Vabariigi Valitsus — Töövaidluskomisjoni põhimääruse kinnitamine

Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 1. 04. 1997 nr 73 ( RT I 1997, 28, 434) 10. 04. 1997 19. 05. 2000 nr 162 ( RT I 2000, 40, 260) 29. 05. 2000 Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (RT I 1996, 3, 57) paragrahvi 11 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada "Töövaidluskomisjoni põhimäärus" (juurde lisatud). 2. [Käesolevast tekstist välja jäetud] 3. Kooskõlas individuaalse töövaidluse seaduse paragrahvi 11 lõikega 5 töötajate ameti- ja kutseliitude ühenduste (keskliitude) ja tööandjate keskliitude juhtorganitel esitada 1. augustiks 1996. a. Töökeskkonnaametile töötajate ja tööandjate esindajad töövaidluskomisjonide koosseisu. 4. Käesolev määrus jõustub 1. septembril 1996. a. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11. juuli 1996. a. määrusega nr. 186 Töövaidluskomisjoni põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev põhimäärus sätestab töövaidluskomisjoni moodustamise ja tema töökorra. 2. Töövaidluskomisjonid moodustatakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tööinspektsiooni kohalike tööinspektsioonide juures. Need on: Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon Jõgevamaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon Järvamaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon Lääne- ja Hiiumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon Lääne-Virumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon Põlvamaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon Pärnumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon Raplamaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon Saaremaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon Tallinna Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon Tartumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon Valgamaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon Viljandimaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon Võrumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon 3. Töövaidluskomisjonide arvu kohalike tööinspektsioonide juures määrab Tööinspektsiooni peadirektor. 4. Töövaidluskomisjonide pädevusse kuulub töötajate ja tööandjate vaheliste lahkarvamuste lahendamine, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, kollektiiv- ja töölepingu täitmisel, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel. 5. Töövaidluskomisjonid juhinduvad oma töökorralduses töövaidluste lahendamist reguleerivatest seadustest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. II. TÖÖVAIDLUSKOMISJONI LIIKMED 6. Töövaidluskomisjoni koosseisu kuuluvad töövaidluskomisjoni juhataja (edaspidi juhataja) ning töötajate ja tööandjate ühenduste (keskliitude) poolt esitatud töötajate ja tööandjate esindajad (edaspidi esindajad) võrdsel arvul. 7. Juhataja on Tööinspektsiooni kohaliku tööinspektsiooni ametnik. 8. Juhataja nimetab ametisse sotsiaalminister Tööinspektsiooni peadirektori ettepanekul avaliku konkursi alusel avaliku teenistuse seaduses (RT I 1995, 16, 228; 50, 764; 97, 1664; 1996, 15, 265; 45, 850) ettenähtud korras. 9. Juhataja tööülesanded on sätestatud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse, käesoleva põhimääruse ja Tööinspektsiooni peadirektori poolt kinnitatud ametijuhendiga. 10. Esindajad kinnitatakse töötajate ja tööandjate ühenduste (keskliitude) juhatuste otsusega. 11. Esindajad võivad olla ühendusse (keskliitu) kuuluvate liikmesorganisatsioonide (ettevõtete) töötajad. 12. Töötajate ja tööandjate ühendused (keskliidud) esitavad esindajad Tööinspektsioonile käesoleva põhimääruse punktis 2 loetletud kohalike tööinspektsioonide juurde Tööinspektsiooni peadirektori poolt määratud arvul. 