Kihelkonna Vallavolikogu — Kihelkonna Vallavolikogu töökorra kinnitamine — KO, 1, 6

Võttes aluseks Kihelkonna Vallavolikogu 1. juuni 2000. a määruse nr 11 «Kihelkonna valla põhimäärus», Kihelkonna Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kihelkonna Vallavolikogu töökord vastavalt lisale. 2. Määrus koos lisaga saata Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul. 3. Tunnistada kehtetuks Kihelkonna Vallavolikogu 28. märtsi 1995. a määrus nr 2 «Kihelkonna Vallavolikogu reglement». 4. Määrus jõustub pärast avaldamist Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Volikogu esimees Lembit LAIDO Kinnitatud Kihelkonna Vallavolikogu 26. novembri 2002. a määrusega nr 18 KIHELKONNA VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD 1. Üldsätted 1.1. Kihelkonna Vallavolikogu (edaspidi volikogu) juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, valla põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast töökorrast. 1.2. Volikogu töövormid on volikogu istung ja komisjonide koosolekud, volikogu esimehe, aseesimehe ja volikogu liikmete tegevus. 1.3. Volikogu ja tema komisjonide tehnilise teenindamise tagab vallakantselei. 1.4. Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu esimees. 1.5. Töökorras muudatuste tegemisel antakse töökorra terviktekst igale volikogu liikmele ja vallavalitsusele. 2. Volikogu esimees ja aseesimees 2.1. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine toimub valla põhimääruses sätestatud korras. 2.2. Volikogu esimees: 2.2.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist, volikogu õigusaktide projektide menetlemist; 2.2.2. esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, põhimäärusega ning volikogu antud pädevusele; 2.2.3. volikogu esimehel on õigus nõuda vallavalitsuse kaudu kõigilt valla asutustelt vajalikke dokumente, ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 2.2.4. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust ja informeerib sellest volikogu istungil; 2.2.5. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 2.2.6. korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist, kui ei ole määratud teisi kontrollijaid; 2.2.7. esitab istungite päevakorraprojektid; 2.2.8. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud, kaebused ja informeerib volikogu istungil toimunud kirjavahetusest; 2.2.9. osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel; 2.2.10. täidab muid seaduse alusel ja valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 3. Volikogu liige 3.1. Volikogu liikmel on õigus: 3.1.1. algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 3.1.2. esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 3.1.3. esineda volikogu istungil kõnega või avalduse, protesti ja sõnavõtuga (repliigiga) kohalt ja esitada küsimusi; 3.1.4. seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3.1.5. kuuluda komisjonide koosseisu; 3.1.6. saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 3.1.7. esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 3.1.8. kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi; 3.1.9. tasuta informeerida vallaelanikke vallavalitsuse kaudu volikogu liikme vastuvõtu ajast ja kohast. 3.2. Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 3.3. Volikogu liikmel on kohustus taandada end küsimuse arutamiselt, kui arutatav küsimus puudutab tema, tema lähedase sugulase või hõimlase isiklikke või majandushuve. 3.4. Ettepaneku enesetaandamiseks võib volikogu liikmele teha ka volikogu või teine volikogu liige. 3.5. Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamisel ei osale. 3.6. Volikogu liikme volitused peatuvad: 3.6.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 3.6.2. nimetamisega prokuröriks; 3.6.3. valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 3.6.4. nimetamisega vallaametnikuks; 3.6.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 3.6.6. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 3.6.7. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. Eeltoodud punktis sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema, valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 4. Volikogu komisjon 4.1. Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Alatise komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu. 4.2. Komisjonide moodustamise kord on sätestatud valla põhimääruses. 4.3. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. 4.4. Volikogu alatine komisjon: 4.4.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 4.4.2. töötab välja tegevuskavad; 4.4.3. algatab volikogu määruste ja otsuste projekte; 4.4.4. annab arvamusi talle läbivaatamiseks suunatud vallavolikogu otsuste ja määruste projektide kohta; 4.4.5. kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 4.4.6. teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. 4.5. Komisjonil on õigus teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. 4.6. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. 4.7. Komisjoni esimees: 4.7.1. juhib komisjoni tööd; 4.7.2. koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 4.7.3. jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesandeid; 4.7.4. kutsub kokku komisjoni koosoleku; 4.7.5. otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelul; 4.7.6. juhatab komisjoni koosolekut. 