Jõgeva Vallavalitsus — Siimusti Lasteaed-Algkooli arengukava kinnitamine — KO, 1, 4

Koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611, 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521) § 91 lõike 3, Jõgeva Vallavolikogu 12. juuli 2002. a määruse nr 15 «Jõgeva valla koolide ja lasteaedade arengukavade kinnitamise kord» (KO 2002, 64, 1432) punkti 1 alusel 1. Kinnitada Siimusti Lasteaed-Algkooli arengukava aastateks 2002–2005 (lisatud). 2. Määrus jõustub 4. novembril 2002. a. Vallavanem Toivo ILVES Vallasekretär Ülle SIHVER Jõgeva Vallavalitsuse 28. oktoobri 2002 a määruse nr 21 lisa SISSEJUHATUS Käesoleva arengukava koostamisel on lähtutud personali, hoolekogu, õpilaste ja lastevanemate hinnangutest ning tulevikuplaanidest. Selleks on välja töötatud arengukava ülesehitus ja metoodika ning kogutud informatsiooni olemasoleva olukorra ja taustsüsteemi iseloomustamiseks ning analüüsimiseks. Kajastamist leiab lasteaed-algkooli tuleviku visioon, olukorra kirjeldus, olukorra analüüs SWOT-analüüsi ning ankeetküsitluste alusel, probleemipesad, arengustrateegia, kulutused eelarveüksuste kaupa, arengukava uuendamise kord. Lõppkokkuvõttes peaks kujunema omanäoline kool, mis oleks haridus- ja kultuurikeskuseks väikeses kohas. I. SIIMUSTI LASTEAED-ALGKOOLI EESMÄRGID Moto Mida õpid noores eas, seisab elu aeg sul peas. (Eesti vanasõna) Visioon Turvalises ja arendavas keskkonnas õppimine aktiivsete ning kompetentsete õpetajate kaasabil. Missioon: • alus- ja põhihariduse (1.–4. klassini) andmine, arvestades lapse individuaalseid võimeid; • luua paremad ja kaasaegsemad mängu- ja õppimisvõimalused lastele ning töötingimused õpetajatele; • eesti keele ja kultuuri hoidmine ning edasiarendamine; • kodukoha ajaloo ja tänapäeva tundmine ning väärtustamine; • koostöö arendamine. Haridusamet Laps Perekond Lasteaiad, koolid Lasteaed-Algkool Hoolekogu Sõpruskool Rootsis Siimusti Raamatukogu Jõgeva Vallavalitsus Eesmärgid: • koolieast noorematele lastele hoiu ja alushariduse omandamise võimaldamine; • kooliealistele lastele 4-klassilise hariduse omandamise ja koolikohustuse täitmise võimaldamine ning eelduste loomine õpingute jätkamiseks üldhariduskooli 5. klassis. II. SIIMUSTI LASTEAED-ALGKOOL 1. Ajalugu 6. märtsil 1972. aastal avati Siimusti Lastepäevakodu Metsatareke, kus alustas tööd 2 rühma 50 lapsega. Kahe aasta pärast laste arv suurenes ning juba töötas 3 rühma. 80-ndatel aastatel oli lasteaias üle 90 lapse neljas rühmas. Laste arv hakkas vähenema alates 1986. aastast. Siimusti Lastekeskuse Metsatareke juhatajana töötas 1972–2001. a septembrini Silvi Moont. 1992. a 1. septembril alustas Siimusti Algkool tööd 3 klassikomplektiga. I klass õppis lasteaia ruumides, II ja III klass õppisid kooli praegustes ruumides, s.o endise Siimusti EPT kontorihoone teisel korrusel. Koolis töötas kolm õpetajat, kasvataja ja direktor. 1993/94. õppeaastal töötas Siimusti Algkoolis 4 klassikomplekti. 1994/95. õppeaastal töötas Siimusti Algkoolis 5 klassikomplekti. 1995/96. õppeaastal töötas Siimusti Algkoolis 4 klassikomplekti. 