13. Esindajate kohta esitatakse järgmised andmed: - ees- ja perekonnanimi; - elukoht ja kodune telefon; - töökoht ja telefon; - kutse- või ametiliidu nimetus. 14. Töötajate ja tööandjate ühendused (keskliidud) on kohustatud asendama väljalangenud esindajad ühe kuu jooksul, arvates kohaliku tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni juhataja vastavasisulise nõude saamisest. III. TÖÖVAIDLUSKOMISJONI MOODUSTAMINE 15. Töövaidluskomisjon moodustatakse töötaja ja seadusega ettenähtud juhtudel tööandja poolt esitatud töövaidluse lahendamiseks. 16. Juhataja määrab komisjoni tööst osavõtuks liikmed töötajate ja tööandjate liitude poolt kinnitatud esindajate hulgast. 17. Juhataja saadab esindajatele kutse vähemalt 15 päeva enne istungi algust. Komisjoni kutsutud esindaja teatab komisjoni juhatajale 3 päeva jooksul kutse saamisest arvates oma võimalusest osa võtta komisjoni tööst. Esindajal ei ole õigust keelduda mõjuva põhjuseta komisjoni istungile tulemast. 18. Kui tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni juurde kinnitatud esindajal ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik komisjoni istungist osa võtta, on juhatajal õigus komisjoni istungile kutsuda teise tööinspektsiooni juures esindajaks kinnitatud isik. IV. TÖÖVAIDLUSAVALDUSE ESITAMINE 19. Töövaidlusavaldus esitatakse kirjalikult kahes eksemplaris töötaja töötamiskoha järgsesse töövaidluskomisjoni. 20. Kui pärast avalduse vastuvõtmist selgub, et töövaidlus ei allu sellele töövaidluskomisjonile, saadab juhataja avalduse vastavasse töövaidluskomisjoni, teatades sellest avalduse esitajale. 21. Töövaidlusavaldusse märgitakse järgmised andmed: - töövaidluskomisjoni nimi, kuhu avaldus esitatakse; - avalduse esitaja ees- ja perekonnanimi, postiaadress ja töökoht; - tööandja ärinimi; - tööandja asukoht ja aadress; - avaldaja nõue; - nõude õiguslik alus; - nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldus; - dokumentide loetelu, millega avaldaja oma nõuet põhjendab. 22. Töövaidlusavaldusele kirjutab alla avalduse esitaja. 23. Töövaidlusavalduse võivad esitada ühiselt mitu töötajat ühe tööandja vastu. Ühendatud nõuete puhul lahendatakse iga avaldaja nõue teiste avaldajate nõuete suhtes iseseisvalt. 24. Töövaidlusavaldus registreeritakse ja töövaidluse lahendamisega seotud asjaajamine toimub vastavalt töövaidluskomisjoni asjaajamise korrale, mille kehtestab Tööinspektsiooni peadirektor. 25. Töövaidluskomisjoni asjaajamist korraldab komisjoni sekretär. V. TÖÖVAIDLUSKOMISJONI ISTUNGI ETTEVALMISTAMINE 26. Juhataja istungi ettevalmistamise käigus: 1) selgitab välja vaidluse asjaolud ja vajaduse korral kontrollib neid tööandja juures; 2) kontrollib, kas avaldaja nõue on dokumentaalselt tõendatud, tehes vajaduse korral pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid; 3) määrab töövaidluskomisjoni istungi toimumise aja ja koha, teatab sellest pooltele, saadab avalduse ja nõuet tõendavate dokumentide ärakirjad teisele poolele ning korraldab kutsete saatmise vaidlevatele pooltele ja tunnistajatele; 4) määrab esindajate arvu komisjonis ja kutsub nad komisjoni istungile; 5) otsustab tõlgi komisjoni istungile kutsumise. 27. Töövaidluskomisjoni istung toimub üldjuhul töövaidluskomisjoni asukohas. Poolte nõusolekul võib korraldada väljasõiduistungi tööandja asukohas (töökohas). 28. Tööandja ei tohi teha avalduse esitanud töötajatele ja tunnistajatele takistusi töövaidluskomisjoni istungil osalemiseks. VI. TÕENDID JA TÕENDAMINE 29. Tõendiks töövaidluses võivad olla tunnistaja ütlus, vaidleva poole ja kolmanda isiku seletus ning dokumentaalsed tõendid. 30. Kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited ja vastuväited. 