Vabariigi Valitsus — Riigijahipiirkondade suuruse ja piiride kirjelduse kinnitamine

Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 20. 05. 1997 nr 101 ( RT I 1997, 41, 634) 3. 06. 1997 10. 03. 1999 nr 84 (RT I 1999, 29, 408) 21. 03. 1999 25. 09. 2001 nr 308 ( RT I 2001, 78, 474) 1. 10. 2001 Lähtudes jahikorralduse seaduse (RT I 1994, 30, 465) paragrahvi 5 lõikest 1 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada riigijahipiirkondade suuruseks: 1) Kilingi-Nõmme Riigijahipiirkond - 47 860 ha 2) [Kehtetu - RT I 2001, 78, 474 -- jõust. 1. 10. 2001] 3) Kuressaare Riigijahipiirkond - 17 542 ha 3.1) Leluselja riigijahipiirkond - 11 063 ha 4) Mahtra Riigijahipiirkond - 60 000 ha 5) [Kehtetu - RT I 2001, 78, 474 -- jõust. 1. 10. 2001] 51) Nõva-Kullamaa Riigijahipiirkond [ RT I 2001, 78, 474 -- jõust. 1. 10. 2001] - 80 520 ha 6) [kehtetu] 7) Räpina Riigijahipiirkond - 25 209 ha 8) Suure-Jaani Riigijahipiirkond - 46 390 ha 9) Tudu Riigijahipiirkond - 38 140 ha 10) Varbla Riigijahipiirkond - 26 660 ha 11) Väätsa Riigijahipiirkond - 16 750 ha 12) Sagadi Koolituskeskuse jahipiirkond - 41 160 ha. 2. Kinnitada riigijahipiirkondade piiride kirjeldused (juurde lisatud). [Kehtetu - Puurmani Riigijahipiirkonna piiri kirjelduse osas]; [Kehtetu - Kullamaa ja Nõva riigijahipiirkondade piiride kirjelduste osas - RT I 2001, 78, 474 -- jõust. 1. 10. 2001] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1994. a. määrusega nr. 242 RIIGIJAHIPIIRKONDADE PIIRIDE KIRJELDUSED Kilingi-Nõmme Riigijahipiirkonna piiri kirjeldus Kilingi-Nõmme Riigijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Sindi - Saesaare teest Kilingi metskonna kvartali 97 loodenurgas ning kulgeb seda mööda kuni ristumiseni Kikepere teega ning läheb edasi mööda Kikepere teed kuni ristumiseni Kulli teega. Kikepere tee ja Kulli tee ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir mööda Kulli teed ja Välinõmme metskonna kvartalite 24 ja 25 vahelist sihti sama metskonna kvartali 9 edelanurgani. Välinõmme metskonna kvartali 9 edelanurgast alates on piiriks sama metskonna kvartalite 17 ja 18 põhjasiht kuni Pärnu ja Viljandi maakonna vahelise piirini. Välinõmme metskonna kvartali 18 põhjasihi ja nimetatud maakondade vahelise piiri ristumiskohast järgib jahipiirkonna piir maakondade piiri kuni Viljandi - Kilingi-Nõmme maanteeni. Pärnu maakonna piiri ja Viljandi - Kilingi-Nõmme maantee ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda maanteed Tõitoja teeristini ning läheb sealt piki Tõitoja - Häädemeeste maanteed kuni Häädemeesteni ning edasi mõttelise pikendusena Liivi laheni. Edasi kulgeb jahipiirkonna piir Liivi lahes kuni 1 km kaugusel rannajoonest Häädemeestelt Timmkanalini, haarates jahipiirkonna koosseisu meres olevad laiud. Timmkanali suudmest kulgeb piir mööda Timmkanalit Laiksaare metskonna kvartalite 30 ja 31 vahelise metsateeni. Timmkanali ja metsatee ristumiskohast kulgeb piir mööda metsateed Laiksaare ja Surju metskonna vahelise piirini ning edasi mööda metskondade vahelist piiri Venemurru - Surju teeni. Laiksaare ja Surju metskonna vahelise piiri ja Venemurru - Surju tee ristumiskohast kulgeb piir mööda nimetatud teed Uulu - Valga maanteeni. Teede ristumiskohast läheb piir mööda Uulu - Valga maanteed kuni endise Riiselja - Ikla raudtee raudteetammini, sealt edasi mööda tammi Tallinn - Pärnu - Mõisaküla raudteeni. Pärnu - Riia raudtee on jahipiirkonna piiriks kuni ristumiseni Surju ja Massi metskonna vahelise piiriga (kvartal 18 Massi metskonnas ja kvartal 220 Surju metskonnas). Siit kulgeb piir Surju ja Massi ning Kilingi metskonna vahelist piiri mööda kuni Surju - Saunametsa teeni. Nimetatud metskondade vahelise piiri ristumiskohast on jahipiirkonna piiriks Surju - Saunametsa maantee kuni selle ristumiseni Kilingi metskonna kvartalite 155 ja 156 vahelise metsateega. Edasi läheb piir mööda metsateed kuni ristumiseni Sindi - Saesaare teega Kilingi metskonna kvartali 97 loodenurgas. Märkus. Jahipiirkonna piiri kirjeldus on koostatud 1986. aasta metsakorraldus- ja jahimaakorralduskava andmete alusel. 1986. aasta jahimaakorralduskava alusel on riigijahipiirkonna pindala 47 860 ha. Kuressaare Riigijahipiirkonna piiri kirjeldus Kuressaare Riigijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Karala teeristist Lümanda - Kogula maanteel ning kulgeb mööda Lümanda - Kogula maanteed Viidumäe Riikliku Looduskaitseala piirini, kust läheb edasi mööda looduskaitseala piiri kuni selle idapiiri ja Lümanda - Kogula maantee ristumiskohani, sealt edasi piki Lümanda - Kogula maanteed kuni selle ristumiseni Kihelkonna - Kuressaare maanteega. Lümanda - Kogula ja Kihelkonna - Kuressaare maantee ristumiskohast läheb piir mööda Kihelkonna - Kuressaare maanteed Kärla jõeni ja piki Kärla jõge Mullutu laheni. Mullutu lahest kulgeb jahipiirkonna piir mööda Mullutu lahe idakallast kuni Nasva jõeni, edasi mööda Nasva jõge jõesuudmeni ning siit edasi mööda merekallast kuni ristumiseni Kuressaare metskonna kvartalite 185 ja 186 sihiga Tehumardil. Edasi läheb piir Kuressaare metskonna kvartalite 185 ja 186 vahelist sihti mööda Sõrve - Kuressaare maantee ja Tehumardi - Lümanda maantee ristumiskohani. Teeristist kulgeb piir piki Tehumardi - Lümanda maanteed kuni selle ristumiseni Lümanda - Kogula maanteega Karala teeristis. Jahipiirkonna koosseisu kuuluvad lahustükkidena Ruhnu saar ja Abruka saar, viimane koos saare rannajoonest kuni 300 m kaugusel asuvate laidude ja saartega. Märkus. Piirikirjeldus on koostatud 1986. aasta jahimaakorralduskava andmete alusel. Riigijahipiirkonna pindala (sh. saared) on 17 542 ha. Leluselja Riigijahipiirkonna piiri kirjeldus Leluselja Riigijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Hiiumaal Emmaste vallas Mardihansu lahe kaldalt Haldi sadamast ning kulgeb mööda lahe kallast Tammistu külani. Tammistu külast läheb jahipiirkonna piir mööda Putkaste metskonna kvartali 154 läänesihti ristumiseni Tammistu küla teega, jätkub mööda Tammistu küla teed ristumiseni Ristna-Puski maanteega. Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Ristna-Puski maanteed Puski-Hütini, jätkub mööda Hüti-Käina maanteed Tihu teeristini. Tihu teeristist läheb piir mööda Tihu teed ristumiseni Putkaste metskonna kvartali 233 sihiga, jätkub mööda kvartalite 233, 234 ja 231 loodesihti ristumiseni Leigri peakraaviga ning kulgeb mööda Leigri peakraavi ristumiseni Tihu-Männamaa teega. Peakraavi ja tee ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir mööda Tihu-Männamaa teed ristumiseni Käina-Ühtri maanteega Männamaal. Männamaalt jätkub piir mööda maanteed Ühtri, Aadma, Kuriste ja Nurste kaudu Haldi sadamani Mardihansu lahe kaldal. Mahtra Riigijahipiirkonna piiri kirjeldus Mahtra Riigijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Haruteelt ning kulgeb mööda Harutee - Hageri maanteed Maidlani, edasi mööda Maidla - Kiisa maanteed (läbi Kiisa) Tõdvani Tallinn - Viljandi maanteel. Tallinn - Viljandi ja Maidla - Kiisa maantee ristumiskohast Tõdval läheb piir Nabala - Tuhala maanteed mööda läbi Nabala Tuhalani, sealt edasi mööda Tuhala - Tammiku maanteed kuni Oru - Kolu teeristini. Oru - Kolu teeristist läheb piir piki Oru - Kolu teed kuni Kolu teeristini, sealt edasi mööda Kolu - Äksi maanteed Äksini. Äksist kulgeb piir mööda Äksi - Juuru maanteed Juuru - Mahtra maanteeni. Juuru - Mahtra ja Äksi - Juuru maantee ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir mööda Juuru - Mahtra maanteed Seli - Pahkla maanteeni, edasi Mahtra teeristist piki Seli - Pahkla maanteed kuni selle ristumiseni Tammiku - Kohila maanteega. Tammiku - Kohila ja Seli - Pahkla maantee ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir piki Tammiku - Kohila maanteed Kohilani. Kohilast suundub piir Kohila - Hageri maanteed pidi kuni Hagerini. Hagerist läheb jahipiirkonna piir edasi mööda Hageri - Kohila maanteed kuni ristumiseni Alu - Varbola teega. Teeristist kulgeb piir Varbola - Rapla maanteed mööda kuni Ohukotsuni, sealt edasi mööda Ohukotsu - Varbola - Nõmmealuse maanteed Tallinn - Pärnu maanteeni Varbolas. Varbola teeristist Tallinn - Pärnu maanteel kulgeb piir mööda Tallinn - Pärnu maanteed kuni Teenuse jõe sillani, kust ta läheb edasi piki Teenuse jõge kuni selle ristumiseni Jutapere ojaga Pajakal ning edasi mööda Jutapere oja Harju ja Rapla maakonna vahelise piirini, kust suundub mööda Kernu metskonna kvartalite 150, 149, 148, 147, 142, 141, 135, 134, 126, 120, 116, 115, 117 ja 118 piirisihte kuni nende ristumiseni Mõnuste - Kernu teega kvartali 119 kohal. Siit läheb piir mööda Mõnuste - Kernu maanteed kuni Kernuni ja edasi mööda uut Tallinn - Pärnu maanteed Haruteeni. Märkus. Piirikirjeldus on koostatud 1984. aasta jahimaakorralduskava andmete alusel. Riigijahipiirkonna pindala piirikirjelduse alusel on 60 000 ha. Nõva-Kullamaa Riigijahipiirkonna piiri kirjeldus Nõva-Kullamaa Riigijahipiirkonna piir kulgeb mererannast Vihterpalu jõe suudmest mööda Vihterpalu jõge Piirsalu jõeni, edasi mööda Piirsalu jõge Lääne maakonna ja Harju maakonna vahelise piirini ja mööda maakondade vahelist piiri Linsi sõjaväebaasi teeni, sealt läheb piir mööda Linsi sõjaväebaasi teed Linsi sõjaväebaasi väravani ning seejärel üle Turvaste metsateele, siis piki Turvaste metsateed Lepasteni ja Lepastest mööda Lepaste-Ellamaa teed Ääsmäe-Haapsalu maanteeni, teeristist mööda Ääsmäe-Haapsalu