1995/97, 1997/98, 1998/99, 1999/2000 on Siimusti Algkoolis olnud 4 klassikomplekti. Siimusti Algkooli direktorina töötas 1992–1995. a septembrini Vello Mäesepp. Alates 1995. a septembrist 1999. a septembrini töötas Siimusti Algkooli juhatajana Gaja Mäesepp. 2000. a oli Siimusti Algkooli juhataja kt Kaja Reiman. 2. Tänapäev Alates 1. septembrist 2001 töötab Siimusti Lastekeskuse Metsatareke ja Siimusti Algkooli baasil moodustatud Siimusti Lasteaed-Algkool. Lasteaed-Algkool tegutseb kahes eraldi asuvas hoones, mille vahemaa on 0,5 km. Lasteaed-Algkoolis töötab kolm rühma 56 lapsega ning I–IV klass 49 lapsega. Lasteaed-Algkoolis töötab 5 lasteaiaõpetajat, 4 klassiõpetajat ning muusikaõpetaja. Siimusti Lasteaed-Algkooli juhatajana töötab Kaja Reiman. Lasteaed-Algkooli teeninduspiirkonnaks on Siimusti alevik, Õuna küla, Painküla, Pakaste küla, Viruvere küla, Kassinurme küla, Patjala küla. Käesoleval ajal moodustavad lasteaed-algkooli õpilaskonna Siimusti aleviku lapsed. Siimusti Lasteaed-Algkoolil on Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolitusluba alushariduse ja põhihariduse andmiseks 1.–4. klassis. III. LASTEAIALAPSED JA ÕPILASED 1. Laste arvu prognoos 1.1. Laste arv lasteaias Õppeaasta Noorem rühm Keskmine rühm Kooliks ettev. rühm Kokku 2000/2001 21 22 43 2001/2002 21 22 43 2002/2003 17 21 18 56 2003/2004 12 22 13 47 1.2. Õpilaste arv Õppeaasta I klass II klass III klass IV klass Kokku 1999/2000 11 17 9 15 52 2000/2001 13 10 20 11 54 2001/2002 17 12 11 21 61 2002/2003 8 17 14 12 49 2003/2004 17 8 17 14 56 2004/2005 14 17 8 17 56 2. Õpilaste üldiseloomustus 2.1. Õpiedukus ja toimetulek koolis III klassi vabariiklike tasemetööde tulemused 2001 2002 keskmine p. arv kvaliteet edukus keskmine hinne kvaliteet edukus Emakeel 40,90 77,70% 94,40% 4,20 72,70% 100,00% Matemaatika 38,30 78,90% 100,00% 4,00 50,00% 100,00% Maakonna keskmine E 41,68 81,47% 94,95% 4,10 80,20% 99,71% Maakonna keskmine M 34,85 72,90% 91,95% 3,97 70,68% 91,87% I–IV klassi õpilaste õpiedukus ja toimetulek koolis 2000/2001 2001/2002 kvaliteet edukus klassikursuse kordajad HM kiituskiri kvaliteet edukus klassikursuse kordajad HM kiituskiri 42,6% 87% 4 5 42,2% 92% 4 9 2.2. Sotsiaal-majanduslik staatus Suur on sotsiaalselt ja majanduslikult mahajäänud perekondade arv. Põhjused: • üks vanematest või mõlemad on töötud; • lapsi kasvatab ainult ema, kellel sageli puudub ka töökoht; • perekonnad, kes tihti vahetavad elukohta; • sageli põhjustab perekonnas probleeme võõrasisa; • madala haridustasemega vanemad. 2.3. Erivajadustega lapsed Siimusti Lasteaed-Algkooli eesmärgid kehtivad ühtmoodi kõikidele lastele, kuid eesmärgile viivad teed peavad olema nii avarad, et iga laps suudaks liikuda etteantud suunas võimalikult kaugele. Probleemsete laste toetamisel arvestame järgmisi gruppe: • õpiraskustega lapsed; • lapsed, kellel on spetsiifilised lugemis- ja õigekirjahäired; • käitumishäiretega lapsed. Õpilastele on toeks • parandusõppe tunnid; • kõneravi tunnid; • järeleaitamistunnid; • individuaalne õppekava, mille eesmärk on * kirjeldada lapse pädevusi ja potentsiaale; * kirjeldada pedagoogilisi võimalusi õpilase pädevuse tõstmiseks; * määrata prognoositavad õpitulemused; • pikapäevarühm. Samuti on korraldatud logopeediline teenindamine lasteaias, kus põhirõhk on suunatud psüühiliste protsesside arendamisele, kõne arendusele ning häälikuseadele. 