Vabariigi Valitsus — "Maaparandustööde finantseerimise, riiklike toetusrahade määramise ja krediteerimise korra" kinnitamine

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 8. 02. 2000 nr 37 ( RT I 2000, 11, 69) 20. 02. 2000 Lähtudes maaparandusseaduse (RT I 1994, 34, 534) paragrahvi 13 lõikest 3 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud "Maaparandustööde finantseerimise, riiklike toetusrahade määramise ja krediteerimise kord". 2. Põllumajandusministeeriumil korraldada käesoleva määruse täitmist. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1994.a. määrusega nr. 492 MAAPARANDUSTÖÖDE FINANTSEERIMISE, RIIKLIKE TOETUSRAHADE MÄÄRAMISE JA KREDITEERIMISE KORD I. Üldsätted 1. Käesoleva korra eesmärk on maaparandustööde finantseerimise, riiklike toetusrahade määramise ja krediteerimise korraldamine ja selleks suunatavate rahaliste vahendite efektiivse kasutamise tagamine maaparandustööde arengu riikliku poliitika elluviimiseks, arvestades maaparanduse eripära ja regionaalseid iseärasusi. 2. Maaparandustööde finantseerimine ja riiklike toetusrahade määramine toimub riigieelarvest ja teistest allikatest Põllumajandusministeeriumile eraldatud vahenditega. Maaparandustöid krediteeritakse Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fondi kaudu. 3. Maaparanduslike ehitustööde finantseerimine, riiklike toetusrahade määramine ja krediteerimine toimub kehtestatud korras, kui on olemas kinnitatud projekt ja ehitusluba. II. Maaparandustööde finantseerimine 4. Riiklikest rahalistest vahenditest finantseeritakse riikliku maaparandusteenistuse kaudu: 1) maaparandussüsteemide rajamisel: - talude ja ettevõtete vaheliste eesvoolude rajamist; - riigi omandis oleva maa parandust; - talude maaparandust 1995. aastal 80 protsendi ulatuses tööde maksumusest. Edaspidi määratakse riigi osalus kindlaks riigieelarves, nähes selleks ette mitte vähem kui 50 protsenti tööde maksumusest; 2) maaparandushoiul: - riigi omandis olevate maaparandussüsteemide hoidu; - riigi poolt korrashoitavate eesvoolude hoidu; 3) riiklike arengukavade ja sihtprogrammide alusel tehtavaid maaparandustöid; 4) [Kehtetu - RT I 2000, 11, 69 - jõust. 20. 02. 2000] 5. Kõiki käesoleva korra punktis 3 loetlemata maaparandustöid finantseerib ja tellib maaomanik või -valdaja omal kulul või laenu abil. III. Maaparandustööde riiklik toetusraha 6. Riiklikku toetusraha määratakse riiklikest vahenditest füüsilistele või eraõiguslikele juriidilistele isikutele maaparandustööde tegemiseks või tegevussuundade toetamiseks tagastamatu finantsabina. Riiklikku toetusraha määrab Põllumajandusministeerium: 1) maaparandusühistute tegevuse käivitamiseks; 2) maaparandusühistutele eesvoolude ja poldrite hoiu kulutuste osaliseks katmiseks; 3) maaparandustöödeks antud sooduslaenude keskmise intressimäära vahe kompenseerimiseks, kuid mitte rohkem kui sooduslaenude keskmise intressimäärani, kui laenu suurus ei ületa 300 000 krooni; 4) maaparanduslaenude osaliseks kustutamiseks; 5) noortele peredele talu rajamisel maaparandustööde tegemiseks, kui ühel pereliikmel on põllumajandusharidus ja peremehe vanus ei ületa 45 aastat; 6) taludele maaparandustööde tegemiseks asunduspiirkondades ja piirialadel. 7. Riikliku toetusraha taotluste läbivaatamisel teevad riikliku maaparandusteenistuse struktuuriüksused koostööd vastava vallavalitsusega. IV. Maaparandustööde krediteerimine 8. Maaparandustöid krediteeritakse riigieelarvevahendite, välisabi ja -laenude suunamisega maaparanduse arendamiseks madalaprotsendiliste laenudena. 9. Krediteerimist korraldatakse järgmiselt: 1) maaparandustöid krediteeritakse Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fondi ja teiste finantsasutuste ning volitatud krediidiasutuste vahendusel, kui riikidevahelised välisabi- ja välislaenulepingud ei näe ette teisiti; 2) kommertspankade ja ühistegelike finantsasutuste vahendite kasutamine toimub seaduste alusel vastava krediidi- või finantsasutuse põhikirja järgi; 3) hüpoteeklaenusid antakse hüpoteegipanga kaudu asjaõigusseaduse alusel; 4) laenutaotluste läbivaatamisel teevad finants- ja krediidiasutused koostööd riikliku maaparandusteenistuse ja vastava vallavalitsusega. 10. Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fondi ja krediidiasutuste vahelisi suhteid maaparandustööde finantseerimisel fondi ressurssidest reguleeritakse nendevaheliste lepingutega. 11. Laenude sihipärast kasutamist kontrollib Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond või tema poolt volitatud laenutaotlejat teenindav krediidiasutus, kellel on sõlmitud fondiga leping. Kontrollimisele võib kaasata riikliku maaparandusteenistuse spetsialiste. 12. Krediteerimise põhimõtted on järgmised: 1) krediteeritakse põllumajandusliku ja/või metsamajandusliku tootmisega tegelevaid füüsilisi ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid; 2) krediteeritavad maaparandustööd on: - maaparandussüsteemide rajamine; - maaparandushoid, sealhulgas maaparandussüsteemide rekonstrueerimine; 3) pikaajalist krediiti antakse: - maaparandustehnika, seadmete ja muu vara ostuks kuni 5 aastaks; - maaparandusprojekti koostamiseks kuni 5 aastaks; - drenaažkuivenduseks kuni 25 aastaks; - kraavituseks kuni 10 aastaks; - kultuurtehnilisteks töödeks kuni 10 aastaks; - maaparandushoiuks kuni 10 aastaks; 4) lühiajalist krediiti kuni üheks aastaks antakse: - tehnika ja seadmete ostuks; - maaparandushoiuks tööde maksumusega kuni 5000 krooni; 5) riiklikest vahenditest maaparandustöödeks antavad laenud on sooduslaenud. Põllumajandusministeerium kehtestab piirkonniti, sõltuvalt asukohast ja looduslikest ning majanduslikest tingimustest, nii lühi- kui pikaajaliste laenude osas tsonaalsed maksimumintressimäärad igaks majandusaastaks ja esitab need Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fondile. 13. Kui laenu tähtaeg on 10 või enam aastat, algab laenu tasumine kuuendast aastast.