Vabariigi Valitsus — Riigi keskkonnakaitseinspektorite vormiriietuse ja ametitunnuste kirjelduse kinnitamine

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 28. 03. 2000 nr 107 ( RT I 2000, 27, 163) 3. 04. 2000 Keskkonnajärelevalve seaduse (RT I 1997, 86, 1460) paragrahvi 15 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada "Riigi keskkonnakaitseinspektorite vormiriietuse ja ametitunnuste kirjeldus" (juurde lisatud). Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määrusega nr 218 Riigi keskkonnakaitseinspektorite vormiriietuse ja ametitunnuste kirjeldus I. ÜLDSÄTTED 1. Riigi keskkonnajärelevalve asutuse töötajad, kelle põhiülesandeks on eluslooduse ja kaitstavate loodusobjektide kaitse (edaspidi keskkonnakaitseinspektorid), kannavad tumerohelist vormiriietust, kui see riietuseseme kirjelduses ei ole teistsugune. Riigi keskkonnajärelevalve asutuse töötajad, kelle põhiülesandeks on keskkonnakaitse (edaspidi keskkonnakaitseinspektorid), kannavad tumesinist vormiriietust, kui see riietuseseme kirjelduses ei ole teistsugune. Mõlema vormiriietuse tegumood on ühesugune. Pidulik ülikond on kõigil keskkonnakaitseinspektoritel tumesinist värvi. [RT I 2000, 27, 163 - jõust. 3. 04. 2000] 2. Riigi keskkonnajärelevalve asutuse töötajad, kelle põhiülesandeks on keskkonnajärelevalve merel ning piiriveekogudel (edaspidi mereinspektorid), kannavad musta, tumesinist, khakivärvi või valget laevandustöötaja traditsioonilist vormiriietust. [RT I 2000, 27, 163 - jõust. 3. 04. 2000] 3. Keskkonnakaitseinspektorite vormiriietusel puuduvad ametiastmetunnused. Ametitunnusena kantakse vormiriietusesemete vasakul varrukal, 40 mm õlaõmblusest allpool, varrukaembleemi ning mütsil mütsimärki. Vormiriietusel kasutatakse kuldseid kolme lõvi kujutisega vorminööpe, kui need vormiriietuseseme kirjelduses ei ole teistsugused. [RT I 2000, 27, 163 - jõust. 3. 04. 2000] 4. Mereinspektorite vormiriietus on ameti- ja ametiastmetunnustega. Vorminööpidel kasutatakse stiliseeritud admiraliteediankru ja trossi kujutist. Nööbi välisserv on ääristatud ankrutrossi kujutisega. [RT I 2000, 27, 163 - jõust. 3. 04. 2000] II. KESKKONNAKAITSEINSPEKTORITE JA MEREINSPEKTORITE VORMIRIIETUSESEMETE LOETELU ([RT I 2000, 27, 16 3 - jõust. 3. 04. 2000] 5. Keskkonnakaitseinspektorite, vormiriietusse kuuluvad: 1) suvine vormimüts; 2) barett; 3) talvine vormimüts; 4) suvejope; 5) talvejope; 6) püksid talvejope juurde; 7) kombinesoon; 8) vormipintsak; 9) vormijakk (naiste); 10) viigipüksid; 11) impregneerriidest püksid; 12) villane seelik; 13) impregneerriidest seelik; 14) kampsun; 15) kootud jakk (naiste); 16) päevasärk; 17) pluus (naiste); 18) vihmakeep; 19) ohutusvest; 20) lips; 21) lipsunõel; 22) kingad; 23) suvesaapad; 24) talvesaapad; 25) kummisaapad; 26) sõrmkindad; 27) labakindad; 28) sall; 29) soe aluspesu; 30) sokid, sukad, sukkpüksid; 31) püksirihm; 32) vöörihm. [RT I 2000, 27, 163 - jõust. 3. 04. 