Vabariigi Valitsus — Tihu, Vaivara ja Kallukse maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiirde kirjelduste kinnitamine

Muudetud järgmise määrusega: 4. 04. 2000 nr 110 ( RT I 2000, 30, 176), jõust. 13. 04. 2000 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 23, 323) paragrahvi 5 lõike 4, paragrahvi 6 lõike 3 alusel ja arvestades Euroopa Liidu looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse direktiiviga 92/43/EMÜ 21. maist 1992. a (EÜT nr L 206) ja loodusliku linnustiku kaitse direktiiviga 79/409/EMÜ 2. aprillist 1979. a (EÜT nr L 103), Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Tihu maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Tihu maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud); 3) Vaivara maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 4) Vaivara maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud); 5) Kallukse maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 6) Kallukse maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud). 2. Määrata: 1) Tihu maastikukaitseala valitsejaks Keskkonnaministeeriumi Hiiumaa keskkonnateenistus; 2) Vaivara maastikukaitseala valitsejaks Keskkonnaministeeriumi Ida-Virumaa keskkonnateenistus; 3) Kallukse maastikukaitseala valitsejaks Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa keskkonnateenistus. [RT I 2000, 30, 176 - jõust. 13. 04. 2000] 3. [Käesolevast tekstist välja jäetud] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998. a määrusega nr 102 Tihu maastikukaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Tihu maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 26. septembri 1962. a otsusega nr 70 "Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis" asutatud Tihu järve ornitoloogilise keeluala, Vanajõe oru geoloogilise keeluala ja Õngu haruldaste liikide kasvukoha baasil. 2. Kaitseala on loodud Limneamere aegsete pinnavormide, neil kujunenud loodusmaastike, Hiiumaa suurimate järvede, loodusmetsade ja nende bioloogilise mitmekesisuse kaitseks. 3. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Tihu maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega. 4. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele viieks sihtkaitsevööndiks. 5. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse. 6. Kaitseala ning selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ning Eesti metsakorralduskeskuse Luidja ja Putkaste metskonna 1986. aasta puistuplaani ning talumaade osas 1938. aastal väljaantud Katastri Ameti skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel. II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 7. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktis 19 sätestatud juhul. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 23, 323). 8. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine selleks mitte ettenähtud liiklusteedel ja parklates on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsatöödel. 9. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ning eramaal omaniku loal. 10. Jahipidamine kaitsealal on lubatud, välja arvatud Tihu sihtkaitsevööndis 31. jaanuarist 1. oktoobrini. 11. Kalapüük kaitsealal on keelatud. 12. Metsa kasutamise kord kaitsealal sätestatakse vöönditi käesoleva kaitse-eeskirjaga. Keelatud on puhtpuistute kujundamine, energiapuistute rajamine ja keemiline võsatõrje. 13. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) kinnitada maakorralduskava; 2) väljastada metsaomanikule metsamajandamiskava; 3) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala; 4) kehtestada detail- ja üldplaneeringut; 5) korraldada rahvaüritusi (osalejate arvuga üle 50 inimese); 6) muuta veekogude veetaset ja kahjustada nende kaldaid; 7) avada sulgunud looduslikke vooluteid; 8) teede ja jalgradade hooldustööd; 9) kraavide hooldustööd; 10) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks. 14. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõjude hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat. Kaitseala valitseja vaatab metsaraietaotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. 15. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõikest 5 tuleneva kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta rangemaid nõudeid. 16. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu ärakirja viivitamatult saatma kaitseala valitsejale kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimise tagamiseks. III. SIHTKAITSEVÖÖND 17. Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. 18. Kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit: 1) Tihu järvede sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kõrgessaare vallas Luidja metskonna kvartalid 142 (ainult eraldis 1), 146, 153 (kvartalit läbivast läänepoolsest teest edela poole jääv osa; nii riigimaa kui talude Laasi (A145), Pao (A144), Jüri (A140), Kangru (A159), Vahepõllu (A156) maa), Putkaste metskonna kvartalid 11 (nii riigimaa kui talu Järveääre (A586) maa), 12 (teest edela poole jääv osa, välja arvatud eraldised 25-28; nii riigimaa kui talude Kangru (A159), Vahepõllu (A156), Sepa (A157) ja Järveääre (A586) maa); Käina vallas Putkaste metskonna kvartalid 25 (elektriliini trassist edela poole jääv osa; nii riigimaa kui talude A586, A33, A34, A61, A36, A37, A38, A39, A40, A41, A42, A43, A44 ja A45 maa), 26 (elektriliini trassist edela poole jääv osa (eraldise 16 osas teest edela poole jääv osa; nii riigimaa kui talude A44 ja A45 maa), 48, 49 (teest edela poole jääv osa) ja 63 (teest edela poole jääv osa; nii riigimaa kui talude 65, 66, 67, 68, 68a, 69, 70, 71, 72, 73, 73a, 74, 75 ja A196 maa); Emmaste vallas Luidja metskonna kvartalid 122 (nii riigimaa kui talude A381, A477, 168 ja A498 maa), 141 (nii riigimaa kui talude A506 ja A507 maa) ning Putkaste metskonna kvartalid 10, 23 (vahesihist ida poole jääv osa), 24 ja 47 (nii riigimaa kui talude A28, A29, A30, A31, A32, A61 ja A53 maa); 2) Tihu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Käina vallas Putkaste metskonna kvartalid 60 (nii riigimaa kui talude A108 ja A196 maa), 61 (nii riigimaa kui talude A77, A91, A61 maa), 62 (nii riigimaa kui talude A270 ja A196 maa); 3) Vanajõe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kõrgessaare vallas Luidja metskonna kvartalid 99 (eraldise 17 pinnasteest lõuna poole jääv osa, eraldis 20 kuni Ranna A384 talu maa kirdepiiri ja selle loodesuunalise pikenduseni; nii riigimaa kui Jõe talu (A383) maa), 100 (ainult eraldised 14, 15, eraldiste 11 ja 12 pinnasteest lõuna poole jäävad osad, eraldise 10 jõest põhja poole jäävast teest lõuna poole jääv osa, eraldise 13 teest ida poole jääv osa; nii riigimaa kui talude Jõe (A383) ja Kuusiku (A382) maa) ja 101 (ainult eraldised 1, 2, 3, 4 ja 5) ning Emmaste vallas Luidja metskonna kvartalid 110 (ainult eraldise 4 pinnasteest põhja poole jääv osa) ja 111 (ainult eraldis 3 ning eraldiste 1, 4 ja 5 pinnasteest põhja poole jääv osa); 4) Leemeti sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kõrgessaare vallas Luidja metskonna kvartalid 112, 120 ja 131 (ainult teest ida poole jääv osa). Lahustükina kuuluvad Leemeti sihtkaitsevööndisse Emmaste vallas Luidja metskonna kvartalid 139 ja 140 ning Putkaste metskonna kvartal 5; 5) Õngu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Emmaste vallas Luidja metskonna kvartalid 128 (nii riigimaa kui talude Rohuniidu (A385), Sillaotsa (A472), Uustalu (A390), Eespere (A388), Ranna (A389), Tagapere (A387), A118, Siimu (4a), Hindrekese (1a), Hindreku (1b), Juhani (5b), Juhani (5a) ja Sakka vabadikukoha (A473) maa), 129 (talude Hindrekese (1a), Hindreku (1b), Juhani (5b), Juhani (5a) ja Pendi (2b) maa), 132 (nii riigimaa kui talude Juhani (5a), Pendi (2b), Laheniidu (nr 51), Veski (6) ja Sireli (6a) kaitsealale jääv maa), 133 (kaitsealale jääv osa; talude Pendi (2b), Pendi (2a), Andruse (3b), Veski (6), Sireli (6a), Hindreku (1b), Hindrekese (1a) ja Laheniidu (51) maa). 19. Tihu sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine 1. veebruarist 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teadustöödel. 20. Tihu järvede, Tihu ja Õngu sihtkaitsevööndites on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 7-13 lubatud tegevus ja kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul: 1) Tihu järvede sihtkaitsevööndis Putkaste metskonna kvartalites 26 (ainult eraldistel 13-16) ja 49 (ainult eraldistel 24-27, 30) valikraie metsa looduslikkuse taastamiseks; 2) Tihu sihtkaitsevööndis Putkaste metskonna kvartalis 63 (ainult eraldistel 6, 7, 10, 11) valikraie metsa looduslikkuse taastamiseks; 3) Õngu sihtkaitsevööndis valikraie ainult kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks. 21. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: 1) Vanajõe, Leemeti ja Õngu sihtkaitsevööndites teede, õhuliinide ja muude rajatiste ning mittetootmisliku iseloomuga ehitiste rajamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks; 2) Vanajõe ja Leemeti sihtkaitsevööndites valikraie, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, raie tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas. 22. