Vabariigi Valitsus — Nõva maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Muudetud järgmiste määrustega: 8. 06. 1999 nr 183 ( RT I 1999, 52, 567), jõust. 19. 06. 1999 4. 04. 2000 nr 110 ( RT I 2000, 30, 176), jõust. 13. 04. 2000 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Nõva maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Nõva maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud). 2. [Kehtetu - RT I 1999, 52, 567 - jõust. 19. 06. 1999] 21. Nõva maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistus ja Keskkonnaministeeriumi Läänemaa keskkonnateenistus oma tööpiirkonnas. [RT I 2000, 30, 176 - jõust. 13. 04. 2000] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a. määrusega nr. 120 Nõva maastikukaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Nõva maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Haapsalu Rajooni RSN TK 21. augusti 1985. a otsusega nr 216 «Nõva taimestiku ajutise kaitseala loomine» kinnitatud Nõva taimestikukaitseala baasil. Kaitseala põhieesmärk on Loode-Eesti omapäraste rannamaastike ja taimekoosluste kaitse. [RT I 1999, 52, 567 - jõust. 19. 06. 1999] 2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Nõva maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega. 3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: kuueks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks. 4. Kaitseala ning selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse. 5. Kaitseala ning selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Nõva ja Riguldi metskonna 1987. aasta puistuplaani ja Vihterpalu metskonna 1994. aasta puistuplaani alusel ning talumaade osas kuni 1940. aastani väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel. II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 6. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning püüda kala kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555). [RT I 1999, 52, 567 - jõust. 19. 06. 1999] 7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades. [RT I 1999, 52, 567 - jõust. 19. 06. 1999] 8. Jalgratastega sõitmine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ning mootorsõidukitega sõitmine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsatöödel. 9. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. [RT I 1999, 52, 567 - jõust. 19. 06. 1999] 10. [Kehtetu - RT I 1999, 52, 567 - jõust. 19. 06. 1999] 11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindalade muutmine; 2) maakorralduskava kinnitamine; 3) metsamajandamiskava väljaandmine; 4) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine; 5) projekteerimistingimuste andmine; 6) jahipidamine. [RT I 1999, 52, 567 - jõust. 19. 06. 1999] 111. Kaitsealal on lubatud alla 20 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 20 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. [RT I 1999, 52, 567 - jõust. 19. 06. 1999] 12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat. Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. [RT I 1999, 52, 567 - jõust. 19. 06. 1999] 121. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. [RT I 1999, 52, 567 - jõust. 19. 06. 1999] 122. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel. [RT I 1999, 52, 567 - jõust. 19. 06. 1999] 13. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnistu võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras. [RT I 1999, 52, 567 - jõust. 19. 06. 1999] III. SIHTKAITSEVÖÖND 14. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. 15. Kaitsealal on 6 sihtkaitsevööndit: 1) Mustjärve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Nõva vallas Nõva metskonna kvartalid 24 (ainult Mustjärve teest kagu poole jääv osa), 25 (ainult Mustjärve teest kagu pool olev, kaitsealale jääv osa), 26 (ainult kaitsealale jääv osa), 29 (ainult Mustjärve teest kagu poole jääv osa), 30 (ainult Mustjärve teest kagu pool olev, kaitsealale jääv osa), 31 (ainult kaitsealale jääv osa), 34 (ainult Mustjärve teest ida pool olev, kaitsealale jääv osa) ja 35 (ainult kaitsealale jääv osa); 2) Uuejõe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Noarootsi vallas Riguldi metskonna kvartalid 6 (ainult Ranna teest põhja pool olev, kaitsealale jääv osa), 7--8 (ainult Ranna teest põhja poole jääv osa), 9 (ainult Ranna teest põhja poole jääv osa; nii riigi maa kui ka talude A4 ja A195 maa osas) ning 10 (ainult Ranna teest põhja poole jääv osa) ja Nõva vallas Nõva metskonna kvartalid 22--23 (ainult Liivanõmme teest loode poole jääv osa) ja 27--28 (ainult