Vabariigi Valitsus — Riigikantselei põhimääruse kinnitamine

Muudetud järgmiste määrustega: 28. 07. 1998 nr 164 ( RT I 1998, 68, 1122), jõust. 5. 08. 1998 5. 01. 1999 nr 1 ( RT I 1999, 4, 55), jõust. 14. 01. 1999 12. 10. 1999 nr 299 ( RT I 1999, 76, 715), jõust. 1. 12. 1999 28. 07. 2000 nr 255 ( RT I 2000, 64, 415), jõust. 5. 08. 2000, osaliselt 1. 09. 2000 22. 08. 2000 nr 276 ( RT I 2000, 68, 436), jõust. 1. 09. 2000 2. 10. 2001 nr 312 ( RT I 2001, 80, 484), jõust. 11. 10. 2001 Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953) paragrahvi 42 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada Riigikantselei põhimäärus (juurde lisatud). 2. [Käesolevast tekstist välja jäetud] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a. määrusega nr. 278 Riigikantselei põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Riigikantselei on Vabariigi Valitsuse juures olev valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid. 2. Seadusest, teistest õigusaktidest ja oma põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel esindab Riigikantselei riiki. 3. Riigikantselei asub Tallinnas. Riigikantselei postiaadress on Rahukohtu 3, 15161 Tallinn. [RT I 2000, 64, 415 - jõust. 5. 08. 2000] 4. Riigikantseleil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, oma eelarve ning pangaarve. Riigikantselei kulud kaetakse riigieelarvest. 5. Riigikantselei on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ja peaministri ees. II. RIIGIKANTSELEI ÜLESANDED 6. Riigikantselei täidab järgmisi Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud ülesandeid: 1) korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri asjaajamist ning tehnilist teenindamist; 2) korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri suhtlemist Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega; 3) annab välja Riigi Teatajat; 4) kontrollib Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõude vastavust põhiseadusele ja seadustele; 5) peab Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja peaministri poolt ministritele antud ülesannete täitmise arvestust; 6) korraldab riigi ja kohaliku omavalitsuse sümboolikaga seonduvat vastavalt seadustele ja Vabariigi Valitsuse õigusaktidele; 7) korraldab valitsusasutuste ja muude riigiasutuste asjaajamisalaste õigusaktide eelnõude väljatöötamist; 8) korraldab arhiivindust; 9) koordineerib riigiasutuste vahelist digitaalset asjaajamist; 10) koordineerib riigiametnike ja kohaliku omavalitsuse ametnike koolitust ja atesteerimist; 11) korraldab ametnike reservi arvestuse pidamist. [RT I 2000, 64, 415 - jõust. 5. 08. 2000] 7. Peale Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatu täidab Riigikantselei ka teiste seadustega talle pandud ülesandeid. 8. Oma ülesannete täitmiseks Riigikantselei: 1) tagab organisatsioonilised, majanduslikud ja tehnilised tingimused Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuseks; 2) valmistab organisatsiooniliselt ja tehniliselt ette Vabariigi Valitsuse istungeid; 3) tagab Vabariigi Valitsuse ja peaministri täpse, õigeaegse ja õiguspärase asjaajamise; 4) koordineerib ja korraldab Vabariigi Valitsusele ja peaministrile esitatud avalduste ja märgukirjade läbivaatamist ja nendele vastamist; 5) korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri suhteid avalikkusega; 5 1) koordineerib eurointegratsiooni protsessi Vabariigi Valitsuse, peaministri ja vastavate valitsuskomisjonide teenindamisel ning korraldab avalikkusele suunatud Euroopa Liiduga seonduvat riigisisest teavitustegevust; 6) korraldab õigusaktide ja muude dokumentide avaldamist Riigi Teatajas vastavalt Riigi Teataja seadusele ja muudele seadustele ning Riigi Teataja väljaannete levitamist; 7) korraldab õigusaktide valikulist tõlkimist võõrkeeltesse ning nende ametlike ja mitteametlike tõlgete avaldamist ja levitamist; 