Vabariigi Valitsus — Sarve maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

(RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada

1) Sarve maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

2) Sarve maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 219 SARVE MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Sarve maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Hiiumaa RSN Täitevkomitee 30. juuli 1973. a otsusega nr 76 kohaliku tähtsusega maastikukaitsealana. 2. Kaitseala on loodud haruldaste ja teadusliku väärtusega geoloogiliste objektide (Limneamere rannavallid) ning nendega seotud looduslike ja poollooduslike koosluste kaitseks. 3. Kaitseala maa-ala on määratletud Sarve maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega. 4. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. [RT I 1999, 62, 631 - jõust. 05.08.1999] 5. Kaitseala ning selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse. [RT I 1999, 62, 631 - jõust. 05.08.1999] 6. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel ning vastavalt 1938. a kinnistutele. II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 7. Inimestel on lubatud viibida, korjata seeni ja marju ning pidada jahti kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583). [RT I 1999, 62, 631 - jõust. 05.08.1999] 8. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal. [RT I 1999, 62, 631 - jõust. 05.08.1999] 9. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud põllumajandus- ja metsatöödel. [RT I 1999, 62, 631 - jõust. 05.08.1999] 10. [Kehtetu - RT I 1999, 62, 631 - jõust. 05.08.1999] 11. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. [RT I 1999, 62, 631 - jõust. 05.08.1999] 111. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. [RT I 1999, 62, 631 - jõust. 05.08.1999] 12. Kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud: 1) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine; 2) maakorralduskava kinnitamine; 3) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine; 4) metsamajandamiskava väljastamine; 5) projekteerimistingimuste andmine. [RT I 1999, 62, 631 - jõust. 05.08.1999] 13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat. Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ning tulenevalt koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. [RT I 1999, 62, 631 - jõust. 05.08.1999] 131. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. [RT I 1999, 62, 631 - jõust. 05.08.1999] 132. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel. [RT I 1999, 62, 631 - jõust. 05.08.1999] 14. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361; 81, 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271; 16, 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras. [RT I 1999, 62, 631 - jõust. 05.08.1999] III. SIHTKAITSEVÖÖND 15. Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa-ala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. 16. Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndi alavööndit: 1) Aruküla sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub maa-ala Pühalepa vallas Piiko (A13) talu maal ja riigi tagavaramaal (A262). Aruküla sihtkaitsevööndi piir kulgeb Heltermaa–Suuremõisa maantee teemaa lõunapiiri ja riigi tagavaramaa (A262) kirdepiiri lõikumiskohast riigi tagavaramaa (A262) kirde-, ida- ja kagupiiri mööda Aruküla–Sarve maantee teemaa põhjapiirini, edasi mööda nimetatud piiri edela suunas Aruküla–Sarve maanteelt Heltermaa–Suuremõisa maanteele viiva pinnasteeni (vana Heltermaa–Suuremõisa maantee) ning mööda seda kirde suunas Heltermaa–Suuremõisa maantee teemaa lõunapiirini ning mööda nimetatud piiri kirde suunas riigi tagavaramaa (A262) kirdepiirini. 2) Lääne-Sarve sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub maa-ala Pühalepa vallas Oru (A173), Loopsu (A231), Uuetee (A230), Hindre (A242), Jaagu (A224), Haaviko (A223), Leemendi (A222) ning Johani (A221) talude maadel. Lääne-Sarve sihtkaitsevööndi piir kulgeb Sarve poolsaare läänerannikult mööda Johani (A221) talu lõunapiiri kuni Sarve sadama teeni ning mööda seda kirde suunas kuni ristumiseni loode-kagusuunalise teega Jaagu (A224) talu maal. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud teed ja selle sirgjoonelist pikendust loode suunas kuni kaitseala välispiirini ja seejärel mööda välispiiri edela ning lõuna suunas kuni Johani (A221) talu lõunapiirini. 