2000] 6. Mereinspektorite vormiriietusse kuuluvad: 1) suvine vormimüts; 2) talvine vormimüts; 3) kootud müts; 4) mantel; 5) jope; 6) vormipintsak; 7) talvine vormijakk (naiste); 8) frentð; 9) suvine vormijakk (naiste); 10) viigipüksid; 11) seelik; 12) kampsun; 13) kootud jakk (naiste); 14) päevasärk; 15) pluus (naiste); 16) vihmakeep; 17) lips; 18) lipsunõel; 19) kingad; 20) suvesaapad; 21) talvesaapad; 22) kummisaapad; 23) sõrmkindad; 24) labakindad; 25) sall; 26) soe aluspesu; 27) sokid, sukad, sukkpüksid; 28) püksirihm; 29) vöörihm. III. VORMIRIIETUSESEMETE KIRJELDUS 7. Keskkonnakaitseinspektorite vormiriietusesemed on kujunduselt järgmised: 1) suvine vormimüts Suviseks vormimütsiks on võrkmüts. Müts on impregneerriidest, ovaalne, seest vooderdatud, riidest nokaga. Tagaosa on võrkriidest. Mütsi kõrgus on 100 mm. Mütsi laius on reguleeritav. Mütsinokk on tugevdusega. Mütsinoka laius keskkohas on 120 mm ja pikkus 210 mm. Mütsinoka langus on 10 kraadi. Mütsi esiosal kantakse mütsimärki; 2) barett Barett on villasest materjalist, servatud mustast kunstnahast või nahast kandiga, mille sees on pingutuspael. Bareti paremal küljel on kaks metalläärisega õhuava. Bareti esiosal kantakse mütsimärki; 3) talvine vormimüts Talvine vormimüts on impregneerriidest, ovaalse põhjaga, hallist tehiskarusnahast allalastava käänisega, millel on väljaulatuvad kõrvaklapid. Mütsil on riidega kaetud kõvendusega nokk. Mütsi kõrgus on 120 mm. Mütsikäänis on mütsipõhjaga ühekõrgune ja ulatub mütsinoka servadeni, laskudes kaarjalt. Mütsinoka laius keskkohas on 120 mm ja pikkus 210 mm. Mütsi esiosal kantakse mütsimärki; 4) suvejope Suvejope on impregneerriidest, avatud kaelusega, nurgelise mahapööratava kraega, suletav eest tõmbluku ja trukknööpidega. Vöökohal on varjatud tunnelis pingutuspael. Jopel on äravõetav ühekordsest materjalist kapuuts. Jope hõlmadel on allosas kaks sisseõmmeldud poolviltu asetsevat taskut. Ülaosas on sisseõmmeldud, tõmblukuga suletavad rinnataskud. Vasaku rinnatasku kõrval on sirgelõikeline pealeõmmeldud pliiatsitasku. Mõlemal varrukal, 100 mm kõrgusel varrukasuust, on 40 mm laiune, allosas kinniõmmeldud ja ülaosas takjapaelaga kinnitatav, allapööratav riidest klapp, mille siseküljel on helendusriba. Allapööratud asendis kinnitub klapp rõhknööpidega. Varruka alumine osa on sirge; 5) talvejope Talvejope võib olla pikk või lühike. Pika talvejope alumine äär ulatub 150 mm reite peale, lühikesel talvejopel puusadeni. Impregneerriidest jope on sirgelõikeline, hallist kunstkarusnahast äravõetava voodri, krae ja kapuutsiga. Põhiriidest krae on välja lõigatud püstkraena, mahapööratav. Kinnis on keskel tõmblukuga, lukk on avatav mõlemast otsast. Tõmblukku katab 70 mm laiune liist, mis on nööbitav viie suure vorminööbi või rõhknööbiga. Jope hõlmadel on kaks pealeõmmeldud, lõõtsaga klapptaskut allosas ja kaks rinnataskut. Taskuklapid on suletavad takjapaela või rõhknööbiga. Alumiste pealeõmmeldud taskute sisekülgedel on sisseõmmeldud, poolviltu asetsevad taskud. Vasaku rinnatasku kõrval on sirgelõikeline pealeõmmeldud pliiatsitasku. Varrukasuu siseküljel on kootud mansetid. Paremal varrukal, ülalpool küünarnukki, on pealeõmmeldud, takjapaelaga suletav klapptasku. Tasku ülemine äär on 80 mm õlaõmblusest allpool. Mõlema varruka ümber, 100 mm kõrgusel varrukasuust, on 40 mm laiune allosas kinniõmmeldud ja ülaosas takjapaelaga kinnitatav, allapööratav riidest klapp, mille siseküljel on helendusriba. Allapööratud asendis kinnitub klapp rõhknööpidega; 6) püksid talvejope juurde Püksteks