Vabariigi Valitsus — Viisaeeskirja kinnitamine

Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 5. 01. 1999 nr 2 ( RT I 1999, 4, 56) 1. 03. 1999 14. 04. 1999 nr 134 ( RT I 1999, 40, 493) 24. 04. 1999 6. 10. 1999 nr 289 ( RT I 1999, 74, 699) 16. 10. 1999 22. 02. 2000 nr 66 ( RT I 2000, 15, 103) 4. 03. 2000 27. 06. 2000 nr 212 ( RT I 2000, 52, 338) 6. 07. 2000 18. 07. 2000 nr 239 ( RT I 2000, 62, 399) 1. 09. 2000 3. 01. 2001 nr 1 ( RT I 2001, 5, 12) 14. 01. 2001 17. 07. 2001 nr 240 ( RT I 2001, 67, 393) 26. 07. 2001 4. 12. 2001 nr 379 ( RT I 2001, 95, 595) 1. 01. 2002 Välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; 58, 352; RT III 2001, 7, 75) paragrahvi 10 lõigete 2, 3 ja 4 ja paragrahvi 161 lõike 4 ning riigipiiri seaduse (RT I 1994, 54, 902; 1997, 77, 1315; 1999, 25, 365; 2000, 86, 550; 2001, 23, 126) paragrahvi 9 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab: [RT I 2001, 95, 595 - jõust. 1. 01. 2002] 1. Kinnitada "Viisaeeskiri" (juurde lisatud). 2. Mitte rakendada viisanõuet Ameerika Ühendriikide, Andorra Vürstiriigi, Austraalia Ühenduse, Jaapani Keisririigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Monaco Vürstiriigi, San Marino Vabariigi, Uus-Meremaa ja Vatikani Linnriigi kodanike puhul. 3. Kehtestada, et: 1) pärast käesoleva määruse jõustumist jäävad kehtima kõik varem väljaantud viisad neis näidatud tingimustel; 2) [Kehtetu] 3) välisriigi, kellega on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või kelle puhul Eesti on ühepoolselt loobunud viisanõudest, kodanik võib Eesti Vabariigis viibida mitte rohkem kui 90 kalendripäeva 6 kuu jooksul, arvestatuna esimesest riiki sisenemisest. Nimetatud viibimisaega võib pikendada vastavalt käesoleva määrusega kinnitatud viisaeeskirja punktides 40 kuni 43 sätestatule. 4) äriviisa alusel võib välismaalane Eesti Vabariigis viibida kogu viisa kehtivuse aja jooksul. 4. [Kehtetu] 5.-6. [Käesolevast tekstist välja jäetud] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a. määrusega nr. 6 VIISAEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Viisaeeskiri (edaspidi eeskiri) määratleb viisa liigid ning kehtestab nende taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra ja tingimused ning eeskirja täitmist tagavate asutuste pädevuse. 2. Viisa on välismaalasele antav luba sisenemiseks Eesti territooriumile rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunkti kaudu. Viisa alusel on välismaalasel õigus Eestis viibida ja kohustus Eestist lahkuda viisas ettenähtud viibimisaja jooksul. 3. Piirivalveametnik registreerib vajadusel välismaalase piiriületuse ja kannab passi templijäljendi, milles on näidatud piiripunkti nimetus (number) ja piiri ületamise kuupäev. 31. Eestisse saabuv välismaalane, kes ei oma kutsuja garantiid, peab riiki sisenemisel piirivalveametniku nõudmisel tõendama Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulude kandmiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu. Piisavateks rahalisteks vahenditeks iga Eestis viibida lubatud päeva kohta loetakse 0,2-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. [RT I 2001, 95, 595 - jõust. 1. 01. 2002] 4. Eestisse saabumisel peab välismaalasel olema rahvusvaheliselt kehtiv ja Eesti poolt tunnustatud pass või muu passina kehtiv reisidokument (edaspidi pass) ja viisa, kui käesolev eeskiri ei sätesta teisiti. 