Vabariigi Valitsus — Eesti Teaduste Akadeemia põhikirja ja akadeemiku statuudi kinnitamine

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 28. 05. 1996 nr 146 ( RT I 1996, 41, 798) 13. 06. 1996 Teaduskorralduse seaduse (RT I 1995, 5, 42) paragrahvi 6 lõigete 2, 4 ja 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada "Eesti Teaduste Akadeemia põhikiri" (juurde lisatud). 2. Kinnitada "Eesti Teaduste Akadeemia akadeemiku statuut" (juurde lisatud). 3. Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikute arv on 60. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. novembri 1995.a. määrusega nr. 355 EESTI TEADUSTE AKADEEMIA PÕHIKIRI I. Üldsätted 1. Eesti Teaduste Akadeemia (edaspidi - akadeemia), asutatud 1938.a. Eesti Teaduste Akadeemia seadusega, on teadus- ja arendusorganisatsioon, kelle ülesanne on teaduse arendamine, teadustulemuste rakendamisele kaasaaitamine ning teaduse ja teadusliku mõtteviisi väärtustamine ja populariseerimine Eestis. 2. Eesti Teaduste Akadeemia on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse, teaduskorralduse seaduse, oma põhikirja ja teiste õigusaktide alusel. 3. Akadeemia on oma tegevuses autonoomne, kuivõrd seda ei piira seadus või käesolev põhikiri. Akadeemia autonoomsus seisneb tema õiguses määrata oma organisatsioonilist struktuuri, valida oma tegevuse viise, koostööpartnereid ja otsustada oma tegevuse tulemuste kasutamise üle. 4. Eesti Teaduste Akadeemia on Rahvusvahelise Teadusühenduste Nõukogu (International Council of Scientific Unions) liige. Selle nõukogu liikmena akadeemia: 1) käsitleb teadust kui kultuuri lahutamatut koostisosa; 2) kohustub tagama teadustegevuseks diskrimineerimisest vaba keskkonna; 3) annab endast oleneva selleks, et teadlased saaksid võimalikult täielikult realiseerida oma loomingulist potentsiaali teaduse ja ühiskonna arengu huvides; 4) seisab arvamuste ja seisukohtade pluralismi eest teadus- ja arendustegevuses; 5) peab oma kohuseks aidata kaasa teadlaskonna järelkasvule, kasutades selleks akadeemia käsutuses olevaid võimalusi ja vahendeid. 5. Oma ülesannete ja kohuste täitmiseks akadeemia: 1) algatab, korraldab ja koordineerib teadusuuringuid; 2) kirjastab teaduslikke ja populaarteaduslikke väljaandeid; 3) arendab rahvusvahelist koostööd ja esindab Eesti teadust rahvusvahelistes organisatsioonides; 4) korraldab teaduslikke ettekandekoosolekuid ja konverentse; 5) arendab koostööd ülikoolide ja teiste teadusasutustega; 6) kuulutab välja teadustööde konkursse ja määrab auhindu teaduslike uurimistööde eest; 7) määrab stipendiume ja toetusi uurijatele ja üliõpilastele; 8) nõustab Riigikogu ja Vabariigi Valitsust nende ettepanekul ning ministeeriume ja asutusi nende tellimusel; 9) osaleb oma esindajate kaudu Teadus- ja Arendusnõukogu tegevuses ja Eesti Teaduse Sihtasutuse ning teiste teadus- ja arendustegevust finantseerivate riiklike fondide nõukogude töös. 6. Akadeemia täidab oma ülesandeid oma liikmeskonna, oma organite ning akadeemiaga assotsieerunud teadusasutuste ja teadusseltside kaudu. 7. Akadeemia tegutseb Haridusministeeriumi valitsemisalas. [RT I 1996, 41, 798 - jõust. 13. 06. 1996] 8. Akadeemial on oma pangaarved, pitsatid ning sümboolika. 9. Akadeemial on õigus: 1) osaleda teadusalase seadusloome ettevalmistamisel; 2) teha ettepanekuid teadusasutuste asutamise, ühendamise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise kohta; 3) esitada oma arvamus teadusasutuste tegevuse kohta; 4) esitada arvamusi ja ettepanekuid teadussuundade ja teadusasutuste finantseerimise kohta; 5) asutada teadusliku suundumusega eraõiguslikke mittetulundusühinguid ja sihtasutusi. II. Liikmeskond 10. Akadeemia liikmeskonna moodustavad akadeemikud. Akadeemikud valitakse. Kuuluvus akadeemia liikmeskonda on eluaegne. 