maanteed 250 meetrit Ellamaa-Laukna teeni, sealt mööda Ellamaa-Laukna teed Virutammeni, Virutammelt piki metsariba kõrgepingeliinini, seejärel mööda kõrgepingeliini Kasari jõeni, siis mööda Kasari jõge kuni Laastreni, Laastrelt mööda Laastre-Üdruma teed Üdrumani, Üdrumalt mööda Virtsu-Risti maanteed Ristini ja Ristilt piki Risti-Kuijõe teed Kuijõeni, seejärel mööda Keila-Haapsalu maanteed Valgeristini, sealt mööda Valgeristi-Nõva teed Valgepostini ja Valgepostilt mööda Seljaküla teed Mäe taluni, edasi piki kraavi Piirsalu metskonna (1998. a metsakorraldus) kvartali 55 idaservani, siis mööda sama metskonna kvartali 55 ida- ja lõunaserva ning kvartalite (Vihterpalu metskonna 1998. a metsakorraldus) 107, 106 ja 105 lõunaserva Viluvereni, sealt mööda teed läbi Metsküla Höbringini, Höbringist mööda Nõva-Haapsalu teed Riguldi jõeni, siit mööda Riguldi jõge mererannani ja sealt ümber Riguldi saarestiku uuesti mererannale ning mööda mereranda Vihterpalu jõe suudmeni. [Kehtetu - RT I 2001, 78, 474 -- jõust. 1. 10. 2001] Räpina Riigijahipiirkonna piiri kirjeldus Räpina Riigijahipiirkond koosneb Veriora ja Kooraste jahipiirkonnast. Veriora jahipiirkonna piiri kirjeldus Veriora jahipiirkonna piir algab Räpina - Võru maanteelt Leevi asulas ning kulgeb mööda Räpina - Võru maanteed Pahtpääni. Pahtpäält läheb jahipiirkonna piir mööda Pahtpää - Väike-Veerksu külavaheteed kuni selle ristumiseni Rahumäe - Kahkva - Orava maanteega Väike-Veerksu külas. Väike-Veerksust kulgeb piir mööda Rahumäe - Kahkva - Orava maanteed läbi Kahkva, Niitsiku ja Orava kuni ristumiseni Orava - Hanikase - Lepassaare maanteega. Teeristist kulgeb piir mööda Orava - Hanikase - Lepassaare maanteed läbi Hanikase asula kuni ristumiseni Jantrasse suunduva teega, edasi mööda Jantrasse suunduvat teed kuni selle ristumiseni. Lepassaare - Leevi maanteega. Teeristist kulgeb piir mööda Lepassaare - Leevi maanteed Leevi asulani. 1990. aasta jahimaakorralduskava andmete alusel on Veriora jahipiirkonna pindala 18 562 ha. Kooraste jahipiirkonna piiri kirjeldus Kooraste jahipiirkonna piir algab Jõksi teeristist Kanepi - Otepää maanteel ja kulgeb mööda Kanepi - Otepää maanteed kuni ristumiseni Valga ja Põlva maakonna vahelise piiriga. Siit läheb jahipiirkonna piir edasi mööda maakondade vahelist piiri kuni selle ristumiseni Vidrike - Kooraste maanteega. Ristumiskohast kulgeb piir piki maanteed kuni ristumiseni Kooraste - Sangaste maanteega Koigu teeristis ning edasi mööda Kooraste - Sangaste maanteed Keema teeristini, sealt aga mööda Keema - Urvaste maanteed kuni ristumiseni Urvaste - Kanepi maanteega. Keema - Urvaste ja Urvaste - Kanepi maantee ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir mööda Urvaste - Kanepi maanteed kuni selle ristumiseni Võhandu jõega. Piki Võhandu jõge kulgeb piir kuni Alopi oja suudmeni ja sealt edasi mööda Alopi oja kuni Sillaotsa maanteesillani Kooraste - Kärgula maanteel. Sillaotsa maanteesilla juurest kulgeb piir mööda Kooraste - Kärgula maanteed kuni selle ristumiseni Jõksi - Kooraste maanteega Erastvere metskonna kvartalis 62, sealt edasi mööda Jõksi - Kooraste maanteed kuni Jõksi teeristini Kanepi - Otepää maanteel. 