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse järgmiste juhtfunktsioonidega: Tihu järvede ja Tihu sihtkaitsevööndites - looduskaitse; metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina; Vanajõe, Leemeti ja Õngu sihtkaitsevööndites - looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. 23. Tihu järvede ja Tihu sihtkaitsevööndite maa jäetakse kaitsealuse maana riigi omandisse maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570; 81, 1363; 93, 1556; 1998, 12, 153) paragrahvi 29 ja paragrahvi 31 lõike 1 punkti 2 alusel. IV. LÕPPSÄTTED 24. Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt. 25. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras. 26. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998. a määrusega nr 102 Tihu maastikukaitseala välispiiri kirjeldus Tihu maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Emmaste vallas Luidja metskonna kvartali 122 kirdenurgast piki Vanajõge ülesvoolu kuni Vanajõe pöördepunktini kvartalis 142. Edasi kulgeb piir Kõrgessaare vallas piki Vanajõge kvartali 153 loodenurgani. Sealt kulgeb piir piki kvartali 153 põhjapiiri pinnasteeni ja piki seda teed kagu suunas kuni Putkaste metskonna kvartali 12 eraldise 18 idanurgani. Edasi kulgeb piir piki kvartali 12 eraldiste 18 ja 17 kagupiiri, 23 ja 24 idapiiri kuni kvartali 25 loodepiirini Käina vallas. Piir jätkub mööda kvartali 25 loodepiiri kirde suunas kuni elektriliini trassini ning mööda seda kagu suunas kuni ristumiseni pinnasteega, seejärel piki nimetatud teed kagu suunas kuni Putkaste metskonna kvartali 63 idapiirini. Piir jätkub piki kvartali 63 idapiiri lõuna suunas, piki kvartalite 63, 62 ja 61 lõunapiiri ning kvartalite 61 ja 60 läänepiiri kuni kvartali 47 lõunapiirini. Edasi kulgeb piir Emmaste vallas piki kvartali 47 lõuna- ja läänepiiri ja kvartali 23 lõunapiiri kuni kvartalis 23 asuva vahesihini. Edasi kulgeb piir piki kvartali 23 vahesihti kirde suunas kuni kvartali 34 edelapiirini, sealt piki kvartalite 24, 10 ja 5 edelapiiri kuni Luidja metskonna kvartali 139 lõunapiirini. Seejärel kulgeb piir piki Luidja metskonna kvartali 139 lõuna-, edela- ja loodepiiri kuni kvartali 141 edelapiirini. Piir jätkub piki kvartalite 141 ja 122 edelapiiri ning kvartali 122 lääne- ja põhjapiiri kuni Vanajõeni. Lisaks põhiosale kuulub kaitsealale 3 lahustükki: 1) maa-ala, mille piir kulgeb Kõrgessaare vallas Luidja metskonna kvartali 101 põhjapiiri ja Ristna-Emmaste maantee ristumispunktist piki nimetatud tee teemaa lääneserva lõuna suunas kuni Vanajõe orgu viiva pinnasteeni Emmaste vallas Luidja metskonna kvartalis 111. Edasi kulgeb piir piki nimetatud pinnasteed lääne suunas kuni kvartali 110 põhjapiirini ning mööda kvartalite 110 ja 109 põhjapiiri lääne suunas kuni talu Ranna (A384) maa idapiirini. Edasi jätkub piir Kõrgessaare vallas piki Ranna talu (A384) maa idapiiri ja selle mõttelist pikendust loode suunas kuni pinnasteeni, seejärel piki pinnasteed ida ja põhja suunas kuni kvartali 100 põhjapiirini ning mööda seda ida suunas kuni Ristna-Emmaste maanteeni; 2) maa-ala, mille piir kulgeb Emmaste vallas Luidja metskonna kvartali 112 loodenurgast piki nimetatud kvartali põhjapiiri kvartalite 112, 120 ja 131 idapiiri ning kvartali 131 lõunapiiri kuni Valgu-Lelu-Leemeti maanteeni. Edasi kulgeb piir piki nimetatud maantee teemaa edelaserva loode suunas kuni kvartali 120 edelanurgani, siis piki kvartalite 120 ja 112 läänepiiri põhja kuni kvartali 112 loodenurgani; 3) maa-ala, mille piir kulgeb Emmaste vallas Luidja metskonna kvartali 128 loodenurgast piki kvartalite 128 ja 129 põhjapiiri, seejärel piki kvartalite 129 ja 133 idapiiri kuni elektriliini trassini. Edasi kulgeb piir piki elektriliini trassi lääne suunas kuni Õngu-Jõesuu külateeni. Seejärel kulgeb piir loode suunas kuni põlise riigimetsamaa lõunanurgani, edasi piki põlise riigimetsamaa ja Laheniidu talu (51) maa vahelist piiri kuni rannajooneni ning seejärel piki rannajoont põhja suunas kuni kvartali 128 loodenurgani. Tihu maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkavas 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Luidja ja Putkaste metskonna 1986. aasta puistuplaanide ning talumaade osas 1938. aastal väljaantud Katastri Ameti skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998. a määrusega nr 102 Vaivara maastikukaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Vaivara maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korraldusega nr 331-k "Maastiku üksikelementide, dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest" (ENSV Teataja 1959, 29, 160) maastiku üksikelemendina. Kaitseala eesmärgiks on geoloogilise ehituse ja geneesi poolest väärtusliku pinnavormi, Vaivara Sinimägede kaitse. 