimiskaardi esitamise ajaks on juba tehtud varale parendusi, mis muudavad vara soetusmaksumust, siis tuleb kaardile kirjutada vara esialgne soetusmaksumus ning märkuste lahtrisse soetusmaksumus(ed) parendustega ning parenduste tegemis(t)e kuupäevad. 3. Punktis 3 «kaardi täitja» kirjutatakse registreerimiskaardi täitja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ja töötelefon. 4. Kui kaardile on vaja sisse viia täiendavaid andmeid, mida ei ole võimalik ruumipuudusel kanda kaardile, kantakse need registreerimiskaardi tagaküljele koos nende tegemise kuupäeva, tegija nime ja ametikoha märkimisega. Rahandusministri 15. jaanuari 1996. a määruse nr 5 «Riigivara registrisse andmete esitamise vormide kinnitamine» lisa (Rahandusministri 9. jaanuari 2003. a määruse nr 8 sõnastuses) MOOTORSÕIDUKITE JA MUUDE SÕIDUKITE REGISTREERIMISKAARDI TÄITMISE JUHEND 1. Registreerimiskaart täidetakse eraldi iga sõiduki kohta. 2. Punkti 1 «sõiduki valitseja ja volitatud asutus» täitmine: 1) täisnimetus – nimetuse pikkus võib maksimaalselt olla 70 sümbolit; 2) aadress: tänav, nr – märgitakse tänava nimetus, hoone number ja postiindeks; 3) linn – linna nimetus; 4) telefon – märgitakse kohalik kood + kaks telefoninumbrit; 5) faks – kohalik kood + faksi number; 6) juht – juhi nimi ja telefoni number; 7) tegevjuht – tegevjuhi nimi ja telefoni number; 8) RKOARR- või äriregistri nr – märgitakse sobiv variant vastavas ruudus ristiga ja kirjutatakse registrinumber; 9) valitsusala – märgitakse riigivara valitseja nimetus, kelle valitsemisalasse volitatud asutus kuulub. 3. Punkti 2 «andmed sõiduki kohta» täitmine: 1) sõiduki liik – kirjutatakse sõiduki liik (nt sõiduauto, veoauto jne); 2) riiklik registreerimismärk – kirjutatakse Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse poolt väljastatud registreerimismärk; 3) kere tüüp – kirjutatakse sõiduki kere tüüp (nt sedaan, kabriolett jne); 4) sõiduki mark – kirjutatakse sõiduki mark (näit VAZ, Opel jne); 5) sõiduki värvus – kirjutatakse sõiduki registreerimistunnistuses märgitud sõiduki värvus; 6) mudel – kirjutatakse sõiduki valmistaja poolt omistatud mudeli nimi ja number; 7) väljalaskeaasta – märgitakse sõiduki väljalaskeaasta; 8) tehasetähis – märgitakse sõiduki valmistaja poolt sõidukile omistatud tehasetähis. 4. Punkti 3 «sõiduki tehnilised andmed» täitmine: 1) telgede arv – märgitakse sõiduki telgede arv; 2) istekohtade arv koos juhiga – märgitakse maksimaalne lubatud istekohtade arv; 3) juhi kõrval – märgitakse juhi kõrval lubatud istekohtade arv; 4) kandevõime – märgitakse sõiduki maksimaalne kandevõime; 5) täismass – märgitakse sõiduki täismass; 6) teljekoormus – märgitakse sõiduki teljekoormus; 7) kütuse liik – kirjutatakse sõiduki registreerimistunnistuses märgitud kütuse liik; 8) mootori töömaht – märgitakse mootori töömaht cm3-s; 9) mootori võimsus – märgitakse mootori võimsus kW-s; 10) olulised andmed – kirjutatakse andmed, mida omanik peab vajalikuks lisaks eespool toodud andmetele riigivararegistrile esitada; 11) soetusmaksumus ja jääkväärtus – kaardile märgitakse sõiduki soetusmaksumus ja jääkväärtus (soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum) ning nende kuupäevad. Kui riigivara registrile registreerimiskaardi esitamise ajaks on juba tehtud varale parendusi, mis muudavad vara soetusmaksumust, siis tuleb kaardile kirjutada vara esialgne soetusmaksumus ning märkuste lahtrisse soetusmaksumus(ed) parendustega ja parenduste tegemis(t)e kuupäevad; 12) sõiduki koormatus piiratud asjaõigustega – märgitakse vastavate lepingute arv. 5. Punktis 4 «kaardi täitja» kirjutatakse registreerimiskaardi täitja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning töötelefon. 6. Kui kaardile on vaja sisse viia täiendavaid või täpsustavaid andmeid, mida ei ole võimalik ruumipuudusel kanda kaardile, kantakse need registreerimiskaardi tagaküljele koos nende tegemise kuupäeva, tegija nime ja ametikoha märkimisega. Rahandusministri 15. jaanuari 1996. a määruse nr 5 «Riigivara registrisse andmete esitamise vormide kinnitamine» lisa (Rahandusministri 9. jaanuari 2003. a määruse nr 8 sõnastuses) MUU VARA REGISTREERIMISKAARDI TÄITMISE JUHEND 1. Registreerimiskaart täidetakse iga vara kohta, mille soetusmaksumus on 50 000 krooni või üle selle. 