5. Pass on kehtiv, kui see vastab järgmistele nõuetele: 1) passi on välja andnud pädev asutus ja sinna on kantud väljaandmise aeg ja koht; 2) passi on kantud kasutaja ees- ja perekonnanimi, foto, sünniaeg, märge kodakondsuse kohta ja kehtivusaeg; 3) passi kantud täiendused ja parandused on teinud pädev asutus. 6. Viisa vormistatakse passi, milles on vähemalt kaks vaba lehekülge ning mis kehtib vähemalt kolm kuud pärast viisa kehtivusaja lõppemist. 7. Viisa vormiks on passi või vormikohasele nimekirjale kantud ja nõuetekohaselt täidetud kleebis. Viisakleebise kujunduse ja täitmise korra kehtestab välisminister kooskõlastatult siseministriga. 8. Välismaalane võib kehtiva viisa alusel Eestis viibida mitte rohkem kui 90 kalendripäeva kuue kuu jooksul. Nimetatud tähtaega hakatakse arvestama esimesest riiki sisenemisest. 9. Viisa alusel riigis viibiv välismaalane ei tohi Eestis töötada. 10. Viisat ei vaja: 1) välismaalane, kellel on Eesti elamisluba; 2) välisriigi, kellega on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta, kodanik; 3) välisriigi, kelle puhul Eesti on ühepoolselt loobunud viisanõudest, kodanik; 4) organiseeritud huvireisist osavõtjad vastavalt käesoleva eeskirja punktidele 50 ja 51. 11. Viisa liigid on: 1) ühekordne viisa; 2) mitmekordne viisa; 3) turismiviisa; 4) transiitviisa; 41) lennujaama transiitviisa; 5) diplomaatiline viisa; 6) teenistusviisa; 7) äriviisa. 12. Viisaga määratakse Eestisse sisse- ja väljasõidu ning Eestis viibimise tingimused, milleks käesoleva eeskirja tähenduses on kehtivusaeg, viibimisaeg ja kordsus. Viisa kehtivusaeg on ajavahemik, mille jooksul viisa kehtib ühe- või mitmekordseks Eestisse sisenemiseks, Eestis viibimiseks ja Eestist lahkumiseks viibimisajaga määratud päevade jooksul. Viibimisaeg on ajavahemik päevades, mille vältel välismaalane võib Eestis viibida viisa kehtivusaja piires. Viisa kordsusega määratakse vastavalt viisa liigile välismaalase Eestisse sisenemiste arv. II. VIISA TAOTLEMISE KORD JA TINGIMUSED 13. Ühe- või mitmekordse viisa taotleja esitab välisesindusele viisataotluse, millele on lisatud: 1) pass; 2) foto; 3) nõuetekohaselt vormistatud kutse originaal; 4) Eestis kehtiv tervisekindlustuspoliis kindlustusvastutusega alates 160 000 Eesti kroonist kogu Eestis viibimise aja kohta. 14. Turismiviisa taotleja esitab välisesindusele viisataotluse, millele on lisatud: 1) pass; 2) foto; 3) Eestis kehtiv tervisekindlustuspoliis kindlustusvastutusega alates 160 000 Eesti kroonist kogu Eestis viibimise aja kohta; 4) turismiteenust pakkuva ja osutava ettevõtja tõend (voucher), mis kinnitab turismiteenuse eest tasumist. [RT I 2001, 95, 595 - jõust. 1. 01. 2002] 15. Transiitviisa ja lennujaama transiitviisa taotleja esitab välisesindusele viisataotluse, millele on lisatud: 1) pass; 2) foto; 3) Eestis kehtiv tervisekindlustuspoliis kindlustusvastutusega alates 160 000 Eesti kroonist kogu Eestis viibimise aja kohta; 4) dokument, mis tõendab õigust siseneda kolmandasse riiki. 16. Diplomaatilise viisa taotleja esitab välisesindusele viisataotluse, millele on lisatud: 1) pass; 2) foto; 3) diplomaatiline noot. 17. Äriviisa taotleja esitab välisesindusele viisataotluse, millele on lisatud: 1) pass; 2) foto; 3) Eestis kehtiv tervisekindlustuspoliis kindlustusvastutusega alates 160 000 Eesti kroonist kogu Eestis viibimise aja kohta; 4) dokumendid, mis põhjendavad äriviisa taotlemist ja Eestis viibimise eesmärki. 