Vabariigi Valitsus — Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Muudetud järgmise määrusega: 14. 04. 1999 nr 133 ( RT I 1999, 40, 492), jõust. 24. 04. 1999 4. 04. 2000 nr 110 ( RT I 2000, 30, 176), jõust. 13. 04. 2000 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri (lisatud); 2) Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (lisatud). 2. [Kehtetu - RT I 1999, 40, 492 - jõust. 24. 04. 1999] 21. Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Võrumaa keskkonnateenistus. [RT I 2000, 30, 176 - jõust. 13. 04. 2000] 3. [Käesolevast tekstist välja jäetud] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 28. oktoobri 1997. a. määrusega nr. 207 Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Võru Rajooni TSN Täitevkomitee 30. märtsi 1962. a otsusega nr 33 «Looduskaitse ja kultuurimälestiste kaitse korraldamisest Võru rajoonis» maastikulise keelualana ning reorganiseeriti Eesti NSV Ministrite Nõukogu 8. juuli 1965. a määrusega nr 314 «Mõnede looduskaitse küsimuste kohta» maastikuliseks kaitsealaks (ENSV MK 1965, 23, 100). Kaitseala põhieesmärk on Piusa jõe ürgoru, sealsete devoni liivakivipaljandite ja loodusmaastike kaitse. [ RT I 1999, 40, 492 - jõust. 24. 04. 1999] 2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega. 3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. 4. Kaitseala ning selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse. 5. Kaitseala ning selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Vastseliina metskonna 1992. aasta puistuplaani ja talumaade osas kuni 1940. aastani välja antud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel. II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 6. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni, püüda kala ning pidada jahti kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409; 59, 941; 1999, 26, 377; 27, 380) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele. [ RT I 1999, 40, 492 - jõust. 24. 04. 1999] 7. Telkimine ja lõkketegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ning eramaal omaniku loal. 8. Mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud põllumajandus- ja metsatöödel. Kaitseala sihtkaitsevööndis on keelatud jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning liiklemine veemootorsõidukitega väljaspool selleks ettenähtud ja tähistatud liiklusteid. [ RT I 1999, 40, 492 - jõust. 24. 04. 1999] 9. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine ning uuendusraie paljandile lähemal kui 50 meetrit, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raie aja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas. [ RT I 1999, 40, 492 - jõust. 24. 04. 1999] 10. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. [ RT I 1999, 40, 492 - jõust. 24. 04. 1999] 11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindalade muutmine; 2) maakorralduskava kinnitamine; 3) metsamajandamiskava väljaandmine. [ RT I 1999, 40, 492 - jõust. 24. 04. 1999] 12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat. Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. [ RT I 1999, 40, 492 - jõust. 24. 04. 1999] 121. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. [ RT I 1999, 40, 492 - jõust. 24. 04. 1999] 122. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel. [ RT I 1999, 40, 492 - jõust. 24. 04. 1999] 13. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras. [ RT I 1999, 40, 492 - jõust. 24. 04. 1999] III. SIHTKAITSEVÖÖND 14. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. 15. Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit: 1) Make oru sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Meremäe vallas Möldre-Ugguri (54) talu metsamaa kinnistut läbivast idapoolseimast teest ida poole ja õuemaast põhja poole jääv osa, Sikka (56) talu metsamaa Piusa jõe kaldale jääv osa ning Tallikese-Kikka (58) talu metsamaa Jõksi­ - Möldre teest lääne poole jääv osa; 2) Savioja­ - Jõksi sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Meremäe vallas Möldre-Savioja (47) ja Hinni-Savioja (40) talude metsamaa Piusa jõe ning Savioja kaldale kaitsealale jääv osa, Hinnialla (39) ja Metsaveere kinnistute metsamaa Piusa jõe kaldale jääv osa ning Kääpamäe (1386) ja Taklamäe (1385) talude metsamaa Jõksi­ - Möldre teest lääne poole jääv osa; 3) Härma sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Vastseliina vallas Jõeveere (60), Kõo Keldo (59) ja Pelgu (57) talu põhimaatükkide jõeäärsest teest ida poole jääv osa (välja arvatud Jõeveere (60) talu õuemaa). Meremäe vallas Tellase-Tinti (37) talu põhimaatüki jõeäärsest teest ida poole jääv osa, Kõo Palda (56) ja Otsa (68) lahusmaatükkide jõeäärsest teest ida poole jääv osa ning kinnistute Aiaaluse (1258), Sootaguse (1107), Käooru (1102), Viinaoru (1100), 1123, Sarapuu (1109), Vahtra (39), Kivi (35), Teeveere (32), 194, Silmuskao (45), Sookao (1264) ja Rakino (139) jõeäärsed lahusmaatükid. Lahustükina kuuluvad vööndisse Meremäe vallas Kerepäälse Semmo (31), Kerepäälse Alla (30), Hinni Savioja (40) ja Hinnialla (39) talude jõeäärsed lahusmaatükid, Tellase-Tinti (37) talu põhjapoolseim jõeäärne lahusmaatükk, kinnistute Ristioru (46), 1358, Kopli (10) ja Järvemäe (497) jõeäärsed lahusmaatükid ja Vastseliina metskonna kvartal 198 (ainult eraldis 1 Rebasniidu (613) maaüksusel). 16. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Lubatud on kooskõlas käesoleva kaitse-eeskirja punktidega 6--13 ja järgmised koosluste ja liikide säilimiseks vajalikud või neid mittekahjustavad tegevused: 1) teede, sildade, elektriliinide ja muude kommunikatsioonide hooldustööd ning olemasolevate hoonete elektrifitseerimine kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul; 2) telkimiskohtade ja lõkkeplatside rajamine kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul Härma ja Make oru sihtkaitsevööndis; 3) õpperadade rajamine ning tõkke- ja käsipuude, puitteede ja -treppide ehitamine kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul; 4) valikraie kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul ning metsaraie rohkem kui 30o kaldega nõlvadel vaadete avamiseks kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raie aja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 5) karjatamine looduslikel rohumaadel, kusjuures kaitseala valitseja kooskõlastab karjatamise aja ja koormuse; 6) punktis 17 sätestatud tegevus. [ RT I 1999, 40, 492 - jõust. 24. 04. 1999] 17. Sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste (looduslike rohumaade) esinemisaladel kohustuslik niitmine nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks. 18. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse; metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina ning bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine). IV. PIIRANGUVÖÖND 19. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav ning pärandkultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega. 20. Kaitsealal on kaks piiranguvööndit: 1) Vahtseliina-Jõksi piiranguvöönd, kuhu kuulub: Meremäe vallas Kapera - ­Meremäe teest lõuna poole jääv kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse; 2) Tellaste-Tamme piiranguvöönd, kuhu kuulub: Vastseliina ja Meremäe vallas Kapera - ­Meremäe teest põhja poole jääv kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. 21. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktide 6--13 alusel keelatud ning järgmised tegevused: 1) uute maaparandussüsteemide rajamine, välja arvatud kultuur-tehnilised tööd Vahtseliina­Jõksi piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekul; 2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul Vahtseliina­Jõksi piiranguvööndis Piusa jõe veepiirist kaugemal kui 100 m eramaa omanikul liiva ja kruusa võtmine oma tarbeks; 3) uuendusraie turberaiena Vahtseliina­Jõksi piiranguvööndis, turberaie ainult häilraiena Tellaste­Tamme piiranguvööndis ning turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 4) veekogude veetaseme muutmine (v.a kaitseala valitseja nõusolekul keskkonnaekspertiisi alusel lubatud paisjärvede rajamisel endistes veskikohtades) ja kallaste kahjustamine; 5) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine põllumaal Piusa jõe veepiirile lähemal kui 50 m (v.a õuemaal), metsamaal ja looduslikul rohumaal; 6) jäätmete ladustamine, välja arvatud kohaliku olmeprügi ladustamine oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades. [ RT I 1999, 40, 492 - jõust. 24. 04. 1999] 22. Piiranguvööndis on kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul lubatud uute ehitiste püstitamine ning sildade, teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine. 23. Piusa jõe kallaste korrastustöödeks vajalikud tööd ja meetodid kooskõlastatakse kaitseala valitsejaga. [ RT I 1999, 40, 492 - jõust. 24. 04. 1999] 24. Piiranguvööndi metsad kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse; maastikuilme säilitamine). [ RT I 1999, 40, 492 - jõust. 24. 04. 1999] 241. Järelevalvet kaitsealal teeb kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt. [ RT I 1999, 40, 492 - jõust. 24. 04. 1999] V. LÕPPSÄTTED 25. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaalvastutust ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras. 26. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 28. oktoobri 1997. a. määrusega nr. 207 Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala välispiiri kirjeldus Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Meremäe vallas Vastseliina - Meremäe maantee ja Kapera maantee ristumiskohast mööda Kapera maantee teemaa idapiiri põhja suunas kuni Seba (53) kinnistu läänepiirini ning edasi mööda nimetatud kinnistu lääne- ja põhjapiiri kuni Möldre-Savioja (47) talu juurde viiva teeni ning edasi mööda seda kuni Möldre-Savioja (47) taluni. Piir jätkub mööda Möldre-Savioja (47) talust Hinni-Savioja (40) tallu kulgevat pinnasteed Hinni-Savioja (40) taluni ning edasi mööda Tellaste külla viivat teed läbi Hinni-Savioja (40), Hinnialla (39), Nurme (195) ja Rebase (39) talu maa kirde ja loode suunas kuni Kapera­Meremäe maanteeni. Piir jätkub mööda Kapera - ­Meremäe maantee teemaa lõunapiiri ida suunas kuni Tellase-Turra (38) talu sissesõiduteeni, mööda seda Tellase-Turra (38) taluni ning edasi mööda Segari (36) talu juurde kulgevat teed põhja suunas kuni Segari (36) talu juurest loode suunas kulgeva teeni. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud teed (läbides Vastseliina metskonna kvartali 196 eraldisi 23, 20, 5, 4 ja 1 ning kvartali 189 eraldisi 15, 9, 4 ja 1) loode suunas (ületades Meremäe ja Vastseliina valla piiri ja jätkudes Vastseliina vallas) kirde-edelasuunalise elektriliinini ning edasi mööda seda kirde ja loode suunas kuni Lindora külast Kõo külla kulgeva kirde-edelasuunalise teeni ning edasi mööda seda Kõo külani. Piir jätkub mööda Kõo külast Saetamme külla kulgevat kirde-edelasuunalist pinnasteed (läbides kvartali 59 eraldisi 8, 9, 10, 11, 2 ja 4) kirde suunas kuni teeristini kvartali 59 eraldises 4 ning edasi mööda Piusa jõe läänekaldalt Võru - ­Obinitsa maanteele kulgevat loode-kagusuunalist teed loode suunas kuni nimetatud maanteeni. Piir jätkub mööda Võru­ - Obinitsa maantee teemaa kagupiiri kirde suunas kuni nimetatud maanteelt Piusa jõe läänekaldale kulgeva ida-läänesuunalise pinnasteeni ning edasi mööda seda ida suunas kuni maakonnapiirini ning edasi mööda seda ida ja põhja suunas kuni vana Võru­Obinitsa maanteeni. Piir jätkub Meremäe vallas mööda nimetatud maantee teemaa edelapiiri kagu suunas kuni Ignase külla suunduva pinnasteeni Kuulumäe (1101) talu lahusmaatüki kirdepiiril ning edasi mööda nimetatud teed Ruusa (1214) kinnistu idanurgani. Edasi kulgeb piir mööda Ruusa (1214) kinnistu kagupiiri, Käooru (1102) kinnistu kirde- ja kagupiiri, Mäealuse (1122) ja Viinaoru (1100) kinnistu idapiiri ning Papioru (1104) kinnistu kirde- ja kagupiiri metsa ja haritava maa piirini ning edasi mööda seda läbi kinnistute 1127, Taguse (1108), Karjatee (1112) ja Uibomäe (1095) kuni Lätte (899) kinnistu loodepiirini. Piir jätkub mööda Lätte (899) kinnistu loodepiiri Metsa (1085) kinnistu kirdepiirini ning edasi mööda seda kagu suunas Metsa (1085) kinnistu idanurgani ja edasi mööda nimetatud kinnistu kagupiiril kulgevat pinnasteed edela suunas kuni teeristini Metsa (1085) talu maal. Edasi kulgeb piir mööda kagu suunas kulgevat pinnasteed ja selle mõttelist sirgjoonelist kagusuunalist pikendust kagu suunas kuni Veski (1292) ja Aia (440) talude vahelise kirde-edelasuunalise pinnasteeni, edasi mööda nimetatud teed edela suunas kvartali 190 kirdepiirini, edasi mööda kvartalite 190 ja 198 kirdepiiri kagu suunas kuni kvartali 202 põhjapiirini ning edasi mööda seda lääne suunas kuni Raja (1407) maaüksuse põhjapoolse lahusmaatüki kirdepiirini. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud lahusmaatüki kirde- ja kagupiiri ning Väike-Härma (1248) maaüksuse kirdepiiri Kapera­Meremäe maantee teemaa põhjapiirini, edasi mööda seda edela suunas Kauri (1001) kinnistu loodenurgani ja edasi mööda Kauri (1001), Visla (401), Lepavõsu (52) ja Kuuse (338) kinnistu läänepiiri, Bergi (280) kinnistu loodepiiri ning Haari (47) ja Tallikese Kalamehe (59) ja Tallikese Marga (60) talude läänepiiri kuni Möldre­ - Plessi teeni. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud teed kagu suunas kuni Tallikese Kalamehe (59) ja Tallikese Marga (60) talude õuemaani, mööda õuemaa piiri edela, kagu ja kirde suunas (nimetatud talude hooneid kaitsealast välja jättes) uuesti Möldre­ - Plessi teeni ning edasi mööda seda kuni kirde-edelasuunalise ojani, mööda seda edela suunas kuni loode-kagusuunalise kraavini Ojavere (15) talu maal ning edasi mööda nimetatud kraavi kagu suunas kuni Ojavere - ­Plessi teeni. Piir jätkub mööda nimetatud teed lääne suunas kuni Ojavere talust Vastseliina­Meremäe maanteele viiva teeni ning edasi mööda seda kagu suunas kuni nimetatud maantee teemaa põhjapiirini ja edasi mööda seda lääne suunas kuni Vastseliina- Meremäe ja Kapera maantee ristumiskohani. Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Vastseliina metskonna 1992. aasta puistuplaani ja talumaade osas kuni 1940. aastani välja antud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.