1990. aasta jahimaakorralduskava andmete alusel on Kooraste jahipiirkonna pindala 6647 ha. Märkus. Piirikirjeldused on koostatud 1990. aasta jahimaakorralduskava andmete alusel. 1990. aasta jahimaakorralduskava andmete alusel on riigijahipiirkonna üldpindala 25 209 ha. Suure-Jaani Riigijahipiirkonna piiri kirjeldus Suure-Jaani Riigijahipiirkond koosneb Vaibla, Tipu ja Kaansoo - Kabala jahipiirkonnast. Tipu jahipiirkonna piiri kirjeldus Jahipiirkonna piir algab Raudna jõe suudmest Halliste jõel ning kulgeb mööda Raudna jõge kuni Kõpu jõeni, sealt piki Kõpu jõge kuni selle ristumiseni Suure-Jaani - Kõpu maanteega. Kõpu jõe ja maantee ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir mööda maanteed kuni Kõpuni, kust edasi mööda Kilingi-Nõmme - Kõpu maanteed kuni Viljandi maakonna piirini. Alates Viljandi maakonna piirist järgib jahipiirkonna piir Viljandi maakonna piiri kuni selle ristumiseni magistraalkraaviga Tipu metskonna kvartalis 99, kust kulgeb mööda magistraalkraavi kuni Halliste jõeni. Edasi läheb jahipiirkonna piir piki Halliste jõge kuni ristumiseni Raudna jõega. Märkus. 1988. aasta jahimaakorralduskava andmete alusel on Tipu jahipiirkonna pindala 25 520 ha. Vaibla jahipiirkonna piiri kirjeldus Jahipiirkonna piir algab Kolga-Jaani - Vaibla maantee ja Rõika küla tee ristumiskohast ning kulgeb mööda Rõika küla teed kuni Põltsamaa jõeni, edasi piki Põltsamaa jõge kuni Pederna ojani. Pederna oja suudmest Põltsamaa jõel kulgeb piir mööda Pederna oja kuni Viljandi maakonna piirini, kust edasi järgib maakonna piiri kuni Pedja jõeni. Viljandi maakonna piiri ja Pedja jõe ristumiskohast kul geb jahipiirkonna piir mööda Pedja jõge kuni Suur-Emajõeni ning sealt piki Suur-Emajõge kuni Võrtsjärveni. Võrtsjärve juurest kulgeb piir järve kallast mööda kuni Vaiblani, sealt Vaibla metskonna kontori teed mööda Vaibla - Kolga-Jaani maanteeni, edasi Vaibla metskonna kontori tee ja maantee ristumiskohast mööda Vaibla - Kolga-Jaani maanteed kuni ristumiseni Rõika küla teega. Märkus. 1988. aasta jahimaakorralduskava andmete alusel on Vaibla jahipiirkonna pindala 5990 ha. Kaansoo - Kabala jahipiirkonna piiri kirjeldus Kaansoo - Kabala jahipiirkonna piir algab Kabala metskonna kvartali 1 idasihist ning kulgeb kvartalite 1-28 idasihti mööda kuni kvartalis 28 asuva metsateeni, edasi mööda seda metsateed läbi kvartalite 29, 34, 40, 45, 52, 59, 65 ja 73 kuni kvartalis 82 oleva teeristini. Metsateede ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir mööda metsateed läbi kvartalite 82, 83, 84, 93, 102, 109, 122, 136, 154, 164 ja 175 kuni Kabala metskonna kontorini, kust piir kulgeb Kabala - Jälevere teed mööda kuni tee ristumiseni Navesti jõega. Edasi läheb jahipiirkonna piir piki Navesti jõge kuni ristumiseni Vändra - Suure-Jaani maanteega. Maantee ja jõe ristumiskohast läheb piir edasi mööda Suure-Jaani - Vändra maanteed kuni ristumiseni Vihiküla - Rääka teega. Siit kulgeb piir mööda Vihiküla - Rääka teed kuni Kaansoo metskonna kvartali 108 idasihini ning edasi mööda idasihti Arjandi ojani ning