Vabariigi Valitsus — Eesti Riigikaitse Akadeemia ümbernimetamine Sisekaitseakadeemiaks ja Sisekaitseakadeemia põhimääruse kinnitamine

Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajasse, jõustumise aeg): 16. 06. 1998 nr 134 ( RT I 1998, 56, 843) 19. 06. 1998 5. 02. 2002 nr 72 ( RT I 2002, 18, 104) 16. 02. 2002 Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614) paragrahvi 43 lõike 5 ja Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365) paragrahvi 5 lõike 2 punkti 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Eesti Riigikaitse Akadeemia õigusliku seisundi kooskõlla viimiseks Vabariigi Valitsuse seaduse ja Eesti Vabariigi haridusseadusega nimetada Eesti Riigikaitse Akadeemia ümber Sisekaitseakadeemiaks ning kinnitada Sisekaitseakadeemia põhimäärus (juurde lisatud). 2. Eesti Riigikaitse Akadeemias enne käesoleva määruse jõustumist valitud kollegiaalsete otsustuskogude volitused lõpevad käesoleva määruse jõustumise päeval. 2.1 Lubada Sisekaitseakadeemial kasutada Eesti Riigikaitse Akadeemia pitsateid ja dokumendiplanke, sealhulgas diplomite planke kuni 31. augustini 1998. a. 3. [Käesolevast tekstist välja jäetud] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4. juuni 1998. a määrusega nr 125 Sisekaitseakadeemia põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Sisekaitseakadeemia (edaspidi akadeemia) on riigi rakenduskõrgkool, kus üliõpilasel on võimalik omandada kõrgharidus diplomiõppe õppekava alusel. 2. Akadeemia on Siseministeeriumi hallatav riigiasutus. Akadeemia asub Tallinnas Kase 61. 3. Akadeemia tegevusvaldkond on: 1) kõrgharidusega politseiametnike, tolliametnike, tuletõrje- ja päästetöötajate, vanglaametnike ja haldusametnike ettevalmistamine; 2) täiend-, kaug- ja ümberõppe ning eksterniõppe võimaldamine, samuti akadeemilise õppe teel õppejõudude ettevalmistamine akadeemiale; 3) rakendusteaduslike uuringute läbiviimine ning arendustegevus oma valdkonnas. 4. Oma tegevusvaldkonnas akadeemia korraldab: 1) koostöös vastavate valitsusasutustega õppekavade ja aineprogrammide koostamist; 2) õpetatavate ameti- ja erialade sisu, õpetamisvormide ja meetodite pidevat täiustamist, õppe- ja teaduskirjanduse koostamist ja kirjastamist; 3) õpetatavate kutsealade nõustamist; 4) teadustöö suundade ja temaatika väljatöötamist; 5) üliõpilastele huvialahariduse andmist vajaduse ja võimaluse korral; 6) koostöösidemete loomist teiste õppeasutustega nii kodu- kui välismaal ja koostöökokkulepete sõlmimist akadeemia põhitegevuse arendamiseks; 7) täiendõppe organiseerimist Euroopa Liidu riikide vastavates õppeasutustes. II. AKADEEMIA JUHTIMINE 5. Akadeemiat juhib rektor. Rektor vastutab akadeemia üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 6. Akadeemia rektor: 1) teostab akadeemias oma pädevuse piires haldus- ja distsiplinaarvõimu; 2) esindab akadeemiat ja käsutab akadeemia eelarve rahalisi vahendeid kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktide ja käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses; 3) kinnitab käskkirjaga akadeemia sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra ning rakendab abinõusid nende täitmiseks; 4) kinnitab akadeemia nõukogu ettepanekul akadeemia struktuuriüksuste põhimäärused; 5) omab ühekordset vetoõigust akadeemia nõukogu otsuste suhtes; 6) kannab hoolt ja vastutab õppe- ja arendustegevuse otstarbeka korralduse eest; 7) tagab akadeemia eelarve eelnõu ja finantseerimistaotluse koostamise ning