11. Akadeemik on oma valdkonnas väljapaistev Eesti teadlane. Akadeemikuks võib olla ka väljapaistev Eesti kirjandus- või kunstitegelane. 12. Akadeemikute arvu määrab Vabariigi Valitsus. 13. Akadeemikud valib akadeemia üldkogu seniste akadeemikute, akadeemia osakondade ja Eesti teadusasutuste või teadusseltside esitatud kandidaatide seast. Valimine toimub salajasel hääletusel akadeemia üldkogu kinnitatud reglemendi järgi. 14. Akadeemikuks valituks loetakse kandidaat, kelle poolt hääletab vähemalt 2/3 hääletuses osalenud akadeemikuist, kuid seejuures mitte alla poole üldkogu arvestuslikust koosseisust. 15. Akadeemiku õigused ja kohustused on määratud akadeemia üldkogu heakskiidetud ning Vabariigi Valitsuse kinnitatud akadeemiku statuudiga. 16. Akadeemia kaitseb akadeemiku õigust tutvustada ja esitada oma seisukohti teadust ja ühiskonda puudutavates küsimustes. 17. Akadeemial on välisliikmed, kelle arvu otsustab akadeemia üldkogu. Välisliikmeks valitakse teadustöö kaudu Eestiga seotud ja oma valdkonnas väljapaistvaid välisriikide teadlasi. 18. Välisliikmed valib akadeemia üldkogu. Valimine toimub üldkogu kinnitatud reglemendi järgi. 19. Akadeemia välisliikmel on õigus saada teavet akadeemia tegevusest, võtta osa akadeemia üldkogu ja osakonnakogude koosolekuist, esitada akadeemiale arutamiseks teadusprobleeme ning esitada oma seisukohad teadust puudutavates küsimustes. III. Organid 20. Akadeemia organid on üldkogu, juhatus, president, osakond, osakonnakogu, kantselei ja keskarhiiv. 21. Akadeemia võib oma ülesannete täitmiseks luua teisi organeid. 22. Akadeemia organ tegutseb käesoleva põhikirja, akadeemia üldkogu kinnitatud põhimääruse või akadeemia juhatuse kinnitatud ettekirjutuste alusel. Üldkogu 23. Akadeemia üldkogu on kõrgeim akadeemia tegevust juhtiv ja otsuseid langetav kogu. 24. Üldkogu koosneb Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuist. 25. Üldkogu: 1) määrab akadeemia kui terviku tegutsemise põhimõtted; 2) kinnitab akadeemia organisatsioonilise struktuuri ja selle muudatused; 3) annab juhiseid akadeemia organite ning soovitusi akadeemiaga assotsieerunud teadusasutuste tegevuse korraldamiseks; 4) avaldab arvamust teadussuundade perspektiivi ja arengu kohta Eestis; 5) moodustab ajutisi või alalisi komisjone; 6) kuulutab välja teadustööde konkursse ning määrab teadustöödele auhindu; 7) valib uued akadeemikud ja akadeemia välisliikmed; 8) valib akadeemia presidendi, asepresidendid, peasekretäri ja teised juhatuse liikmed; 9) kinnitab akadeemia ja tema organite tegevust reguleerivad alusdokumendid; 10) kinnitab akadeemia eelarve; 11) kuulab ära ja kinnitab akadeemia tegevuse aastaaruande; 12) kuulab teadusettekandeid; 13) täidab teisi käesolevast põhikirjast tulenevaid ülesandeid. 26. Üldkogu koosolek kutsutakse kokku vähemalt kaks korda aastas. Üldkogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab üks osakonnakogudest või vähemalt üks neljandik kõigist akadeemikuist. Koosolekud kutsub kokku ja neid juhatab akadeemia president, tema äraolekul asepresident. Koosolekute töökord määratakse üldkogu kehtestatud reglemendiga. 27. Üldkogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole koosolekupäeval üldkogu arvestuslikku koosseisu kuuluvaist akadeemikuist . Erandiks on uute akadeemikute valimine ning põhikirja või selle parandus- ja täiendusettepanekute läbiarutamine, mille puhul on nõutav vähemalt 2/3 arvestusliku koosseisu kohalolek. 