8) teostab Vabariigi Valitsuse õigusaktide ja otsuste eelnõude istungieelset menetlemist vastavalt seadustele, Vabariigi Valitsuse reglemendile ja teistele õigusaktidele, mis reguleerivad õigusaktide eelnõude ettevalmistamist; 9) valmistab ette peaministri poolt Vabariigi Valitsuse istungite päevakorda esitatavate ja ministeeriumide valitsemisalasse mittekuuluvate päevakorrapunktide materjalid; 10) annab Vabariigi Valitsuse õigusaktide ja otsuste eelnõude põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontrollimisel arvamusi ja teeb ettepanekuid; 11) koostab Vabariigi Valitsuse tööplaanide eelnõud; 12) konsulteerib vajadusel ministeeriumide ametnikke Vabariigi Valitsuse õigusaktide ja otsuste eelnõude ettevalmistamisel; 13) peab arvestust seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Valitsuse õigusaktide ja otsustega, samuti peaministri poolt antud ning Vabariigi Valitsuse tööplaanis ministritele ettenähtud ülesannete tähtaegse täitmise üle ning esitab Vabariigi Valitsusele ja peaministrile ülevaateid nende ülesannete täitmise kohta; 14) korraldab riigi ja kohalike omavalitsuste sümbolite registreerimist seadusega või selle alusel kehtestatud korras; 15) annab vajaduse korral konsultatsioone valitsusasutuste ja kohalike omavalitsuste sümbolite ja nende kasutamisega seonduvates asjades; 16) kavandab arhiivinduse arengut, korraldab asjaajamisalaste ja arhiivindust reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamist ning koordineerib vastavate standardite väljatöötamist ja kasutuselevõtmist, planeerib arhiivinduse eelarvelist finantseerimist ning on arhiiviregistri vastutav töötleja; 17) – 19) [Kehtetud - RT I 2000, 64, 415 - jõust. 5. 08. 2000] 191) töötab koostöös ministeeriumide ja vastava ala asjatundjatega välja avaliku halduse arengu kavad ja koordineerib nende elluviimist; 20) kogub ning analüüsib andmeid ja ettepanekuid riigiametnike ja kohaliku omavalitsuse ametnike koolitusvajaduse ja -võimaluste kohta ning ametnike kvalifikatsiooni ja koosseisu iseloomustavaid andmeid; 21) koordineerib avaliku teenistuse koolitussüsteemi väljaarendamist ja ametikohtade põhigruppidele esitatavatest nõuetest tuleneva ametialase koolituse õppekavade koostamist ning vastavaid teadusuuringuid; 22) taotleb riigieelarvest vahendite eraldamist koolitussüsteemi väljaarendamiseks vajalike teadusuuringute tellimiseks, õppematerjalide ettevalmistamiseks ja riigi seisukohalt eriti vajalikuks ametialaseks koolituseks ning otsustab vastavate eelarvevahendite jaotamise üle; 23) peab ametnike reservi arvestust, koordineerib reservi arvatud isikute ümber- ja täiendõppele suunamist ning täiend- ja ümberõppe stipendiumi taotlemist elukohajärgse tööhõivetalituse kaudu, selle ülesande täitmiseks kogub ja analüüsib andmeid personalivajaduse kohta riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes ning vajadusel konsulteerib riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi reservi arvestuse pidamise asjus; 24) tagab Riigikantselei juures tegutsevate kõrgemate riigiametnike ning reservi arvatud isikute konkursi- ja atesteerimiskomisjonide asjaajamise; 24 1) töötab välja ettepanekuid ja soovitusi atesteerimiskorralduse täiustamiseks ja atesteerimise paremaks korraldamiseks ning tellib vastavaid uuringuid, kogub, analüüsib ja üldistab andmeid riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnike atesteerimise tulemuste kohta, korraldab atesteeritavate ja atesteerijate atesteerimiseelse koolituse õppekavade ning metoodiliste ja õppematerjalide koostamist ja väljaandmist; 25) hoiab teenistusest vabastatud ametnike teenistuslehti; 26) töötab Riigikantseleile seadusega pandud ülesannete piires välja õigusaktide eelnõusid ning vastutab nende vastavuse eest põhiseadusele ja seadustele; 27) annab arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumide