Vabariigi Valitsus — Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrade ja korra kehtestamine

Muudetud järgmise määrusega: 25. 03. 1997 nr 67 ( RT I 1997, 27, 395), jõust. 8. 04. 1997 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 29 lõike 4, jahikorralduse seaduse (RT I 1994, 30, 465; 83, 1449; 1996, 49, 953) paragrahvi 24 lõike 1 ja kalapüügiseaduse (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567) paragrahvi 25 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsus määrab: [RT I 1997, 27, 395 - jõust. 8. 04. 1997] 1. Kehtestada looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrad vastavalt käesoleva määruse lisale 1. 2. Kehtestada looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise kord vastavalt käesoleva määruse lisale 2. 3. [Käesolevast tekstist välja jäetud] Lisa 1 Vabariigi Valitsuse 25. juuli 1995. a. määruse nr. 275 juurde Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrad 1. KAHJU HÜVITAMISE MÄÄRAD LOOMASTIKU KAHJUSTAMISE KORRAL Kalad ja sõõrsuud Looma nimetus Krooni isendi kohta Tuur Acipenser sturio 3000 Säga Silurus glanis Lõhi Salmo salar 1500 Meriforell Salmo trutta 300 Jõeforell Salmo trutta morpha fario Harjus Thymallus thymallus Tõugjas Aspius aspius Merisutt Petromyzon marinus 150 Angerjas Anguilla anguilla Merisiig Coregonus lavaretus lavaretus Peipsi siig Coregonus lavaretus maraenoides Vikerforell Salmo gairdneri Koha Lucioperca lucioperca Haug Esox lucius Vimb Vimba vimba 75 Säinas Leuciscus idus Linask Tinca tinca Latikas Abramis brama Karpkala Cyprinus carpio Tursk Gadus morhua Peled Coreogonus peled Luts Lota lota Kammeljas Scophthalmus maximus Turb Leuciscus cephalus 4 * turuväärtus Jõesilm Lampetra fluviatilis Rääbis Coreogonus albula Tuulehaug Belone belone Ahven Perca fluviatilis Lest Platichthys flesus Muud kalad 2 * turuväärtus Kahepaiksed Looma nimetus Krooni isendi kohta Juttselg-kärnkonn Bufo calamita 300 Rohekärnkonn Bufo viridis Mudakonn Pelobates fuscus Harivesilik Triturus cristatus Rohelised konnad Rana ridibunda 75 Rana esculenta Rana lessonae Rabakonn Rana arvalis 15 Rohukonn Rana temporaria Harilik kärnkonn Bufo bufo Tähnikvesilik Triturus vulgaris Roomajad Looma nimetus Krooni isendi kohta Kivisisalik Lacerta agilis 75 Vaskuss Anguis fragilis Nastik Natrix natrix 30 Rästik Vipera berus Arusisalik Lacerta vivipara 15 Linnud Looma nimetus Krooni isendi kohta Kaljukotkas Aquila chrysaetos 9000 Merikotkas Haliaeetus albicilla Suur-konnakotkas Aquila clanga Väike-konnakotkas Aquila pomarina Kalakotkas Pandion haliaetus Madukotkas Circaetus gallicus Rabapistrik Falco peregrinus Must-toonekurg Ciconia nigra Rabapüü Lagopus lagopus Metsis Tetrao urogallus 3000 Kassikakk Bubo bubo Habekakk Strix nebulosa Laululuik Cygnus cygnus Väikeluik Cygnus columbianus Väike-laukhani Anser erythropus Kühmnokk-luik Cygnus olor 1500 Valge-toonekurg Ciconia ciconia Harksabad Milvus sp. Sookurg Grus grus Rohunepp Gallinago media Lumekakk Nyctea scandiaca Vöötkakk Surnia ulula Värbkakk Glaucidium passerinum Siniraag Coracias garrulus Jäälind Alcedo atthis Vaenukägu Upupa epops Valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos Punakurk-kaur Gavia stellata 600 Järvekaur Gavia arctica Valgepõsk-lagle Branta leucopsis Mustlagle Branta bernicla Herilaseviu Pernis apivorus Loorkullid Circus sp. Räusk Sterna caspia Õõnetuvi Columba oenas Kodukakk Strix aluco Händkakk Strix uralensis Kõrvukräts Asio otus