18. Viisataotlus on viisat taotleva välismaalase allkirjaga kinnitatud vormikohane sooviavaldus, milles taotleja esitab andmed: 1) enese ja kutsuja kohta; 2) reisi eesmärgi kohta; 3) viibimisaja kohta; 4) vahendite kohta, millest kantakse tema Eestis viibimise kulud. Viisataotluse vormi ja selle täitmise nõuded kehtestab välisminister kooskõlastatult siseministriga. 19. Kutsujaks võib olla riigi ja kohaliku omavalitsuse asutus, Eestis registrisse kantud juriidiline isik, teovõimeline Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel elav teovõimeline välismaalane. [RT I 2001, 95, 595 - jõust. 1. 01. 2002] 20. Kutse on vormikohane sooviavaldus välismaalase Eestis vastuvõtmiseks, millega kutsuja võtab kohustuse välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulude kandmiseks. Kutse vormi ning kutsete registreerimise ja kinnitamise korra kehtestab siseminister kooskõlastatult välisministriga. [RT I 2001, 95, 595 - jõust. 1. 01. 2002] 21. Eesti kodaniku kutse ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase kutse peavad olema eesti keeles täidetud ja kutsuja poolt alla kirjutatud ning registreeritud ja kinnitatud Kodakondsus- ja Migratsiooniametis. Kutse on viisa taotlemiseks kehtiv kuus kuud, arvates kinnitamise kuupäevast. 211. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ei kinnita kutset, kui kutsutava välismaalase eeldatavad Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud ületavad kutsuja viimase kuue kuu regulaarse legaalse sissetuleku, millest on maha arvatud perekonna toimetuleku piir kroonides sama ajavahemiku kohta. Kui kutsuja majanduslik olukord võimaldab kanda kutsutava välismaalase eeldatavad Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud, võib Kodakondsus- ja Migratsiooniamet jätta ülaltoodud sätte kohaldamata. [RT I 2001, 95, 595 - jõust. 1. 01. 2002] 22. Juriidilise isiku kutse on dokument, mis peab olema kirjutatud eesti keeles, alla kirjutatud allkirjaõigust omava isiku poolt ja kinnitatud pitseriga. Juriidilise isiku kutse allkirjastanud isik peab olema teovõimeline Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel elav teovõimeline välismaalane. Kutse on viisa taotlemiseks kehtiv kuus kuud, arvates vormistamise kuupäevast. [RT I 2001, 95, 595 - jõust. 1. 01. 2002] 23. Isikliku sooviavalduse alusel (kirjaliku kutseta), kui sõidu eesmärk on põhjendatud ning on tagatud viisa taotleja Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulude katmine, võib välisesinduses taotleda ühekordset viisat välisministri poolt kooskõlastatult siseministriga kehtestatud korras. 24. Viisataotlus, millele on lisatud kõik nõutavad lisadokumendid, vaadatakse läbi ning tehakse seejärel otsus viisa andmise või sellest keeldumise kohta hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul, arvates viisataotluse vastuvõtmise päevast. [RT I 2001, 95, 595 - jõust. 1. 01. 2002] 25. Välisesinduses viisataotluste vastuvõtmise ja läbivaatamise korra ning käesoleva eeskirja punkti 17 alapunktis 4 nimetatud dokumentide loetelu kehtestab välisminister. 26. Viisataotlejat ei pea informeerima viisa andmisest keeldumise põhjustest. III. VIISA ANDMISE KORD JA TINGIMUSED 27. Ühekordne viisa antakse ühekordseks sisenemiseks Eestisse viibimisajaga kuni 30 kalendripäeva ja kehtivusajaga kuni kuus kuud. 28. Mitmekordne viisa antakse mitmekordseks sisenemiseks Eestisse viibimisajaga kuni 90 kalendripäeva ja kehtivusajaga kuni 12 kuud. 29. Turismiviisa antakse ühe- või kahekordseks sisenemiseks Eestisse viibimisajaga kuni 30 kalendripäeva ja kehtivusajaga kuni kolm kuud. 30. Transiitviisa antakse ühe- või kahekordseks Eestist läbisõiduks järgnevasse riiki või sihtriiki viibimisajaga kuni kaks kalendripäeva korraga ja kehtivusajaga kuni kolm kuud tingimusel, et välismaalasel on õigus siseneda nimetatud riiki. 