Liivanõmme teest põhja poole jääv osa); 3) Liivase sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Nõva vallas Nõva metskonna kvartalid 1--2 (ainult kaitsealale jääv osa), 3, 4--5 (ainult Liivanõmme teest põhja poole jääv osa), 6 (ainult Liivanõmme teest põhja pool olev, kaitsealale jääv osa) ja 8--9 (ainult Liivanõmme teest põhja poole jääv osa); 4) Vananõmme sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Noarootsi vallas Riguldi metskonna kvartalid 6--7 (ainult Ranna teest lõuna pool olev, kaitsealale jääv osa), 8 (ainult Ranna teest lõuna poole jääv osa; nii riigimaa kui ka kinnistute A182, 266, Ismars (5) ja 4 maa osas), 9 (ainult Ranna teest lõuna poole jääv osa; nii riigimaa kui ka kinnistute A182 ja 266 maa osas), 10 (ainult Ranna teest lõuna poole jääv osa), 27 (ainult kaitsealale jääv osa; nii riigimaa kui ka kinnistute A182, 266, Ismars (5), Bengtas (6), Seffers (7) ja Peeters (9) lahusmaatükkide osas), 28 (nii riigimaa kui ka kinnistute Peeters (9), Nebondas (10b), Nigordas (10a), Jakas (4), Martons (1), Mats (2), Ismars (5) ja Anders (3) lahusmaatükkide osas), 29 (nii riigimaa kui ka Henders (8) maa osas), 30 (nii riigimaa kui ka kinnistute Henders (8), Anders (3) ja A189 maa osas), 31, 32 (nii riigimaa kui ka Vananõmme metsavahitalu (A213) maa ja kinnistu Henders (8), Anders (3), Ismars (5), Busta-Mats (81), A189, 198, Angstigen (83), Kupra (A25), Õuna (A26), Horris (27), Mülbak (28), Jürise (A22), Hansu (A17), Pauls (24), Brus (23), Nybond (80), Madas (15) ja Irjas (16) lahusmaatükkide osas) ning Nõva vallas Nõva metskonna kvartalid 33 (ainult Paruni teest edela poole jääv osa) ja 37 (ainult Paruni teest lääne pool olev, kaitsealale jääv osa); 5) Põõsaspea sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Noarootsi vallas Riguldi metskonna kvartalid 1 (ainult riigimaa osas), 2 (ainult riigimaa osas) ja 3 (ainult Spithami--Dirhami teest lääne poole jääv osa); 6) Keibu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Padise vallas Vihterpalu metskonna kvartalid 26 (nii riigimaa kui ka kinnistute 120, A125, A126, Mäe (48) ja 47 maa osas), 41 (nii riigimaa kui ka kinnistute 47, 49, 50 ja Keibo-Toa (51) maa osas), 108, 109 (ainult riigimaa ja kinnistute Keibo-Toa (51), Keibo-Mäe (48) ja Mäe (48b) maa osas) ja 131 (ainult riigimaa osas). [RT I 1999, 52, 567 - jõust. 19. 06. 1999] 16. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6--8, 11 ja11 1 lubatud tegevus. Samuti on lubatud kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul: 1) Liivase, Vananõmme, Põõsaspea ja Keibu sihtkaitsevööndites ehitiste, teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks; 2) Liivase, Vananõmme, Põõsaspea ja Keibu sihtkaitsevööndites puu- ja põõsarinde harvendamine, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas. [RT I 1999, 52, 567 - jõust. 19. 06. 1999] 17. Sihtkaitsevööndi metsa kaitse eesmärgid on: Mustjärve ja Uuejõe sihtkaitsevööndites -- metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina; Liivase, Vananõmme, Põõsaspea ja Keibu sihtkaitsevööndites -- bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. [RT I 1999, 52, 567 - jõust. 19. 06. 1999] 18. - 21. [Kehtetud - RT I 1999, 52, 567 - jõust. 19. 06. 1999] IV. PIIRANGUVÖÖND 22. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega. 23. Kaitsealal on kaks piiranguvööndit: 1) Lepaaugu piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Nõva vallas Nõva metskonna kvartalid 18, 19, 20 ja 21 (ainult riigimaa osas); 2) Toatse piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Nõva vallas Nõva metskonna kvartalid 4--5 (ainult Liivanõmme teest lõuna poole jääv osa), 6 (ainult Liivanõmme teest lõuna pool olev, kaitsealale jääv osa), 8--9 (ainult Liivanõmme teest kagu poole jääv osa), 10--12 (ainult kaitsealale jääv osa), 22--23 (ainult Liivanõmme teest kagu poole jääv osa), 24 (ainult Mustjärve teest loode poole jääv osa), 25 (ainult Mustjärve teest loode poole jääv osa), 27--28 (ainult Liivanõmme teest kagu poole jääv osa), 29--30 (ainult Mustjärve teest loode poole jääv osa), 33 (ainult Paruni teest kirde poole jääv osa), 34 (ainult Mustjärve teest lääne poole jääv osa) ja 37 (ainult Paruni teest kirde pool olev, kaitsealale jääv osa). 24. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6--9, 11 ja 111 keelatud ja järgmised keelatud tegevused: 1) uute maaparandussüsteemide rajamine; 2) veekogude veetaseme muutmine ja kallaste kahjustamine; 3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud kinnisasja omanikul või muul seaduslikul valdajal oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005; 1999, 10, 155) paragrahvide 26 ja 62 alusel kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul; 4) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks nõudeid turberaie liigi, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 5) jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine kohaliku omavalitsuse ja kaitseala valitseja juures registreeritud kohtades ja oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades. [RT I 1999, 52, 567 - jõust. 19. 06. 1999] 25. Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud: 1) uute maaparandussüsteemide rajamine; 2) uute ehitiste püstitamine ning teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine. [RT I 1999, 52, 567 - jõust. 19. 06. 1999] 26. Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on maastikuilme säilitamine. [RT I 1999, 52, 567 - jõust. 19. 06. 1999] V. LÕPPSÄTTED 27. Isikud, kes rikuvad käeoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaalvastutust ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras. 271. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt. [RT I 1999, 52, 567 - jõust. 19. 06. 1999] 28. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a. määrusega nr. 120 Nõva maastikukaitseala välispiiri kirjeldus Nõva maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Nõva vallas Soome lahe rannikult Rannaküla­Tooma (16) talu läänenurgast mööda Rannaküla­ Tooma (16), Mardi (17) ja Matsu (18) talu edelapiiri Nõva metskonna kvartali 6 idapiirini ning edasi mööda seda Liivanõmme teeni ja mööda seda kuni Nabadi teeni. Piir jätkub mööda Nabadi teed edela suunas kuni Nõva metskonna kvartali 37 idapiirini, edasi mööda seda lõuna suunas kuni põlise riigimetsamaa piirini ning mööda seda edela suunas kuni Riguldi metskonna kvartalini 32. Piir jätkub mööda nimetatud kvartali idapiiri ja (ületades Nõva ja Noarootsi valla vahelise piiri ja jätkudes Noarootsi vallas) lõunapiiri ning kvartali 28 lõuna- ja läänepiiri kuni kvartalit 27 läbiva ida-läänesuunalise kraavini ning edasi mööda seda lääne suunas kuni nimetatud kvartali läänepiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartalite 27 ja 8 läänepiiri kuni põlise riigimetsamaa piirini ning edasi mööda seda läbi Riguldi metskonna kvartalite 7 ja 6 lääne ja põhja suunas kuni Soome lahe rannajooneni ja edasi mööda seda (ületades Noarootsi ja Nõva valdade vahelise piiri ja jätkudes Nõva vallas) ida ja kirde suunas kuni Rannaküla­ - Tooma (16) talu läänenurgani. Nõva maastikukaitseala lahustüki piir kulgeb Padise vallas Keibu lahe rannikult mööda Vihterpalu metskonna kvartalite 26 ja 17 vahelist sihti ida suunas kuni kvartali 26 kirdenurgani, edasi mööda kvartali 26 idapiiri, kvartali 41 ida- ja lõunapiiri ning kvartali 109 idapiiri kuni Mäe (48b) talu lahustükini. Edasi kulgeb piir mööda Mäe (48b) talu lahustüki põhja- ja läänepiiri ning Vahi (49), Rehe (50) ja Keibo-Toa (51) talude lahustükkide läänepiiri, Keibo-Mäe (48) ja Mäe (48b) talude lahustükkide loodepiiri, Rehe (50) talu teise lahustüki loodepiiri, Liivanõmme (117) ja Liivaniidu (118) talude loodepiiri ja Lepajõe (53) talu põhjapiiri (ületades Padise ja Nõva valla vahelise piiri ja jätkudes Nõva vallas) ja läänepiiri kuni Lepajõe jõeni ning edasi mööda seda kuni Nõva metskonna kvartali 21 idapiirini. Edasi kulgeb piir mööda Nõva metskonna kvartali 21 ida- ja lõunapiiri, kvartalite 20, 19 ja 18 lõunapiiri ning kvartali 18 läänepiiri kuni Keibu laheni ning seejärel mööda rannajoont ida ja kirde suunas (ületades Nõva ja Padise valla vahelise piiri ja jätkudes Padise vallas) kuni Vihterpalu metskonna kvartalite 26 ja 17 vahelise sihini. Nõva maastikukaitseala teise lahustüki piir kulgeb Noarootsi vallas Põõsaspea poolsaare tipust mööda rannajoont kagu suunas kuni põlise riigimetsamaa piirini Riguldi metskonna kvartalis 2 ning edasi mööda seda lääne suunas läbi kvartalite 2 ja 1 kuni Dirhami - ­Spithami 110 kV elektriliini trassini. Piir jätkub mööda nimetatud trassi idaserva lõuna ja edela suunas läbi kvartalite 1 ja 3 kuni kvartali 3 läänepiirini ja edasi mööda seda põhja suunas kuni Dirhami laheni ning edasi mööda rannajoont põhja suunas kuni Põõsaspea poolsaare tipuni. Nõva maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Nõva ja Riguldi metskonna 1987. aasta puistuplaani ja Vihterpalu metskonna 1994. aasta puistuplaani alusel ning talumaade osas kuni 1940. aastani väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.