Sooräts Asio flammeus Karvasjalg-kakk Aegolius funereus Teder Tetrao tetrix Hallõgija Lanius excubitor Pistrikud (v.a. rabapistrik) Falco sp. 300 Punakael-pütt Tachybaotus ruficollis Hallpõsk-pütt Podiceps grisegena Mustkael-pütt Podiceps nigricollis Hüüp Botaurus stellaris Väikehüüp Ixobrychus minutus Rabahani Anser fabalis Suur-laukhani Anser albifrons Hallhani Anser anser Kanada lagle Branta canadensis Laanepüü Bonasa bonasia Nurmkana Perdix perdix Haukad Accipiter sp. Viud Buteo sp. Vesipapp Cinclus cinclus Rukkirääk Crex crex Mudanepp Lymnocryptes minimus Koovitajad Numenius sp. Mustsaba-vigle Limosa limosa Tutt-tiir Sterna sandvicensis Öösorr Caprimulgus europaeus Kolmvarvas-rähn Picoides tridactylus Sarvikpütt Podiceps auritus 150 Tuttpütt Podiceps cristatus Hallhaigur Ardea cinerea Pardid Anas sp. Vardid Aythya sp. Punanokk-vart Netta rufina Ristpardid Tadorna sp. Hahad Somateria sp. Kirjuhahk Polysticta stelleri Vaerad Melanitta sp. Kosklad Mergus sp. Aul Clangula hyemalis Sõtkad Bucephala sp. Lauk Fulica atra Tait Gallinula chloropus Rooruik Rallus aquaticus Huik Porzana sp. Rüüdad Pluvialis sp. Kiivitaja Vanellus vanellus Kivirullija Arenaria interpres Merisk Haematopus ostralegus Tutkas Philomachus pugnax Metskurvits Scolopax rusticola Tikutaja Gallinago gallinago Veetallajad Phalaropus sp. Ännid Stercorarius sp. Väikekajakas Larus minutus Tõmmukajakas Larus fuscus Väiketiir Sterna albifrons Viired Chlidonias sp. Alk Alca torda Vöötsaba-vigle Limosa lapponica Tirgud Uria sp. Krüüsel Cepphus grylle Turteltuvid Streptopelia sp. Kägu Cuculus canorus Rähnid Picus sp. Musträhn Dryocopus martius Suur-kirjurähn Dendrocopos major Väike-kirjurähn Dendrocopos minor Tuttlõoke Galerida cristata Nõmmelõoke Lullula arborea Sarviklõoke Eremophila alpestris Sinirind Luscunia svecica Pääsulased Hirundinidae Nõmmekiur Anthus campestris Siidisaba Bombycilla garrulus Peoleo Oriolus oriolus Mänsakud Nucifraga sp. Tildrid Tringa sp. 30 Rislad Calidris sp. Jõgitiir Sterna hirundo Randtiir Sterna paradisaea Kaelustuvi Columba palumbus Piiritaja Apus apus Väänkael Jynx torquilla Põldlõoke Alauda arvensis Metskiur Anthus trivialis Sookiur Anthus pratensis Västrikud Motacilla sp. Käblik Troglodytes troglodytes Võsaraat Prunella modularis Punarind Erithacus rubecula Ööbikud Luscinia sp. Lepalinnud Phoenicurus sp. Täksid Saxicola sp. Kivitäksid Oenanthe sp. Rästad Turdus sp. (v.a. hallrästas) Roolinnud Acrocephalus sp. Ritsiklinnud Locustella sp. Põõsalinnud Sylvia sp. Käosulased Hippolais sp. Lehelinnud Phylloscopus sp. Pöialpoisid Regulus sp. Kärbsenäplased Muscicapidae Roohabekas Panurus biarmicus Sabatihased Aegithalos sp. Tihaslased Paridae Puukoristajad Sitta sp. Porr Certhia familiaris Kukkurtihane Remiz pendulinus Õgijad Lanius sp. (v.a. hallõgija) Kuldnokk Sturnus vulgaris Põldvarblane Passer montanus Vindid Fringilla sp. Koldvint Serinus serinus Ohakalinnud Carduelis sp. Käbilinnud Loxia sp. Karmiinleevike Carpodacus erythrinus Männileevike Pinicola enucleator Leevike Pyrrhula pyrrhula Suurnokk-vint Coccothraustes coccothraustes Tsiitsitajalased Emberizidae Imetajad Looma nimetus Krooni isendi kohta Pruunkaru Ursus arctos 15 000 Ilves Felis lynx Ahm Gulo gulo Põder Alces alces 9000 Punahirv Cervus elaphus Hallhüljes Halichoerus grypus 6000 Viigerhüljes Phoca hispida Pringel Phocoena phocoena Naarits Mustela lutreola Saarmas Lutra lutra Lendorav Pteromys volans Metskits