talvejope juurde on impregneerriidest soojendusvoodriga poolkombinesoon, mille taljekohas on rihm. Puusa kõrgusel asetsevad poolviltu sissetöödeldud taskud ja mõlemal reieosal pealeõmmeldud, lõõtsaga, takjapaelaga suletavad taskud. Talvepüksid on traksidega. Püksisäärtel on kootud soonikust käänised; 7) kombinesoon Kombinesoon on impregneerriidest, ühes tükis üla- ja allosaga, eest tõmblukk-kinnisega, vöökohal on rihma-aasad ja varjatud tunnelis pingutuspael. Kombinesoonil on kootud soonikust püstkrae ja mansetid, äravõetav kapuuts ja soojendusvooder. Esihõlmade ülaosas on kaks sisseõmmeldud, tõmblukk-kinnisega rinnataskut ja keskosas, vööst kõrgemal, kaks pealeõmmeldud, takjapaelaga suletavat, lõõtsaga taskut. Allosas on puusa kõrgusel poolviltu asetsevad sisseõmmeldud, tõmblukk-kinnisega küljetaskud ja mõlemal reieosal pealeõmmeldud, takjapaelaga suletavad, lõõtsaga taskud. Vasaku rinnatasku kõrval on sirgelõikeline pealeõmmeldud pliiatsitasku. Mõlemal varrukal, 100 mm kõrgusel varrukasuust, on 40 mm laiune, allosas kinniõmmeldud ja ülaosas takjapaelaga kinnitatav allapööratav riidest klapp, mille siseküljel on helendusriba. Allapööratud asendis kinnitub klapp rõhknööpidega; 8) vormipintsak Vormipintsak on villasest või poolvillasest riidest, üherealine, kinnitub kolme suure vorminööbiga. Hõlma nurgad on täisnurksed. Pintsakul on kaks küljetaskut ja kaks rinnataskut. Küljetaskud on pealeõmmeldud, rinnataskud sisseõmmeldud. Kõik taskud on figuurse klapiga, mis suletakse väikese vorminööbiga. Selja keskel on õmblus, mis lõpeb lõhikuga. Varrukad on väljaõmmeldud 70 mm laiuse mansetiga, kahe väikese vorminööbiga. Krae ja reväär on mahapööratud ja nürinurksed; 9) vormijakk (naiste) Vormijakk on samasugune kui vormipintsak, kuid rinnataskuteta; 10) viigipüksid Viigipüksid on pikad, villasest või poolvillasest riidest, sirgelõikelised. Pükstel on kaks küljetaskut ja üks tavalise nööbiga nööbitava klapiga tagatasku. Pükstel on rihma-aasadega värvel. Püksid on käänisteta. Püksisäärte laius sõltub moejoonest; 11) impregneerriidest püksid Impregneerriidest püksid on sirgelõikelised. Pükstel on kaks sisseõmmeldud küljetaskut ja kaks tavalise nööbiga nööbitavat tagataskut. Pükstel on rihma-aasadega värvel. Püksid on käänisteta. Püksisäärte laius sõltub moejoonest; 12) villane seelik Seelik on villasest või poolvillasest riidest, sirgelõikeline, põlvesilmani ulatuv. Seelik on värvliga, suletav vasakult küljelt tõmblukuga. Seelikul on kaks sisseõmmeldud, puusale avanevat küljetaskut. Tagapoole keskõmbluse allosas on lahtine volt; 13) impregneerriidest seelik Impregneerriidest seeliku tegumood on samasugune kui villasel seelikul; 14) kampsun Kampsun on kootud villasest lõngast, kolmnurkkaelusega, puusani ulatuv. Kaeluse äär, varrukaotsad ja alumine äär on soonikkoes. Õlgadel ja varruka alumise osa tagumisel küljel on riidest tugevduslapid. Vasakul pool rinnaesisel on pealeõmmeldud kaheosaline riidest rinnatasku, mille välimine laiem pool on suletav klapiga. Klapp käib kinni takjapaelaga. Sisemine, kitsam osa on pliiatsitasku; 15) kootud jakk (naiste) Naiste kootud jakk on samasugune kui kampsun, kuid rinnataskuta; 16) päevasärk Rohelise riietuse juures on päevasärk helerohelisest või