Jõgeva Vallavalitsus — Siimusti lastekodu «Metsatareke» arengukava kinnitamine — KO, 1, 5

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480) § 6 lõike 2 ning Jõgeva Vallavolikogu 30. märtsi 2000. a määruse nr 2 «Lastekeskus «Metsatareke» turvakodu reorganiseerimine Siimusti lastekoduks «Metsatareke»» alusel 1. Kinnitada Siimusti lastekodu «Metsatareke» arengukava aastateks 2002–2005 (lisatud). 2. Määrus jõustub 2. detsembril 2002. a. Vallavanem Saima KALEV Kantselei spetsialist vallasekretäri ülesannetes Ulvi PINT Jõgeva Vallavalitsuse 25. novembri 2002. a määruse nr 23 lisa 1. Sissejuhatus Arengukava koostamisel on lähtutud Siimusti lastekodu «Metsatareke» põhimäärusest, Jõgeva valla arengukavast ja riikliku järelevalve tehtud ettepanekutest. Arengukava väljatöötamisel on arvestatud laste ja personali vajadusi, arvamusi ja soove. Arengukava koosneb lastekodu tausta iseloomustusest, hetkeseisu hindamisest, lastekodu missiooni ja tuleviku visiooni sõnastamisest, arengu eesmärkidest, tegevuskavast ja arengukava uuendamise korrast. Arengukava tegevuskavas on ära toodud planeeritavad tegevused ja ajaline jaotus. Lastekodu tagab lastekodus viibivate laste psüühilise ja sotsiaalse turvalisuse, tagab nende eale ja seisundile vastava hooldamise, rehabilitatsiooni, meditsiinilise abi korraldamise, kasvatamise ja arendamise ning võimetekohased võimalused õppimiseks. 2. Ajalooline taust Jõgeva maakonnas puudus laste hoolekandeasutus ja vanemliku hoolitsuseta lastele telliti hooldusteenust teistest maakondadest. Kuna Siimusti lasteaia territooriumil vabanes hoone ja Jõgeva vallas ootas paigutust 5 last, otsustati Jõgeva Vallavolikogu 25. augusti 1993. a koosolekul avada Siimustis turvakodu. Inventari soetamiseks ja ruumide remondiks eraldati 25 000 krooni. Aastatel 1993–1999 finantseeriti turvakodu tegevust Jõgeva valla eelarvest, turvakodu teenuse eest tasusid teenust kasutanud omavalitsused ja Sotsiaalministeerium eraldas elektriküttele üleminekuks 151 200 krooni. Et olemasolevaid ruume paremini kasutada, pakkus turvakodu aastatel 1995–2000 lepingute alusel vanurite hooldamise teenust. Jõgeva Vallavolikogu 30. märtsi 2000. a määrusega nr 2 «Lastekeskus «Metsatareke» turvakodu reorganiseerimine Siimusti lastekoduks «Metsatareke»» reorganiseeriti turvakodu lastekoduks alates 1. septembrist 2000. Alates 2000. aastast finantseeritakse 16 lastekodu kohta riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kehtestatud korra alusel ja kahte turvakodu kohta finantseeritakse Jõgeva valla eelarvest. Lastekodu on Jõgeva valla munitsipaalasutus, kus on 16 lastekodu kohta ja kaks turvakodu kohta. Personali on käesoleval ajal 6,85 ametikohta. 2000. aasta sügisel alustati renoveerimistöid lastekodu tervisekaitse nõuetega vastavusse viimiseks. Tegevused kooskõlastati Tervisekaitsetalitusega ja lisavahendeid eraldas Jõgeva Maavalitsus. Renoveerimise käigus on välja vahetatud tubade aknad, kaasajastatud tualetid ja koristusvahendite ruum, remonditud toad lastele, ehitatud köök-söögituba, mängutuba ja ruumid personalile. Välja on vahetatud välisuks, keldrikorrusel asuvatele ruumidele on paigaldatud tulekindlad uksed. 2001. aastal alustati lastekodu ja lasteaed-algkooli üleviimist gaasiküttele, tööd lõpetati 2002. a septembris. Investeeringu rahastasid Jõgeva Maavalitsus ja Jõgeva Vallavalitsus. 2002. aastal remonditi saun ja alustati õueala haljastustöödega. 3. Hetkeseis 3.1. Lapsed Lastekodus – 16 last turvakodus – 1 laps Tabel 1. Laste jaotus koolide lõikes Õppeasutuse nimi Siimusti Lasteaed- Algkool Jõgeva Ühis- gümnaasium Jõgeva Gümnaasium Saduküla Põhikool Kiigemetsa kool Vana-Vigala Tehnika ja Teeninduskool Paide Kutse- keskkool Laste arv 3 4 2 1 4 1 1 Rehabiliteerimisplaanid on koostatud kahele Kiigemetsa Koolis õppivale lapsele. Üks lastekodus elav 18-aastane tütarlaps jättis ametikooli pooleli õpiraskuste tõttu. Ta on suunatud Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskussesse rehabiliteerimisteenusele, et planeerida tema edasine elukorraldus. 