Vabariigi Valitsus — Paganamaa ja Väike-Palkna maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine

Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 27. 05. 1999 nr 168 ( RT I 1999, 49, 546) 6. 06. 1999 4. 04. 2000 nr 110 ( RT I 2000, 30, 176) 13. 04. 2000 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Paganamaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Paganamaa maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud); 3) Väike-Palkna maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 4) Väike-Palkna maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud). 2. [Kehtetu] 21. Paganamaa ja Väike-Palkna maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Võrumaa keskkonnateenistus. [RT I 2000, 30, 176 - jõust. 13. 04. 2000] 3. [Käesolevast tekstist välja jäetud] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 30. juuli 1996. a. määrusega nr. 204 Paganamaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Paganamaa maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati 1970. aastal ning reorganiseeriti ENSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a. määrusega nr. 497 "Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohta" (ENSV Teataja 1979, 43, 521). 2. Kaitseala on loodud Paganamaa omanäolise, vaheldusrikka mõhnastikureljeefiga loodus- ja pärandkultuurmaastiku kaitseks ning säästlikuks kasutamiseks. 3. Kaitseala maa-ala on määratletud Paganamaa maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega. 4. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks vööndiks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. 5. Kaitseala kõigi vööndite ja alavööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse. 6. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud talumaade osas vastavalt 1940. a. kinnistutele, Roosa metskonna osas vastavalt Eesti Metsakorralduskeskuse 1992. a. Roosa metskonna puistuplaanile ning riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10000) alusel. II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 7. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni, püüda kala ning pidada jahti kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555). 8. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades. 9.--10. [Kehtetud] 11. Kaitsealal on keelatud: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine; 2) uute maaparandussüsteemide rajamine; 3) mürkkemikaalide ja väetiste kasutamine metsamaadel; 4) looduslike veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine; 5) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. 111. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsatöödel ja põllumajandustöödel. Kaitsealal on lubatud ujuvvahendiga liiklemine, kusjuures vee-mootorsõidukiga liiklemine on lubatud ainult selleks ettenähtud ja tähistatud liiklusteel. 12. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala; 2) kinnitada maakorralduskava; 3) kehtestada detail- ja üldplaneeringut; 4) väljastada metsamajandamiskava; 5) anda projekteerimistingimusi. 121. Kaitsealal on lubatud alla 150 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 150 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. 13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat. Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. 131. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. 132. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel. 14. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnistu võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras. III. SIHTKAITSEVÖÖND 15. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. 16. [Kehtetu] 17. Kaitsealal on 7 sihtkaitsevööndit: 1) Vorotkamäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Roosa metskonna kvartal 199 (välja arvatud Järve ja Jaagu-Andrese talude maadele jääv osa); 2) Külmlätte sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Roosa metskonna kvartalid 196 (ainult eraldised 51-60, 62 ja 63 täielikult ning eraldiste 50 ja 61 põhjalõunasuunalisest teest ida poole jäävad osad) ja 197 (ainult eraldiste 45, 56, 59 ja 60 Kõrgemäe talu maalt väljajäävad osad); 3) Luumäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Roosa metskonna kvartal 195 (välja arvatud eraldised 16, 20-22 ning Uus-Sokkari, Vana-Sokkari, Õnne ja Oruveski talude maad); 4) Hintsiko sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Roosa metskonna kvartal 114; 5) Sokkari sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Roosa metskonna kvartal 195 (ainult Uus-Sokkari, Vana-Sokkari, Õnne ja Oruveski talude maad ning eraldised 16, 20-22); 6) Piirioru sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Roosa metskonna kvartalid 199 (ainult Järve ja Jaagu-Andrese talude maade osas), 198 (ainult eraldised 16-28, 36, 37, 42-51), 197 (täielikult Lambresaare talu maale jääv osa, Pahkla talu maale jäävas osas ainult eraldised 51-53, 59, 61-63, 66 täielikult ja eraldise 49 teest lõuna poole jääv osa, Kõrgemäe talu maa osas ainult eraldised 45, 48, 56-61 täielikult ja eraldise 49 teest lõuna poole jääv osa); 7) Kerekutsi-Liguri sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Roosa metskonna kvartal 196 (välja arvatud eraldised 51-60, 62, 63 ning eraldiste 50 ja 61 teest ida poole jääv osa ja Ede-Liguri talu maa) 18.--20. [Kehtetud] 21. Sihtkaitsevööndi metsa kaitse eesmärgid on: Vorotkamäe, Külmlätte, Luumäe ja Hintsiko sihtkaitsevööndites - metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina; Sokkari, Piirioru ja Kerekutsi-Liguri sihtkaitsevööndites - bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. 22. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 7, 8, 111, 12 ja 121 lubatud tegevus. Samuti on kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul lubatud: 1) olemasolevate teede ja radade hooldustööd; 2) mittetootmislike ehitiste rajamine kaitseala tarbeks. 23. Sokkari, Piirioru ja Kerekutsi-Liguri sihtkaitsevööndites on kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul lubatud: 1) kinnistute tarbeks mittetootmisliku iseloomuga ehitiste rajamine talude endistel hoonestusaladel ning nimetatud ehitiste tarbeks teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine; 2) puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas. IV. PIIRANGUVÖÖND 24. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktis 11 keelatud tegevus. Samuti on keelatud: 1) jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades; 2) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas. 25. Piiranguvöönd on kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. 26. Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. 261. Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud uute ehitiste püstitamine ning teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine. 27.--28. [Kehtetud] V. LÕPPSÄTTED 29. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaal- ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras. 291. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt. 30. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 30. juuli 1996. a. määrusega nr. 204 Paganamaa maastikukaitseala välispiiri kirjeldus Paganamaa maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Varstu vallas Rõuge-Vastse-Roosa maantee ja Kikkajärve äärde viiva tee ristumiskohast (Krabi külast 1,7 km Vastse-Roosa suunas) mööda Kikkajärve äärde viivat teed kagusse kuni Järve talu piirini, edasi mööda nimetatud talu loode-, põhja- ja kirdepiiri kuni Roosa metskonna kvartali 199 põhjapiirini, edasi mööda nimetatud piiri ida ja põhja suunas kuni Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiirini. Edasi kulgeb piir mööda riigipiiri kuni Roosa metskonna kvartalite 191 ja 192 vaheliseks piiriks oleva pinnasteeni ning edasi nimetatud pinnasteed mööda lääne-loode suunas kuni uue ristumiseni riigipiiriga, edasi mööda riigipiiri loode ja põhja-loode suunas kuni Piiriojani. Edasi kulgeb piir mööda Piirioja lõunakallast lääne suunas kuni Dauskani (20) talu läänepiirini, edasi mööda nimetatud piiri põhja suunas kuni Plessi talu piirini, seejärel mööda Plessi talu loodepiiri kuni Rõuge-Vastse-Roosa maanteelt Tseamäe külla viiva teeni ja nimetatud teed mööda põhja suunas kuni Rõuge-Vastse-Roosa maanteeni. Rõuge-Vastse-Roosa maantee teemaa lõunapiiri mööda kulgeb kaitseala piir Rõuge suunas kuni ristumiseni Kikkajärve äärde viiva teega. Lahustükina kuulub kaitseala juurde Varstu vallas Roosa metskonna kvartal 114, mille välispiiriks on nimetatud kvartali piir. Paganamaa maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud talumaade osas vastavalt 1940. a. kinnistutele, Roosa metskonna osas vastavalt Eesti Metsakorralduskeskuse 1992. a. Roosa metskonna puistuplaanile ning riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10000) alusel. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 30. juuli 1996. a. määrusega nr. 204 Väike-Palkna maastikukaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Väike-Palkna maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) maa-ala võeti kaitse alla ENSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a. määrusega nr. 497 "Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohta" Paganamaa maastikukaitseala lahustükina. 2. Kaitseala on loodud tähelepanuväärselt sügava (keskmine sügavus Eesti suurim - 14 m) ja haruldase vee-elustikuga Väike-Palkna järve ning selle kaldal kasvava ürgilmelise loodusmetsa kaitseks. 3. Kaitseala maa-ala on määratletud Väike-Palkna maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega. 4. Kogu kaitseala maa-ala on sihtkaitsevöönd. 5. Kaitseala piir kantakse riiklikusse maakatastrisse. 6. Väike-Palkna maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud Eesti Metsakorralduskeskuse 1996. a. Haanja valla Baltna maaüksuse metsade plaani (mõõtkava 1:10000) ja riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10000) alusel. II. KAITSEALA KAITSEKORD 7. Kaitsealal on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktis 10 lubatud tegevus. 8. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555). 8.1. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel. Kaitsealal on lubatud ujuvvahendiga liiklemine, kusjuures vee-mootorsõidukiga liiklemine on lubatud ainult selleks ettenähtud ja tähistatud liiklusteel. 9. Kaitseala piires ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata teiste isikute viibimist oma maal seoses teadusliku uurimistöö ja järelevalvetöödega. 10. Kaitsealal on lubatud: 1) metsa kõrvalsaaduste (välja arvatud samblad, samblikud, puukoor ja vaik) varumine Baltna maaüksuse metsaeraldistel 4, 6, 8, 9, 10, 12, 13, 14, 17, 18, 19, 21, 22, 24; 2) puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse-eesmärgile Baltna maaüksuse metsaeraldistel 4, 6, 8, 9, 10, 12, 13, 14, 17, 18, 19, 21, 22, 24 kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 3) olemasolevate kraavide hooldustööd; 4) uute teede ja mittetootmislike ehitiste rajamine kaitseala tarbeks. 11. Kaitsealal on keelatud: 1) järve kallaste kahjustamine; 2) jäätmete ladustamine. 12. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala; 2) kinnitada maakorralduskava; 3) kehtestada detail- ja üldplaneeringut; 4) väljastada metsamajandamiskava; 5) anda projekteerimistingimusi. 121. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. 13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat. Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. 131. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. 132. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel. 14. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras. 15. Kaitseala metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon - looduskaitse; Baltna maaüksuse metsa eraldistel 15, 16, 25, 30, 31 - metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina; eraldistel 4, 6, 8, 9, 10, 12, 13, 14, 17, 18, 19, 21, 22, 24 - bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine). III. LÕPPSÄTTED 16. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaal- ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras. 16.1. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt. 17. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 30. juuli 1996. a. määrusega nr. 204 Väike-Palkna maastikukaitseala välispiiri kirjeldus Väike-Palkna maastikukaitseala asub Võru maakonna Haanja valla Baltna maaüksuse maal. Maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Baltna maaüksuse metsa eraldise 4 kirdenurgast mööda Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelist riigipiiri lõuna-edela ja lääne suunas kuni Baltna maaüksuse metsa eraldise 30 edelanurgani ning edasi nimetatud eraldise läänepiiri mööda põhja ja loode suunas kuni ristumiseni maaparanduskraaviga eraldiste 28 ja 30 piiril. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud kraavi kirde, põhja, lääne ning uuesti põhja suunas kuni Luutsniku külast Pillardi külla viiva teeni, edasi mööda nimetatud tee teemaa lõunapiiri kirde suunas kuni Pärlijõe sillani ning edasi mööda Pärlijõe vasakkallast kagu suunas kuni riigipiirini. Väike-Palkna maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud Eesti Metsakorralduskeskuse 1996. a. Haanja valla Baltna maaüksuse metsade plaani (mõõtkava 1:10000) ja riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10000) alusel.