Capreolus capreolus 3000 Metssiga Sus scrofa Nugis Martes sp. 1500 Mäger Meles meles Punarebane Vulpes vulpes Kährik Nyctereutes procyonoides Kobras Castor fiber Pähklinäpp Muscardinus avellanarius 300 Siil Erinaceus sp. Orav Sciurus vulgaris Lagrits Eliomys quercinus Ondatra Ondatra zibethicus Jänes Lepus sp. Tuhkur Mustela putorius Kärp Mustela erminea Nirk Mustela nivalis Käsitiivalised Chiroptera 75 Karihiired Sorex sp. 15 Vesimutt Neomys fodiens Selgrootud Looma nimetus Krooni isendi kohta /cm kohta Harilik ebapärlikarp Margaritifera margaritifera 1500 Jõevähk Astacus astacus 50 Apteegikaan Hirudo medicinalis 15 Kuklase pesad - Formica spp. pesa läbimõõdu iga sentimeetri kohta, maapinnalt mõõdetult 30 2. KAHJU HÜVITAMISE MÄÄRAD TAIMESTIKU KAHJUSTAMISE KORRAL Taime nimetus Krooni taime kohta Harilik jugapuu Taxus baccata 1800 Harilik luuderohi Hedera helix Lääne-sõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa 600 Püramiidjas koerakäpp Anacamptis pyramidalis Harilik kikkapuu Euonymus europaea Mets-õunapuu Malus sylvestris Sinine kopsurohi Pulmonaria angustifolia 300 Rand-ogaputk Eryngium maritimum Lõhnav käoraamat Gymnadenia odoratissima Valge tolmpea Cephalanthera longifolia Punane tolmpea Cephalanthera rubra Kaunis kuldking Cypripedium calceolus Niidu-kuremõõk Gladiolus imbricatus Laukapuu Prunus spinosa Mets-pirnipuu Pyrus pyraster Tuhkpihlakas Sorbus rupicola Mesimurakas Rubus arcticus Alpi võipätakas Pinquicula alpina Hall käpp Orchis militaris 180 Jumalakäpp Orchis mascula Arukäpp Orchis morio Tõmmu käpp Orchis ustulata Lehitu pisikäpp Epipogium aphyllum Balti sõrmkäpp Dactylorhiza baltica Täpiline sõrmkäpp Dactylorhiza cruenta Russowi sõrmkäpp Dactylorhiza russowii Leeder-sõrmkäpp Dactylorhiza sambucina Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei Sile tondipea Dracocephalum ruyschiana Sinine emajuur Gentiana pneumonanthe Püsiksannikas Swertia perennis Harilik sügislill Colchicum autumnale Mets-kuukress Lunaria rediviva Kärbesõis Ophrys insectifera Kollane käoking Aconitum lasiostomum Põhja-lipphernes Oxytropis sordida Silmjärvikas Littorella uniflora Harilik kobarpea Ligularia sibirica Mägi-kadakkaer Cerastium alpinum Nõtke näkirohi Najas flexilis Harilik näsiniin Daphne mezereum Siberi võhumõõk Iris sibirica Vesilobeelia Lobelia dortmanna Järv-lahnarohi Isoetes lacustris Muda-lahnarohi Isoetes echinospora Võsu-liivsibul Jovibarba sobolifera Palu-karukell Pulsatilla patens 60 Vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii Kahkjaspunane sõrmkäpp Dactylorhiza incarnata Kuradi sõrmkäpp Dactylorhiza maculata Tumepunane neiuvaip Epipactis atrorubens Laialehine neiuvaip Epipactis helleborine Soo-neiuvaip Epipactis palustris Harilik käoraamat Gymnadenia conopsea Ainulehine sookäpp Malaxis monophyllos Harilik sookäpp Malaxis paludosa Harilik muguljuur Herminium monorchis Soohiilakas Liparis loeselii Väike käopõll Listera cordata Rohekas õõskeel Coeloglossum viride Kõdu koralljuur Corallorhiza trifida Valge vesiroos Nymphaea alba Väike vesiroos Nymphaea candida Kahelehine käokeel Platanthera bifolia Rohekas käokeel Platanthera chlorantha Saaremaa robirohi Rhinanthus osiliensis Väike-vesikupp Nuphar pumila Karukold Lycopodium clavatum Mets-vareskold Diphasium complanatum Nõmm-vareskold Diphasium tristachyum Harilik sookold Lycopodiella inundata Koldjas selaginell Selaginella selaginoides Vitsosi Equisetum moorei Karedahambaline osi Equisetum