poolt ettevalmistatud, Riigikantselei ülesandeid puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamisel; 28) abistab oma ülesandeid puudutavates küsimustes ministeeriume, teisi valitsusasutusi ja kohalikke omavalitsusi ning teeb nendega koostööd; 29) vaatab läbi tema hallatavate riigiasutuste riigieelarvevahendite eraldamise taotlused, korraldab nende ekspertiisi ning valmistab riigieelarve eelnõu koostamiseks ette vastava koondettepaneku; 30) valmistab ette Riigikantselei eelarve eelnõu, lähtudes Riigikantselei ülesannetest, ja koostab eelmise aasta eelarve täitmise aruande; 31) valitseb ja majandab Riigikantseleile valitseda antud riigivara vastavalt seadustele ja teistele õigusaktidele; 32) esindab riiki ja teeb rahvusvahelist koostööd oma ülesannete täitmisel, lähtudes välissuhtlemise seadusest; 33) täidab muid talle seadusega pandud ja Vabariigi Valitsuse ning peaministri poolt antud ülesandeid. [RT I 1999, 76, 715 - jõust. 1. 12. 1999] III. RIIGIKANTSELEI JUHTIMINE 9. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega. Riigisekretäril on Riigikantselei juhina samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel. 10. Riigisekretär: 1) korraldab Riigikantselei pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; 2) vastutab põhiseaduse, Riigikantselei ülesandeid sätestavate seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest; 3) otsustab Riigikantselei pädevusse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametnikele; 4) koordineerib peaministrit teenindavate Riigikantselei struktuuriüksuste ja Riigikantselei teenindamisel olevate ministrite büroode tegevust oma pädevuse piires; 5) esindab Riigikantseleid ja annab seaduse alusel volitusi Riigikantselei esindamiseks; 51) esindab Riigikantselei pädevuse piires riiki kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana, võib anda üld- ja erivolitusi riigi esindamiseks kohtus ning tal on Riigikantselei pädevuse piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses; 52) korraldab Riigikantselei ülesannete täitmisest tulenevate kohtuasjade kohta informatsiooni kogumist ja edastamist; 6) teostab teenistuslikku järelevalvet seaduse ja Riigikantselei põhimäärusega sätestatud korras; 7) nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikantselei peadirektori ja Riigikantselei struktuuriüksuste juhid, samuti Riigikantselei koosseisus ettenähtud, väljaspool struktuuriüksusi olevad nõunikud ja abid; 8) nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse, peaministri ja ministrite, kes ei juhi ministeeriumi, nõunikud ja abid; 9) kinnitab Riigikantselei koosseisus ettenähtud, väljaspool struktuuriüksusi olevate nõunike ja abide ametijuhendid, määrates nende alluvuse ja ülesanded; 10) sõlmib ja lõpetab Riigikantselei peadirektori ettepanekul töölepingud Riigikantselei hallatavate riigiasutuste juhtidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti; 11) kehtestab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga Riigikantselei ametnike atesteerimisnõuded; 12) kuulutab välja avaliku konkursi Riigikantselei ametnike vabadele, seaduse alusel konkursi korras täidetavatele ametikohtadele; 13) kinnitab Riigikantselei teenistujate koosseisu ja struktuuriüksuste põhimäärused; 14) pärib aru Riigikantselei teenistujatelt ja Riigikantselei hallatavate riigiasutuste juhtidelt; 15) võib moodustada Riigikantselei pädevuses olevate ülesannete täitmiseks nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi ning määrab nende ülesanded käesolevas põhimääruses ettenähtud korras; 16) teeb Riigikantselei hallatavate, Vabariigi Valitsuse teenindamiseks vajalike asutuste moodustamisotsused, kinnitab nende põhimäärused ja eelarved ning määrab nende töökorralduse ja asjaajamise korra, kui see ei ole sätestatud kõrgemalseisva õigusaktiga; teeb vajaduse korral