Jõgeva Vallavalitsus — Kuremaa Lasteaed-Algkooli arengukava kinnitamine — KO, 1, 3

Koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521) § 91 lõike 3, Jõgeva Vallavolikogu 12. juuli 2002. a määruse nr 15 «Jõgeva valla koolide ja lasteaedade arengukavade kinnitamise kord» (KO 2002, 64, 1432) punkti 1 alusel 1. Kinnitada Kuremaa Lasteaed-Algkooli arengukava aastateks 2002–2005 (lisatud). 2. Määrus jõustub 4. novembril 2002. a. Vallavanem Toivo ILVES Vallasekretär Ülle SIHVER Jõgeva Vallavalitsuse 28. oktoobri 2002. a määruse nr 20 lisa I. SISSEJUHATUS Kuremaa Lasteaed-Algkooli moto Kui püüad kõigest väest, saad üle igast mäest. Kuremaa Lasteaed-Algkooli arengukava on dokument, mis määrab ära lasteaed-algkooli arenduse põhisuunad ja valdkonnad ning tegevuskava neljaks aastaks. Arengukava üldine eesmärk on tagada lasteaed-algkooli õppetaseme vastavus riiklikes õppekavades kehtestatud nõuetele, lasteaed-algkooli pedagoogilise kollektiivi areng ja lasteaed-algkooli kujundamine võimalikult soodsaks õpi- ja arengukeskkonnaks. Kuremaa Lasteaed-Algkooli arengukava on dokument, mis määrab ära lasteaia- ja kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava järgnevateks aastateks ning arengukava uuendamise korra. Visioon Kujuneda õppeasutuseks, kus on isiksust arendav, koostööd soosiv ning turvaline mängu- ja õppekeskkond, mis kujundab laste õpimotivatsiooni ja võimaldab omandada mitmekülgset haridust. II. KUREMAA LASTEAED-ALGKOOL 1. Ajalugu Koolihariduse ajaloost: 1875. a Mooritsa Algkool 1967. a Kuremaa Algkool 1976. a Kuremaa Algkool likvideeriti ja õpilased hakkasid käima Laiuse 8-kl koolis. Kuremaa ST direktori Endel Söödi eestvedamisel alustati Kuremaal uue lasteaia projekteerimist. Töö käigus otsustati uus maja ehitada lasteaed-algkoolina. 1985. a 1. juulil alustas uues majas tööd lasteaed ühe sõimerühma ja kolme aiarühmaga, kus oli kokku 80 last. 1. septembril avati pidulikult Kuremaa Lasteaed-Algkool, juhatajaks Merike Olt.Uues majas alustas kooliteed 18 I klassi õpilast. Oma esimest tööaastat alustas ka Tartu Pedagoogilise Kooli lõpetanud Riina Tralla, kes töötab siin praeguse ajani. 2. Tänapäev 2002. a 1. septembri seisuga on Kuremaa lasteaias 20 last ning koolis 30 õpilast. Kuna meil on lasteaias liitrühm, siis enamus tegelusi ja tunde viiakse läbi kahes vanusegrupis, s.o 2–4 a ja 5–7 a. Kahel hommikupoolikul toimuvad eraldi tunnid koolieelikutele. Kool töötab liitklassi tingimustes. Liidetud on klassid järgmiselt: 1. ja 3. klass 2. ja 4. klass 5. ja 6. klass Pedagoogilise kaadri moodustavad 7 kooli pedagoogi ja 2 lasteaia. III. LASTEAIALAPSED JA ÕPILASED 1. Laste arv lasteaias õppeaasta 2–4-aastased 5–7-aastased 1999/2000 10 11 2000/2001 7 13 2001/2002 9 11 2002/2003 9 11 2. Õpilaste arv õppeaasta õpilasi kokku I kl II kl III kl IV kl V kl VI kl 1999/2000 49 4 4 8 9 11 13 2000/2001 38 6 4 3 8 9 8 2001/2002 33 4 7 4 4 6 8 2002/2003 30 8 4 7 4 3 4 3. Lasteaialaste ja õpilaste arvu prognoos Aasta 2002 2003 2004 2005 2006 Laste arv lasteaias 20 19 20 19 18 Viimastel aastatel on toimunud pidev õpilaste