Vabariigi Valitsus — Demineerimistööde korra kinnitamine

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 26. 09. 2000 nr 312 ( RT I 2000, 76, 480) 1. 10. 2000 «Päästeseaduse» (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598; 2000, 50, 316) paragrahvi 131 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada "Demineerimistööde kord" (juurde lisatud). [RT I 2000, 76, 480 - jõust. 1. 10. 2000] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 18. septembri 1998. a määrusega nr 201 Demineerimistööde kord I. DEMINEERIMISTÖÖDE KORRALDUS 1. Demineerimistööde teostamisel korraldatakse: 1) plahvatusohtlike esemete otsimist plaanilise töö korras; 2) plahvatusohtlike esemete hävitamist; 3) pommiähvarduse ja pommikahtluse kontrolli; 4) pommitehnilist kontrolli; 5) plahvatusjärgset tegevust sündmuskohal. 2. Käesoleva korra kohaselt korraldab ja teeb demineerimistöid Päästeamet. 3. Kaitsevägi korraldab ja teeb demineerimistöid kaitseväe tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. 4. Pommiähvarduse ja -kahtluse kontroll ning plahvatusjärgne töö toimub väljakutse alusel koostöös politseiga. 5. Pommitehnilist kontrolli teostatakse Kaitsepolitseiameti või Politseiameti nõudmisel. 6. Keerulise või suuremahulise demineerimistöö korraldamiseks moodustatakse Päästeameti peadirektori käskkirjaga demineerimiskomisjon (edaspidi komisjon) järgmises koosseisus: 1) Päästeameti eridemineerimistalituse juhataja või sõjaväestatud päästeüksuse demineerimisrühma ülem; 2) demineerimise peaspetsialist; 3) valla- või linnavalitsuse esindaja; 4) Politseiameti või politseiprefektuuri esindaja; 5) kaitseväe või Piirivalveameti esindaja. Juhul kui demineerimistööga võib kaasneda kemikaali- või muu oht, kaasatakse komisjoni koosseisu ka vastava ala asjatundja. Komisjoni esimeheks määratakse Päästeameti töötaja. 7. Demineerimistööd veekogul või looduskaitsealal peavad olema eelnevalt kooskõlastatud vastavate järelevalveorganitega ning valla- või linnavalitsusega. Kooskõlastamise korraldab vastav maavalitsus demineerimistöid tegeva asutuse taotluse alusel. 8. Demineerimistööd piirivalve tegevuspiirkonnas peavad olema eelnevalt kooskõlastatud Piirivalveameti või kohaliku piirivalvekordoniga. Kooskõlastamise korraldab demineerimistöid tegev asutus. 9. Lõhkeseadeldise demineerimistöid või pommiähvarduse või -kahtluse (edaspidi pommioht) korral tehtavaid demineerimistöid ei kooskõlastata. 10. Kohapeal korraldab demineerimistöid demineerimistööde juht, kellele alluvad kõik demineerimistöid tegevad isikud. 11. Demineerimistööde juhil on tulekustutus- ja päästetööde juhile päästeseaduse (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598) paragrahvi 15 lõikega 2 ja paragrahviga 16 ettenähtud õigused. 12. Demineerimistöödega kaasneda võiva ohu vältimiseks või kaasnenud õnnetuse tagajärgede lokaliseerimiseks ja kõrvaldamiseks, samuti avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks demineerimistöödel on demineerimistööde juhil õigus: 1) kutsuda kohale kiirabi, politsei, avarii- ja pääste- ning muud vajalikud talitused; 2) nõuda elektriliini väljalülitamist, gaasitorustiku sulgemist või muude demineerimistööde ohutust tagavate tööde tegemist; 3) rakendada vajadusel lisameetmeid demineerimistööde ohutuse tagamiseks. 13. Demineerimisväljakutse saamisel või plaanilise demineerimistöö teostamisel annab demineerimisülesande ning määrab demineerimistööde juhi vastavalt Päästeameti või sõjaväestatud päästeüksuse juht või tema poolt käskkirjaga volitatud isik. 14. Sõjaväestatud päästeüksus informeerib viivitamatult Päästeameti juhtimiskeskust demineerimisväljakutse saamisest, demineerimistööde juhi määramisest ja sündmuskohale väljasõidust. 15. Demineerimistöödeks vajalik lõhkematerjal väljastatakse allkirja vastu demineerimistööde juhile. II. DEMINEERIMISTÖÖDE PERSONAL 16. Demineerimistöid võivad teha vaid abidemineerija, demineerija, pommitehniku või demineerimisinstruktori kehtivat kvalifikatsioonitunnistust omavad isikud. 