4.8. Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees. 4.9. Komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt kord kuus, kui komisjoni põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees oma algatusel või 1/4 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. 4.10. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb otsuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. Häälte võrdse jagunemise korral on määravaks koosoleku juhataja hääl. 4.11. Komisjon kuulab vajadusel ära vastava ala nõuniku seisukoha arutatava küsimuse kohta. 4.12. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha vallavalitsusele taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuse liikmetelt, vallaametnikelt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. 4.13. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga valla õigusaktide vastuvõtmisel. 4.14. Komisjon annab tehtud tööst volikogu ees aru vähemalt üks kord aastas. 4.15. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemise hetkest. 5. Volikogu õigusaktide algatamine 5.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 5.1.1. volikogu liikmel; 5.1.2. volikogu komisjonil; 5.1.3. vallavalitsusel; 5.1.4. vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras. 5.2. Volikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti projekt. Kõik küsimused (v.a organisatsioonilised küsimused), mida pole esitanud vallavalitsus, tuleb saata vallavalitsusele seisukoha saamiseks. 5.3. Volikogu õigusakti projektis peab olema viide projekti põhistatavale dokumendile ning kulutusi nõudvatele projektidele peab olema lisatud katteallikate loetelu, projekti esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Projekt peab olema allakirjastatud esitaja poolt. 5.4. Projekt ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. Projekti teksti juriidilise, keelelise ja vormistamise õigsuse tagab esitaja. 5.5. Nõuetekohaselt vormistatud projekt koos punktis 7.3 nimetatud dokumentidega esitatakse vallakantseleisse, kust see edastatakse vallavalitsusele seisukoha võtmiseks. 5.6. Projekt esitatakse koos vallavalitsuse seisukohaga volikogu esimehele, kes suunab selle vajadusel vastavale komisjonile. 5.7. Volikogu esimees koostab nõutavas korras ettevalmistatud projektidest volikogu istungi päevakorra, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks kavandatud aja ja ettekandjad. 5.8. Vallakantselei väljastab otsuse projektid koos juurdekuuluvate dokumentidega volikogu liikmetele neli päeva enne istungi algust. Projektid väljastatakse volikogu liikmele ühes eksemplaris. 6. Volikogu istungi kokkukutsumine 6.1. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. 6.2. Volikogu korralised istungid toimuvad üks kord kuus. Volikogu esimees võib volikogu kokku kutsuda ka sagedamini, v.a. juuli- ja augustikuus. 6.3. Volikogul on õigus määrata endale suvepuhkus. 6.4. Volikogu erakorraline istung võidakse kokku kutsuda ka vallavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 6.5. Volikogu istungi kokkukutsumise kohta avaldatakse teade neli päeva enne volikogu istungit vallavalitsuse stendil, kus volikogu avaldab oma ametlikke teateid. Teates on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. 7. Volikogu istungi läbiviimise üldpõhimõtted 7.1. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või aseesimees. Kui volikogu esimees või aseesimees ei saa istungi mõnd päevakorrapunkti juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt. 7.2. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 volikogu liikmetest või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 7.3. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem või tema asendaja, vallavalitsuse liikmed, vallasekretär ja teised kirjaliku kutsega istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed ja vallavanem või tema asendaja. Vallavalitsuse liikmete ja ametnike osavõtu otsustab istungi juhataja. 8. Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ja avalduste ärakuulamine 8.1. Volikogu istungi avab istungi juhataja. 8.2. Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt, seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. 8.3. Protestid päevakorra kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale. Juhataja loeb need ette ja lahendab ükshaaval. 8.4. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega, kui hääletamist nõutakse. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste väljaarvamine ja järjekorra muutmine otsustatakse poolthäälteenamusega. 9. Küsimuse arutamine istungil 9.1. Projektid pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. 9.2. Mitmele lugemisele tuleb panna projektid, mis käsitlevad: 9.2.1. valla eelarvet, lisaeelarvet ja eelarve muudatusi; 9.2.2. valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 9.2.3. arengukava; 9.2.4. vallale varaliste kohustuste võtmist väärtusega üle saja tuhande krooni; 9.2.5. kohalike maksude kehtestamist. 9.3. Õigusakti projekti lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. 9.4. Projekti esitaja võib projekti tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Õigusakti projekti ei saa tagasi võtta, kui see on pandud lõplikule hääletamisele. 