Vabariigi Valitsus — Pankrotihalduri eksami tegemise ja pankrotihalduri atesteerimise korra kinnitamine

Muudetud järgmise määrusega: 31. 07. 2001 nr 265 ( RT I 2001, 69, 420), jõust. 6. 08. 2001 Pankrotiseaduse (RT 1992, 31, 403; RT I 1997, 18, 302) paragrahvi 29 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Pankrotihalduri eksami tegemise ja pankrotihalduri atesteerimise kord» (juurde lisatud). 2. 1. jaanuariks 1998. a. peavad olema atesteeritud pankrotihaldurid, kellel pankrotihalduri kvalifikatsioonitõendi saamisest on selleks ajaks möödunud vähemalt kolm aastat. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 7. oktoobri 1997. a. määrusega nr. 190 Pankrotihalduri eksami tegemise ja pankrotihalduri atesteerimise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Pankrotihalduri eksami ja pankrotihalduri atesteerimise eesmärgiks on selgitada pankrotihaldurina tegutseda sooviva isiku (edaspidi kandidaat) või pankrotihalduri erialaste teadmiste ja isiksuseomaduste vastavust kehtestatud nõuetele. 2. Eksameid ning atesteerimist viib läbi Vabariigi Valitsuse moodustatud pankrotihaldurite eksami- ja atesteerimiskomisjon (edaspidi komisjon). Komisjonis on kaheksa liiget. Komisjoni istungi kutsub kokku esimees. Komisjoni istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid eksamineerimist või atesteerimist taotlevate isikute olemasolul mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Komisjoni istungeid protokollib esimehe määratud isik. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt viis liiget, nende hulgas komisjoni esimees. Komisjoni esimehe puudumisel asendab teda komisjoni vanim liige. Komisjon võtab otsuseid vastu häälteenamusega, kui käesolevast korrast ei tulene teisiti. Häälte võrdse jagunemise korral on määrav komisjoni esimehe hääl. 3. Komisjon hindab atesteerimisel ja eksamineerimisel kandidaadi või pankrotihalduri erialaseid teadmisi ja üldist isiksuseomaduste sobivust tööks pankrotihaldurina. Komisjon hindab kandidaadi erialaseid teadmisi, lähtudes pankrotiseadusest ja teistest õigusaktidest, mille sätted seonduvad pankrotimenetlusega, samuti teadmisi majanduse, raamatupidamise ja juhtimise alal, lähtudes nende valdkondade üldtunnustatud teooriatest ja põhimõtetest ning nende kasutamise vajadusest pankrotimenetluses. Isiksuseomaduste sobivust hindab komisjon vestluse alusel, arvestades isiku suhtlemisoskust, analüüsivõimet ja muid sarnaseid omadusi. Komisjon võtab arvesse ka isiku eelnevat erialast ettevalmistust, varasemat töökogemust, tegutsemist pankrotihaldurina ning pankrotihalduri tegevuse peale esitatud kaebusi. Komisjonil on õigus saada kohtutelt ja ametiasutustelt informatsiooni, mis on vajalik temale esitatud andmete õigsuse ja kandidaadi või pankrotihalduri isiksuseomaduste selgitamiseks. 4. Komisjon teeb otsuse eksami ja atesteerimise tulemuste kohta kinnisel nõupidamisel. Otsus tehakse kandidaadile või pankrotihaldurile teatavaks kirjalikult kahe nädala jooksul, arvates eksami või atesteerimise toimumise päevast. Komisjon peab oma negatiivset otsust põhjendama. Komisjoni otsuseid võib vaidlustada halduskorras. II. PANKROTIHALDURI EKSAM 5. Pankrotihalduri tunnistuse saamiseks tuleb sooritada eksam. Eksami peavad sooritama kõik kandidaadid. 6. Eksami tegemiseks tuleb esitada komisjonile: 1) avaldus; 2) elulookirjeldus; 3) haridust tõendava dokumendi koopia. 7. Elulookirjeldus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) postiaadress ja sidevahendite numbrid; 4) hariduskäik, pankrotiõiguse alane ja täiendkoolitus (õppeasutus, kursuste nimetused, tulemused, õppeaeg); 5) akadeemilise kraadi olemasolu; 6) tööalase tegevuse kirjeldus (alustades viimasest töö- või teenistuskohast). 8. Lisaks käesoleva korra punktis 6 loetletud dokumentidele võib kandidaat omal äranägemisel esitada komisjonile teda iseloomustavaid dokumente (iseloomustused, soovitused, tunnistused). 9. Eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Eksami kirjalik osa koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetilises osas tuleb eksamineeritaval vastata viiele küsimusele. Praktilises osas tuleb lahendada üks kaasus. Komisjonil on õigus lugeda kirjalik osa sooritatuks, arvestades kandidaadi eksamitulemusi vastavas valdkonnas kõrgkooli statsionaarse õppe raames. Eksami suuline osa koosneb vestlusest, mille käigus hinnatakse kandidaadi isiksuseomaduste sobivust vastavalt käesoleva korra punkti 3 lõikudele 3 ja 4. 10. Eksamiprogrammi kinnitab justiitsminister. Teoreetilised eksamiküsimused ja kaasused määrab komisjon. 11. Eksami kirjalikus osas hinnatakse vastuseid teooriaküsimustele ning praktilise kaasuse lahendamist ja põhjendamist. Hindamine toimub viiepallisüsteemis, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt hinde «3» saamine. Eksami suulist osa hinnatakse arvestuslikult. Eksam loetakse sooritatuks selle kirjaliku ja suulise osa sooritamise korral. 12. Kui eksamit ei sooritatud, võib eksamit uuesti teha kuue kuu möödumisel eksami mittesooritamisest. 13. Pärast eksamit teeb komisjon otsuse kandidaadi poolt eksami sooritamise või mittesooritamise kohta. Komisjoni otsus peab sisaldama eksami toimumise aja ja koha, osalenud komisjoniliikmete nimed ning lõppjärelduse eksami sooritamise või mittesooritamise kohta koos eksami kirjaliku ja suulise osa tulemustega (kirjaliku osa hinne, komisjoni arvamus isiksuseomaduste sobivuse kohta). 14. Komisjoni otsusele kirjutavad alla komisjoni esimees ja vähemalt kaks komisjoni liiget. 15. Komisjoni otsuse alusel annab komisjon eksami sooritanule välja tähtajalise pankrotihalduri tunnistuse. Tunnistus kehtib kolm aastat. III. PANKROTIHALDURI ATESTEERIMINE 16. Atesteerimisele kuuluvad pankrotihaldurid, kellele pankrotihalduri tunnistuse väljaandmisest või kelle viimasest atesteerimisest on möödunud kolm aastat. Atesteerimisnõue ei kehti vandeadvokaadi ja vandeadvokaadi vanemabi suhtes. [RT I 2001, 69, 420 - jõust. 6. 08. 2001] 17. Atesteerimist võib taotleda, kui pankrotihalduri tunnistuse väljaandmisest või viimasest atesteerimisest on möödunud vähemalt kaks aastat ja kuus kuud. 18. Atesteerimiseks esitab pankrotihaldur komisjonile: 1) avalduse; 2) käesoleva korra punktile 7 vastava elulookirjelduse; 3) koopia talle väljaantud pankrotihalduri kvalifikatsioonitõendist või pankrotihalduri tunnistusest; 4) viimase kolme aasta pankrotimenetluste nimekirja (kui on olemas) koos üksikuid pankrotimenetlusi iseloomustavate üldparameetrite, nagu pankrotimenetluse kestus, pankrotivara suurus ja pankrotimenetluse lõppemise alused, märkimisega. 19. Pankrotihaldur võib omal äranägemisel esitada komisjonile teda iseloomustavaid dokumente (iseloomustused, soovitused, tunnistused). 20. Pankrotihaldur loetakse komisjoni otsuse põhjal atesteerituks ilma eksamit sooritamata, kui: 1) komisjon otsustab pankrotimenetluste nimekirja põhjal, et isik on oma kutsesobivust tõestanud varasemas pankrotihalduri tegevuses ning tema erialased teadmised ei vaja täiendavat kontrolli ja 2) pankrotihaldurite kutseühendustele või komisjonile ei ole võlgnike ja võlausaldajate poolt esitatud põhjendatud kaebusi pankrotihalduri tegevuse peale. Ülejäänud pankrotihaldurid peavad atesteerimise läbimiseks sooritama eksami. Komisjon võib otsustada eksami suulise osa ärajätmise, kui see vastavalt asjaoludele ei ole vajalik. Eksami läbiviimisel rakendatakse käesoleva korra punktide 9--14 sätteid. 21. Atesteeritud pankrotihalduri pankrotihalduri tunnistuse kehtivust pikendatakse kolme aasta võrra. Atesteeritud pankrotihaldurile, kellele pankrotihalduri kvalifikatsiooninõukogu on välja andnud kvalifikatsioonitõendi, antakse välja pankrotihalduri tunnistus. 22. Atesteerimata isik ei või tegutseda pankrotihaldurina. Atesteerimata jäetud pankrotihaldur peab pankrotihalduri tunnistuse või pankrotihalduri kvalifikatsiooninõukogu poolt väljaantud kvalifikatsioonitõendi tagastama komisjonile.