vastutab akadeemia eelarve täitmise eest; 8) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi ja sõlmib, peatab, muudab ning lõpetab töölepingud akadeemia nõukogu poolt valitud korraliste õppejõududega, samuti võtab tööle ja vabastab töölt akadeemia teisi töötajaid; 9) otsustab teisi õigusaktide ja käesoleva põhimäärusega tema pädevusse antud asju. 7. Oma pädevuse piires annab rektor käskkirju. Rektor on aruandekohustuslik siseministri ja akadeemia nõukogu ees. 8. Rektori valib siseministri poolt moodustatud komisjon avaliku konkursi korras. Komisjoni poolt valitud rektori kinnitab siseministri ettepanekul ametisse Vabariigi Valitsus viieks aastaks. Ametisse määratud rektoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu siseminister. 9. Rektori ametikohale võib kandideerida Eesti kodanik, kes on töötanud kõrgema riigiametnikuna või kõrgkooli professorina. 10. Kui rektor vabastatakse ametikohalt tema ametisse nimetamise viieaastase tähtaja möödumise tõttu, on tal õigus asuda akadeemias samale või samaväärsele ametikohale, kus ta töötas enne rektori ametikohale asumist. 11. Kuni rektori ametikoha täitmiseni kehtestatud korras määrab rektori kohusetäitja siseminister. 12. Akadeemias on õppeprorektori, kaugõppe- ja teadusprorektori ning haldusprorektori ametikohad. 13. Akadeemia prorektorid juhivad akadeemia tegevuse üksikvaldkondi ja asendavad rektorit tema äraolekul. Asendamise korra kehtestab rektor. Prorektorid on aruandekohustuslikud rektori ees. 14. Akadeemia prorektori määrab ametisse ja vabastab ametist siseminister rektori ettepanekul. Ametisse määratud prorektoriga sõlmib, peatab, muudab ning lõpetab töölepingu rektor. 15. Akadeemia nõukogu on õppeasutuse kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu. Akadeemia nõukogu koosseisu kinnitab siseminister rektori ettepanekul kolmeks aastaks. Akadeemia nõukogu esimees on rektor. 16. Akadeemia nõukogu on 28-liikmeline. Nõukogusse kuuluvad: 1) rektor, prorektor(id), akadeemia sekretär, kolledžite direktorid ja õppejõudude esindajad; 2) neli üliõpilaste esindajat (üks igast kolledžist), kes valitakse kolledžite üliõpilaste poolt; 3) Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Siseministeeriumi kantslerid ning kolledžite õppesuundadega vahetult seotud ametite juhid. 17. Akadeemia nõukogu: 1) esitab ettepanekuid siseministrile akadeemia põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks; 2) vaatab läbi akadeemia õppekavad ja vastuvõtukvoodid, samuti akadeemiasse vastuvõtmise (immatrikuleerimise) ja akadeemiast väljaarvamise (eksmatrikuleerimise) tingimused ja korra ning esitab need siseministrile kinnitamiseks; 3) kinnitab akadeemia lõpueksamite sooritamise ning lõputööde kaitsmise tingimused ja korra; 4) kinnitab akadeemia iga kolme aasta tagant koostatava arengukava; 5) vaatab läbi akadeemia eelarve eelnõu ja kinnitab otsusega eelarve täitmise aruande; 6) kehtestab oma otsusega akadeemia valitsemisse ning õppe- ja arendustegevusse puutuvad eeskirjad; 7) valib korralised õppejõud ja kinnitab nende valimise korra; 8) kuulab ära rektori aruande ja annab sellele hinnangu; 9) kehtestab akadeemia sümboolika ja selle kasutamise korra; 9 1) kehtestab stipendiumide määramise metoodika ja stipendiumi määrad; 10) asutab eristipendiume ja kehtestab nende kasutamise korra; 11) vaatab läbi muid tema pädevusse antud küsimusi. [RT I 2002, 18, 104 - jõust. 16. 02. 