piki Arjandi oja kuni Kaansoo metskonna piirini kvartali 146 idanurgas, kus ühtib Kaansoo metskonna piiriga kvartalites 146 ja 148 ning jõuab Suure-Jaani - Võlli teeni. Ristumiskohast kulgeb piir Suure-Jaani - Võlli teed mööda kuni Võllini. Võllist kulgeb piir Võlli - Kibaru teed mööda kuni Hüpassaare teeni. Hüpassaare tee ja Võlli - Kibaru tee ristumiskohast kulgeb piir Hüpassaare teed mööda kuni Kaansoo metskonna kvartalini 121, läbib läänesuunas kvartalid 121 ja 101 ning jõuab välja Arjandi ojani Kaansoo metskonna kvartalis 101. Edasi kulgeb piir mööda Arjandi oja kuni selle suubumiseni Navesti jõkke. Oja suudmest läheb piir piki Navesti jõge kuni Kaansooni, sealt mööda Kaansoo - Pärasaare külavaheteed kuni Kaansoo metskonna piirini, edasi mööda Kaansoo metskonna kvartalite 5 ja 1 läänesihti ning kvartalite 2, 3 ja 4 põhjasihti, siis mööda Kabala metskonna piiri kuni kvartali 254 läänesihini ning kulgeb sealt Kabala metskonna kvartalite 254, 256, 237, 229, 220, 210, 191, 169, 143, 139, 130 ja 115 läänepiiri mööda kuni Kabala metskonna piirini. Siit kulgeb piir mööda Kabala metskonna piiri (kvartalid 103, 87, 77, 68, 60, 54, 47, 35, 30, 25, 20, 17, 13, 7, 5 ja 3) kuni kvartali 1 idasihini. Märkus. 1988. aasta jahimaakorralduskava andmete alusel on Kaansoo - Kabala jahipiirkonna pindala 14 880 ha. Riigijahipiirkonna üldpindala on samade andmete alusel 46 390 ha. Tudu Riigijahipiirkonna piiri kirjeldus Tudu Riigijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Tallinn - Narva raudteelt raudtee ja Sonda metskonna kvartali 122 (endine Uljaste metskonna kvartal 122) piiri ristumiskohast ning kulgeb mööda raudteed kuni Sondani. Sonda raudteeülesõidukohast kulgeb jahipiirkonna piir piki endise Sonda - Mustvee raudtee tammi kuni Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonna vahelise piirini. Raudteetammi ja nimetatud maakondade vahelise piiri ristumiskohast alates ühtib jahipiirkonna piir maakondade vahelise piiriga ning järgib seda kuni Oonurme metskonna kvartalis 26 asuva metsniku kordoni teeni, kulgeb siit edasi mööda metsniku kordoni teed läbi Oonurme metskonna kvartalite 26 ja 29 kuni ristumiseni Tudu - Tudulinna maanteega. Mööda nimetatud maanteed kulgeb piir edasi kuni ristumiseni Oonurme - Peressaare teega. Tudu - Tudulinna ja Oonurme - Peressaare maantee ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda Oonurme - Peressaare teed kuni Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna vahelise piirini, edasi mööda seda kuni Venevere metskonna piirini kvartalis 68. Siit läheb jahipiirkonna piir edasi mööda Venevere metskonna piiri (kvartalid 67, 66, 82, 87, 124, 141, 144, 146 ja 184) kuni kvartali 184 idasihi ristumiseni Tartu - Rakvere maanteega. Tartu - Rakvere maantee ja Venevere metskonna kvartali 184 idasihi ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda Tartu - Rakvere maanteed kuni ristumiseni Paasvere metskonna kvartali 4 sihiga, sealt mööda metskondadevahelist piiri (endise Tudu Metsamajandi piir) kuni Sonda metskonna kvartalini 122 (endine Uljaste metskonna kvartal 122). Märkus. Piirikirjeldus metskondade osas on koostatud 1985. aasta metsakorraldus- ja 1985. aasta jahimaakorralduskava andmete alusel. 