arvu vähenemine. Järgnev tabel annab ülevaate prognoositavast õpilaste arvust. õppeaasta õpilasi kokku I kl II kl III kl IV kl V kl VI kl 2003/2004 32 7 7 4 7 4 3 2004/2005 33 4 7 7 4 7 4 2005/2006 33 4 4 7 7 4 7 2006/2007 30 4 4 4 7 7 4 Miks pannakse osad lapsed Jõgeva koolidesse, kes võiksid õppida kodukoha koolis? Paljuski on selles osas tegemist meie hariduspoliitikaga, mil väideti, et suured koolid annavad hea hariduse ning maal võimalused selleks puuduvad. Ühest vastust sellele küsimusele ei ole. Küsitluste tulemusena oleme saanud järgmised põhjused: • huvikoolide olemasolu linnas; • hirm liitklasside ees, et laps jääb rumalaks; • vanemate töökohad on Jõgeval; • eriklasside olemasolu (muusika, majandus, sport jm). 4. Õpiedukus ja toimetulek koolis Vabariiklike tasemetööde tulemused 2000 2001 keskmine punktide arv kvaliteet edukus keskmine punktide arv kvaliteet edukus III klassi emakeel 19,75 87,50% 87,50% 43,50 100% 100% maakonna keskmine 16,86 78,53% 94,87% 41,68 81,47% 94,95% III klassi matemaatika 36,40 87,50% 87,50% 37,00 75,00% 100% maakonna keskmine 34,20 80,20% 96,60% 34,85 72,90% 91,95% VI klassi emakeel 67,00 39,00% 92,00% 82,75 75,00% 100% maakonna keskmine 70,10 59,30% 91,35% 76,37 VI klassi matemaatika 33,50 62,00% 85,00% 28,00 86,00% 86,00% maakonna keskmine 29,73 43,32% 75,43% 24,27 5. Sotsiaal-majanduslik staatus Suur on sotsiaalselt ja majanduslikult mahajäänud perekondade arv. Põhjused: • lapsi kasvatab ainult ema, kellel sageli puudub ka töökoht; • üks vanematest või mõlemad on töötud; • madala haridustasemega vanemad; • perekonnad, kes tihti vahetavad elukohta. 6. Kooliks ettevalmistuse korraldus Kooliks ettevalmistus kuulub lasteaia juurde, mida juhendab lasteaia õpetaja. Kooliks ettevalmistustunnid toimuvad kaks korda nädalas hommikupoolikuti. Töö toimub rühmaruumidest eraldi asuvas metoodikakabinetis. Samal ajal tegeleb nooremate lastega teine lasteaia õpetaja. 7. Pikapäevarühma töö korraldamine Hommikuti enne tundide algust 45 minutit ning pärast tunde kuni õpilasbussi väljumiseni töötab koolis pikapäevarühm. Õpilastel võimalus valmistada ette koduseid töid, kasutada arvutiklassi, viibida raamatukogus ning kasutada teisi olemasolevaid mänge ja vahendeid. 8. Õpilaste transport 1/3 kooli õpilastest käib kooli kaugemalt kui 3 km. Õpilastransport on hästi organiseeritud. Hommikuti peatub buss koolimaja väravas ning võtab sealt ka pärast tunde õpilased peale. Jõgevale sõitev õpilane peab minema kohalikku bussijaama. Kahjuks ei saa meie õpilased minna soovi korral pärast tunde Jõgevale huvikoolidesse, kuna sellisel ajal ei välju Kuremaalt ühtegi bussi. 9. Huvialaringid Õpilastel on võimalus osaleda mitmetes huvialaringides. Ringitöö planeerimisel arvestatakse ka õpilaste seas läbiviidud küsitluste tulemusi. 