2002] 18. Akadeemia nõukogu korralised istungid kutsub kokku rektor või tema kohustusi täitev prorektor vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kaks korda semestris. 19. Akadeemia nõukogu erakorralised istungid kutsutakse kokku vähemalt 10 nõukogu liikme kirjalikul taotlusel. 20. Akadeemia nõukogu on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtavad osa rohkem kui pooled nõukogu liikmed, sealhulgas rektor või rektori kohustusi täitev prorektor. 21. Akadeemia nõukogu võtab oma pädevuse piirides vastu otsuseid. 22. Akadeemia nõukogu otsused võetakse vastu istungist osavõtnute häälteenamusega, välja arvatud käesoleva põhimääruse punkti 17 alapunktide 1 ja 4 otsustamisel, milleks on vaja istungist osavõtnute kahekolmandikulist häälteenamust. 23. Akadeemia nõukogu otsusele kirjutab alla rektor, rektori äraolekul tema kohustusi täitev prorektor. III. AKADEEMIA STRUKTUUR 24. Akadeemia koosneb kolledžitest ja muudest struktuuriüksustest, mis on vajalikud õppe- ja teadustööks ning akadeemia teenindamiseks. 25. Akadeemia kolledž on ühel või mitmel lähedasel erialal õppetööd korraldav põhiüksus. 26. Akadeemia kolledžid on: 1) politseikolledž; 2) päästekolledž; 3) korrektsioonikolledž; 4) halduskolledž. 27. Kolledžit juhib direktor, kelle ülesandeks on: 1) õppetöö vahetu korraldamine, õppekavade väljatöötamine ja õppetöö tulemuste arvestus; 2) õppetöö tagamine vajamineva õppekirjanduse, õppevahendite ja õppe-metoodilise materjaliga; 3) uute üliõpilaste vastuvõtu korraldamine; 4) akadeemia õppe- ja töökorralduse ning sisekorraeeskirja täitmise kontrollimine kolledžis. Kolledži direktori täpsemad ülesanded määratakse kindlaks kolledži põhimäärusega. 28. Akadeemia struktuuri ja töötajate koosseisu kinnitab siseminister käskkirjaga. 29. Akadeemia struktuuriüksuse põhimääruse kinnitab rektor käskkirjaga akadeemia nõukogu ettepanekul. IV. ÕPPEKORRALDUS 30. Akadeemiasse vastuvõtmise (immatrikuleerimise) ja akadeemiast väljaarvamise (eksmatrikuleerimise) tingimused ja korra kehtestab siseminister. 31. Õppekavad ja vastuvõtukvoodid, mis on kooskõlastatud vastavate ministeeriumidega, kinnitatakse akadeemia nõukogu ettepanekul siseministri käskkirjaga. 32. Akadeemias toimub õppetöö kõrgharidusstandardile vastava diplomiõppe õppekava järgi. 33. Erialade avamise ja sulgemise korra akadeemias kinnitab siseminister kooskõlastatult vastava ministriga. 34. Akadeemia õppekava kinnitab siseminister kooskõlastatult vastava ministriga. 35. Õppetöö toimub päevases õppevormis ning täiend-, kaug-, ümber- ja eksterniõppena. Õppekeeleks on eesti keel. Teiste keelte kasutamise õppekeelena otsustab akadeemia nõukogu ettepanekul siseminister. 36. Õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika edukalt sooritanud ning nõutavad ainepunktid kogunud üliõpilane lubatakse lõpueksamitele ja lõputöö kaitsmisele. Need toimuvad lõpueksamikomisjoni ees, mille esimees ja vähemalt pooled liikmed on väljastpoolt akadeemiat. Lõpueksamikomisjoni koosseisu kinnitab siseminister. 37. Pärast lõpueksamite sooritamist ja lõputöö kaitsmist antakse lõpetajale ettenähtud vormi kohane diplom akadeemia lõpetamise kohta vastaval erialal. 38. Tööalase koolituse õiguslik korraldus ja finantseerimine toimub vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele (RT I 1993, 74, 1054; 1996, 49, 953). 39. Täiend-, kaug- ja ümberõppe kursuste kuulajad ning eksternid üliõpilaskonda ei kuulu. 