valgest, tumesinise riietuse juures helesinisest või valgest puuvillasest segakiudu sisaldavast riidest. Päevasärk on sirgelõikeline, nurkkraega, eest nööbitav, kahe pealeõmmeldud nööbitava klapiga, rinnataskuga, pikkade või lühikeste varrukatega; 17) pluus (naiste) Pluus on samasugune kui päevasärk, kuid rinnataskuteta; 18) vihmakeep Vihmakeep on impregneerriidest või muust vettpidavast materjalist, allapoole laienev, eest avanev. Keep ulatub maast 200 mm kõrgusele. Esihõlmad langevad vabalt alla ja on vaheliti 500 mm laiuselt. Hõlmad kinnituvad kaeluses takjapaelaga. Vihmakeebil on kapuuts. Kapuutsi servas ja keebi allääres on helendusriba; 19) ohutusvest Ohutusvest on erkkollasest impregneerriidest, sügava kolmnurkkaelusega, eest tõmblukuga suletav ja vööni ulatuv. Ohutusvesti esihõlmadel on kummalgi pool keskel üks vertikaalne, õlaõmblusest algav helendusriba, ja käeaugust allpool kaks horisontaalset paralleelset helendusriba. Vertikaalne riba ulatub ülemise horisontaalse ribani; 20) lips Lips on teravnurkse alumise otsaga, mustrita, kandmise ajal moes oleva laiusega; 21) lipsunõel Lipsunõel on kuldsest metallist, klambrikujuline. Klambri peal võib olla kuni 10 mm kõrgune äraspidise tammelehe või väikese riigivapi kujutis; 22) kingad Kingad on pruunid või mustad, nööritavad või kinnised; 23) suvesaapad Suvesaabasteks on pruunid või mustad, nööritavad, roomiktallaga, kerge voodriga poolsaapad. Säär ulatub pahkluuni; 24) talvesaapad Talvesaabasteks on pruunid või mustad, nööritavad, roomiktallaga, sooja voodriga poolsaapad. Säär ulatub pahkluust 100 mm kõrgemale; 25) kummisaapad Kummisaapad on mustad, paksu tallaga, põlveõndlani ulatuva säärega, sääreotstes võib olla pingutuspael; 26) sõrmkindad Rohelise riietuse juures on sõrmkindad tumerohelisest, pruunist või mustast lõngast kootud või riidest või nahast valmistatud, pika randmeosaga. Tumesinise riietuse juures on sõrmkindad tumesinisest või mustast lõngast kootud või riidest või nahast valmistatud, pika randmeosaga. Kootud kinnaste käelabapealne, sõrmevahed ja peopesa on tugevdatud riidega; 27) labakindad Rohelise riietuse juures on labakindad tumerohelisest, pruunist või mustast villasest või poolvillasest lõngast kootud või riidest või nahast valmistatud. Tumesinise riietuse juures on labakindad tumesinisest või mustast villasest või poolvillasest lõngast kootud või riidest või nahast valmistatud. Kootud kinnaste peopesa on tugevdatud riidega. Riidest või nahast valmistatud labakindad on sooja voodriga; 28) sall Sall on sõltuvalt riietuse värvist roheline või tumesinine, riidest valmistatud või poolvillasest lõngast kootud, suurusega 250×1200 mm; 29) soe aluspesu Soe aluspesu on valmistatud puuvillasest riidest. Pesu koosneb pükstest ja särgist; 30) sokid, naistel sukad (sukkpüksid) Rohelise riietuse juures on sokid tumerohelised, pruunid või mustad, musta riietuse juures on sokid mustad, puuvillased või poolvillased, soonikust sääreosaga. Naiste sukad (sukkpüksid) on beeþist tehiskiust; 31) püksirihm Püksirihm on mustast nahast, kuldsest või valgest metallist pandlaga. Rihma laius on 25-35 mm; 32) vöörihm Vöörihm on mustast paksust nahast, kuldsest või valgest metallist kahe keelega pandlaga, nahkvoodriga, äärtest