ettekirjutusi Riigikantselei hallatavate riigiasutuste eelarvevahendite kasutamiseks; 17) esitab Vabariigi Valitsusele seaduses ja selle alusel kehtestatud korras ettepanekud Riigikantselei kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning teostab järelevalvet eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; 18) otsustab Riigikantselei valitsemisel oleva riigivaraga seotud asju riigivaraseadusega ja selle alusel kehtestatud korras; 19) otsustab Riigikantselei ülesannete täitmiseks vajaliku vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks riigihangete pakkumiste läbiviimise või teeb selle korraldamise ülesandeks Riigikantselei peadirektorile; 20) kinnitab Riigikantselei asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja; 21) määrab Riigikantselei teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamise eest vastutavad Riigikantselei struktuuriüksused; 22) otsustab Riigikantselei välissuhtlemisega seotud asju; 23) määrab ametiisikud, kellel on esimese allkirja õigus Riigikantselei pangadokumentidel; 24) annab Vabariigi Valitsusele ja peaministrile aru Riigikantselei tegevusest. [RT I 2000, 68, 436 - jõust. 1. 09. 2000] 11. Riigisekretär täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seadusega või antud Vabariigi Valitsuse või peaministri poolt. 12. Riigisekretär annab Riigikantselei juhtimisel ja Riigikantselei hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi. 13. Riigisekretäri käskkiri peab vastama ministri käskkirjale seadusega ettenähtud nõuetele. 14. Kui riigisekretär ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, paneb peaminister oma korraldusega tema ülesanded Riigikantselei peadirektorile, viimase äraolekul Riigikantselei ühele struktuuriüksuse direktorile. 15. Riigikantselei peadirektor: 1) juhib Riigikantselei struktuuriüksusi nende juhtide kaudu, korraldab Riigikantselei asjaajamist ja koordineerib Riigikantselei hallatavate riigiasutuste tegevust; 2) tagab Riigikantselei tegevuseks vajalikud organisatsioonilised ja majanduslikud tingimused; 3) käsutab riigisekretäri poolt antud pädevuse piires Riigikantselei eelarvevahendeid ja sõlmib Riigikantselei nimel riigisekretäri poolt antud volituste piires lepinguid; 4) korraldab Riigikantselei aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivate ettepanekute ettevalmistamist ning jälgib eelarve täitmist; 5) nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikantselei koosseisu kuuluvad ametnikud, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist riigisekretär; 6) sõlmib ja lõpetab töölepingud Riigikantselei abiteenistujatega; 7) kinnitab vastavalt struktuuriüksuste põhimäärustele ja struktuuriüksuste juhtide ettepanekutele tema poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajadusel abiteenistujate tööjuhendid, kohaldab enda poolt teenistusse võetavatele teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi; 8) korraldab Riigikantselei sisekontrolli riigisekretäri poolt kehtestatud korras; 9) pärib Riigikantselei struktuuriüksuste ja hallatavate riigiasutuste juhtidelt aru nende tegevuse kohta ning teeb riigisekretärile ettepanekuid struktuuriüksuste ja hallatavate riigiasutuste juhtidele ergutuste kohaldamise ja distsiplinaarkaristuste määramise kohta; 10) hoiab ja kasutab riigisekretäri poolt kehtestatud korras Riigikantselei vapipitsatit; 11) korraldab riigivara kasutamist riigisekretärilt saadud volituste piires kooskõlas riigivaraseadusega ja selle alusel kehtestatud korras; 12) teostab riigihankeid riigisekretärilt saadud volituste piires; 13) korraldab Riigikantselei struktuuriüksuste ja hallatavate riigiasutuste põhimääruste, Riigikantselei sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra eelnõu väljatöötamist ning esitab need kinnitamiseks riigisekretärile; 14) esindab Riigikantseleid põhimäärusega antud pädevuse ja riigisekretärilt saadud volituste piires; 15) kirjutab oma pädevuse piires alla Riigikantselei dokumentidele; 16) täidab muid riigisekretäri poolt antud ülesandeid. 