trachyodon Alssosi Equisetum scirpoides Kummeli-võtmehein Botrychium multifidum Haruline võtmehein Botrychium matricariifolium Müür-raunjalg Asplenium ruta-muraria Pruun raunjalg Asplenium trichomanes Põhja-raunjalg Asplenium septentrionale Paas-kolmissõnajalg Gymnocarpium robertianum Odajas astelsõnajalg Polystichum lonchitis Sudeedi põisjalg Cystopteris sudetica Aas-karukell Pulsatilla pratensis 30 Aasnelk Dianthus superbus Harilik käokuld Helichrysum arenarium Muud kaitstavad taimeliigid 5 Lisa 2 Vabariigi Valitsuse 25. juuli 1995. a. määruse nr. 275 juurde Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise kord 1. Loodusliku taimestiku ja loomastiku kahjustamisena mõistetakse käesolevas korras looduskeskkonnale kahju tekitamist looduslike taimede kogumise või loomade tapmise või muul viisil looduslike taimede või loomade vigastamise või hävitamise teel, kui sellise tegevusega kaasneb seaduste või teiste õigusaktide nõuete rikkumine, välja arvatud metsarikkumine. 2. Loodusliku taimestiku ja loomastiku kahjustamisel kahjustajalt sissenõutava hüvitise suuruse määramisel kohaldatakse loodusliku taimestiku kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise määrasid ning loomastiku kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise määrasid. 3. Looduslike taimede kahjustamise korral, kui taim hävis, nõutakse kahju sisse täismäära ulatuses. Taime vigastamise korral, kui vigastus ei too kaasa taime hävimist, nõutakse kahju sisse vastava määra pooles ulatuses. 4. Loomade kahjustamisel kohaldatakse täismäära nii looma hukkumisel kui ka tema vigastamise puhul. 5. Jahiuluki vigastamisel või tabamisel jahipidamisõiguseta isiku poolt või uluki vigastamisel või tabamisel kohas, mis ei kuulu jahiloa väljaandja jahipiirkonda, samuti kui suurulukijahil kütiti rohkem loomi kui oli välja antud jahilube, või kui suuruluki küttimise loale jäeti uluki tabamise või haavamise kohta vastav märkus tegemata, nõutakse kahjuhüvitis sisse täismääras, välja arvatud käesoleva korra punktis 7 nimetatud juhul. 6. Suurulukijahil lubatust vanema või sooliselt vale uluki küttimisel kahjuhüvitist ei nõuta. 7. Tiine looma kahjustamisel, samuti lindude kahjustamisel pesitsusajal või kalade kahjustamisel püügieeskirjadega kehtestatud keeluajal või -kohas kohaldatakse vastavat määra kolmekordses ulatuses. 8. Linnupesade kahjustamisel või linnumunade ebaseaduslikul kogumisel kohaldatakse vastavale linnule kehtestatud määra sõltuvalt kahjustuse suurusest selle määra pooles kuni täies ulatuses. 9. Kotkaste ja must-toonekurgede kaitse alla võetud pesapaikade, pesade või märgistatud pesapuude vigastamisel või hävitamisel kohaldatakse vastavale linnule kehtestatud määra viiekordses ulatuses. 10. Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju nõuavad sisse kohtu kaudu, kui isik ei hüvita kahju vabatahtlikult, looduskaitse-, metsa- ja jahijärelevalveorganid. 11. Loodusliku taimestiku ja loomastiku kahjustamise kohta koostatakse keskkonnaministri poolt kehtestatud vormi kohane akt. Akti koostamise õigus on käesoleva korra punktis 10 nimetatud organitel (nende järelevalvepädevusega ametiisikutel). 12. Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitis laekub Keskkonnafondi vastava maakonna osafondi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Jahiulukivarude kahjustamisel kuulub vastav kahjuhüvitis kandmisele Keskkonnafondi vastava maakonna osafondi jahinduse sihtkapitali.