2002/2003. õppeaastal lõpetab: • põhikooli neli noort, kellest üks planeerib edasiõppimist gümnaasiumis, kolm noort soovib õpinguid jätkata ametikoolis; • Vana-Vigala Tehnika ja Teeninduskooli üks noormees. 3.2. Personal Tabel 2. Personali jaotus haridustaseme lõikes Kõrgharidus Pedag. eriharidus Muu keskeriharidus Keskharidus Direktor 1 Psühholoog 1 Kasvatajad 2 Kasvataja abid 2 Tabel 3. Pedagoogide täienduskoolitus Pedagoog Kursuse nimetus 1999 2000 2001 2002 Silvi Moont Haridusasutuse juhtimine 160 t Intellektiprobleemidega laste kasvatamine kodus ja koolis 80 t (2 AP) Kriisiinterventsiooni alane koolitus 24 t Asutuse arhiivitöö korraldamine 8 t Tark juht on kriisiolukordadeks valmis 8 t Toiduhügieeni kursus 24 t Arvutiõpe algõpe lasteaia- ja algklasside õpetajale 60 t + + + + + + + Asta-Maire Raudsepp Eripedagoogika kursus 160 t (5 AP) Kriisiinterventsiooni alane koolitus 24 t Arvutiõpetus algajatele 60 t Kriminaalpreventatsioon selle paremal moel: kohalik algatus ja koostöö + + + + Kersti Ööpik Suhtlemine kriisi- ja tavaolukordades Arvutiõpetus algajatele 60 t 1998 + Helika Sõber Terve lapse areng 40 t Thomas Gordoni efektiivsustreening 30 t Lasteaiaõpetajate abide täienduskoolitus 80 t + + + 3.3. Hoone ja majandustegevus Lastekodu asub Siimusti Lasteaed-Algkooliga ühel territooriumil Siimusti alevikus looduslikult kaunis kohas. Lastekoduks kohaldatud kahekorruseline kivihoone on ehitatud 1980. aastal. Hoone pindala on 328,6 m2 ja ruumala 1223 m 3. Lastekodule vajaliku teenindusmaa määramise protsess on pooleli. Laste kasutada on esimesel korrusel kaks ja teisel korrusel neli magamistuba, peretuba, köök-söögituba, keldrikorrusel tualettruumid, saun kaminaruumiga ja mängutuba. Lastekodus on suur ruumikitsikus. Laste privaatsuse vajadus on rahuldamata ja puuduvad võimalused huvitegevuse arendamiseks. Vajadus laste hoolekandeteenuse järele on suurem kui lastekodu poolt pakutavad võimalused. Jõgeva Vallavolikogu 8. märtsi 2001. a määrusega nr 4 kehtestati turvakodu teenuse maksumuseks 120 krooni ööpäeva eest. Käesoleva aasta üheksa kuu jooksul kasutasid turvakodu teenust Jõgeva vallast neli last 250 päeva ja teistest omavalitsustest neli last 20 päeva. Toit valmistatakse lastekoduga ühisel territooriumil asuva lasteaia köögis ja tuuakse lastekodu jaotuskööki. Lasteaia köök on renoveeritud 2002. a suvel ja viidud vastavusse tervisekaitse nõuetega. Toitu valmistab lasteaia kokk. Toitlustamisega seotud töökorralduse osas läbirääkimised kestavad. Lastekodu buss on saadud 1994. aastal kingitusena Soomest. Bussi valmistamise aasta on 1981. Buss on amortiseerunud ja vajab üha suuremaid kulutusi remondiks, järjest suurenevad küttekulud. 4. Missioon Lastekodu «Metsatareke» on hoolekandeasutus, mis on loodud asenduskoduks orbudele ja vanemliku hoolitsuseta lastele. Lastekodu juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, sotsiaalhoolhekande seadusest, perekonnaseadusest, lastekaitseseadusest ja teistest seadustest ning õigusaktidest, lastekodu põhimäärusest ning Jõgeva vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidest. 5. Visioon Laste arenguks soodsa, võimalikult perelähedase kasvukeskkonna loomine, kus materiaalsete vajaduste kõrval oleks rahuldatud ka laste psühholoogilised vajadused. Kodu, kus maksimaalselt arvestatakse iga lapse individuaalseid iseärasusi. Kodu, kus lapsel oleks vähemalt üks täiskasvanu, keda armastada ja kes armastab ja hindab teda, arvestades asjaolu, et personal ei korva bioloogilisi vanemaid, vaid nad on neid täiendavad isikud ja teevad koostööd bioloogilise perekonnaga. Koostöö võrgustiku loomine kasuperede, piirkonna asutuste, omavalitsuste ja kutseõppeasutuste vahel, et pakkuda noortele paremaid eneseteostamise võimalusi pärast lastekodust lahkumist. Koostöö, õppimise ja töökasvatuse kaudu oleks ellu astuvatel noortel kergem integreeruda ühiskonda ja eluga toime tulla. 