16. Riigikantselei peadirektor annab oma ülesannete täitmiseks ja pädevuse piires käskkirju, lähtudes käesoleva põhimääruse punktist 13. 17. Riigikantselei struktuuriüksuste juhtimisel ja oma pädevuses olevates küsimustes annab Riigikantselei peadirektor struktuuriüksuste juhtidele suulisi ja kirjalikke korraldusi. 18. Riigisekretär paneb Riigikantselei peadirektori äraolekul tema ülesanded ühele Riigikantselei struktuuriüksuste juhtidest. 19. Riigikantselei struktuuriüksuse juht: 1) juhib struktuuriüksuse tööd ja tagab struktuuriüksusele pandud ülesannete täitmise; 2) täidab talle antud teenistusalaseid korraldusi; 3) annab alluvatele teenistujatele korraldusi teenistuskohustuste täitmiseks; 4) annab seadusega ettenähtud korras alluvatele teenistujatele ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmine ei tulene nende teenistuskohustustest; 5) kirjutab alla või viseerib struktuuriüksuses koostatud dokumendid kooskõlas struktuuriüksuse põhimääruse ja Riigikantselei asjaajamiskorraga; 6) esindab struktuuriüksust oma ülesannete täitmisel ning annab arvamusi ja kooskõlastusi riigisekretärile ja Riigikantselei peadirektorile ning teistele struktuuriüksustele; kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses, annab struktuuriüksuse juht arvamusi ja teavet ka ametiasutusvälistele isikutele; 7) saab riigisekretärilt ja Riigikantselei peadirektorilt ning teistelt struktuuriüksustelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni; 8) teeb riigisekretärile ja Riigikantselei peadirektorile ettepanekuid struktuuriüksuse ülesehituse, koosseisu, vahendite eraldamise, teenistustingimuste tagamise ja töökorralduse muutmise ning struktuuriüksuse teenistujatele palkade, lisatasude, toetuste ja distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta; 9) taotleb osakonna teenistujatele koolitust struktuuriüksusele pandud ülesannete paremaks täitmiseks. 20. Struktuuriüksuse juht vastutab struktuuriüksusele pandud ülesannete täpse, õigeaegse ja õiguspärase täitmise eest. 21. Struktuuriüksuse juhi teenistuskohustused määratakse täpsemalt kindlaks struktuuriüksuse põhimäärusega. Osakonna koosseisu kuuluvate talituste ja büroode juhatajate teenistuskohustused ja õigused määratakse kindlaks osakonna põhimääruses. IV. RIIGIKANTSELEI STRUKTUURIÜKSUSED 22. Vabariigi Valitsuse, peaministri ja ministrite, kes ei juhi ministeeriumi, teenindamiseks on Riigikantseleis struktuuriüksused, kes täidavad järgmisi põhiülesandeid: 1) peaministri büroo - nõustab ja teenindab peaministrit; 2) peaministri sekretariaat - korraldab peaministri asjaajamist; 3) valitsuse pressibüroo - korraldab Vabariigi Valitsuse, peaministri ja Riigikantselei suhteid avalikkusega, koordineerib valitsusasutuste pressiteenistuste tööd informatsiooni edastamisel ajakirjandusele ning jälgib ja analüüsib avalikku arvamust; 4) koordinatsioonidirektori büroo - tagab koordinatsioonidirektori asjaajamise; 5) eurointegratsiooni büroo - teenindab tehniliselt Eesti Euroopa Liitu integreerumise küsimusi läbitöötavat ministrite komisjoni ja kõrgemate ametnike nõukogu, vahetab informatsiooni Euroopa Liidu institutsioonidega ja edastab saadud teavet asjaomastele ministeeriumidele, selgitab välja eurointegratsioonialase tehnilise abi ja koolituse vajadused, koordineerib prioriteetide kindlaksmääramist ning teenindab ministrit, kellele peaministri korraldusega on pandud vastavad ülesanded; 6) ministrite bürood - teenindavad Riigikantselei teenindamisel olevaid ministreid, kes ei juhi ministeeriumi, ja korraldavad nende asjaajamist; 7) Teadus- ja Arendusnõukogu sekretariaat - teenindab Teadus- ja Arendusnõukogu ning korraldab selle