2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Vaivara maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega. 3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. 4. Kaitseala ning selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse. 5. Kaitseala ning selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Narva ja Vaivara metskondade 1995. aasta puistuplaanide ning talumaade osas 1937. aastal väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel. II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 6. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 23, 323). 7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ning eramaal omaniku loal. 8. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja parkimine selleks mitte ettenähtud liiklusteedel ja parklates on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ja käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud ning looduskaitsenõuetele vastavatel põllumajandus- ja metsatöödel. 9. Metsa kasutamise kord kaitsealal sätestatakse vöönditi käesoleva kaitse-eeskirjaga. Keelatud on puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine ning keemiline võsatõrje. 10. Kalapüük kaitsealal on keelatud. Jahipidamine kaitsealal on lubatud seadusega kehtestatud korras. 11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) maakorralduskava kinnitamine; 2) üld- ja detailplaneeringu kehtestamine; 3) projekteerimistingimuste esitamine; 4) metsaomanikule metsamajandamiskava väljastamine; 5) katastriüksuste kõlvikute piiride ja pindala muutmine; 6) geoloogilised uuringud ja üldgeoloogilised uurimistööd; 7) rahvaürituste (osalejate arvuga üle 50 inimese) korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. 12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõjude hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat. Kaitseala valitseja vaatab metsaraietaotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. 13. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõikest 5 tuleneva kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta rangemaid nõudeid. 14. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu ärakirja saatma kaitseala valitsejale kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimise tagamiseks. III. SIHTKAITSEVÖÖND 15. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. 16. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit: 1) Tornimäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Vaivara vallas Narva metskonna kvartal 230 (ainult Tornimäe (A27) ja Siimu (2) talu maa kaitsealale jääv osa); 2) Viivikonna sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Vaivara vallas Vaivara metskonna kvartalid 157 (ainult eraldised 1-4 ja 6-8) ja 158 (ainult eraldised 1-3, 6, 8, 9, 11, 13 ja 14). 17. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktidega 6-11 lubatud ja järgmised koosluste ning liikide säilimiseks vajalikud või neid mittekahjustavad tegevused: 1) teede ja radade hooldustööd kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul; 2) käesoleva kaitse-eeskirja punktis 17 sätestatud tegevus. 18. Tornimäe sihtkaitsevööndis on lubatud: 1) kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul metsa majandamine vastavalt kaitse eesmärgile (välja arvatud Vaivara metskonna kvartali 230 eraldises 5 ja eraldise 3 pinnasteest põhja poole jäävas osas), kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 2) mittetootmisliku iseloomuga ehitiste püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks kaitseala valitseja nõusolekul; 3) tegevus poollooduslike koosluste (niitude) ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks. 19. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse järgmiste juhtfunktsioonidega: Viivikonna sihtkaitsevöönd - looduskaitse; metsaökosüsteemi säilitamine üksnes loodusliku protsessina; Tornimäe sihtkaitsevöönd - looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. IV. PIIRANGUVÖÖND 20. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega. 21. Kaitsealal on kaks piiranguvööndit: 1) Pargimäe piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Vaivara vallas Vaivara Põllumeeste Seltsi (A79) ja Laste varjupaiga (A82) kinnistute kaitsealale jääv osa; 2) Põrguaugumäe piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Vaivara vallas Narva metskonna kvartal 230 (ainult Susipuu (A26) ja Põrguaugu (A28) talu maa osas) ning Susipuu (A26), A25, Kõrgemäe (A29) ja Põrguaugu (A28) talude kaitsealale jääv osa. 22. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktidega 6-11 keelatud ning järgmine keelatud tegevus: 1) uute maaparandussüsteemide rajamine; 2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine; 3) lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal; 5) jäätmete ladustamine. 23. Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud ehitiste püstitamine teaduslikel, hariduslikel või muinsuskaitselistel eesmärkidel ning teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine. 24. Piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon - looduskaitse; maastikuilme säilitamine). V. LÕPPSÄTTED 25. Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja või teised selleks volitatud isikud. 26. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras. 27. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998. a määrusega nr 102 Vaivara maastikukaitseala välispiiri kirjeldus Vaivara maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Vaivara vallas Narva metskonna kvartali 230 edelanurgast mööda nimetatud kvartali läänepiiri kuni eraldise 1 edelanurgani ja edasi mööda ida-läänesuunalist pinnasteed ida suunas kuni kvartali idapiirini. Piir jätkub mööda kommunikatsioonitrassi lääne- ja lõunaserva kuni talu A25 idapiirini, edasi mööda seda ja Kõrgemäe talu (A29) idapiiri lõuna suunas Sinimäe aleviku õuemaade piirini Kõrgemäe (A29) talu maal ning edasi mööda nimetatud õuemaade läänepiiri lõuna suunas kuni Sinimäe aleviku töökodadest ja tanklast põhja pool kulgeva ida-läänesuunalise pinnasteeni ning edasi mööda seda lääne suunas kuni Põrguaugu talu (A28) maa idapiirini ning mööda seda lõuna suunas kuni haritava maa põhjapiirini. Piir jätkub mööda haritava maa põhjapiiri lääne suunas kuni Narva metskonna kvartali 230 kagunurgani ning edasi mööda nimetatud kvartali lõunapiiri kuni vana Tallinn-Narva maanteeni, edasi mööda selle teemaa idapiiri kirde suunas kuni kvartali 230 eraldise 14 põhjapiiril kulgeva pinnasteeni, edasi mööda seda lääne suunas kvartali 230 lõunapiirini ning mööda seda kvartali 230 edelanurgani. Kaitseala lahustüki välispiir kulgeb Vaivara vallas Sinimäe aleviku idapiirilt Hundinurga külla suunduva loode-kagusuunalise tee ja Sinimäe aleviku Rohelise tänava ristumiskohast mööda Rohelise tänava põhjaserva lääne suunas kuni hoonestuse alguseni Rohelise tänava põhjaküljel. Edasi kulgeb piir mööda õuemaade idapiiri põhja suunas kuni Sinimäe aleviku Uue tänavani. Piir jätkub ida suunas mööda Sinimäe aleviku Uue tänava lõunaserva, mis läheb üle Sinimäe aleviku idapiirilt Hundinurga külla suunduvaks teeks ning edasi mööda seda teed kagu suunas kuni ristumiseni Sinimäe aleviku Rohelise tänavaga. Kaitseala teise lahustüki välispiir kulgeb Vaivara vallas Vaivara metskonna kvartali 157 põhjanurgast mööda kvartalite 157 ja 158 kirdepiiri kuni kvartali 158 eraldise 3 kagupiiril kulgeva vahesihini, edasi mööda seda edela suunas kuni Viivikonna-Sirgala raudtee eraldusriba idaservani ning edasi mööda seda põhja suunas kuni kvartali 157 põhjanurgani. Vaivara maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Vaivara ja Narva metskondade 1995. aasta puistuplaanide ning talumaade osas Katastri Ameti 1937. aastal väljaantud skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998. a määrusega nr 102 Kallukse maastikukaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Kallukse maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee 11. detsembri 1978. a otsusega nr 198 "Kohaliku tähtsusega looduskaitse alla kuuluvate parkide, botaaniliste üksikobjektide ja maastiku üksikobjektide nimekirjade muutmise kohta" maastikulise üksikobjektina. Kaitseala eesmärgiks on kaitsta geoloogilise ehituse ja geneesi poolest väärtuslikku pinnavormi - Kallukse mägesid. 2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Kallukse maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega. 3. Kaitseala maa-ala on vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Kadrina vallas Kallukse külas talude Abrami (10), Ellia (1), Pudru (8), Pärtli (7), Andrese (6a), Andrese (6), Pusti (5), Tisleri (4) ja Anni (3) maa kaitsealale jääv osa ning kinnistu Külavain (kahes osas) ja Sootaguse külas talude Leedi (10), Vaabu (9), Vahi-Uuetoa (32) (kahes osas), Vahi (8) (kahes osas), 7a (kahes osas), 7b (kolmes osas), Välja (6) ja 19 maa kaitsealale jäävad osad ning kinnistu Kruusaauk (kahes osas). 