6. SWOT-analüüs lastekodu arengut soosivatest ja takistavatest teguritest 6.1. Head küljed (arengut soodustavad tegurid) • soodne asukoht • looduslikult kaunis ümbrus • hubane ja soe maja • kvalifitseeritud kaader • meeskasvataja • välissponsorite abi • hea koostöö piirkonna asutustega • side laste bioloogiliste vanematega • piisavalt olmetehnikat • hea varustatus suuskade ja jalgratastega • ühised ettevõtmised • traditsioonide olemasolu 6.2. Nõrkused (arengut takistavad tegurid) • kaadri vähesus • ruumipuudus • vana buss • peretunde puudumine • vähesed võimalused huvitegevuseks • tugiperede vähesus • vähesed võimalused suviseks tööks • puudub interneti püsiühendus • vähene töö laste eluks ettevalmisatamisel • puudub teenindusmaa • personali madal töötasu • vähene tunnustamine 6.3. Ümbritseva keskkonna võimalused • erivajadustega laste kooli lähedus • Kiigemetsa Kooli spordisaali kasutamise võimalus • koolide kodulähedus • tegutsev noorteühendus • aleviku mänguväljakute kasutamine 6.4. Ümbritseva keskkonna ohud • ebakindlus tuleviku suhtes • privaatsuse puudumine • kasvandike sildistamine • alevikus turvalisuse puudumine pimedal ajal • narkootikumide oht 7. Arengueesmärgid ja prioriteedid aastateks 2002–2005 7.1. Õppekasvatustöö suunad • lastekodule õppekava koostamine • igale lapsele isikliku arengukava koostamine • võimetekohase hariduse võimaldamine • eluõpe kaudu igapäevase tegevuse • kutsenõustamine • tunnustamise põhimõtete väljatöötamine • laste silmaringi laiendamine • spordivahendite baasi täiendamine ja uuendamine • töö erivajadustega lastega • pereürituste korraldamine • huvitegevuse arendamine 7.2. Lastesõbraliku kodu arendamine • lastekodu ruumide remondi jätkamine • sisustuse uuendamine • maine kujundamine • juurdeehituse planeerimine • õueala heakorrastustööde jätkamine • uue transpordivahendi muretsemine 7.3. Töö personaliga • sisehindamiskorra väljatöötamine • koolitusplaani koostamine • kriisisituatsioonis efektiivse käitumise omandamine • arenguvestluste korraldamine • töötajate nõustamine 8. Tegevuskava 8.1. Õppekasvatustöö Tegevus 2002 2003 2004 2005 Finantseeri- mise allikas Täitja Vastutaja Lastekodule õppekava ja lastele isiklike arengukavade koostamine × × × × Direktor, psühholoog Eluõpe kaudu igapäevase tegevuse × × × Lastekodu eelarve Direktor, lastekodu sots. töötaja Pereürituste korraldamine vastavalt perede tegevuskavadele × × × × Lastekodu eelarve Usaldus- kasvataja Tasulistest huvialaringidest osavõtmine × × × Lastekodu eelarve Direktor Kutsenõustamine × × × Lastekodu psühholoog Õppeekskursioon × × × × Sponsorid, lastekodu eelarve Direktor Spordivahendid – jalgratas, suusad × × Lastekodu eelarve, sponsorid Direktor, usaldus- kasvatajad Arvuti × Lastekodu eelarve, sponsorid Direktor Hoolekogu moodustamine × Direktor Koostöö teiste lastekodudega × × × × Direktor 8.2. Töö personaliga Tegevus 2002 2003 2004 2005 Finantseerija Töötada välja sisehindamiskord × Suurendada lastekodu koosseisu: kokk 0,25; sotsialtöötaja 0,5; kasv. abi 0,25 ametikohta × Lastekodu eelarve Koostada täienduskoolituse kava × × × × Lastekodu eelarve Personali supervisioon × Lastekodu eelarve Kriisisündmuses käitumise kava koostamine ja õppuse läbiviimine × Lastekodu eelarve Tunnustussüsteemi väljatöötamine × Lastekodu eelarve 8.3. Majandustegevus Tegevus 2002 2003 2004 2005 Finantseerija Lastekodu ruumide jooksev remont × × × × Lastekodu eelarve Lastekodu juurdeehitus ning põhihoone välisseinte soojustamine ja viimistlemine × Valla eelarve (300 tuhat krooni), riik (1,3 milj) Ruumide sisustamine, mööbli uuendamine × × × × Lastekodu eelarve Transportvahendi muretsemine × Valla eelarve, riik Õueala heakorrastus × × × Lastekodu eelarve Maine kujundamine × × × Lastekodu eelarve Sponsorite leidmine × × × 9. Arengukava uuendamise ja täiendamise kord Arengukava analüüsitakse töö käigus ning vastavalt vajadustele, kuid mitte harvem kui kord poolaastas tehakse koostöös hoolekoguga parandusi ja täiendusi. Arengukava ja selle muudatused kinnitab Jõgeva Vallavalitsus. 10. Kokkuvõte Arengukavas püstitatud eesmärgid on aluseks iga õppeaasta tegevuskava ja eelarve koostamisel. Arengukava on vahend lastekodu töö paremaks korraldamiseks ja tegevuse tulemuslikumaks muutmisel.