17. Nimetatud isikute kvalifikatsiooniastmed ülenevas järjekorras on: 1) abidemineerija; 2) demineerija; 3) pommitehnik; 4) demineerimisinstruktor. 18. Abidemineerijat võib kasutada üksnes demineerimistööde abitöödel, mis ei ole ohtlikud elule ja tervisele. Abidemineerija töötab kogenud demineerija või demineerimistööde juhi vahetul juhendamisel. 19. Ajateenija võib olla vaid abidemineerija. 20. Demineerimistööde juhiks võib olla pommitehnik ja demineerimisinstruktor, samuti demineerija, kellele Päästeameti peadirektori käskkirjaga on antud demineerimistööde juhina töötamise luba. III. PLAHVATUSOHTLIKU ESEME HÄVITAMINE 21. Plahvatusohtlike esemete hävitamiskohad määratakse igas maakonnas maavanema korraldusega, mis on antud kooskõlastatult vastava valla- või linnavalitsusega. 22. Plahvatusohtlik ese hävitatakse kohapeal. Kui see ei ole võimalik, toimub hävitamine selleks eraldatud hävitamiskohal või maavaldaja loal - plahvatusohtliku eseme leiukoha lähedal. 23. Pimeda ajal, välja arvatud pommiohu korral, on lõhketööde tegemine keelatud. 24. Demineerimistöödel tuleb anda hoiatus-, lõhkamis- ja lõpusignaal. Signaal antakse heliga, mida vajadusel dubleeritakse signaalraketiga. Signaal peab olema kuuldav või nähtav kogu ohutsooni ulatuses ning antakse järgmiselt: 1) hoiatussignaal - üks pikk helisignaal, dubleerimise korral üks signaalrakett; 2) lõhkamissignaal - kaks pikka helisignaali, dubleerimise korral kaks signaalraketti; 3) lõpusignaal - kolm lühikest helisignaali, dubleerimise korral üks signaalrakett. 25. Helisignaali dubleerimine punase signaalraketiga on keelatud. 26. Demineerimistööde juht peab teavitama elanikke lõhketöödel kasutatavatest signaalidest ja lõhketööde tegemise orienteeruvast ajast. Vajadusel tuleb elanikke teavitada ajakirjanduse või muude massiteabevahendite kaudu. 27. Tiheda udu, tuisu või ebapiisava nähtavuse korral otsustab lõhketöö tegemise võimalikkuse demineerimistööde juht. Ta lubab teha lõhketöid ainult siis, kui on veendunud töö ohutuses. 28. Pärast hoiatussignaali võib kõrvalisele isikule ohutsooni sisenemiseks loa anda vaid demineerimistööde juht. 29. Pärast lõhkamissignaali on ohutsooni sisenemine keelatud. 30. Pommiohu korral tagab politsei, et ohutsooni ei saaks siseneda kõrvalised isikud. Sel juhul ei ole signaalide andmine kohustuslik. 31. Pärast plahvatusohtliku eseme hävitamist kontrollib demineerimistööde juht või keerulise demineerimistöö korral komisjon hoonete, rajatiste, elektri- ja sideliinide ning muude kommunikatsioonide korrasolekut plahvatuskohal ja sellega piirneval alal ning otsustab väljalülitatud kommunikatsioonide sisselülitamise ning varem kehtestatud ohutusmeetmete lõpetamise. 32. Demineerimistööde juht teatab esimesel võimalusel Päästeameti juhtimiskeskusele igast ohutusmeetmest kõrvalekaldumise juhtumist demineerimistöödel. IV. PLAHVATUSOHTLIKU ESEME VEDU 33. Plahvatusohtlike esemete vedu demineerimistöödel korraldab vahetult demineerimistööde juht. 34. Plahvatusohtliku eseme autovedu demineerimistöödel üldiseks liikluseks avatud teedel toimub liiklusseaduse (RT 1992, 12, 193; RT I 1995, 2/3, 3; 1996, 16, 268; 1997, 86,1459) ja selle alusel antud õigusaktide nõuete ning lõhkematerjaliseaduse paragrahvide 2, 47 ja 48 kohaselt ning vastavalt "Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR)" (RT II 1996, 29, 104) nõuetele, arvestades käesolevas korras sätestatud eritingimusi. 35. Vabapiiri kogust ületava lõhkematerjali või plahvatusohtliku eseme autoveol peab autojuhil olema demineerija kvalifikatsioonitunnistus. Teiste demineerijate veoks peab olema saateauto. 36. Kui plahvatusohtliku eseme vedu toimub komisjoni otsuse alusel, määratakse veotee ja tehakse veoks vajalikud kooskõlastused komisjoni poolt määratud ulatuses igal konkreetsel juhul eraldi. Samuti määrab komisjon veoks vajalikud ohutusmeetmed. 