4. Kaitseala (piiranguvööndi) piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse. II. KAITSEALA KAITSEKORD 5. Inimestel on lubatud viibida, korjata seeni ja marju, pidada jahti ning püüda kala kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 23, 323). 6. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ning eramaal omaniku loal. 7. Kaitseala piires ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata oma maal teiste isikute viibimist seoses teaduslike välitööde, järelevalve- või päästetöödega. 8. Jalgratastega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine selleks mitte ettenähtud liiklusteedel ja parklates on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ja käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud ning looduskaitsenõuetele vastavatel põllumajandus- ja metsatöödel. 9. Metsa kasutamise kord kaitsealal sätestatakse käesoleva kaitse-eeskirjaga. Keelatud on puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine ning keemiline võsatõrje. 10. Kaitseala metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon - looduskaitse; maastikuilme säilitamine). 11. Kaitsealal on keelatud: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud kruusa ja liiva võtmine õuemaal oma tarbeks; 2) uute maaparandussüsteemide rajamine; 3) jäätmete ladustamine; 4) lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas. 12. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) üld- ja detailplaneeringu kehtestamine; 2) projekteerimistingimuste esitamine; 3) metsaomanikule metsamajandamiskava väljastamine; 4) katastriüksuste kõlvikute piiride ja pindala muutmine; 5) maakorralduskava kinnitamine; 6) uute ehitiste püstitamine ning teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine; 7) geoloogilised uuringud; 8) rahvaürituste (osalejate arvuga üle 50 inimese) korraldamine. Kaitseala valitseja nõusolekut ei ole vaja rahvaürituste korraldamiseks õuemaal. 13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõjude hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat. Kaitseala valitseja vaatab metsaraietaotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. 14. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõikest 5 tuleneva kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta rangemaid nõudeid. 15. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu ärakirja saatma kaitseala valitsejale kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimise tagamiseks. III. LÕPPSÄTTED 16. Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud. 17. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras. 18. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998. a määrusega nr 102 Kallukse maastikukaitseala välispiiri kirjeldus Kallukse maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Kadrina vallas Anni (3) talu maa idanurgast Loobu jõe läänekaldal mööda Anni (3) talu maa kagupiiril kulgevat kraavi edela suunas kuni läbi talu 19 lahusmaatüki kulgeva põhja-lõunasuunalise kraavini ning edasi mööda seda lõuna suunas läbi talude 19 ja Vahi (8) lahusmaatükkide kuni Vahi-Uuetoa (32) talu lahusmaatüki idapiirini. Piir jätkub mööda Vahi-Uuetoa (32) talu lahusmaatüki idapiiril ja Vaabu (9) talu maa idapiiril kulgevat kraavi kuni Vaabu (9) talu maa lõunanurgani. Piir jätkub Vaabu (9) talu maa lõunanurgast mööda Sootaguse küla läbivat kirde-edelasuunalist kruusateed edela suunas kuni Undla-Vohnja maanteeni ning edasi mööda selle teemaa idapiiri loode suunas kuni Abrami (10) ja Ellia (1) talu maa vahelise piirini, edasi mööda Abrami (10) talu maa põhjapiiri ida suunas kuni põhja-lõunasuunalise ojani ning mööda seda allavoolu Ellia (1) talu maa kirdepiirini. Piir jätkub mööda Ellia (1) ja Lille (2) talu maa vahelist piiri kagu suunas kuni Lille (2) talu maa lõunanurgani ning edasi mööda Lille (2) talu maa edelapiiri mõttelist sirgjoonelist kagusuunalist pikendust kagu suunas kuni Kallukse küla läbiva kirde-edelasuunalise teeni ning edasi mööda seda kirde suunas kuni Anni (3) talu maa läänenurgani ning edasi mööda Anni (3) talu maa loodepiiri kirde suunas kuni Loobu jõeni. Piir jätkub mööda Loobu jõe läänekallast ülesvoolu läbi Anni (3) talu maa ja mööda Anni (3) talu maa kirdepiiri kuni Anni (3) talu maa idanurgani Loobu jõe läänekaldal. Kallukse maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1937. ja 1938. aastal väljaantud skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.