2002. a sügisest töötavad Kuremaa Lasteaed-Algkoolis järgmised huviringid: • laulu- ja tantsuring • arvutiringid • kunstiring • spordiring. Lisaks sellele on õpilastel võimalik osaleda noorkotkaste ja kodutütarde organisatsiooni tegevuses, käia Kuremaa ujulas treeningutel ning soovi korral käia Kuremaa PT juures peotantsukursustel. IV. ÕPPEPROTSESS JA ÕPIKESKKOND 1. Õppekava Missioon • Kasvatada enesega toimetulevaid ja arenemisvõimelisi isiksusi, kes on suutelised integreeruma ühiskonnas. • Anda õpilastele nõutav haridus, arvestades iga õpilase individuaalseid võimeid. • Kasvatada lastes austust ja armastust oma isamaa ja emakeele vastu ning säilitama rahvatraditsioone ja -kultuuri. Lasteaed-algkooli eesmärk on aidata lapsel kujuneda mõtlevaks, oskuslikult tegutsevaks, eesmärgikindlaks, pidevalt arenevaks ning analüüsivaks isiksuseks. Lasteaed-algkool järgib oma töös riikliku õppekava põhimõtteid. Need on aluseks nii lasteaia kui ka algkooli õppe- ja kasvatustöö eesmärgistamisel ja töö korraldamisel. 2. Mängu-, õppe- ja töökohad Lasteaed-algkooli ruumid (lasteaed, 1. ja 3. klass, 2. ja 4. klass) on enamuses varustatud uuema mööbliga. 5. ja 6. klassis on kasutusel ühekohalised vanemad Rootsi abist saadud pingid. Koolil on ka eraldi arvutiklass, kus on 5 arvutit õpilaste kasutada. Kool ja lasteaed kasutavad oma majas asuvat 86,6 m2 suurust saali. Kool kasutab seda pidude ja muusikatundide ning lasteaed pidude, kehalise kasvatuse ja muusikatundide läbiviimiseks. Koolil puuduvad võimla ja staadion. Õpilaste kehalise kasvatuse tunnid toimuvad Kuremaa PT spordihoones ja väljakul. Alates 1986. aastast on Kuremaal siseujula ja sellest ajast alates on õpilastel tunniplaanis üks kohustuslik ujumistund igale klassile. 3. Infotehnoloogia Kuremaa Lasteaed-Algkooli muretseti esimene arvuti 1997. aastal, tänaseks on Tiigrihüppe Sihtasutuse ja Jõgeva valla kaasabil arvuteid seitse. Jõgeva vald on kõikidesse oma koolidesse muretsenud korralikud infotehnoloogia vahendid. Interneti-ühenduse sissehelistamisteenuse sai Kuremaa Lasteaed-Algkool 1998. aasta septembris. Esimene serverita lokaalvõrk ehitati 1998. aasta mais (põhiliselt oli see kasutusel printeri kasutamiseks). 2000. aastal sai Kuremaa Algkool ISTN telefonijaama viie numbriga ja interneti-ühendus muutus tunduvalt kiiremaks varasemaga võrreldes. Alates 2000. a detsembrist on meil interneti püsiühendus kiirusega 64 MB, mille teenust esitab EENet. Jaanuaris 2000 renoveeriti arvutivõrk, kusjuures internetiühenduse sai ka Kuremaa Raamatukogu avalik internetipunkt, kus asub ka serverarvuti. Kuremaa LA arvutid asuvad kolmes ruumis: õpetajate toas, juhataja kabinetis ja arvutiklassis. Õpetajate toa arvuti on kasutuses iga päev kogu tööpäeva ulatuses ja vahel peavad kasutada soovijad ajas kokku leppima, sest arvutiruumi arvuteid on ebamugav kasutada tundide ettevalmistamisel õpilaste juuresviibimise tõttu. Juhataja kabinetis olev arvuti on vaid ühe isiku kasutuses. Algkool vajaks oma lokaalvõrku, mille serverarvuti asuks õpetajate toas. Väga kiiresti areneval infoajastul võime täna rahule jääda olemasolevate arvutitega, kuid lähema kolme aasta jooksul vajaksid kõik arvutid uuendamist. 