Vabariigi Valitsus — "Kultuuriväärtusega asja ajutise kaitse alla võtmise ja kaitse lõpetamise korra" ning "Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise korra" kinnitamine Kultuuriväärtusega asja ajutise kaitse alla võtmise ja kaitse lõpetamise kord Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise kord

"KULTUURIVÄÄRTUSEGA ASJA AJUTISE KAITSE ALLA VÕTMISE JA KAITSE LÕPETAMISE KORRA" NING "KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE JA KULTUURIMÄLESTISEKS OLEMISE LÕPETAMISE KORRA" KINNITAMINE Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 28. 05. 1996 nr 146 ( RT I 1996, 41, 798) 13. 06. 1996 23. 10. 1997 nr 204 ( RT I 1997, 75, 1273) 1. 11. 1997 Muinsuskaitseseaduse (RT I 1994, 24, 391) paragrahvide 11 ja 12 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada: 1) "Kultuuriväärtusega asja ajutise kaitse alla võtmise ja kaitse lõpetamise kord" (juurde lisatud); 2) "Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise kord" (juurde lisatud). KINNITATUD Vabariigi Valitsuse 28. juuli 1994.a. määrusega nr. 272 Kultuuriväärtusega asja ajutise kaitse alla võtmise ja kaitse lõpetamise kord 1. Ettepaneku kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasja, selle osa või asjade kogumi (edaspidi - asi) ajutise kaitse alla võtmiseks võivad teha kõik juriidilised ja füüsilised isikud, eelkõige kohalike omavalitsuste täitevorganid, Muinsuskaitseinspektsiooni töötajad, Muinsuskaitse Selts ja asja omanikud (valdajad). [RT I 1997, 75, 1273 - jõust. 1. 11. 1997] 2. Kirjalikud ettepanekud koos asja lühikirjelduse ja võimaluse korral foto(de)ga esitatakse Muinsuskaitseinspektsiooni peadirektorile, kes otsustab asja ajutise kaitse alla võtmise põhjendatuse ja ajutise kaitse korra ning annab sellekohase käskkirja. [RT I 1997, 75, 1273 - jõust. 1. 11. 1997] 3. Ajutine kaitse kehtib kuni kuus kuud, arvates Muinsuskaitseinspektsiooni peadirektori poolt käskkirja andmise päevast, välja arvatud muinsuskaitseseaduse (RT I 1994, 24, 391) paragrahvis 38 nimetatud juhul. [RT I 1997, 75, 1273 - jõust. 1. 11. 1997] 4. Ajutise kaitse alla võetud asjade suhtes rakendatakse kultuurimälestiste (edaspidi - mälestis) kohta käivaid, muinsuskaitseseaduses sätestatud nõudeid ja omandikitsendusi. Ajutise kaitse alla võetud asja omanikul (valdajal) on mälestise omaniku (valdaja) õigused. 5. Ajutise kaitse alla võetud asi kantakse Muinsuskaitsinspektsiooni otsusega kinnitatud, ajutise kaitse all olevate kultuuriväärtusega asjade nimekirja ning teavitatakse sellest asja omanikku (valdajat), asja asukoha järgse kohaliku omavalitsuse täitevorganit ja ettepaneku tegijat, kinnisasja puhul ka riiklikku maakatastrit. Omanikule (valdajale) väljastatakse kaitsekohustuse teatis (muinsuskaitseseaduse paragrahv 17) 10 päeva jooksul, arvates asja ajutise kaitse alla võtmisest. [RT I 1997, 75, 1273 - jõust. 1. 11. 1997] 6. Muinsuskaitseinspektsioon teeb asja ajutise kaitse all olemise ajal teadusliku ekspertiisi (muinsuskaitseseaduse paragrahv 8)asja mälestise tunnustele vastavuse kohta, arvestades muinsuskaitse nõukogu arvamust. Kui asi vastab mälestise tunnustele, tunnistatakse see kultuurimälestiseks "Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise korra" kohaselt. Kui asi ei vasta mälestise tunnustele, lõpetatakse Muinsuskaitseinspektsiooni peadirektori käskkirjaga asja ajutine kaitse ja tehakse vastav märge ajutise kaitse all olevate kultuuriväärtusega asjade nimekirja. Mõlemal juhul teavitatakse sellest asja omanikku (valdajat), kohaliku omavalitsuse täitevorganit ja ettepaneku tegijat hiljemalt 10 päeva jooksul pärast asja ajutise kaitse all olemise aja lõppu, kinnisasja puhul ka riiklikku maakatastrit. Kui Muinsuskaitseinspektsioon ei otsusta kuue kuu jooksul, kas asi vastab mälestise tunnustele, siis ajutine kaitse lõpeb. [RT I 1997, 75, 1273 - jõust. 1. 11. 