31. Tõendeid esitavad töövaidluse pooled. Töövaidluskomisjonil on õigus selgitada pooltele nõudest tulenevate täiendavate tõendite ja taotluste esitamise ja tunnistajate kutsumise vajadust. Töövaidluskomisjonil on õigus nõuda omal algatusel täiendavaid dokumentaalseid tõendeid. 32. Dokumentaalsed tõendid esitatakse originaalis koos ärakirjaga teise poole jaoks. Komisjon võib lubada esitada kirjaliku tõendi tõestatud ärakirja, kui ta peab seda piisavaks või kui algdokument ei ole kättesaadav. Tööleping esitatakse originaalis. 33. Kirjalikust dokumendist võib esitada tõestatud väljavõtte juhul, kui dokumendi valdaja ei ole kohustatud avaldama andmeid, millel ei ole tähendust selle asja lahendamisel. 34. Töövaidluskomisjonile esitatud kirjalik algdokument tagastatakse esitaja soovil talle pärast komisjoni otsuse jõustumist. Kui samas töövaidluses on esitatud hagi kohtusse, tagastatakse algdokument vaidluse poolele kohtu teatise alusel. VII. TÖÖVAIDLUSKOMISJONI ISTUNG 35. Töövaidlusavalduste lahendamine töövaidluskomisjonides on avalik. 36. Töötaja esineb töövaidluskomisjoni istungil isiklikult või oma esindaja kaudu. Isiklik osavõtt ei võta töötajalt õigust omada istungil esindajat. 37. Kui töötaja komisjoni istungist isiklikult osa ei võta, esitab tema esindaja komisjonile volikirja või seaduse või muu õigusakti alusel tema volitusi tõendava dokumendi. Avaldaja isikliku osavõtu korral esindajalt volikirja ei nõuta. Esindaja isik tuvastatakse isikut tõendava dokumendi alusel. [RT I 2000, 40, 260 - jõust. 29. 05. 2000] 38. Tööandja esindaja esitab komisjonile oma volitusi tõendava dokumendi. 39. Tööandja muutumise korral kutsub komisjoni juhataja komisjoni istungile tööandja õigusjärglase. 40. Kui töövaidluskomisjon tuvastab, et avaldus on esitatud majandusüksuse vastu, kes ei ole tööandja, asendab ta asja menetlust lõpetamata mittevastava töövaidluse poole töölepingujärgse tööandjaga. 41. Pärast mittevastava töövaidluse poole asendamist alustatakse vaidluse läbivaatamist algusest peale. 42. Töövaidluskomisjoni asjaajamiskeel on eesti keel. Vajaduse korral tagab tõlke seda vajav pool. Komisjoni juhataja selgitab tõlgile enne tõlkima asumist tema kohustusi. Istungi võib läbi viia ka muus keeles, kui komisjoni liikmed ja töövaidluse pooled seda valdavad. 43. Juhataja teeb istungi algul kindlaks, kes väljakutsututest on istungile ilmunud, kas puudujad teavad istungist ja millised on andmed nende ilmumata jäämise kohta. 44. Juhataja teeb kindlaks kohalolijate isikusamasuse ja esindajate volitused, teeb teatavaks avalduse sisu, komisjoni koosseisu ja selgitab vaidluse pooltele taandamisõigust. 45. Asja arutamine lükatakse edasi järgmistel põhjustel: - töövaidluse pool ei ole istungile ilmunud mõjuvatel põhjustel ega ole teatanud, et asja arutataks ilma tema osavõtuta; - komisjoni liikmete rahuldatud taanduse korral; - avaldaja põhjendatud taotluse alusel; - muu takistuse ilmnemise korral, mida ei saa istungil kõrvaldada; - töövaidluse pool esitab oma väidete või vastuväidete põhjendamiseks uue tõendi. 46. Juhataja taandamise korral otsustab Tööinspektsiooni peadirektor, millisesse töövaidluskomisjoni saadetakse avaldus või millise töövaidluskomisjoni juhataja avaldust lahendama kutsutakse. Avalduse ja materjalide üleandmise teise töövaidluskomisjoni korraldab avalduse vastuvõtnud juhataja. 47. Juhataja selgitab komisjoni istungil poolte õigusi, vaidluse olemust, vastavaid õigusnorme ja tutvustab asjas esitatud tõendeid. 48. Töövaidluskomisjoni istungil kuulatakse ära asjaosaliste ja tunnistajate selgitused, tutvutakse dokumentide ja muude tõenditega ning antakse neile hinnang. Töövaidluskomisjoni istung lõpeb vaidlevate poolte lõppseisukohtade ärakuulamisega. 