2.4. Kooliks ettevalmistuse korraldus Laste kooliks ettevalmistus on korraldatud lasteaiarühmade baasil. Kodustele lastele pakutakse võimalust 2–3 korda nädalas osaleda rühma töös. Lasteaed-algkooli õpetajad külastavad koolitulevate laste tegevusi ning viivad ka ise läbi tegevusi vastavalt vajadusele. 2.5. Pikapäevarühma töö korraldamine Pikapäevarühma töös osaleb I–IV klassini 25 õpilast ühe õpetaja juhendamisel. Pikapäevarühmas saavad lapsed olla olenevalt õppetundide arvust 2–3 tundi. Pikapäevarühma töö võimaldab järelevalvet lastele, kellel pole vanemaid kodus ning lapsed saavad abi koduste ülesannete lahendamiseks. Õpilaste suulise eneseväljendusoskuse ja lugemisoskuse arendamiseks jääb ühel õpetajal aega väheseks. 2.6. Huvialaringide töö korraldamine Kooli igapäevavajadustest sõltuvad ringid on lauluring ja tantsuring, kuna neis õpitud oskused leiavad rakendamist kooliüritustel ning ka väljaspool kooli. Õpilaste võimeid laiemalt aitavad arendada arvutiring, spordiring ning näitering. IV. ÕPPEPROTSESS JA ÕPIKESKKOND 1. Õppe- ja ainekavad 1.1. Lasteaed-algkooli õppekava Õppekava on heaks kiitnud Haridusministeerium seoses koolitusloa väljaandmisega Siimusti Lasteaed-Algkoolile alus- ja põhihariduse andmiseks 1.–4. klassini. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid: • inimese areng selle terviklikkuses on kooli kõrgeim siht ja väärtus; • muutuvas maailmas erinevate maailmakäsitustega kokku puutudes määratleb inimene end, võtab endale vastutuse oma elukäigu kujundamise eest; • kõige tähtsam on õppida õppima, sest kiiresti teisenevas maailmas vananevad teadmised kiiresti; • soov areneda ja õppida, võime analüüsida omaenese ja teiste kogemusi, koostööoskused, käitumiskultuur ning eetilisus loovad eeldused elus toimetulekuks ning muutuvas maailmas orienteerumiseks; • säilitada õpihimu ja koolirõõm. Kooliõppekava ülesehitus: • kooli õppe- kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted; • õppesuunad; • läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted; • kooli tunnijaotusplaan klassiti; • hindamise korraldus; • nõuded õpetaja töökavale; • õpilaste nõustamine, õpiabi osutamine; • kooliõppekava uuendamise ja täiendamise kord. 1.2. Ainekavad Ainekavades on esitatud õppe-eesmärgid, õppetegevus, õppesisu, nõutavad õpitulemused ning kasutatav õppekirjandus ja õppevahendid. Ainekavad on järgmised: 1) eesti keel; 2) inglise keel; 3) matemaatika; 4) loodusõpetus; 5) inimeseõpetus; 6) ühiskonnaõpetus; 7) muusika; 8) kunst; 9) kehaline kasvatus; 10) tööõpetus. 1.3. Õpetajate töökavad Õpetaja koostab kooliõppekava üldosa ja ainekava alusel igal õppeaastal töökava klassile, kus ta õpetab. Töökavas täpsustatakse kooli ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja -materjale ning õpetajatevahelist koostööd. Näidatud on olulised alateemad, käsitletavad põhimõisted, kasutatavad meetodid, õppekirjandus jm materjal; oodatavad õpitulemused ja nende kontrollimise/hindamise aeg ning moodused. 