läbiõmmeldud. Rihma laius on 50 mm. 8. Mereinspektorite vormiriietusesemed on kujunduselt järgmised: 1) suvine vormimüts Suvine vormimüts on mustast kalevist, musta lakknahkse sirmiga. Mütsirummul on sissekootud koemustriga lai must siidpael. Mütsirummu allääres sirmi kohal on kahest ühepikkusest osast koosnev must või kuldne punutud nöör, mis on kinnitatud rummu külge kahe väikese vorminööbiga. Mütsimärki kantakse ees, mütsirummu keskkohal. Suvel kantakse mütsil valget katet; 2) talvine vormimüts Talvine vormimüts on mustast villasest riidest, ovaalse põhjaga, musta karusnahaga kaetud allalastava äärega. Mütsil on lakknahkne sirm, mis on samasugune kui suvemütsil. Mütsipõhi on ääristatud kitsa kollase kandiga. Mütsi allalastaval seespoolsel osal on riidest pael väikese vorminööbiga. Mütsi kõrgus eest sirmi juurest kuni põhjani on 100 mm, tagant umbes 75 mm. Mütsimärki kantakse ees, mütsi keskosal; 3) kootud müts Kootud müts on tumesinine soonikkoega sukkmüts. Mütsil võib olla tutt; 4) meeste mantel Meeste mantel on mustast impregneerriidest, kaherealine, vööga ja sooja voodriga. Talveks võib mantlil olla äranööbitav, mustast karusnahast või kunstkarusnahast krae. Seljaosal on pikk lahtine passe ja vastandvolt nööbitava lõhikuga. Mantlil on sissetöödeldud liisttaskud. Ees rinnal on kaetud tõmblukuga raamtasku. Kõik õmblused on pealt kahelt realt tepitud. Nööbid ja pandlad on mustast plastmassist. Nööpidel ei ole käesoleva kirjelduse punktis 4 nimetatud kujutisi; 5) naiste mantel Naiste mantel on samasugune kui meeste mantel, kuid alt laienev ning lahtine passe on ka ees. Naiste mantli värv võib olla ka tumesinine; 6) jope Jope on tumesinisest impregneerriidest, mahulise vatiiniga. Ees on pikk kaetud tõmblukk, mis ulatub kraeni. Kahe õmblusega kapuuts on äravõetav. Jopel on neli taskut. Põuetaskud on sissetöödeldud, all on kaks pealeõmmeldud, lõõtsaga klapptaskut. Vöökohal, allääres ja kapuutsil on sisseõmmeldud pael. Kõik õmblused on tepitud; 7) vormipintsak Vormipintsak on mustast, khakivärvi või valgest villasest riidest, kaherealine, kolme paari suurte vorminööpidega. Varrukatel on kaks väikest vorminööpi. Külgedel on kaks sissetöödeldud klapptaskut, rinnal on liisttaskud. Pintsakul on taga keskel õmblus, mis lõpeb lõhikuga; 8) talvine vormijakk (naiste) Talvine vormijakk on samasugune kui vormipintsak, kuid rinnataskuteta ning seljal on kaks sissevõtet, mis lõpevad vöökohal lahtiste voltide ja suurte vorminööpidega; 9) frentð Frentð on tumesinisest või khakivärvi villasest, poolvillasest või puuvillasest riidest, üherealine, nelja suure vorminööbiga. Varrukatel on kaks väikest vorminööpi. Taga keskel on lõhik. Kõik õmblused on tepitud; 10) suvine vormijakk (naiste) Suvine vormijakk on khakivärvi villasest või paksemast puuvillasest riidest, voodrita, ilma kraeta. Pagunid puuduvad. All külgedel on klapptaskud. Jakk on suletav kolme suure vorminööbiga; 11) viigipüksid Viigipüksid on pikad, mustast, khakivärvi või valgest villasest, poolvillasest või puuvillasest riidest, sirgelõikelised. Pükstel on kaks küljetaskut ja üks tavalise nööbiga nööbitava klapiga tagatasku. Pükstel on rihma-aasadega värvel. Püksid on käänisteta. Püksisäärte laius sõltub moejoonest; 