4. Raamatukogu Kuremaa Lasteaed-Algkooli õppekava täitmise kindlustamiseks on loodud õppe- ja teatmekirjanduse fondeeritud kogu (edaspidi raamatukogu ). Raamatukogu põhiülesanne on õpilaste ja õpetajate varustamine õppe- ja kasvatustööks ning enesearendamiseks vajaliku kirjandusega, audio-visuaalsete ja muude infokandjatega, selle säilitamine ja kättesaadavaks tegemine. Lugejate õigused ja kohustused on sätestatud Kuremaa Lasteaed-Algkooli raamatukogu kasutamise eeskirjas. Hetkeseisul on õppematerjalikogus 1745 teavikut, põhikogus 1122 teavikut ning audiovisuaalvahendeid 78 teavikut. Lasteaed-algkooli raamatukogu asub lasteaia ruumides. See on ka metoodikakabinetiks õpetajatele. Kooli raamatukogu kasutavad põhiliselt õpetajad. Kooli ruumides asub ka Kuremaa aleviku raamatukogu. Kõik lasteaed-algkooli õpilased ja töölised saavad seal erinevat kirjandust lugeda ja koju laenutada. V. LASTEAED-ALGKOOLI KULTUUR 1. Traditsioonilised üritused Üritused Ürituste sisu Tarkusepäev Pidulik õppeaasta alustamine Kostüümipeod mardipäev kadripäev karneval nõidadepidu Kõik lapsed ja õpetajad on kostüümides. Toimuvad esinemised, mängud ja tantsud, vanarahvatarkuste tutvustamine Sügispidu Lossi pargis peetav lasteaia pidu koos vanematega. Jäetakse hüvasti suvega ning tervitatakse sügist. Koos mängitakse, lauldakse, tantsitakse ning küpsetatakselõkkel vorste Advendiaja tähistamine Advendihommikud klassides, ruumide kaunistamine, piparkookide küpsetamine, päkapikupäev, talve vastuvõtmine Jõulupidu Lasteaia ja kooli jõulupeod. Esinemiskavad, kauaoodatud külalise saabumine EV aastapäevale pühendatud kontsertaktus Näitus, laste esinemised, ettekanded seoses oma kodukohaga Ainenädalad Viktoriinid, nuputamisülesanded, joonistusvõistlused, meisterdamised, õppekäigud, matkad jms Tüdrukute ja poiste nädalad Kohtumised huvitavate inimestega, ekskursioonid asutustesse, meisterdamised jms Matkad Lasteaia lapsed käivad igal aastaajal tutvumas looduses toimunud muudatustega Vastlapidu Rahvakalendri kommete kohaselt pikima liu laskmine, vastlavurri meisterdamine, oasupi ja kuklite söömine Isadepäev ja emadepäev Mängud ja võistlused koos isadega. Kevadine emadepäevaüritus on ühtlasi ka kevadkontsert. Õpilastööde näitus, väike kohvilaud Kooli saatmise pidu Lasteaialapsest saab koolilaps. Tunnistuste kätteandmine, esinemised, maiustamine koos vanematega Valla ja maakonna ühisüritused Lauluvõistlus, spordipäev, näitemängupäev, veepidu 2. Asutusesisesed suhtlemisstandardid Oluline on lapse/õpilase – õpetaja suhe õpetaja üleminek õppija suunaja, abistaja, teadmiste ja oskuste organiseerija rolli; õpetaja tunneb lapse võimeid, juhib tema arengut; õpetaja valdab erinevaid õpetamisstiile; õpilase ja õpetaja vahel valitseb vastastikune austus; õpilane ja õpetaja tegutsevad ühe eesmärgi nimel meeskonnana. 