asjaajamist; 8) Euroopa Liidu Infosekretariaat - korraldab Eesti avalikkusele suunatud Euroopa Liiduga seonduvat riigisisest teavitustegevust; 9) avaliku halduse büroo - kogub, analüüsib ja edastab avaliku halduse alast informatsiooni; koordineerib avaliku halduse alaste teadusuuringute läbiviimist; nõustab valitsusasutuste ametnikke avaliku halduse arendamise üldküsimustes; kogub avalikku haldust puudutavad ministeeriumide ettepanekud ning valmistab koos ministeeriumide ja vastava ala asjatundjatega ette avaliku halduse arendamise kavad; korraldab koostöös Rahandusministeeriumi vastavate struktuuriüksustega tööd haldusreformile suunatud välisabiga; korraldab Eesti avaliku halduse ja selle arengu teadvustamist Eestis ja välismaal. [RT I 2001, 80, 484 - jõust. 11. 10. 2001] 23. Oma ülesannete täitmiseks on Riigikantseleis struktuuriüksused, mis täidavad järgmisi põhiülesandeid: 1) avaliku teenistuse ja personaliosakond - valmistab Vabariigi Valitsuse ja peaministri poolt ametisse nimetatavate ametiisikute kohta ette personalialaseid korraldusi ning peab vastavat arvestust, korraldab Riigikantselei personalitööd, teenindab Riigikantselei juures tegutsevaid konkursi- ja atesteerimiskomisjone, korraldab riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnike koolitusega ja atesteerimisega seotud asju, peab ametnike reservi arvestust; 2) istungiosakond - korraldab Vabariigi Valitsusele esitatud materjalide istungile vormistamist, valmistab organisatsiooniliselt ja tehniliselt ette ja teenindab Vabariigi Valitsuse istungeid, koostab Vabariigi Valitsuse tööplaani eelnõu ja Vabariigi Valitsuse istungi päevakorra kava ning esitab selle riigisekretärile, peab Vabariigi Valitsuse otsustest tulenevate ülesannete täitmise arvestust, valmistab ette ja esitab Vabariigi Valitsuse poolt vastuvõetud õigusaktid allakirjutamiseks ja avaldamiseks Riigi Teatajas, koostab ja vormistab allakirjutamiseks Vabariigi Valitsuse istungite protokollid, valmistab ette vastused ja resolutsioonid valitsusele, peaministrile ja riigisekretärile saabunud kirjadele; 3) [Kehtetu - RT I 1999, 76, 715 - jõust. 1. 12. 1999] 4) majandusosakond - teenindab tehniliselt Vabariigi Valitsust ja Riigikantseleid, teenindab Vabariigi Valitsuse külalisi, haldab Riigikantselei valitsemisel olevaid hooneid ning täidab tellija funktsioone Riigikantselei tellimisel ehitatavatel ehitus- ja kapitaalremondi objektidel, peab Riigikantselei valitsemisel oleva riigivara arvestust ning korraldab sellekohast asjaajamist, hoolitseb ja vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest; 5) raamatupidamise osakond - valmistab ette Riigikantselei aastaeelarve eelnõu ja vajadusel lisaeelarve kohta käivad ettepanekud, koostab eelarve täitmise aruanded ja analüüsid, korraldab eelarve täitmist ja raamatupidamist; 6) õigusloomeosakond - kontrollib Vabariigi Valitsuse õigusaktide ja muude otsuste eelnõude vastavust põhiseadusele ja seadustele ning normitehnilistele nõuetele, vastutab allakirjutamiseks esitatavate Vabariigi Valitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse eest, peab seadustega ja Riigikogu otsustega Vabariigi Valitsusele ja ministritele antud ülesannete täitmise arvestust, teeb vajadusel ettepanekuid nende ülesannete arvestamiseks Vabariigi Valitsuse tööplaani koostamisel ning õigusterminoloogiat ja normitehnikat puudutavates küsimustes, koordineerib riigisekretäri antud volituste piires õigusaktide ja muude dokumentide avaldamist Riigi Teatajas; 7) [Kehtetu - RT I 1999, 4, 55 - jõust. 14. 01. 1999 ] [RT I 1999, 76, 715 - jõust. 1. 12. 