28. Üldkoosoleku arvestuslik koosseis on akadeemikute üldarv ilma akadeemikuteta, kes ei saa koosolekust osa võtta haiguse või välismaal viibimise tõttu. Akadeemikuid võib nendel põhjustel arvestuslikku koosseisu arvamata jätta kuni 1/5 akadeemikute üldarvust. 29. Üldkogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega tingimusel, et otsuseid toetab vähemalt pool üldkogu arvestuslikku koosseisu kuuluvaist akadeemikuist. Erandiks on uute akadeemikute valimine ning põhikirja või selle parandus- ja täiendusettepanekute heakskiitmine, mille puhul vastavalt käesoleva põhikirja punktidele 14 ja 66 on nõutav vähemalt 2/3 hääletuses osalenud akadeemikute toetus. 30. Üldkogu koosolekud protokollitakse. Vastuvõetud otsused saadetakse akadeemikutele, akadeemiaga assotsieerunud teadusasutustele, ülikoolidele, Teadus- ja Arendusnõukogule ning Eesti Teaduse Sihtasutusele. Teistele isikutele, asutustele ja organisatsioonidele saadetakse neid puudutavad otsused. Juhatus 31. Akadeemia juhatus koosneb akadeemikute hulgast valitud presidendist, asepresidentidest, peasekretärist ja teistest juhatuse liikmetest, kelle arvu otsustab üldkogu. Juhatuse valib üldkogu. Valimine toimub salajasel hääletusel üldkogu kinnitatud reglemendi järgi. Juhatuse koosseisu kuuluvad osakonnakogude valitud osakonnajuhatajad. 32. Akadeemia juhatus: 1) juhib akadeemia tegevust üldkogu töötamise vaheaegadel; 2) vastutab akadeemia tegevuse üldpõhimõtete väljatöötamise ja elluviimise eest; 3) vastutab akadeemia sihipärase tegevuse eest vastavalt akadeemia põhikirjalistele ülesannetele; 4) hoolitseb akadeemia tegevuse otstarbekohase korraldamise eest; 5) korraldab akadeemia finantstegevust; 6) valmistab ette akadeemia üldkogule esitatavad küsimused; 7) viib ellu üldkogu otsused; 8) täidab muid akadeemia tegevuseks vajalikke ülesandeid. 33. Akadeemia juhatus peab töökoosolekuid vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kvartalis. Koosolekud kutsub kokku ja neid juhatab akadeemia president, tema äraolekul asepresident. Koosolekute töökord määratakse juhatuse kehtestatud reglemendiga. 34. Kiire iseloomuga juhtumeil, kui küsimused tuleb käesoleva põhikirja kohaselt otsustada akadeemia üldkogus, kuid seda pole võimalik kokku kutsuda, võib akadeemia juhatus otsuseid langetada ja neid ellu viia sõltumatult, esitades oma otsused hiljem seisukohavõtuks akadeemia üldkogule. Selline õigus ei laiene küsimustele, mis puudutavad akadeemia põhikirja ja selle juurde kuuluvate alusdokumentide muutmist, akadeemikute ja akadeemia juhatuse liikmete valimist ning akadeemia eelarve ja aastaaruande kinnitamist. 35. Juhatuse koosolekud protokollitakse. Akadeemikutele tagatakse teave vastuvõetud otsustest. Isikutele, asutustele ja organisatsioonidele saadetakse neid puudutavad otsused kirjalikult. President 36. Akadeemia president on akadeemia üldjuht. President kannab hoolt akadeemia üldise arengu eest, annab aru akadeemia üldkogule ja juhatusele ning Vabariigi Valitsusele. 37. President: 1) esindab akadeemiat Teadus- ja Arendusnõukogus ning asjaajamisel ametiasutustes ja kohtutes; 2) kutsub kokku ja juhatab akadeemia üldkogu ja juhatuse koosolekuid; 3) vastutab akadeemia juhatuse töö korraldamise ja juhatuse ülesannete täitmise eest; 4) täidab muid käesoleva põhikirjaga ning akadeemia üldkogu poolt temale pandud ülesandeid. 38. Akadeemia presidendi valib üldkogu akadeemikute hulgast salajasel hääletusel viieks aastaks. Presidendi võib järgmiseks ametiajaks tagasi valida vaid ühe korra. 39. Akadeemia presidendi äraolekul täidab tema ülesandeid üks asepresidentidest. Nende arvu määrab akadeemia üldkogu. Akadeemia president võib mõned ülesanded edasi anda asepresidentidele. 