301. Lennujaama transiitviisa antakse ühekordseks, erandkorras mitmekordseks viibimiseks Eesti lennujaama rahvusvahelises transiiditsoonis juhul, kui rahvusvahelisel lennul peatutakse või istutakse ümber. Lennujaama transiitviisa ei anna õigust Eestisse sisenemiseks ega Eestis viibimiseks. 302. Välisminister kehtestab kooskõlastatult siseministriga riikide nimekirja, kelle poolt väljastatud reisidokumentide omanike suhtes, välja arvatud õhusõiduki meeskonnaliikmed, diplomaatilise või teenistuspassi omanikud ja lennu sihtkohariigi elamisloa omanikud, kehtib lennujaama transiitviisa nõue. 31. Käesoleva eeskirja punktides 27, 29, 30 ja 30 1 nimetatud viisa võib vormistada grupiviisana vähemalt kümnest isikust koosnevale grupile, kes saabuvad Eestisse ühisel eesmärgil ja samadel tingimustel, ületavad riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel piiri koos ning kui on määratud gruppi esindav isik (grupijuht). Grupiviisa vormistamise korra ja grupi liikmete nimekirja vormi kehtestab välisminister kooskõlastatult siseministriga. 32. Diplomaatiline viisa antakse välisesinduses või Välisministeeriumis välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni diplomaatilisele personalile ja nende perekonnaliikmetele, vormistades selle diplomaatilisse passi või rahvusvahelise organisatsiooni reisidokumenti. 33. Teenistusviisa antakse Välisministeeriumis välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni Eestis asuva esinduse teenistujatele, halduspersonalile ja nende perekonnaliikmetele, vormistades selle teenistuspassi, kodanikupassi või rahvusvahelise organisatsiooni reisidokumenti. 34. Diplomaatilise ja teenistusviisa taotlemise, andmise, pikendamise ja tühistamise täpsustatud korra kehtestab välisminister. 35. Äriviisa antakse mitmekordseks sisenemiseks Eestisse kehtivusajaga kuni 12 kuud. Äriviisa võidakse anda isikutele, kes saabuvad Eestisse: 1) seoses pikaajalise ametialase lähetusega; 2) välisinvesteeringu (välismaise otseinvesteeringu) teostamiseks; 3) Eestis välismaa äriühingu filiaali asutamiseks; 4) ümberpaiknemise korras juhtimisfunktsiooni teostamiseks Eestis registreeritud äriühingus, mis kuulub rahvusvahelisse kontserni. 36. Välisminister kehtestab kooskõlastatult sise- ja majandusministriga äriviisa taotlemise, andmise ja tühistamise täpsustatud korra ning isikute kategooriad, kellele võib anda äriviisa vastavalt käesoleva eeskirja punktile 35. 37. Epideemia leviku piirkonnaks kuulutatud riikidest saabujatele võib viisa andmisel esitada lisatingimusi vastavalt siseministri poolt kooskõlastatult välis- ja sotsiaalministriga kehtestatud korrale. 38. Viisa andmisest võib keelduda, kui: 1) viisa taotlemisel on esitatud valeandmeid või kasutatud võltsitud dokumente; 2) viisataotleja pass ei vasta käesoleva eeskirja punktis 5 kehtestatud nõuetele; 3) välismaalasele on kehtestatud Eestisse sissesõidu keeld või kui esinevad sissesõidukeelu kehtestamise alused; 4) välismaalase poolt esitatud viisa taotlemise eesmärk ei vasta tegelikule Eestisse sõidu eesmärgile; 5) välismaalasel puuduvad rahalised vahendid Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulude katmiseks; 6) välismaalane on Eestis viisa alusel viibinud kauem kui 90 kalendripäeva kuue kuu jooksul; 7) on põhjendatult alust arvata, et välismaalane kavatseb rikkuda käesoleva eeskirja punkti 12 alusel määratavaid viisa tingimusi; 8) on põhjendatult alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine on vastuolus avaliku korra, Eesti riigi julgeoleku või Eesti rahvusvaheliste kohustuste kaitse kaalutlustega; 9) ilmnevad muud viisa andmist välistavad asjaolud. [RT I 2001, 95, 595 - jõust. 