3. Asutusevälised suhtlemisstandardid Lapsevanemad Lasteaiad, koolid Hoolekogu Jõgeva Vallavalitsus Kuremaa Lasteaed-Algkool Sõprusvallad Haridusamet Sotsiaaltöötaja, psühholoog, noorsootööspetsialist, lastekaitseinspektor jt Kuremaa raamatukogu, tehnikum, ujula, Jensel VI. TÖÖKOLLEKTIIV 1. Õpetajate sooline ja vanuseline struktuur ning haridus ja kvalifikatsioon Kuremaa Lasteaed-Algkoolis töötab 10 pedagoogi, nendest 1 mees ning 8 naist. Pedagoogid vanuse järgi alla 30 31–40 41–50 51–60 algkool 1 4 1 2 lasteaed 1 1 Haridus ja kvalifikatsioon õpetaja-metoodik vanemõpetaja õpetaja nooremõpetaja kõrgharidus 1 7 kesk-eri 2 Pedagoogiline staaž kuni 5 a 6–10 a 11–20 a üle 21 naised 1 1 5 3 mehed 2. Õpetaja roll ja ainealane täiendusõpe Õppekava põhimõtete ellurakendamise keskne figuur on õpetaja, kes osaleb ainealastel, metoodika või kasvatustöö kursustel vähemalt üks kord aastas; hoiab end kursis uuendustega hariduselus, loeb pedagoogilist kirjandust; osaleb ainesektsiooni töös. Vastavalt vajadusele ja olemasolevatele ressurssidele korraldatakse õpetajate täiendusõpe järgmiselt: • kollektiivne koolitus; • erialased koolitused aineõpetajatele vastavalt koolituskeskuste plaanidele; • oma lasteaia ja kooli õpetajate kogemused – kursuste materjalid. 3. Personali koosseis Asutuse koosseis on järgmine: juhataja 1,0 ametikohta lasteaia õpetaja 1,5 lasteaia eelkooli õpetaja 0,25 muusikaõpetaja 0,25 õpetaja abi 1,0 õpetaja 3,2 pikapäevarühma õpetaja 0,5 kokk 1,0 majandusjuhataja 0,5 abitööline 1,0 koristaja 1,5 majahoidja 0,75 remonditööline 0,3 ringijuht 0,34 logopeed 0,25 õpikufondi hooldaja 0,1

4. Juhtkond Kuremaa Lasteaed-Algkooli töö on korraldatud vastavalt Eesti Vabariigi seadustele, haridusministri määrustele, Kuremaa Lasteaed-Algkooli põhimäärusele ja Jõgeva Vallavolikogu poolt vastuvõetud õigusaktidele. • Pedagoogiline kaader vastab nõutavale kvalifikatsioonile. • Juhataja on läbinud 240-tunnise juhtimisalase kursuse. • Klassijuhatajatel on ülevaade klassi õnnestumistest ja probleemidest. Üldjuhul koordineeritakse klassi õpilaste, õpetajate ja lastevanemate koostegevust. • Kooli töötajad teavad oma ülesandeid, järgivad töölepinguid ja olemasolevaid ametijuhendeid. • Õppenõukogu käib koos regulaarselt vastavalt tööplaanile. Koosolekute kohta on vormistatud protokollid. • Koolis on sätestatud reeglid: kodukord, töökord. Kuremaa Lasteaed-Algkooli hoolekogu on 6-liikmeline. Hoolekogu töötab välja oma tööplaani, koos käiakse vastavalt vajadusele. VII. MEETMED 1. SWOT-i tulemused vanematele tehtud küsitluste põhjal Kuremaa Lasteaed-Algkooli tugevused: • väike õpilaste arv klassis; • kodu lähedus koolile, lasteaiale; • mitmekesine ringide töö; • noored, haritud, õpihimulised ja aktiivsed pedagoogid; • hea mikrokliima; • lasteaed ja kool ühes majas – lastel kergem kooliellu sisse elada; • arvutiõpetus alates esimesest klassist; • mugavad ja hubased klassiruumid; • eriealiste laste koosõpetamine kasulik andekamatele õpilastele; • klassid väikesed, õpetaja saab tegeleda iga õpilasega eraldi; • hulgaliselt teatrite ühiskülastusi ja ekskursioone; • spordisaali ja ujula kasutamise võimalus; • väike kollektiiv – hea õpilaste tundmine; • igas tunnis saab õpilane vastata – toimub pidev kontroll, et ei tekiks mahajäämist; • koolil on oma kindlad traditsioonid välja kujunenud; • turvaline keskkond; • hea toitlustus; • soodne asukoht. Nõrkused: • väike õpilaste arv – õpilastel vähem suhtlemiskogemusi; • liitklassid – õpetajate töö raskem; • lapsevanemad ei hinda