1997] 7. Erijuhtumi puhul, kui ehitus- ja muude tööde käigus avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on Muinsuskaitseinspektsioonil õigus peatada tööd kuni kaheks nädalaks (muinsuskaitseseaduse paragrahv 38). Sel juhul korraldab Muinsuskaitseinspektsioon kiirendatud korras ekspertiisi. Kui asi vastab mälestise tunnustele, tunnistatakse see mälestiseks "Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise korra" kohaselt. Iga erijuhtumi puhul hüvitatakse kahju hindamise komisjoni otsuse alusel ehitus- või muude tööde tegijale või (ja) olukorrast olenevalt kinnisasja omanikule (valdajale) tööde peatamisega tekitatud kahju. Komisjoni moodustab Muinsuskaitseinspektsioon ning komisjoni koosseis kinnitatakse Vabariigi Valitsuse otsusega kultuuriministri ettepanekul. Kahju hindamise komisjoni tööst võib nõuandva häälega osa võtta isik, kellele kahju on tekitatud. [RT I 1997, 75, 1273 - jõust. 1. 11. 1997] KINNITATUD Vabariigi Valitsuse 28. juuli 1994.a. määrusega nr. 272 Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise kord 1. Ettepaneku kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasja, selle osa või asjade kogumi (edaspidi - asi) tunnistamiseks kultuurimälestiseks (edaspidi - mälestis) võivad teha kõik juriidilised ja füüsilised isikud, eriti kohalike omavalitsuste täitevorganid, Muinsuskaitseinspektsiooni töötajad, Eesti Muinsuskaitse Selts ja asja omanikud (valdajad). [RT I 1997, 75, 1273 - jõust. 1. 11. 1997] 2. Asja tunnistamisele mälestiseks võib eelneda selle ajutise kaitse alla võtmine "Kultuuriväärtusega asja ajutise kaitse alla võtmise ja kaitse lõpetamise korra" kohaselt. 3. Kirjalikud ettepanekud koos asja lühikirjelduse ja võimaluse korral foto(de)ga esitatakse Muinsuskaitseinspektsioonile, kes teeb asja tunnuste kohta teadusliku ekspertiisi, arvestades muinsuskaitse nõukogu (muinsuskaitseseaduse paragrahv 8)arvamust. Juhul kui asi vastab mälestise tunnustele, koostab Muinsuskaitseinspektsioon kirjaliku andmestiku (nimetus, asukoht, dateering, objekti registrinumber) ja määruse eelnõu kultuuriministrile esitamiseks. [RT I 1997, 75, 1273 - jõust. 1. 11. 1997] 4. Asja mälestise tunnustele vastavuse hindamisel arvestatakse selle seotust ajaloo oluliste protsesside, sündmuste või isikutega või seda, kas asjal on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik või muu kultuuriväärtus. 5. Asi tunnistatakse mälestiseks kultuuriministri määrusega ja on riigi kaitse all määruse andmise päevast arvates. Muinsuskaitseinspektsioon kannab andmed mälestise kohta kultuurimälestiste riiklikku registrisse (muinsuskaitseseaduse paragrahvi 13 lõige 1) ja koostab selle kohta mälestise passi. Kultuurimälestise passi vormi kehtestab Muinsuskaitseinspektsioon. [RT I 1997, 75, 1273 - jõust. 1. 11. 1997] 6. Muinsuskaitseinspektsioon teavitab asja mälestiseks tunnistamisest asja omanikku (valdajat), asja asukoha järgse kohaliku omavalitsuse täitevorganit ja ettepaneku tegijat, kinnismälestise puhul ka riiklikku maakatastrit. Asja omanikule (valdajale) väljastatakse kaitsekohustuse teatis (muinsuskaitseseaduse paragrahv 17) ühe kuu jooksul pärast asja mälestiseks tunnistamist. [RT I 1997, 75, 1273 - jõust. 1. 11. 1997] 7. Kui mälestis on hävinud või täielikult kaotanud mälestise tunnused ning selle taastamine ei ole võimalik, esitab Muinsuskaitseinspektsioon muinsuskaitse nõukogu ekspertiisi alusel põhjendatud ettepaneku koos määruse eelnõuga kultuuriministrile asja mälestiseks olemise lõpetamiseks. Asi lakkab olemast mälestis kultuuriministri määruse andmise kuupäevast arvates. Muinsuskaitseinspektsioon teeb märke selle kohta kultuurimälestiste riiklikku registrisse (kuid ei kustuta seda sealt) ja teavitab asja omanikku (valdajat) ja asja asukoha järgse kohaliku omavalitsuse täitevorganit, kinnisasja puhul ka riiklikku maakatastrit. Kaitsekohustuse teatis kaotab kehtivuse kultuuriministri määruse andmise päevast arvates. [RT I 1997, 75, 1273 - jõust. 1. 11. 1997]