Vabariigi Valitsus — Looduskaitseregistri asutamine

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29. 12. 1998 nr 301 (RT I 1998, 118/120, 1898) 1. 01. 1999 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 26 lõike 2 ja Eesti NSV riiklike registrite seaduse (ENSV Teataja 1990, 3, 61) paragrahvi 5 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Asutada looduskaitseregister ja kinnitada "Looduskaitseregistri põhimäärus" (juurde lisatud). 2. Keskkonnaministril korraldada looduskaitse keskregistri pidamist. 3. Maavanematel korraldada looduskaitse maakonnaregistrite pidamist. 4. Finantseerida käesoleva määruse punktides 2 ja 3 nimetatud looduskaitseregistrite pidamist riigieelarve vahenditest Keskkonnaministeeriumi eelarve kaudu. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1996. a. määrusega nr. 119 Looduskaitseregistri põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Looduskaitseregistri (edaspidi register) objektiks on kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel kaitse alla võetud loodusobjektid. 2. Registri pidamise eesmärgiks on registri objekti puudutava teabe kogumine, korrastamine ja säilitamine loodusobjekti kaitse korraldamiseks. 3. Register on kahetasandiline ning koosneb keskregistrist, mille pidajaks on Keskkonnaministeerium, ja maakonnaregistritest, mis hõlmavad maakonna territooriumil paiknevaid registriobjekte. Maakonnaregistreid peavad maavalitsused. 4. Keskregistri pidaja juhendab metoodiliselt maakonnaregistri pidajat. 5. Keskregistri pidaja kontrollib maakonnaregistri andmeid üks kord aastas. 6. Keskregistri pidajal on õigus esitada maakonnaregistri pidajale järelepärimisi registri pidamise ja töötlemisega seotud asjaolude kohta. II. REGISTRI PIDAMINE 7. Registrisse kantakse: 1) kaitsealad; 2) kaitse alla võetud looduse üksikobjektid koos neid ümbritsevate kaitsetsoonidega; 3) kaitse alla võetud looma-, taime- ja seeneliigid ning kivistised. 8. Kaitstavad loodusobjektid kantakse registrisse kaitse alla võtmist kinnitava dokumendi alusel. 9. Objekt arvatakse registrist välja kaitse tühistamist kinnitava dokumendi alusel. Andmed kaitse alt välja arvatud objekti kohta säilitatakse. 10. Register sisaldab järgmisi andmeid: 1) kaitstava ala ja üksikobjekti kohta: - tüüp ja nimi; - kaitse alla võtja nimetus ning vastava otsuse kuupäev ja number, samuti otsuse jõustumise kuupäev; - objekti kood, mis tuleb kanda ka teistesse riiklikesse registritesse ja katastritesse, kuhu objekt kantakse; - pindala ning selle jaotumine valdade ja linnade, maa kasutamiskategooriate, maksustamiskategooriate ja kaitsevööndite kaupa; - objekti piiresse jäävate kinnistute identifitseerimisandmed maakatastris ja kinnistusregistris; - objekti valitseja; - objekti omanik ja lepingujärgne kasutaja, kusjuures nende vahetumisel säilitatakse andmed ka endise omaniku või lepingujärgse kasutaja kohta, näidates ühtlasi ära omaniku või lepingujärgse kasutaja vahetumise kuupäeva; - kaitstava ala või üksikobjekti koordinaadid; - asukoha kirjeldus, milles üksikobjektide kohta märgitakse kaugused ja suunad lähematest püsiobjektidest, territooriumide kohta piirikirjeldus; - andmed objekti kaitse korras tehtud muudatuste või objekti kaitse alt välja arvamise kohta, näidates ühtlasi ära vastava otsuse vastuvõtja nimetuse ning otsuse kuupäeva ja numbri, samuti otsuse jõustumise kuupäeva; - objekti kaitse alla võtmise ja selle muutmise otsuste ning kehtestatud kaitse-eeskirjade tekstid; - märkused objekti seisukorra kohta jms; 2) kaitsealuste liikide kohta: - kood; - liigi nimi eesti ja ladina keeles; - kaitse alla võtja ja kaitse alla võtmise kuupäev; - kaitsekategooria ja kaitsenõuded; - andmed liigi kaitse alt välja arvamise kohta, näidates ära otsuse vastuvõtmise kuupäeva ja numbri; - märkused. 11. Loodusobjekti keskregistrisse kandmiseks vajalikud andmed esitab keskregistri pidajale objekti kaitse alla võtja kirjalikult hiljemalt kahe nädala jooksul objekti kaitse alla võtmise otsuse jõustumise päevast arvates. Riigikogu või Vabariigi Valitsuse otsusega kaitse alla võetud objektide registrisse kandmiseks esitab sama tähtaja jooksul andmed Keskkonnaministeerium. 12. Keskregistri pidajal on õigus kontrollida, kas esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Loodusobjekt kantakse registrisse ja keskregistri pidaja annab sellele koodi hiljemalt kahe nädala jooksul kõigi vajalike andmete laekumise päevast arvates. Objekt loetakse registrisse kantuks või sealt välja arvatuks pärast selle registreerimist nii kesk- kui maakonnaregistris. 