väikest kooli – õpilaste viimine linnakooli; • korraliku spordiväljaku puudumine; • kehalisele kasvatusele ei panda võimalustele vastavat rõhku; • kool peaks rohkem võitma lastevanemate poolehoidu, et nad paneksid oma lapsed sellesse kooli; • õppematerjalide vähesus; • inglise keele õpetajate vahetumine; • linna lähedus – linn neelab osa õpilaskontingendist endale; • spordiringide puudumine; • puuduvad logopeed ja psühholoog. Ohud: • algkooli sulgemine – vähe õpilasi; • osa töötajaid kaotab töö; • kooli sulgemisel kaob õpilastel võimalus kodu lähedal koolis käia ning arvestada tuleb pikema koolipäevaga ja seoses sellega jääb vähem aega õppimiseks ja vabaks ajaks; • parema pakkumise saamisel võib osa pedagooge lahkuda Võimalused: • kasutada ära looduslikku asukohta; • sporditreeningud ja muud spordiüritused; • kooli tihedam koostöö noorte organisatsioonide ja ringide juhtidega; • lapsevanemate suurem kaasamine kooliellu; • luua kooli juurde perekeskus, kus töötaksid psühholoog, sotsiaaltöötaja, huvijuht; • noorte ujumise süvaõpe; • koostöös aiandiga ning seoses looduslikult hea asukohaga loodus- ja koduloo süvaõpe; • temaatilised kursused; • käsitöötuba; • väikeste laste muusikaring ( ka kodused lapsed); • raamatukogu parem kasutamise võimalus. Muud ettepanekud: • et arendada lastes rohkem austust, armastust ja hoolivust oma kooli ja kodukoha vastu, rakendada igas õppeveerandis 3–5 ÜKT (ühiskondlikult kasuliku töö) tundi. 2. Töö lasteaialaste ja õpilastega Arendatav valdkond Lahenduse käik/viis Põhiprotsessid ja tugiprotsessid Vastutaja Tähtaeg Palju lapsi lasteaiakoha järjekorras • teha prognoos vajadusest lasteaiakohtade järele • vajadusel teha taotlus lisarühma avamiseks • juhataja 2002 oktoober Laste meditsiiniline kontroll ja teenindamine • meditsiinitöötaja ametikoht koolide ja lasteaedade juurde • juhataja 2003 Õpilaste füüsiline arendamine • suusavarustuse muretsemine koolile • sprodiring õpilastele • juhataja 2003/2004 2002 oktoober Koolikohustuse täitmine • õpilaste puudumiste kontrollimine • vanemate informeerimine • mõjutusvahendite leidmine ja rakendamine • õpetajad pidev protsess Töö erivajadustega lastega • erivajadustega laste väljaselgitamine koostöös vanemate ja lastepsühhiaatriga • vajadusel parandusõpperühma moodustamine • individuaalsete õppekavade koostamine • lasteaialaste ja õpilaste suunamine logopeedi juurde • õpetajad • õpetajad iga õa kevadel iga õa september Õpimotivatsiooni loomine • kooli autahvel • ekskursioon oivikutele koos naaberkooliga • parimate õppurite kajastamine kooli koduleheküljel • juhataja • klassijuhatajad • R. Tralla 2002 2002/2003 2002/2003 3. Koostöö lastevanematega Arendatav valdkond Lahenduse käik/viis Põhiprotsessid ja tugiprotsessid Vastutaja Tähtaeg Vanem toob lasteaeda haige lapse • selgitustöö lastevanematele med õe poolt koostöös A. Orase Perearstikabinetiga • lasteaia-õpetajad 2002 sügis Vähene osavõtt koosolekutest •kutsuda esinema oma eriala spetsialiste (lastearst, psühholoog, hambaarst, logopeed, lastekaitseinspektor jt) • rühma- ja klassikoosolekud