1. 01. 2002] 39. [Kehtetu - RT I 2001, 95, 595 - jõust. 1. 01. 2002] IV. VIIBIMISAJA PIKENDAMINE 40. Viisaga lubatud viibimisaega ning välismaalasele riikide vahel sõlmitud viisavaba liikumise lepingu või Vabariigi Valitsuse viisanõudest loobumise otsuse alusel lubatud viisavaba Eestis viibimise aega (edaspidi viibimisaeg) võib Kodakondsus- ja Migratsiooniamet pikendada, kui: 1) viibimisaja pikendamist toetab Vabariigi President, Riigikogu juhatuse liige, Vabariigi Valitsuse liige, õiguskantsler, riigikontrolör, Riigikohtu esimees või kaitsejõudude juhataja; 2) seaduslik takistus või sellega võrdväärne juhtum ei võimalda välismaalasel Eestist lahkuda lubatud viibimisaja jooksul. Viibimisaja pikendamist taotleval välismaalasel peab olema kogu Eestis viibimise aja kohta kehtiv tervisekindlustuspoliis kindlustusvastutusega alates 160 000 Eesti kroonist. 41. Viibimisaja pikendamist taotlev välismaalane esitab Kodakondsus- ja Migratsiooniametile vormikohase viibimisaja pikendamise taotluse hiljemalt kolm tööpäeva enne lubatud viibimisaja viimast päeva. Kui välismaalane ei saanud temast mitteoleneval põhjusel või ettenägematu sündmuse tagajärjel esitada taotlust kolm tööpäeva enne lubatud viibimisaja viimast päeva, võib ta esitada taotluse pärast nimetatud tähtaega, kuid mitte hiljem kui lubatud viibimisaja viimasel päeval. [RT I 2001, 95, 595 - jõust. 1. 01. 2002] 42. Viibimisaega pikendab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet nõuetekohaselt täidetud viisakleebise kandmisega välismaalase kehtivasse passi. Siseminister kehtestab kooskõlastatult välisministriga viibimisaja pikendamise taotluse vormi, selle täitmise nõuded, taotluste vastuvõtmise ja nende läbivaatamise korra ning viibimisaja pikendamisel viisakleebise täitmise korra. 43. Kodakondsus- ja Migratsiooniametil on õigus keelduda viibimisaja pikendamisest, kui: 1) välismaalane on viibimisaja pikendamise taotlemisel esitanud valeandmeid või kasutanud võltsitud dokumenti; 2) välismaalase pass ei vasta käesoleva eeskirja punktis 5 kehtestatud nõuetele; 3) välismaalasele on kehtestatud Eestisse sissesõidu keeld või kui esinevad sissesõidukeelu kehtestamise alused; 4) välismaalase poolt esitatud viibimisaja pikendamise eesmärk ei vasta tegelikule Eestis jätkuva viibimise eesmärgile; 5) välismaalane on jooksva aasta jooksul võetud vastutusele Eestis toimepandud õigusrikkumise eest; 6) välismaalane ohustab oma jätkuva Eestis viibimisega Eesti julgeolekut või Eesti poolt võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmist; 7) ilmnevad muud viibimisaja pikendamist välistavad asjaolud. V. VIISA TÜHISTAMINE JA PARANDAMINE 44. Viisa võib tühistada Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, volitatud piirivalveametnik või välisesindus viisa andmist välistavate asjaolude, sealhulgas käesoleva eeskirja punktides 38 või 45 nimetatud asjaolude ilmnemise korral. 