49. Töövaidluskomisjoni istung protokollitakse. Protokolli koostab töövaidluskomisjoni sekretär. 50. Töövaidluskomisjoni istungi protokoll peab kajastama vaidluse seisukohalt olulisi andmeid. 51. Töövaidluskomisjoni istungi protokolli märgitakse: - istungi toimumise aeg ja koht; - töövaidluskomisjoni nimi, koosseis, istungi juhataja ja sekretär; - vaidluse pooled; - andmed vaidluse osaliste ja tunnistajate ilmumise kohta; - vaidluse osaliste avaldused ja taotlused; - andmed pooltele nende õiguste ja kohustuste selgitamise kohta; - poolte seletuste, nõudmiste, vastuväidete ning tunnistajate ütluste põhiline sisu; - andmed dokumentaalsete tõendite tutvustamise kohta; - andmed otsuse avaldamise kohta ja otsuse vaidlustamise korra selgitamise kohta; - protokolli allakirjutamise kuupäev. 52. Töövaidluskomisjoni istungi protokollile kirjutavad alla juhataja ja sekretär istungi lõpul. 53. Töövaidluse lahendamisel tekkinud lahkarvamused otsustavad komisjoni liikmed hääletamisel istungi ruumis. VIII. TÖÖVAIDLUSKOMISJONI OTSUS 54. Töövaidluskomisjon teeb otsuse vaidluse arutamise päeval. 55. Otsuse tegemise ruumis viibivad ainult töövaidluskomisjoni liikmed. 56. Töövaidluskomisjoni otsus tehakse häälteenamusega, kusjuures komisjoni esimees hääletab viimasena. 57. Töövaidluskomisjoni liikmel ei ole õigust jääda hääletamisel erapooletuks. 58. Eriarvamusele jäänud komisjoni liikme eriarvamuse sisu lisatakse otsusele. 59. Otsuse tegemisel hindab komisjon tõendeid, otsustab, millist seadust tuleb rakendada ja kas avaldus kuulub rahuldamisele. 60. Töövaidluskomisjoni otsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. 61. Otsus koosneb sissejuhatusest, kirjeldavast osast, komisjoni põhjendustest ja resolutsioonist. 62. Otsuse sissejuhatuses märgitakse otsuse teinud töövaidluskomisjoni nimi, selle koosseis, istungit protokollinud sekretäri nimi, otsuse tegemise aeg ja koht ning poolte ja nende esindajate nimed. 63. Otsuse kirjeldavas osas esitatakse avaldaja nõue ja teise poole vastuväited. 64. Otsuse põhjendavas osas märgitakse komisjoni poolt tuvastatud asjaolud ja tõendid, millele on rajatud komisjoni järeldused, ning seadused, mida komisjon kohaldas. Rahalistes nõuetes näidatakse põhjendatud nõude arvestus. 65. Otsuse resolutsioonis märgitakse komisjoni seisukoht avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta, samuti otsuse vaidlustamise kord. 66. Kui otsuse vormistamine nõuab enam aega, teeb töövaidluskomisjon otsuse resolutsiooni teatavaks pooltele istungi toimumise päeval. Otsuse ärakiri antakse pooltele 5 tööpäeva jooksul, arvates resolutsiooni teatavakstegemise päevast, või saadetakse neile sama tähtaja jooksul posti teel. 67. Otsusele kirjutavad alla juhataja ja töövaidluskomisjoni liikmed. IX. TÖÖVAIDLUSKOMISJONI OTSUSE TÄITMINE 68. Töövaidluskomisjoni otsuse täitmine toimub individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses (RT I 1996, 3, 57) ja täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 16, 290; 89, 1515; 1995, 22, 327; 30, 380; 1996, 3, 57; 6, 101) ettenähtud korras. X. TÖÖVAIDLUSKOMISJONI FINANTSEERIMINE 69. Juhatajale maksab palka Tööinspektsioon, kes kannab ka tema töökoha majandamis- ja asjaajamiskulud. 70. Esindajate töötasu töövaidluskomisjoni töös osalemise aja eest ja sõidukulud hüvitab Tööinspektsioon. 71. Tunnistaja kulud, mis on seotud tema osalemisega töövaidluskomisjoni istungil, kannab see töövaidluse pool, kelle huvides tunnistaja istungile kutsuti. 72. Töövaidluse poolte esindajate kulud kannab see pool, kelle huvides esindaja istungist osa võttis. 73. Tõlgi kulud kannab istungil tõlget vajanud töövaidluse pool.