2. Kooli kultuur Kooli kultuuri säilitamise ja arendamise põhieesmärkideks on turvalise sotsiaalse keskkonna ning turvatunde loomine õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele. 2.1. Traditsioonilised üritused Nimi Aeg Koht Sisu Tarkusepäev 1. september Lasteaed-algkool Pidulik õppeaasta alustamine Perepäev november Lasteaed-algkool Perepäevale kutsuvad lapsed oma isa, ema, õe ja venna, et koos mängida, võistelda ja tantsida Kadrilaat november lasteaed Kadrilaadale valmistavad lapsed koos vanematega söödavaid ja mittesöödavaid asju teistele kauplemiseks. On võimalus osaleda õnneloosis. Üllatused Esimene advent detsember Lasteaia õuealal Esimese küünla süütamine, jõulude ootusaeg Jõulupidu detsember Lasteaed-algkool Iga rühm ja klass koostab väikese esinemiskava, mis õpetajate abil seotakse ühtseks tervikuks Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud kontsert-aktus veebruar Lasteaed-algkool Eesti keele ja kultuuri hoidmine ja väärtustamine Emakeele nädal märts kool Emakeele nädala raames toimuvad etlemiskonkursid, viktoriinid, ilusa käekirja võistlus, lasteraamatute tutvustamine E. Niinivaara nimeline luule- ja jutustuskonkurss aprill kool Ülevallaline üritus, kus lapsed esitavad omaloomingut etteantud teemal Matemaatika nädal aprill kool Toimuvad olümpiaadid, nuputamisvõistlused, kus selguvad tublimad matemaatikaoskajad Emadepäeva kontsert mai Lasteaed-algkool See on ühtlasi ka kevadkontsert, kus tänatakse emasid hoole ja vaeva eest Kooli saatmise pidu mai Lasteaed Lasteaialapsest saab koolilaps Laager Peipsi järve ääres juuni Vilusi küla Lapsed omandavad lihtsaid matkatarkusi, valmistavad süüa, võistlevad, ööbimine telkides V. ÕPETAJAD 1. Õpetajate üldiseloomustus Pedagoogilist kaadrit iseloomustavad alljärgnevad näitajad: Haridus Kõrgem 4 õpetajat (36%) Keskeri 7 õpetajat (64%) Pedagoogiline staaž kokku 0–2 aastat 1 õpetaja 2–5 aastat – 5–8 aastat – 8–11 aastat 2 õpetajat 11–15 aastat 3 õpetajat üle 15 aasta 5 õpetajat Õpetajate keskmine pedagoogiline staaž 14 aastat. Atesteeritud ametijärk Õpetaja 7 õpetajat (64%) Nooremõpetaja 4 õpetajat (36%) Vanus 25–29 aastat 2 õpetajat 30–39 aastat 8 õpetajat 40–49 aastat 1 õpetaja üle 50 aasta Õpetajate keskmine vanus on 35 aastat. VI. TEGEVUSKAVA NELJAKS AASTAKS 1. Lasteaed-algkooli sisene juhtimine (tuhat kr) Jrk nr Tegevused Tulemus 2002 plan kulu 2003 plan kulu 2004 plan kulu 2005 plan kulu Kokku kulu Finantseeri- mise allikas 1. Lasteaed-algkooli õppekava koostamine, arendamine Kinnitatud õppekava 1,5 1,5 3 Kohaliku OV eelarvest 2. Ringide töö mitme- kesistamine Tegutsevad mitme- sugused ringid lasteaias ja koolis 3 3 4 10 OV 3. Hea Alguse projektis osalemine Lapsekeskne õpetamine 2 3 4 4 13 OV, finant- seerimine projektide kaudu 4. Infotehno- loogiaalane töö On olemas kodulehekülg, uuendatud tarkvara ning arvuteid 9 10 10 10 39 OV, finant- seerimine projektide kaudu 5. Arhiivi korrastamine Korrastatud arhiiv 2 2 OV 6. Töö laste- vanematega: koosolekud, loengud, tee- õhtud, arengu- vestlused Laste- vanemate osalemine koolielus 5 5 5 15 OV, finant- seerimine projektide kaudu 7. Kooli sise- hindamis- süsteemi täiustamine On olemas sisehindamise süsteem 5 2 1 8 OV 8. Laste meditsiini- lise kontrolli tagamine Toimib haigusi ennetav ja tervise- kasvatuslik tegevus ? OV Teenuse ostmine või ametikoha loomine 9. Täiendusõppe toetamine (inglise keel, klassiõpetaja, 160-tunnine täienduskoolitus) Paraneb töö vastavas ainevald- konnas 5 11 11 27 OV 2. Kooli töö plaanimine Jrk nr Tegevused Tulemus 2002 plan kulu 2003 plan kulu 2004 plan kulu 2005 plan kulu Kokku kulu Finantseeri- mise allikas 1. Arengukava väljatöötamine, esitusvorm Kinnitatud arengukava 1,5 1 1 1 4,5 OV 2. Õppeaasta üldtööplaani koostamine Kinnitatud üldtööplaan 1 1 1 1 4 OV 3. Osalemine eri projektides: keskkonna- kaitse, COMENIUS Õppetöö mitme- kesistamine, paraneb huvitatus aine vastu 5 20 20 20 65 OV, finant- seerimine projekti kaudu 3. Õpetamine ja õppimine Jrk nr Tegevused Tulemus 2002 plan kulu 2003 plan kulu 2004 plan kulu 2005 plan kulu Kokku kulu Finantseeri- mise allikas 1. Õpetajate töökavad Kinnitatud õpetajate töökavad, õppetöö efektiivsuse kasv 0,5 0,5 0,5 0,5 2 OV 2. Õpitulemuste saavutamiseks kasutatud õppemeetodite otstarbekas kasutamine Õpetajad kasutavad oma töös aktiivõppe- meetodeid 8 3 3 4 18 OV 3. Õpilaste osavõtt olümpiaadidest, õpilas- võistlustest Õpilased osalevad olümpiaadidel, võistlustel 1 2 2 5 10 OV 4. Õppematerjalide ja -vahendite hankimine Õppematerjalide ja -vahendite olemasolu õppekava täitmiseks 15 20 20 55 110 OV 5. Kutsesuunitlus- alase töö korraldamine Õppekäigud ametiasutus- tesse, ette- võtetesse 1 1 1 3 OV 4. Algkooli töökeskkond Jrk nr Tegevused Tulemus 2002 plan kulu 2003 plan kulu 2004 plan kulu 2005 plan kulu Kulu kokku Finantseeri- mise allikas 1. Algkooli köögi rekonstrueeri- mine Tervisekaitse nõuetele vastav köök 60 60 OV 2. Katuse remont Terve katus 200 OV 3. Trepikoja uste vahetus Soojapidavus, tuleohutus 20 20 OV 4. Klassiruumide remont, ventilatsioon 300 300 400 1000 OV, RIP 5. Tulekahju- ja valvesignali- satsioon Turvalisus 25 60 85 OV 6. Arvutiklassi elektritööd Arvutiklass vastab tuleohutus- nõuetele 5 5 OV 7. III korruse renoveerimine Poiste ja tüdrukute käsitööklassid, ruumid noortele huvitegevuseks 1000 1000 OV, RIP 5. Lasteaia töökeskkond Jrk nr Tegevused Tulemus 2002 2003 2004 2005 Kulud kokku Finantseeri- mise allikas 1. Ruumide remont Tervisekaitse nõuetele vastavad ruumid 1500 1500 OV, RIP 2. Rühmaruumide ventilatsioon Ventileeritavad ruumid 100 100 OV 3. Akende vahetus 300 300 OV 4. Gaasiküte 108 108 OV 5. Sissesõidutee, majandusõue kivisillutis Terve kattega sissesõidutee, majandusõu 100 100 OV 6. Mänguväljaku uuendamine Ohutu mänguväljak 50 50 100 OV 6. Algkooli materiaal-tehniline baas Jrk nr Inventar 2002 2003 2004 2005 Kulud kokku Finantseeri- mise allikas 1. Arvutilauad 4 4 OV 2. Õpilaste 1-kohalised pingid 20 20 OV 3. Õpetajate lauad 16 16 OV 4. Õpetajate toa sisustus 20 20 OV 5. Köögi seadmete kaasajastamine 70 70 OV 7. Lasteaia materiaal-tehniline baas Jrk nr Inventar 2002 2003 2004 2005 Kulud kokku Finantseeri- mise allikas 1. Lastevoodid 19 19 OV 2. Pesumasin 10 10 OV 3. Köögi universaalajam 25 25 OV 4. Pesukuivatus- kapid 18 18 OV 5. Rulood 10 10 OV 6. Muruniiduk 6 6 OV 7. Õpetajate töölauad 3 3 OV 8. Puitmööbel rühmadesse 50 20 70 OV VII. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal. Arengukava kinnitab Jõgeva Vallavolikogu.