13. Keskregistri pidaja saadab kahe nädala jooksul objekti keskregistrisse kandmise päevast arvates maakonnaregistri pidajale kirjaliku teate objekti registreerimise kohta koos objekti puudutava andmestikuga. Nimetatud teade on aluseks objekti maakonnaregistrisse kandmisel, mida tehakse hiljemalt kahe nädala jooksul kõigi vajalike andmete laekumise päevast arvates. Kui maakonnaregistri pidajal on objekti puudutavad andmed juba olemas, teatatakse talle vaid objektile keskregistris antud kood. 14. Maakatastri pidajatele teatab objekti registreerimisest registris maakonnaregistri pidaja kirjalikult, andes talle ühtlasi objekti koodi selle kandmiseks maakatastrisse. 15. Käesoleva põhimääruse punktides 11, 12 ja 13 nimetatud korras ning tähtaegadel toimub ka loodusobjekti registrist väljaarvamine. 16. Enne registri asutamist kaitse alla võetud loodusobjektid kantakse registrisse nende valitseja poolt koostatud esildise ja andmete alusel ühe kuu jooksul. Muudatuste tegemine registriandmestikus toimub objekti valitseja poolt registrile koostatud teatise alusel kahe nädala jooksul teatise saamise päevast arvates. 17. Registrit peetakse paber- ja magnetkandjal. 18. Registri andmestik kantakse iga registriga töötamise päeva lõpul mittestatsionaarsele infokandjale (magnetlindile, disketile), mida ei tohi hoida arvutiga samas ruumis. Üks kord aastas tehakse registri andmestikust väljatrükk, mida säilitatakse Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnas kolm aastat. 19. Keskregistri ja maakonnaregistrite juures säilitatakse koopiad loodusobjektide kaitse alla võtmise ja kaitse korraldamise dokumentatsioonist. 20. Registripidajad tagavad registri kaitse selliselt, et oleks välistatud kõrvaliste isikute juurdepääs andmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele ning omavoliline: - andmekandjate lugemine, kopeerimine, muutmine või kaasaviimine; - andmete salvestamine ja nende muutmine või kasutamine; - andmetöötlussüsteemi kasutamine andmete ülekandmiseks andmesidevahendite abil; - andmete lugemine, kopeerimine, muutmine ning kustutamine andmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ning andmesaajate juurdepääs neile mittelubatud andmetele. 21. Andmete töötlemises ja väljastamises osalevad isikud on objektide kaitse ja säilimise huvides kohustatud hoidma saladuses neile tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid, mis pole ette nähtud avalikuks kasutamiseks. 22. Maakonnaregistri pidaja täpsustab igas kvartalis kinnistusasutuses registriobjekti omanike andmestikku ning omanike muutumisel teatab sellest kahe nädala jooksul keskregistri pidajale. 23. Registri asutamise ja pidamise kulud kaetakse riigieelarve vahenditest Keskkonnaministeeriumi eelarve kaudu. III. REGISTRI KASUTAMINE 24. Registri andmete kasutamise õigus on valitsus- ja riigiasutustel ning kohaliku omavalitsuse organitel (andmesaajatel), kellele andmeid väljastatakse nende taotluse ja registripidaja vastava otsuse alusel. Andmete väljastamine registreeritakse. 25. Füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigus saada tema omandis või valduses olevate registriobjektide kohta andmeid 10 päeva jooksul vastava nõude esitamise päevast arvates. 26. Registri põhimääruses nimetatud andmesaajad tohivad andmeid kasutada ainult eesmärgil, mis vastab Eesti Vabariigi seadustele ega tekita ohtu kaitstava loodusobjekti säilimisele. 27. Isikud, kes ei ole nimetatud käesoleva põhimääruse punktides 24 ja 25, peavad registrist andmete saamiseks esitama registripidajale taotluse, milles on märgitud, milliseid andmeid ja milleks soovitakse saada. Nimetatud taotluse alusel andmete väljastamise otsustab registripidaja 7 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. 28. Registriandmete väljastamisest võib keelduda juhul, kui andmed on seotud riigi-, tootmis- ja ärisaladuse või ohustatud liikide elupaikade või kasvukohtadega, kui see ohustab nende liikide säilimist. 29. Registri pidamisega seotud vaidlused ja erimeelsused lahendab maavanem või keskkonnaminister. 30. Andmete saamine registrist on tasuline. 31. Valitsus- ja riigiasutused ning kohaliku omavalitsuse organid, kes on käesolevas põhimääruses nimetatud andmesaajatena, tasuvad registripidajale ainult nende teenindamisega seotud kulud. Kui andmesaajate teenindamise kulud on võetud registripidamise eelarvesse, teenindatakse andmesaajaid eelarvele vastavas mahus. Teised andmesaajad tasuvad nende teenindamise eest keskkonnaministri poolt kehtestatud korras. 32. Isikul on õigus saada registripidajalt üks kord aastas tasuta teavet tema omandis oleval maal asuvate looduskaitseobjektide kohta. IV. REGISTRI LIKVIDEERIMINE 33. Register likvideeritakse või korraldatakse ümber andmekogude seaduses ettenähtud korras. Registris sisalduvad andmed antakse üle Rahvusarhiivile. [RT I 1998, 118/120, 1898 - jõust. 1. 01. 1999]