12) seelik Seelik on mustast, khakivärvi või valgest villasest, poolvillasest või puuvillasest riidest, alt laienev või sirgelõikeline, põlvesilmani ulatuv. Seelik on värvliga, suletav vasakult küljelt tõmblukuga. Seelikul on kaks sisseõmmeldud, puusale avanevat küljetaskut. Sirge seeliku tagapoole keskõmbluse allosas on lahtine volt. Alt laieneval seelikul on ees neli ja taga kaks lappvolti. Suveseelik võib olla ka üleni volditud, sel juhul seelikul taskuid ei ole; 13) kampsun Kampsun on kootud tumesinisest villasest lõngast, madala ümara kaelusega, mis võimaldab seda kanda lipsuga, või kõrge ja tagasipööratud kaelusega. Varrukal on kahekordne tagasipööratud käänis. Kampsunil on puuvillasest riidest või impregneerriidest pealeõmmeldud rinnatasku. Rinnatasku klapp ja pagunid kinnitatakse takjapaelaga. Õlgadel ja varruka alumise osa tagumisel küljel on riidest tugevduslapid, mis on kahelt realt tepitud; 14) kootud jakk (naiste) Naiste kootud jakk on samasugune kui kampsun, kuid rinnataskuta; 15) päevasärk Päevasärk on valgest või helesinisest puuvillasest riidest ja nurkkraega või valgest või khakivärvi puuvillasest riidest ja reväärkraega. Nurkkraega särk on pikkade või lühikeste varrukatega, reväärkraega särk lühikeste varrukatega. Mõlemal juhul on särgil kaks pealeõmmeldud, klapi ja vastandvoldiga rinnataskut. Särgiga samast materjalist pagunid kinnitatakse takjapaelaga; 16) pluus (naiste) Pluus on samasugune kui päevasärk, kuid rinnataskuteta. Reväärkraega pluusil on ees ja taga väike passe. Selja passejoonel on kaks volti; 17) vihmakeep Vihmakeep on mustast või tumesinisest impregneerriidest või muust vettpidavast materjalist, allapoole laienev, eest avanev. Keep ulatub maast 200 mm kõrgusele. Esihõlmad langevad vabalt alla ja on vaheliti 500 mm laiuselt. Hõlmad kinnituvad kaeluses takjapaelaga. Vihmakeebil on kapuuts; 18) lips Lips on mustast elastikriidest, teravnurkse alumise otsaga. Lipsu laius on 60 mm; 19) lipsunõel Lipsunõel on kuldsest metallist, klambrikujuline. Klambri peal võib olla kuni 10 mm kõrgune Mereinspektsiooni embleemi või väikese riigivapi kujutis; 20) kingad Kingad on mustad või heledad, nööritavad või kinnised; 21) suvesaapad Suvesaabasteks on mustad või pruunid, nööritavad, roomiktallaga, kerge voodriga poolsaapad. Säär ulatub pahkluuni; 22) talvesaapad Talvesaabasteks on mustad, nööritavad, roomiktallaga, sooja voodriga poolsaapad. Säär ulatub pahkluust 100 mm kõrgemale; 23) kummisaapad Kummisaapad on mustad, paksu tallaga, põlveõndlani ulatuva säärega, sääreotstes võib olla pingutuspael; 24) sõrmkindad Sõrmkindad on mustad või tumesinised, lõngast kootud või riidest või nahast valmistatud, pika randmeosaga. Kootud kinnaste käelabapealne, sõrmevahed ja peopesa on tugevdatud riidega; 25) labakindad Labakindad on mustad või tumesinised, villasest või poolvillasest lõngast kootud või riidest või nahast valmistatud, kusjuures viimasel juhul sooja voodriga. Kootud kinnaste peopesa on tugevdatud riidega; 26) sall Sall on valge, valmistatud riidest või kootud poolvillasest lõngast; 27) soe aluspesu Soe aluspesu on valmistatud puuvillasest riidest. Pesu koosneb pükstest ja särgist; 28) sokid, naistel sukad (sukkpüksid) Sokid on mustad või