1999] 24. Riigikantseleile seadusega antud muude ülesannete täitmiseks on Riigikantselei struktuuriüksused, mis täidavad järgmisi põhiülesandeid: 1) infosüsteemide ja asjaajamise osakond - korraldab riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste arhiivindust ja asjaajamist reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamist ning riigiasutuste asjaajamise ühtlustamist ja arendamist seoses elektroonsete dokumendihaldussüsteemide kasutuselevõtuga; tagab Riigikantselei korrektse, täpse ja õigeaegse asjaajamise ja dokumentide arhiveerimise ning korraldab Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei infosüsteemide arendamist ja teenindamist; 2) [Kehtetu - RT I 2000, 64, 415 - jõust. 1. 09. 2000] 3) sümboolikaosakond - korraldab riigi ja kohalike omavalitsuste sümboolikaga seonduvat, teenindab Teenetemärkide Komiteed ning peab valitsusasutuste poolt väljaantavate dokumentide näidiste registrit. [RT I 2000, 64, 415 - jõust. 1. 09. 2000] 25. Struktuuriüksuste põhimäärustes määratakse kindlaks nende täpsemad ülesanded ja ka nende asukoht, kui nad ei asu Riigikantselei asukohas. 26. Riigikantselei osakondade koosseisu võivad vastavalt osakonna põhimäärusele kuuluda talitused ja bürood. Osakondade koosseisu kuuluvate talituste ja büroode ülesanded ja pädevus määratakse osakonna põhimääruses. 27. Riigikantselei struktuuri võivad kuuluda struktuuriüksuste koosseisu mittekuuluvad nõunikud ja abid, kelle ülesanded, pädevus ja alluvus määratakse kindlaks nende ametijuhendites. V. RIIGIKANTSELEIS MOODUSTATAVAD KOMISJONID, NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD 28. Riigisekretär võib üksikküsimuste lahendamiseks ja ettepanekute tegemiseks mitme osakonna ülesandeid hõlmavates asjades moodustada nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjonid), kui seadusest ei tulene teisiti. 29. Komisjonid moodustatakse riigisekretäri käskkirjaga, milles määratakse vähemalt komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja teenindav struktuuriüksus. 30. Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise. 31. Struktuuriüksuse koosseisu kuuluvad ametnikud nimetatakse komisjoni liikmeks struktuuriüksuse juhi ettepanekul. 32. Komisjoni liikmeteks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata riigiteenistuses mitteolevaid isikuid nende nõusolekul. 33. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru riigisekretärile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti. VI. RIIGIKANTSELEI SÜMBOLID 34. Riigikantseleil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna "RIIGIKANTSELEI". 35. Riigikantselei üldplangil, kirjaplangil ning riigisekretäri käskkirja ja Riigikantselei peadirektori käskkirja plangil kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Riigikantselei üld- ja kirjaplanke kasutavad oma pädevuse piires riigisekretär ja Riigikantselei peadirektor. 36. Riigikantselei embleemil on sinisel kilbil ristatuna hõbedase võtme ja hõbedase hanesule ning nende peal südakilbina väikese riigivapi kujutis. Riigikantselei embleem registreeritakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 37. Riigikantselei värvilist ja mustvalget embleemi võib kasutada Riigikantselei ja tema struktuuriüksuste dokumendiplankidel ning muudel trükistel. Riigikantselei embleemi ei kasutata kaubamärgina. 38. Riigikantselei struktuuriüksusel võib olla oma kirjaplank ja Riigikantselei embleemi kujutisega pitsat, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses. VII. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE 39. Riigisekretär teostab seadusega ettenähtud korras teenistuslikku järelevalvet Riigikantselei ametiisikute ning Riigikantselei hallatavate asutuste ja nende juhtide aktide ja toimingute üle. 40. Teenistusliku järelevalve algatab riigisekretär, tehes Riigikantselei peadirektorile või struktuuriüksuse juhile ülesandeks koguda temale alluvate ametnike suhtes materjale akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks, samuti vastavaid seletusi. Teenistusliku järelevalve korras tehtavad otsused vormistatakse riigisekretäri käskkirjaga.