37. Eriti plahvatusohtliku eseme veo korral ei tohi veokil olla teisi lõhkekehi ega lõhkematerjali. 38. Plahvatusohtlikku eset vedav veok peab olema varustatud kütusega kogu teekonnaks, samuti peab juhil olema raadiosidevahend või mobiiltelefon. 39. Kui plahvatusohtliku eseme veoks on andnud loa demineerimistööde juht, ei ole veotee kooskõlastus vajalik. Veotee võib läbida asulat, puhketsooni, looduskaitseala või kulgeda kultuuri-, õppe-, raviasutuste, suurte tööstusettevõtete ning kultuurimälestiste läheduses ainult siis, kui vedu ei ole teisiti võimalik. 40. Plahvatusohtlikku eset veetakse spetsiaalses pommikonteineris või selle puudumisel omavalmistatud konteineris. Viimasel juhul määrab konteineri kasutamiskõlblikkuse ja konteineris veetava plahvatusohtliku materjali koguse ning liigi komisjon. 41. Demineerimistööde juht võib lubada plahvatusohtlikku eset vedada ka muu autoga, kui ta on veendunud veo ohutuses. Lõhkekehad peavad veokil asuma 20-30 cm paksusel liiva-, turba- või saepurupadjal nii, et nad üksteisega kokku ei puutuks ja nende vahed peavad olema täidetud sama materjaliga. 42. Ühekorraga veetavate plahvatusohtlike esemete arvu määrab demineerimistööde juht igal konkreetsel juhul eraldi veo ohtlikkust arvestades. 43. Tugeva äikese ajal tuleb plahvatusohtlikku eset vedav veok peatada võimaluse korral lagedal kohal väljaspool teed vähemalt 600 meetri kaugusel hoonetest ja 200 meetri kaugusel metsast ja elektriliinidest. Demineerimistööde juht evakueerib vajadusel demineerimistöödest osavõtjad ja paigutab veoki nii, et oleks välditud sellele kõrvaliste isikute juurdepääs. 44. Demineerimistööde juht otsustab politsei kaasamise vajaduse plahvatusohtliku eseme veol ja määrab autode pikivahe kolonnis. Kui vedu toimub komisjoni otsuse alusel, on politsei saateauto kolonni ees ja taga. 45. Demineerimistööde juht määrab veoki liikumiskiiruse olenevalt tee seisukorrast ja plahvatusohtliku eseme ohuastmest, kuid mitte üle 70 kilomeetri tunnis. 46. Hädapeatumisel peavad veokil põlema ohutuled. Kui ohutuled ei ole korras, peab juht teele asetama oranþkollase tulega laterna 10 meetrit veokist ettepoole ja teise 10 meetrit veokist tahapoole. Veoki juht peab kohe võtma meetmed veoki teelt eemaldamiseks. 47. Plahvatusohtliku eseme veol tekkinud tulekahju korral sulgeb demineerimistööde juht demineerijate abil liikluse ja inimeste juurdepääsu ohutsooni mõlemast sõidusuunast ja külgsuundadest. Juhtunust tuleb kohe teavitada kohalikku päästeteenistust ja politseid. 48. Ainult demineerimistööde juhil on õigus ohutsooni valveposti tagasi kutsuda. V. DEMINEERIMISTÖÖDE ARVESTUS 49. Sõjaväestatud päästeüksused esitavad igal aastal 5. jaanuariks Päästeametile demineerimistööde aruande käesolevale korrale lisatud vormi kohaselt ja samaks tähtajaks koostab aruande ka Päästeameti eridemineerimistalitus. 50. Käesoleva korra punktis 50 nimetatud aruannete alusel koostab Päästeameti vastav struktuuriüksus demineerimistööde koondaruande ja esitab selle Päästeameti peadirektorile iga aasta 16. jaanuariks. Lisa "Demineerimistööde korra" juurde Demineerimistööde aruanne Jrk. nr kuupäev aadress mürsud lennuki- läbimõõt alla 150 mm läbimõõt 150 mm ja üle reaktiiv põhi 1 2 3 4 5 6 7 KOKKU: pommid mere- tankitõrjemiinid jalaväemiinid miinipildujamiinid kassett signaal harjutus/ praktilised põhjamiinid kontaktmiinid 8 9 10 11 12 13 14 15 granaadid raketid torpeedod süvaveepommid heitelaengud lõhkeaine käsi püsi reaktiiv 16 17 18 19 20 21 22 23 sütikud padrunid õppelahingumoon muu lahingumoon plahvatused pommiähvardused pommikahtlus lõhkeseadeldis pommitehniline kontroll 24 25 26 27 28 29 30 31 32 MÄRKUSED: 1. Sütikute hulka loetakse igat liiki detonaatorid. 2. Muu lahingumoona leiu korral peetakse arvestust liikide järgi.