45. Piirivalveametnikul on õigus tõkestada riiki sisenemine, kui: 1) välismaalane rikub piirireþiimi või tollieeskirju; 2) välismaalane keeldub piiripunktis esitamast andmeid enda ja oma sõidu kohta; 3) välismaalasel puuduvad kutsuja garantii ja piisavad rahalised vahendid Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulude kandmiseks; 4) välismaalasel puudub nõutav tervisekindlustuspoliis; 5) muudel Eesti õigusaktidega ettenähtud juhtudel. [RT I 2001, 95, 595 - jõust. 1. 01. 2002] 46. Kodakondsus- ja Migratsiooniametil on õigus tühistada viisa seoses välismaalase poolt Eestis toimepandud õiguserikkumisega, mis ei näe ette eeluurimist või kohtumenetlust Eestis, samuti kui välismaalane töötab Eestis ilma tööloata. 47. Viisa tühistamise korral vormistab volitatud ametnik otsuse ja kannab viisale templijäljendi "annulleeritud", mille kinnitab viisa tühistanud asutuse pitseri, allkirja ja kuupäevaga. 48. Välisesinduses antud viisa vormistamise tehnilised vead (viisakleebise täitmise vead) võib parandada välisesindus, volitatud piirivalveametnik või Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. Parandused viisal kinnitab volitatud ametnik asutuse pitseri, allkirja ja kuupäevaga. VI. LÕPPSÄTTED 49. Viisataotlus koos sellele lisatud dokumentidega registreeritakse ja seda säilitatakse viisa väljaandnud asutuses kaks aastat. Välisministeerium ja Piirivalveamet edastavad iga kvartali esimese kuu jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniametile informatsiooni eelmises kvartalis väljaantud viisade kohta. 50. Organiseeritud huvireisist osavõtjatel lubatakse siseneda Eestisse kuni 12 tunniks laeva kapteni kinnitatud ja eelnevalt Piirivalveametile esitatud nimekirja alusel. 51. Organiseeritud huvireis käesoleva eeskirja tähenduses on merereis laeval, millel on reisijateveo sertifikaat, mis ei ole regulaarses liiniliikluses, ei vea kaupa ning huvireisi jooksul ei võta peale ega lase maale liinireisijaid. Organiseeritud huvireisi jooksul peab laev enne või pärast Eesti sadamas peatumist külastama veel vähemalt kahte välisriigi sadamat. 52.--53. [Kehtetud] 54. Transpordiettevõte on kohustatud toimetama piirilt tagasisaadetud välismaalase samasse punkti, kust ta selle ettevõtte transpordivahendile võeti. Kui välismaalasel ei ole vahendeid tagasisõidu eest tasumiseks, toimetab transpordiettevõte välismaalase tagasi omal kulul. 55. Viisa taotlemisel ei nõuta Eestis kehtivat tervisekindlustuspoliisi selle riigi kodanikult, kellega Eesti on sõlminud sotsiaalkindlustuse lepingu ajutistele külastajatele arstiabi andmise kohta. 551. Viisa taotlemisel võib vabastada Eestis kehtiva tervisekindlustuspoliisi esitamise nõudest, lähtudes vastastikkuse põhimõttest, Vene Föderatsiooni kodanikud, kes elavad Vene Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajooni Irboska, Krupa, Kulje, Laura, Uus-Irboska, Pankjavitsa või Petseri vallas või Petseri linnas ning Leningradi oblasti Slantsõ rajooni Zagrivje vallas, Kingissepa rajooni Bolshelutski või Kuzemkino vallas või Jaanilinnas. Nimetatud isikute vabastamise Eestis kehtiva tervisekindlustuspoliisi esitamise nõudest otsustab Välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor välisministri kehtestatud korras. 56. Käesoleva eeskirja rakendamiseks ja Eesti välislepingu täitmiseks, kui viimases on sätestatud teistsugused viisade andmise tingimused, võib välisminister kehtestada kooskõlastatult siseministriga viisade väljaandmise täpsustatud korra.