kohvilauaga • juhataja • klassijuhatajad 2002 Lapsevanema kaasamine õppe- kasvatusprotsessi • sagedasem koosolekute läbiviimine • ühisürituste korraldamine koos perega • infovoldikud vanematele õppeaasta alguses • lahtiste uste päevad • laste arenguvestlused lastevanematega • juhataja • õpetajad • õppenõukogu • juhataja • klassijuhatajad 2002 kevad 2002/2003. õa 2002 september 2002/2003 4. Koostöö erinevates valdkondades Arendatav valdkond Lahenduse käik/viis Põhiprotsessid ja tugiprotsessid Vastutaja Tähtaeg Koostöö psühholoogiga • kutsuda kooli esinema õpilastele ja lastevanematele • õpilaste ha vanemate individuaalsed vestlused psühholoogiga • juhataja • õpetajad 2002/2003. õa Koostöö Päästeametiga • evakuatsiooniõppuste korraldamine töötajatele ja lastele • juhataja 2002/2003 Koostöö Maanteeametiga • liiklusnädalate läbiviimine koos Maanteeameti spetsialistiga • õpilaste ettevalmistamine jalgrattaeksamiks • I. Keskküla • R. Tralla 2002/2003 2002/2003 Koostöö teiste koolidega • ainealane koostöö valla õpetajatega • ekskursioonid oivikutele • algkoolidevahelised üritused • juhataja pidev 5. Infotehnoloogiaalane töö Arendatav valdkond Lahenduse käik/viis Põhiprotsessid ja tugiprotsessid Vastutaja Tähtaeg Ohutu töökeskkonna loomine • juhtmete paigaldamine seinale ning pikendusjuhtmete kõrvaldamine kasutuselt • õpilaste instrueerimine töötamiseks klassides esinevate tehniliste vahenditega • juhataja • töökeskkonna- volinik • õpetajad 2003 jaanuar õa alguses Arvutivõrgu hooldamine • infojuhi ametikoht kooli • juhataja 2003 jaanuar Riistvara täiendamine • projektid Tiigrihüppele • R. Tralla 2003/2004 Oma arvutivõrgu loomine • ühe arvutiklassi arvuti kasutamine näilise serverina • R. Tralla 2004 6. Ainekavade arendamine Arendatav valdkond Lahenduse käik/viis Põhiprotsessid ja tugiprotsessid Vastutaja Tähtaeg Ainetundides infotehnoloogia kasutamine • koolitused aineõpetajatele • tarkvara uuendamine ja täiustamine • juhataja • arvutiringi juhendaja 2002/2003 Eri aktiiv- õppemeetodite kasutamine • koolitusel osalemine • kogemuste vahetamine õpetajate seas • juhataja • õpetajad pidev protsess Ainetevaheline integratsioon • õppekava täiustamine ainekavasid läbivate teemadega • juhataja 2002 Ainekavade täiustamine • suund uue õppekava väljatöötamisele ja rakendamisele • juhataja • aineõpetajad pidev 7. Klassiväline töö Arendatav valdkond Lahenduse käik/viis Põhiprotsessid ja tugiprotsessid Vastutaja Tähtaeg Loodusliku asukoha vähene kasutamine tunnivälises töös • korraldada rohkem õppekäike (mets, park, raba, niit, rand jms) • kaardi järgi orienteerumise õpetamine õpilastele • klassijuhatajad • kehalise kasvatuse õpetajad 2001/2002. õa Spordiringide puudumine • leida koostöös tehnikumiga võimalus spordiringi läbiviimiseks Kuremaal • kehalise kasvatuse õpetajad 2002 september Tutvumine eri kultuuriasutustega • teatri, kino, muuseumide, näituste külastamine • klassijuhatajad pidev 8. Osalemine projektides ja tutvustamine meedias Arendatav valdkond Lahenduse käik/viis Põhiprotsessid ja tugiprotsessid Vastutaja Tähtaeg Vähene