40. Akadeemia asepresidendid valib üldkogu akadeemikute hulgast salajasel hääletusel viieks aastaks. Kantselei 41. Akadeemia kantselei korraldab akadeemia tegevusega seotud jooksvat asjaajamist. 42. Akadeemia kantselei töötab akadeemia peasekretäri juhtimisel akadeemia juhatuse määratud asjaajamise korra järgi. Peasekretäri valib üldkogu akadeemikute hulgast salajasel hääletusel viieks aastaks. 43. Akadeemia kantselei struktuuri ja ametikohad kinnitab akadeemia juhatus. Kantselei töötajad võtab kinnitatud ametikohtadele tööle ja vabastab töölt akadeemia peasekretär. Osakonnad 44. Osakond ühendab akadeemia vastava teadusvaldkonna akadeemikuid ning akadeemiaga assotsieerunud teadusasutusi ja teadusseltse. 45. Osakondade arvu, tegevusvaldkonna ja nimetuse määrab akadeemia üldkogu. 46. Osakond: 1) korraldab akadeemia teadus- ja teadusorganisatoorset tegevust oma valdkonnas; 2) valmistab ette akadeemia üldkogus või juhatuses arutamisele tulevaid küsimusi; 3) analüüsib teadussuundade arenguperspektiive Eestis ja kujundab seisukohti nendes küsimustes. 47. Osakonna tegevuse aluseks on akadeemia üldkogu kinnitatud osakonna põhimäärus. 48. Osakonna tegevust juhivad osakonnakogu ja osakonnajuhataja. Osakond võib osakonnakogu otsusega moodustada ka teisi juhtimisorganeid. 49. Osakonnakogu koosneb osakonda kuuluvaist akadeemikuist. 50. Osakonnakogu: 1) teeb ettepanekuid uute akadeemikute ja akadeemia uute välisliikmete valimiseks ning uurimisprogrammide algatamiseks osakonna teadusvaldkonnas; 2) teeb akadeemia üldkogule ja juhatusele ettepanekuid uurimisstipendiumide ja auhindade määramiseks; 3) annab hinnanguid akadeemia väljakuulutatud konkurssidele laekunud teadustöödele; 4) suunab akadeemiaga assotsieerunud teadusasutuste ja teadusseltside tegevust vastavalt oma pädevusele ning kuulab ära nende tegevuse aruanded; 5) kuulab osakonna valdkonda kuuluvaid teadusettekandeid ja ülevaateid teaduse olukorrast; 6) teeb ettepanekuid ja annab soovitusi muudes osakonna pädevusse kuuluvates või osakonnakogule seisukoha võtmiseks antud küsimustes; 7) täidab muid käesolevast põhikirjast ja osakonna põhimäärusest tulenevaid ülesandeid. 51. Osakonnajuhataja on osakonna tegevuse üldjuht, kes ühtlasi esindab osakonda akadeemia juhatuses. 52. Osakonnajuhataja valitakse osakonda kuuluvate akadeemikute hulgast salajasel hääletamisel viieks aastaks. Valimine toimub osakonnakogus akadeemia üldkogu kinnitatud reglemendi järgi. Osakonnajuhatajat võib järgmiseks ametiajaks tagasi valida vaid ühe korra. 53. Osakonnajuhataja ametikoht võib olla ühitatud akadeemia asepresidendi ametikohaga. IV. Teadusasutused ja teadusseltsid 54. Akadeemiaga võivad assotsieeruda iseseisvalt tegutsevad teadus-, arendus- ja kultuuriasutused (edaspidi - teadusasutused) ning teadusseltsid, kelle tegevus ja eesmärgid on kooskõlas akadeemia tegevuse ja eesmärkidega. 55. Akadeemia ning temaga assotsieerunud teadusasutuse või teadusseltsi vastastikused suhted, õigused ja kohustused määratakse kokkuleppega. 56. Akadeemiaga assotsieerunud teadusasutused ja teadusseltsid tegutsevad vastavalt oma põhikirjale, mis on kinnitatud kooskõlas seadusega. 57. Teadusasutuse assotsieerumine akadeemiaga eeldab asutuselt akadeemia põhikirja ja selles püstitatud eesmärkide tunnustamist, asutuse põhikirjas sätestatud põhimõtete vastavust akadeemia põhikirjale ning asutuse aktiivset oavõttu akadeemia ülesannete täitmisest. 58. Akadeemiaga assotsieerunud teadusasutuse juhi valimisel kaasatakse teadusasutuse laiendatud nõukogu koosseisu akadeemia vastava osakonna akadeemikud. 