3) Ida-Sarve sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub maa-ala Pühalepa vallas Palumaa (A234), Keriko (A233), Metsa (A232), Hallikivi (A229) ja Peetri (A228) talude maadel. Ida-Sarve sihtkaitsevööndi piir kulgeb Sarve poolsaare idarannikult Peetri (A228) ja Loigu (A227) talude vahelist piiri mööda kuni loodekagusuunalise metsateeni, edasi mööda nimetatud teed loode suunas kuni teede lõikumispunktini Peetri (A228) talu maal ning sealt mööda teed loode ja kirde suunas kuni kaitseala välispiirini ning mööda seda kirde ja lõuna suunas kuni Peetri (A228) ja Loigu (A227) talude vahelise piirini. [RT I 1999, 62, 631 - jõust. 05.08.1999] 17. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 7–12 lubatud tegevused. Kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul on lubatud: 1) loomade karjatamine lookoosluste ilme ja liigilise koosseisu säilitamise eesmärgil; 2) puu- ja põõsarinde harvendamine lookoosluste ilme ja liigilise koosseisu säilitamise eesmärgil, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas. [RT I 1999, 62, 631 - jõust. 05.08.1999] 18. [Kehtetu - RT I 1999, 62, 631 - jõust. 05.08.1999] 19. Sihtkaitsevööndi metsa kaitse-eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. [RT I 1999, 62, 631 - jõust. 05.08.1999] 20. Aruküla sihtkaitsevööndi maa jäetakse looduskaitsemaana riigi omandisse maareformi seadusega sätestatud korras. IV. PIIRANGUVÖÖND 21. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav ning kultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega. 22. Piiranguvöönd on kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. 23. [Kehtetu - RT I 1999, 62, 631 - jõust. 05.08.1999] 24. Piiranguvööndis on keelatud: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud kruusavõtt oma tarbeks kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtadest maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005; 1999, 10, 155; 54, 583) paragrahvide 26 ja 62 alusel kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul; 2) uute maaparandussüsteemide rajamine; 3) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 4) jäätmete ladustamine. [RT I 1999, 62, 631 - jõust. 05.08.1999] 25. Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud uute ehitiste püstitamine ning teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine. [RT I 1999, 62, 631 - jõust. 05.08.1999] 26. Piiranguvööndi metsa kaitse-eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. [RT I 1999, 62, 631 - jõust. 05.08.1999] V. LÕPPSÄTTED 27. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaal- ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras. [RT I 1999, 62, 631 - jõust. 05.08.1999] 271. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt. [RT I 1999, 62, 631 - jõust. 05.08.1999] 28. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole. [RT I 1999, 62, 631 - jõust. 05.08.1999] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 219 SARVE MAASTIKUKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS Sarve maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Pühalepa vallas Sarve poolsaare idarannikult Viita (A235) ja Palumaa (A234) talude vahelist piiri mööda Heltermaa–Sarve maanteele, sealt Palumaa (A234) talu hoonete juurde viivat teed pidi lõuna-edela suunas kuni teede lõikumispunktini nimetatud hoonete juures, sealt mööda teed loode suunas kuni Viita (A235) ja Värava (A211) talude vahelise piirini ning edasi mööda nimetatud piiri Sarve–Aruküla maanteeni, sealt mööda elektriliini Oru (A173) talu piirini, sealt edela suunas mööda kiviaeda ja selle sirgjoonelist pikendust rannajooneni ning seejärel mööda rannajoont lõuna, kirde ja loode suunas Viita (A235) ja Palumaa (A234) talude vahelise piirini. Lahustükina kuulub kaitseala juurde maa-ala Pühalepa vallas, mille piir kulgeb Heltermaa–Suuremõisa maantee teemaa lõunapiiri ja riigi tagavaramaa (A262) kirdepiiri lõikumiskohast riigi tagavaramaa (A262) kirde-, ida- ja kagupiiri mööda Aruküla–Sarve maantee teemaa põhjapiirini, edasi mööda nimetatud piiri edela suunas Aruküla–Sarve maanteelt Heltermaa–Suuremõisa maanteele viiva pinnasteeni (vana Heltermaa–Suuremõisa maantee) ning mööda seda kirde suunas Heltermaa–Suuremõisa maantee teemaa lõunapiirini ning mööda nimetatud piiri kirde suunas riigi tagavaramaa (A262) kirdepiirini. Sarve maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel ning vastavalt 1938. a kinnistutele.