pruunid, puuvillased või poolvillased, soonikust sääreosaga. Naiste sukad ja sukkpüksid on beeþist tehiskiust; 29) püksirihm Püksirihm on mustast või pruunist nahast, kuldsest või valgest metallist pandlaga. Rihma laius on 25-35 mm; 30) vöörihm Vöörihm on mustast või pruunist paksust nahast, kuldsest või valgest metallist kahe keelega pandlaga, nahkvoodriga, äärtest läbiõmmeldud. Rihma laius on 50 mm. IV. KESKKONNAKAITSEINSPEKTORITE JA MEREINSPEKTORITE VORMIRIIETUSE AMETITUNNUSTE KIRJELDUS [RT I 2000, 27, 163 - jõust. 3. 04. 2000] 9. Keskkonnakaitseinspektori varrukaembleem on riidest. Varrukaembleem koosneb kahest osast: 1) ülaosa on 70 mm kõrguse ja 45 mm laiuse rööpsete vertikaalkülgedega, kollase põhjaga ovaali kujuline; 2) varrukaembleemi alumine osa on kuni 55 mm laiuse, kollase põhjaga ristküliku kujuline. Sellel paikneb musta värvi, 5 mm kõrguste tähtedega keskkonnajärelevalve asutuse nimetus. Ristküliku kõrgus ja täpne laius sõltuvad teksti mahust. Ristküliku ülemine serv puutub kokku ovaalil paikneva tammelehe või veetilga alumise servaga, kattes osaliselt ovaali. Varrukaembleemi mõlemad osad on ääristatud 2 mm laiuse musta värvi kandiga (lisad 1 ja 2). [RT I 2000, 27, 163 - jõust. 3. 04. 2000] 10. [Kehtetu - RT I 2000, 27, 163 - jõust. 3. 04. 2000] 11. Keskkonnakaitseinspektoril, kelle põhiülesandeks on keskkonnakaitse, on varrukaembleemi ovaalile paigutatud 45 mm kõrgune ning laiemast osast 25 mm laiune, sinist värvi veetilga kujutis, millest lõikub läbi, seda osaliselt kattes, sama kõrge, laiemast osast 22 mm laiune, rohelist värvi äraspidise tammelehe kujutis. [RT I 2000, 27, 163 - jõust. 3. 04. 2000] 12. Keskkonnakaitseinspektoril, kelle põhiülesandeks on eluslooduse ja kaitstavate loodusobjektide kaitse, on varrukaembleemi ovaalile paigutatud 45 mm kõrgune ja laiemast osast 25 mm laiune rohelist värvi äraspidise tammelehe kujutis. Kirjeldatud kujutiste kohal paikneb mõlemal juhul kaarjalt musta värvi 5 mm kõrguste tähtedega tekst «KESKKONNAKAITSE». [RT I 2000, 27, 163 - jõust. 3. 04. 2000] 13. Keskkonnakaitseinspektorid kannavad tavalist mütsimärki, milleks on punktis 11 kirjeldatud veetilga ja sellest läbilõikuva tammelehe poole väiksemas mõõdus emailitud kujutis kulla värvi metallil. Mütsimärki ääristab ja sellel kujutatud figuure eraldab üksteisest 1 mm laiune metallist ääris (lisa 3). [RT I 2000, 27, 163 - jõust. 3. 04. 2000] 14. [Kehtetu - RT I 2000, 27, 163 - jõust. 3. 04. 2000] 15. Mereinspektorite vormiriietuse pintsaku varrukate välisküljele õmmeldakse kuldsed eralduspaelad ning nende kohale pintsakuga sama värvi alusele kuldse niidiga tikitud mereinspektori embleem. [RT I 2000, 27, 163 - jõust. 3. 04. 2000] 16. Frentðile, vormikampsunile ja vormisärgile paigutatakse nendega sama värvi, kuid musta kandiga ääristatud pagunid kuldsete eralduspaelte ja embleemiga. Eralduspaelte arv vastab mereinspektori ametiastmele. [RT I 2000, 27, 163 - jõust. 3. 04. 2000] 17. Varrukamärgi alumise eralduspaela kaugus varruka alumisest äärest on 90 mm, eralduspaelte vahe on 3 mm, laius on laial paelal 30 mm ja kitsal paelal 15 mm. Varrukamärgi ülemisest paelast 55 mm kaugusel paikneb 50x50 mm suurune mereinspektori embleem. [RT I 2000, 27, 163 - jõust. 3. 04. 