59. Akadeemiaga assotsieerunud teadusasutuste ühine konsultatiivorgan on direktorite kogu, kuhu kuuluvad kõikide nimetatud asutuste juhid. Direktorite kogu ülesanded ja volitused on määratud statuudiga, mille kinnitab akadeemia üldkogu. V. Vara ja finantseerimine 60. Akadeemia vara kasutatakse akadeemia ülesannete täitmiseks. 61. Akadeemia valdab, kasutab ja käsutab oma vara vastavalt õigusaktides kehtestatud korrale. 62. Akadeemia tegevust finantseeritakse riigieelarvest ja muudest allikatest. Akadeemiaga assotsieerunud teadusasutusi finantseeritakse ministeeriumide, Eesti Teaduse Sihtasutuse, teiste riiklike fondide ning riiklike programmide kaudu ja muudest allikatest. 63. Akadeemia rahalisi vahendeid käsutavad akadeemia president ja peasekretär akadeemia juhatuse kehtestatud alustel ja korras. 64. Akadeemia peab oma vahendite kasutamise kohta finants- ja statistilist arvestust seadusega kehtestatud korras. Akadeemiale eraldatud riiklike vahendite kasutamist kontrollivad Riigikontroll ja Rahandusministeerium. VI. Põhikirja kinnitamise ja muutmise kord 65. Akadeemia põhikirja ja selle muudatused kinnitab pärast nende akadeemia üldkogus heakskiitmist Vabariigi Valitsus. 66. Ettepanekud akadeemia põhikirja muutmiseks või täiendamiseks vaatab läbi ja esitab akadeemia üldkogule arutamiseks üldkogu moodustatud põhikirjakomisjon. Parandus- ja täiendusettepanekud võetakse üldkogus arutusele, kui need on akadeemikutele vähemalt 30 kalendripäeva varem teatavaks tehtud. Ettepanekud loetakse üldkogu poolt heakskiidetuks, kui nende poolt hääletab vähemalt 2/3 hääletuses osalenud akadeemikuist, kuid seejuures mitte alla poole üldkogu arvestuslikust koosseisust. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. novembri 1995.a. määrusega nr. 355 Eesti Teaduste Akadeemia akadeemiku statuut 1. Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik on väljapaistev Eesti teadlane, kes on oluliselt arendanud teadust oma valdkonnas. Eesti Teaduste Akadeemia (edaspidi - akadeemia) akadeemikuks võib olla ka väljapaistev Eesti kirjandus- või kunstitegelane, kes on andnud olulise panuse Eesti vaimukultuuri. 2. Akadeemiku valib akadeemia üldkogu salajasel hääletusel seniste akadeemikute, akadeemia osakondade ja Eesti teadusasutuste või teadusseltside poolt esitatud kandidaatide seast. 3. Akadeemiku kuuluvus akadeemia liikmeskonda on eluaegne. 4. Akadeemik on vastavalt oma erialale akadeemia ühe osakonna liige. 5. Akadeemik: 1) edendab isikliku loova töö kaudu teadust, kirjandust või kunsti oma valdkonnas; 2) võtab osa teaduse ja kultuuri arengukavade kujundamisest Eestis; 3) osaleb haritlaste ettevalmistamisel ülikoolides ja kõrgkoolides; 4) aitab kaasa teaduse, kultuuri ja hariduse väärtustamisele Eestis; 5) võtab osa akadeemia tööst, sealhulgas akadeemia üldkogu ja oma osakonnakogu koosolekutest; 6) esitab igal aastal akadeemiale kirjaliku aruande oma tegevusest ja publikatsioonidest. 6. Akadeemikul on õigus: 1) võtta osa akadeemia juhatuse ja akadeemia kõigi osakonnakogude koosolekutest; 2) esitada akadeemia üldkogule, juhatusele ja oma osakonnakogule arutamiseks teadus- ja teadusorganisatsioonilisi küsimusi; 3) osaleda akadeemia tegevust puudutavate alusdokumentide ja seaduseelnõude koostamisel; 4) saada teavet akadeemia üldkogu ja juhatuse otsustest ning akadeemia seisukohtadest, mida on ametlikult väljendatud Vabariigi Valitsusele, Teadus- ja Arendusnõukogule ning Eesti Teaduse Sihtasutusele, samuti teavet muudest akadeemia tegevust oluliselt puudutavatest küsimustest; 5) olla valitud akadeemia presidendiks või mis tahes teisele ametikohale akadeemia juhatuses, samuti akadeemia vastavas osakonnas; 6) tutvustada ja esitada üldsusele ja riigiasutustele oma seisukohti teadust ja ühiskonda puudutavates küsimustes.