40. Täiend-, kaug- ja ümberõppe kursuste kuulajate õigusliku seisundi akadeemias sätestab täiskasvanute koolituse seadus. Eksterni õigusliku seisundi määrab akadeemiaga sõlmitud leping. Kaugõppijatele laieneb üliõpilaste suhtes rakendatav õiguslik kord õppesessiooni ajal. 41. Üks kord aastas esitab rektor akadeemia nõukogule akadeemia tööd analüüsiva aruande. V. LIIKMESKOND 42. Akadeemia liikmeskonna moodustavad akadeemia rektor, prorektorid, õppejõud ja teised töötajad ning üliõpilased. 43. Akadeemia korralised õppejõud on konkursi korras kuni viieks aastaks õppejõu ametikohale valitud professorid, dotsendid, lektorid, assistendid ja õpetajad, kellega rektor sõlmib määratud ajaks töölepingu. 44. Erialaõppejõud kolledžites võivad olla ametnikud, kellel on vastav haridus, erialase kutsetöö praktika ja pedagoogilise töö kogemus. 45. Korralistel õppejõududel on õigus saada viie aasta jooksul üks tööülesannetest vaba semester loometööks või kutseoskuste täiendamiseks ühes ametipalga säilitamisega. 46. Riiklike programmide täitmiseks või lepinguliste arendustööde tegemiseks võib akadeemia tähtajalise töölepingu alusel tööle võtta teadustöötajaid. 47. Akadeemia üliõpilased moodustavad üliõpilaskonna. 48. Üliõpilasel on õigus: 1) kuulata valitud erialal õppides õppekavaväliselt täiendavaid loenguid vastavalt akadeemias kehtestatud korrale; 2) kasutada õppetegevuseks tasuta akadeemia auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt akadeemias kehtestatud korrale; 3) valida oma esindajaid ja olla valitud akadeemia üliõpilasesindusse; 4) esitada rektorile üliõpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks; 5) [kehtetu - RT I 2002, 18, 104 - jõust. 16. 02. 2002] 6) saada riiklikku õppelaenu Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras; 7) saada eduka õppimise korral stipendiumi, mille määrab punkti 17 alapunkti 91 alusel sätestatud metoodika alusel rektor, arvestades riigieelarves stipendiumideks ettenähtud vahendeid; 8) saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust; 9) saada akadeemilist puhkust akadeemia nõukogu otsusega kehtestatud korras; 10) nõuda komisjoni moodustamist eksami või arvestuse sooritamiseks; 11) saada üliõpilaspilet; 12) kasutada muid seaduse, akadeemia põhimääruse, sisekorraeeskirja ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud õigusi. [RT I 2002, 18, 104 - jõust. 16. 02. 2002] 481. Vastavalt punkti 17 alapunktile 91 arvestatakse üliõpilasele stipendiumi maksmisel õpitulemuste kaalutud keskmist hinnet ja õppekava täitmist. Üliõpilasele võib maksta lisastipendiumi, kui ta on positiivselt sooritanud kõik stipendiumi maksmise perioodile eelneval kahel semestril ettenähtud eksamid ja arvestused, arvestades tema kaalutud keskmist hinnet. (VV m 05.02.2002 Nr.72 jõust.16.02.2002 - RT I 2002, 18, 104) 49. Üliõpilane on kohustatud: 1) järgima õppeplaani ning sooritama eksameid, arvestusi ja praktilisi töid ettenähtud tähtaegadel; 2) järgima seaduse, käesoleva põhimääruse, sisekorraeeskirja ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud nõudeid; 3) kasutama heaperemehelikult akadeemia vara. 50. Üliõpilasomavalitsus on üliõpilaste õigus iseseisvalt otsustada ja korraldada üliõpilaselu küsimusi, lähtudes üliõpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest. 51. Üliõpilaskonna esindamiseks valib üliõpilaskond üliõpilasesinduse. Üliõpilasesinduse liikmed valitakse vabadel, üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel. Üliõpilasesindus valitakse üheks õppeaastaks. Üliõpilasesinduse valimise korraldab valimiste ajal ametis olev üliõpilasesindus. Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas. [RT I 2002, 18, 104 - jõust. 16. 02. 2002] 52. Üliõpilaskonnal on põhikiri, kus sätestatakse üliõpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord. Üliõpilaskonna põhikirja projekti valmistab ette esimene üliõpilasesindus, kes avalikustab üliõpilaskonna põhikirja projekti akadeemias vähemalt üks kuu enne üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise päeva. Igal akadeemia üliõpilasel on õigus avaldada üliõpilaskonna põhikirja projekti kohta arvamust. Üliõpilasesindus vaatab saabunud arvamused ja ettepanekud läbi vähemalt üks nädal enne üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmist ja esitab üliõpilaskonna põhikirja lõpliku projekti üliõpilaskonnale vastuvõtmiseks. Üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu üliõpilaskond kohalolijate kahekolmandikulise häälteenamusega. Vastuvõetud põhikirja esitab üliõpilasesindus akadeemia nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja kohalolijate kahekolmandikulise häälteenamusega, kui põhikiri vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele. Üliõpilaskonna põhikirja muudetakse põhikirja vastuvõtmiseks sätestatud korras. [RT I 2002, 18, 104 - jõust. 16. 02. 2002] VI. AKADEEMIA VARA JA EELARVE 53. Akadeemia valdab, kasutab ja käsutab oma põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikku vara. Akadeemia vara on riigi omand ja selle valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub riigivaraseadusega (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 924; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409) sätestatud korras. 54. Akadeemial on õigus osutada oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid (täiend-, ümber- ja eksterniõpe, lepingulised arendustööd, erialaline nõustamine jms) ning tasulisi tugiteenuseid (toitlustamine, majutamine, kopeerimis- ja printimistööd, sideteenused jms), millest saadud tulu läheb akadeemia eelarvesse ja kuulub jagamisele selle kaudu. Tugiteenuste tasumäärad (v.a toitlustamine) kinnitab akadeemia nõukogu. [RT I 2002, 18, 104 - jõust. 16. 02. 2002] 55. Akadeemia finantseerimine toimub riikliku koolitustellimuse ulatuses riigi eelarvest. 56. Teadus- ja arendustegevuse kulude finantseerimine toimub vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele (RT I 1997, 30, 471). 57. Akadeemia tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalustatud eelarve, mille kinnitab rektor pärast eelarve eelnõu läbivaatamist akadeemia nõukogus. VII. ARUANDLUS, KONTROLL JA JÄRELEVALVE 58. Akadeemia peab kehtestatud korras finants-, statistilist ning raamatupidamisarvestust ja annab oma tegevusest aru Siseministeeriumile. Sihtfinantseeringute kulutamise kohta esitab akadeemia finantseerijale aruande viimase nõudmisel. 59. Akadeemia majandustegevust kontrollivad Siseministeerium ja Riigikontroll. 60. Siseminister teostab teenistuslikku järelevalvet akadeemia rektori ja akadeemia nõukogu aktide ning toimingute üle seaduses ettenähtud korras. 61. Akadeemia õppetegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet Haridusministeerium seaduses ettenähtud juhtudel. VIII. AKADEEMIA ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 62. Akadeemia korraldab ümber ja tema tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul. 63. Akadeemia tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeaasta lõppu.