9.5. Küsimuse arutamisel volikogu istungil juhindutakse järgmisest maksimaalsest ajalimiidist: 9.5.1. ettekande ja kaasettekande pikkuse määrab istungi juhataja; 9.5.2. sõnavõtt kolm minutit; 9.5.3. repliik kaks minutit; 9.5.4. lõppsõna kolm minutit. Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõna andmist. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. 9.6. Pärast ettekannet võib iga volikogu liige esitada ettekandjale kuni kaks küsimust. 9.7. Soovist esineda sõnavõtuga kohalt annavad volikogu ja vallavalitsuse liige ning istungile kutsutud isikud märku tõstetud käega. 9.8. Hääletatakse ainult kirjalikke parandusettepanekuid. Enne lõppsõna esitatud kirjalikud ettepanekud paneb istungi juhataja hääletamisele vastavalt nende esitamise järjekorrale. 10. Hääletamine volikogu istungil 10.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes võetakse otsustusi vastu hääletamise teel juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 10.2. Pärast läbirääkimiste lõpetamist ja parandusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja õigusakti projekti lõppredaktsiooni hääletamisele. Enne hääletamist võib volikogu liige nõuda ja saada kuni viieminutilist vaheaega nõupidamiseks. 10.3. Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised. 10.4. Volikogu liige hääletab isiklikult, andes oma poolt- või vastuhääle või jäädes erapooletuks. Isikuvalimiste korral toimub hääletamine hääletamissedelitega volikogu poolt kehtestatud korras. 10.5. Hääletamistulemustest teatab istungi juhataja. 11. Istungi lõpetamine 11.1. Volikogu istungi lõpetab juhataja sõnadega «Istung on lõppenud». 11.2. Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorraprojekti esimesteks punktideks. 12. Arupärimine 12.1. Volikogu liikmel on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavolikogu määratud, valitud või kinnitatud ametiisikutele. 12.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavanema kaudu, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata ühe kuu jooksul arvates arupärimise esitamisest volikogu istungil. 13. Umbusalduse avaldamine 13.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele. 13.2. Kirjalik avaldus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, esitatakse istungi juhatajale volikogu istungil. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. 13.3. Küsimus umbusalduse avaldamiseks lülitatakse järgmise korralise istungi päevakorda. 13.4. Ettekande küsimuse arutamisel istungil kuni viie minuti ulatuses teeb üks umbusalduse algatajatest, kes vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. 13.5. Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus nimetatud küsimuses volikogu istungil kuni viieteist minuti ulatuses esineda kõnega. 13.6. Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. 13.7. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 13.8. Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega. 13.9. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. 13.10. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või vallavalitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 13.11. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe, aseesimehe ametist või komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe ning revisjonikomisjoni liikme kohustest vabastamise. 14. Volikogu õigusaktid, nende avalikustamine ja jõustumine 14.1. Volikogul on oma pädevuse piires õigus vastu võtta üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. 14.2. Volikogu õigusaktid kehtivad Kihelkonna valla haldusterritooriumil, samuti vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Kihelkonna valla haldusterritooriumi. 14.3. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ja eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. 14.4. Vallavolikogu vastuvõetud määrused ja otsused jõustuvad neist sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile viimase poolt antud tehniliste juhiste kohaselt. 14.5. Volikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja teistele asjaosalistele korraldab vallasekretär. 14.6. Volikogu istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta. 15. Volikogu istungi protokoll 15.1. Volikogu istung protokollitakse. Protokollid vormistatakse viie tööpäeva jooksul. 15.2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, istungist osavõtnud volikogu liikmete, vallavalitsuse ja teiste kutsutud isikute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olnud küsimused, arutuse käigus tehtud otsused, nende hääletamisel antud poolt-, vastu- ja erapooletute häälte arv ning andmed vastuvõetud otsuste ja määruste kohta, samuti eriarvamused ja ettepanekud. Istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. 15.3. Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. 15.4. Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning salajase hääletamise protokollid. 15.5. Volikogu istungi protokoll peab olema kättesaadav igaühele tutvumiseks. 16. Volikogu töökorra jõustumine, parandamine ja täiendamine 16.1. Käesolev töökord jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 16.2. Volikogu töökorda võib teha parandusi ja täiendusi volikogu liikmete poolthäälteenamusega. 16.3. Käesoleva töökorra jõustumisel kaotab kehtivuse Kihelkonna Vallavolikogu reglement, mis kinnitati Kihelkonna Vallavolikogu 28. märtsi 1995. a määrusega nr 2.