osalemine eri projektides • osalemine eri projektides Tiigrihüppe SA Kesk-Eesti Arengufond Eesti Kultuurkapital jt • õpetajad pidev protsess Lasteaed-algkooli tegevuse vähene kajastamine meedias • artiklite kirjutamine kohalikku valla lehte lasteaed-algkooli õppe- kasvatustööst ning huvitegevusest • täiustada kooli kodulehekülge • juhataja • õpetajad pidev protsess 9. Remont, investeeringud ja soetused Jrk Tegevus Aeg Maksumus 1. Poiste tualettruumi remont koos akna vahetusega 2002 25,0 2. Lasteaia rõduukse vahetus 2002 6,0 3. Valgustus Kahe klassi ja rühmaruumi laevalgustus Kahe klassi tahvlivalgustus 2002 40,0 4. Külmaveetorude vahetus keldris 2002 10,0 5. Akende vahetus 2002 250,0 6. Soojaveeboilerite paigaldamine laste pesuruumidesse 2003 6,0 7. Juhtmete paigaldamine arvutiklassis ja lasteaias 2003 4,0 8. Koristusinventari ruumi remont 2003 8,0 9. Köögi remont ja kaasajastamine 2003 150,0 10. Kahe klassi ja garderoobi remont 2003 25,0 11. Välisuste vahetamine 2003 12. Väljapääsude kohale valguspaneelide paigaldamine 2003 8,0 13. Arvutiklassi ventilatsioon 2004 14. Lasteaia ruumide remont 2004 100,0 15. Aia ja väravate vahetamine 2004 16. Õpetajate toa ja töötajate puhkeruumi remont 2004 40,0 17. Klassiruumide remont 2005 200,0 Märkus Kui tekib vajadus lisarühma järele lasteaias, siis vajalik rühmaruumides sanitaarremont ja potiruumis kapitaalremont (aknad on juba vahetatud). Soetused Jrk Soetus Aeg Maksumus 1. Lasteaia aknakatted 2002 10,0 2. Köögi potid 2002 6,0 3. Lasteaiale riietekuivatuskapp 2002 6,0 4. Infotehnoloogia täiustamine Pidev 5. Arvutiklassi lauad 2002 6,0 6. Spordivahendid 2002 4,0 7. Garderoobi sisustus 2003 18,0 8. Paljundusmasin (raamatukoguga koos kasutamiseks) 2003 50,0 9. Söökla mööbel 2003 20,0 10. Köögi riiulid ja lauad 2003 30,0 11. Köögi pliit ja universaalajam 2003 60,0 12. Aknakatted 2003 10,0 13. Mööbel fuajeesse 2003 8,0 14. Ekraan 2003 3,0 15. Tulekindel dokumendikapp 2003 4,5 16. Spordivahendid lasteaiale 2003 8,0 17. Õppevahendite täiendamine 2004 10,0 18. Lasteaia voodid 2004 24,5 19. Lasteaia garderoobi kapid 2004 18,0 20. Toidunõud koolile 2004 5,0 21. Grafoprojektori laud 2004 2,5 22. Mööbel 0-klassile ja pikapäevarühma 2004 25,0 23. Lasteaia tekid ja padjad 2005 6,0 24. Metoodilise kabineti mööbel 2005 6,0 25. Nõudepesumasin 2005 26. Raamatukogu riiulid 2005 5,0 27. Seina reklaamalused 2005 1,3 28. Arhiivikapp 2005 3,8 Märkus Lisaks suurematele investeeringutele muretseda pidevalt juurde uusi õppevahendeid ning metoodilist ja õppekirjandust. Koolil puudub kooliaed. Edaspidi on plaanis koos õpilastega uuendada kooli ümbruse haljastust. Eesmärk on kooli ümbruse kaunimaks muutmine ja õpetada lapsi oma kätega loodut hoidma. VIII. ARENGUKAVA LÄBIVAATAMISE JA TÄIENDAMISE KORD Arengukavas planeeritud meetmed õppe- ja kasvatustegevuse paremaks korraldamiseks vaadatakse iga õppeaasta lõpus arengukavas planeeritud tegevused ja meetodid üle õppenõukogu ja hoolekogu poolt ning tehakse vajadusel vastavaid täiendusi ja parandusi. Arengukava esitatakse kinnitamiseks Jõgeva Vallavalitsusele.