2000] 18. Paguni pikkus on 130 mm ja laius 55 mm. Välise eralduspaela kaugus paguni servast on 5 mm, laius on laial paelal 30 mm ja kitsal paelal 15 mm, eralduspaelte vahe on 5 mm. Paguni sisemisest eralduspaelast 30 mm kaugusel paikneb mereinspektori 25x25 mm suurune embleem. [RT I 2000, 27, 163 - jõust. 3. 04. 2000] Mereinspektori embleem on stiliseeritud neptunihark kahe merelaine kohal (lisa 5). [RT I 2000, 27, 163 - jõust. 3. 04. 2000] 19. Mereinspektori vormiriietuse mütsimärk on tikitud kuldsest kardniidist. Sellel on kujutatud tammepärjaga ümbritsetud mereinspektori embleem. [RT I 2000, 27, 163 - jõust. 3. 04. 2000] 20. Kõrgemate mereinspektorite mütsimärgil on 65×80 mm suurune tõrudega tammepärg, teiste mereinspektorite mütsimärgil on 50×70 mm suurune ning tõrudeta tammepärg. Märgi ülaosas on riigilipu värvidega, emailitud vapikujutis (lisad 6 ja 7). [RT I 2000, 27, 163 - jõust. 3. 04. 2000] 21. Mereinspektori ametiastmetunnuseks on: 1) Keskkonnainspektsiooni peadirektoril üks lai ja kaks kitsast eralduspaela; 2) Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitjal üks lai ja üks kitsas eralduspael; 3) Keskkonnainspektsiooni osakonna või büroo juhatajal ja nõunikul üks lai eralduspael; 4) laevastikukaptenil, laevakaptenil, sadamakaptenil, osakonnajuhataja asetäitjal neli kitsast paela; 5) vanemspetsialistil ja spetsialistil, vanemtüürimehel ja vanemmehaanikul kolm kitsast paela; 6) vaneminspektoril ja inspektoril, teisel tüürimehel ja teisel mehaanikul kaks kitsast paela; 7) kolmandal tüürimehel ja kolmandal mehaanikul üks kitsas pael. [RT I 2000, 27, 163 - jõust. 3. 04. 2000] 22. Käesoleva kirjelduse punkti 21 alapunktides 1-4 nimetatud mereinspektoritel on õigus kanda mütsirummu allääres sirmi kohal kuldset nööri. «Riigi keskkonnakaitseinspektorite vormiriietuse ja ametitunnuste kirjelduse» lisa 1 [RT I 2000, 27, 163 - jõust. 3. 04. 2000] Riigi keskkonnakaitseinspektori, kelle põhiülesandeks on keskkonnakaitse, varrukaembleem (näidis) (v.t. RT I 2000, 27,163 ) «Riigi keskkonnakaitseinspektorite vormiriietuse ja ametitunnuste kirjelduse» lisa 2 [RT I 2000, 27, 163 - jõust. 3. 04. 2000] Riigi keskkonnakaitseinspektori, kelle põhiülesandeks on eluslooduse ja kaitstavate loodusobjektide kaitse, varrukaembleem (näidis) (v.t. RT I 2000, 27,163 ) «Riigi keskkonnakaitseinspektorite vormiriietuse ja ametitunnuste kirjelduse» lisa 3 [RT I 2000, 27, 163 - jõust. 3. 04. 2000] Riigi keskkonnakaitseinspektori mütsimärk (näidis) (v.t. RT I 2000, 27,163 ) Lisa 4 "Riigi keskkonnakaitseinspektorite vormiriietuse ja ametitunnuste kirjelduse" juurde [Kehtetu - RT I 2000, 27, 163 - jõust. 3. 04. 2000] «Riigi keskkonnakaitseinspektorite vormiriietuse ja ametitunnuste kirjelduse» lisa 5 [RT I 2000, 27, 163 - jõust. 3. 04. 2000] Mereinspektori pagun ja varrukamärk (näidis) (v.t. RT I 2000, 27,163 ) «Riigi keskkonnakaitseinspektorite vormiriietuse ja ametitunnuste kirjelduse» lisa 6 [RT I 2000, 27, 163 - jõust. 3. 04. 2000] Mereinspektori tavaline mütsimärk (näidis) (v.t. RT I 2000, 27,163 ) «Riigi keskkonnakaitseinspektorite vormiriietuse ja ametitunnuste kirjelduse» lisa 7 [RT I 2000, 27, 163 - jõust. 3. 04. 2000] Kõrgema mereinspektori mütsimärk (näidis) (v.t. RT I 2000, 27,163 )