2. Punkti 1 «vara valitseja ja volitatud asutus» täitmine: 1) täisnimetus – nimetuse pikkus võib maksimaalselt olla 70 sümbolit; 2) aadress: tänav, nr – märgitakse tänava nimetus, hoone number ja postiindeks; 3) linn – linna nimetus; 4) telefon – märgitakse kohalik kood ja kaks telefoninumbrit; 5) faks – kohalik kood ja faksi number; 6) juht – juhi nimi ja telefoni number; 7) tegevjuht – tegevjuhi nimi ja telefoni number; 8) RKOARR- või äriregistri nr – märgitakse sobiv variant vastavas ruudus ristiga ja kirjutatakse registrinumber; 9) valitsusala – märgitakse riigivara valitseja nimetus, kelle valitsemisalasse volitatud asutus kuulub. 3. Punkti 2 «andmed vara kohta» täitmine: 1) vara nimetus – kirjutatakse registreeritava vara nimetus; 2) tootja – kirjutatakse vara tootnud või valmistanud firma nimi; 3) mark – kirjutatakse vara tootja või valmistaja poolt seadmele või esemele antud tähis, nimi või muu identifitseerimist võimaldav tähistus; 4) olulised andmed – kirjutatakse kõik vara iseloomustavad olulised andmed, mida vara valitseja või volitatud asutus peab tähtsaks riigivararegistrisse kandmisel; 5) soetusmaksumus ja jääkväärtus – kaardile märgitakse vara soetusmaksumus ja jääkväärtus (soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum) ning nende kuupäevad. Kui riigivara registrile registreerimiskaardi esitamise ajaks on juba tehtud varale parendusi, mis muudavad vara soetusmaksumust, siis tuleb kaardile kirjutada vara esialgne soetusmaksumus ning märkuste lahtrisse soetusmaksumus(ed) parendustega ja parenduste tegemis(t)e kuupäevad. 4. Punktis 3 «kaardi täitja» kirjutatakse registreerimiskaardi täitja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning töötelefon. 5. Kui kaardile on vaja sisse viia täiendavaid andmeid, mida ei ole võimalik ruumipuudusel kanda kaardile, kantakse need registreerimiskaardi tagaküljele koos nende tegemise kuupäeva, tegija nime ja ametikoha märkimisega. Rahandusministri 15. jaanuari 1996. a määruse nr 5 «Riigivara registrisse andmete esitamise vormide kinnitamine» lisa (Rahandusministri 9. jaanuari 2003. a määruse nr 8 sõnastuses) KERGERELVASTUSE REGISTREERIMISKAARDI TÄITMISE JUHEND 1. Registreerimiskaart täidetakse iga relva kohta. 2. Punkti 1 «kergerelva valitseja ja volitatud asutus» täitmine: 1) täisnimetus – nimetuse pikkus võib maksimaalselt olla 70 sümbolit; 2) aadress: tänav, nr – märgitakse tänava nimetus, hoone number ja postiindeks; 3) linn – linna nimetus; 4) telefon – märgitakse kohalik kood ja kaks telefoninumbrit; 5) faks – kohalik kood ja faksi number; 6) juht – juhi nimi ja telefoni number; 7) tegevjuht – tegevjuhi nimi ja telefoni number; 8) RKOARR- või äriregistri nr – märgitakse sobiv variant vastavas ruudus ristiga ja kirjutatakse registrinumber; 9) valitsusala – märgitakse riigivara valitseja nimetus, kelle valitsemisalasse volitatud asutus kuulub. 3. Punkti 2 «andmed kergerelva kohta» täitmine: 1) relva liik – kirjutatakse registreeritava kergerelva liik; 2) mark – kirjutatakse tootja või valmistaja poolt relvale omistatud mark; 3) mudel – kirjutatakse tootja või valmistaja poolt kergerelvale antud tähis, nimi või muu identifitseerimist võimaldav tähistus; 4) relva number – kirjutatakse relva number kasutades ladina tähti ja rooma või araabia numbreid; 5) relva kaliiber – kirjutatakse kergerelva kaliiber; 6) tootja – kirjutatakse kergerelva valmistanud firma nimi; 7) tootja riik – kirjutatakse kergerelva tootnud firma asukohamaa; 8) valmistamise aasta – märgitakse kergerelva valmistamise aasta; 9) soetusmaksumus ja jääkväärtus – kaardile märgitakse vara soetusmaksumus ja jääkväärtus (soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum) ning nende kuupäevad. Kui riigivara registrile registreerimiskaardi esitamise ajaks on juba tehtud varale parendusi, mis muudavad vara soetusmaksumust, siis tuleb kaardile kirjutada vara esialgne soetusmaksumus ning märkuste lahtrisse soetusmaksumus(ed) parendustega ja parenduste tegemis(t)e kuupäevad; 10) olulised andmed – kirjutatakse kergerelva iseloomustavad andmed, mida riigivara valitseja või volitatud asutus peab oluliseks. 4. Punktis 3 «kaardi täitja» kirjutatakse registreerimiskaardi täitja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning töötelefon. 5. Kui kaardile on vaja sisse viia täiendavaid andmeid, mida ei ole võimalik ruumipuudusel kanda kaardile, kantakse need registreerimiskaardi tagaküljele koos nende tegemise kuupäeva, tegija nime ja ametikoha märkimisega.