1985. aasta jahimaakorralduskava alusel on riigijahipiirkonna pindala 38 140 ha. Varbla Riigijahipiirkonna piiri kirjeldus Varbla Riigijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab kohast, kus Küti oja suubub merre, ja kulgeb mööda Küti oja kuni Audru - Tõstamaa - Nurmsi maanteeni. Küti oja sillast Audru - Tõstamaa - Nurmsi maanteel kulgeb piir mööda nimetatud maanteed kuni ristumiseni Varbla - Väänja maanteega. Teeristist läheb piir mööda Varbla - Väänja maanteed kuni Mõtsu kaupluseni ning sealt edasi mööda Kidise - Koeri maanteed Kidise külani. Kidise külast kulgeb jahipiirkonna piir piki Kidise magistraalkraavi Paadremaa jõeni. Paadremaa jõgi on jahipiirkonna piiriks magistraalkraavi suudmest kuni Kanamardi metsavahi kordonini. Kordoni juurest kulgeb piir mööda Kanamardi metsavahi kordoni teed Kalli - Tõstamaa - Värati maanteeni ning sealt edasi mööda Kalli - Tõstamaa - Värati maanteed kuni Tõstamaani. Tõstamaalt kulgeb jahipiirkonna piir Audru - Tõstamaa - Nurmsi maanteed mööda kuni Suurjärvest tuleva magistraalkraavini. Magistraalkraavi ja Audru - Tõstamaa - Nurmsi maantee ristumiskohast suundub piir mööda magistraalkraavi mereni. Magistraalkraavi suudmest kuni Küti oja suudmeni on jahipiirkonna piiriks mererand. Selles piirilõigus kuuluvad jahipiirkonna koosseisu ka merelaiud (välja arvatud Varbla laiud ja saared). Märkus. Piirikirjeldus on koostatud 1991. aasta jahimaakorralduskava andmete alusel. 1991. aasta jahimaakorralduskava andmete alusel on riigijahipiirkonna pindala 26 660 ha. Väätsa Riigijahipiirkonna piiri kirjeldus Väätsa Riigijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Tallinn - Tartu maantee ja Eivere tee ristumiskohast ning kulgeb mööda Eivere teed Eivere Invaliidide Koduni, kust läheb mööda põlluteed kuni Purdi metskonna kvartalini 194. Edasi kulgeb piir Purdi metskonna kvartali 194 lõuna-, kvartali 196 ida- ja lõuna- ning kvartalite 195 ja 191 lõunapoolset sihti mööda kuni sihi ristumiseni Väätsa - Lõõla teega. Sihi ja Väätsa - Lõõla tee ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda nimetatud teed läbi Vissuvere ja Lõõla kuni Piiumetsa jõeni, edasi mööda Piiumetsa jõge kuni Väätsa metskonna kvartali 141 (endine Nõmme metskonna kvartal 141) kaguservani. Siit kulgeb piir mööda Väätsa metskonna kvartalite 141 ja 142 (endised Nõmme metskonna kvartalid 141 ja 142) lõunapoolset sihti kuni ristumiseni Piiumetsa - Vahastu teega. Piiumetsa - Vahastu tee ja Väätsa metskonna kvartali 142 lõunasihi ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda Piiumetsa - Vahastu maanteed kuni Saueaugu teeni Vahastu kiriku juures. Sealt edasi Vahastu - Saueaugu teed mööda Väätsa metskonna piirini kvartalis 115 (endine Nõmme metskonna kvartal 115). Edasi on jahipiirkonna piiriks Väätsa metskonna piir, mis on ka Järva maakonna piiriks kuni Saueaugu - Saarnakõrve teeni. Järva maakonna piiri ja Saueaugu - Saarnakõrve tee ristumiskohast kulgeb piir mööda Saueaugu - Saarnakõrve teed kuni Krassi taluni, selle juurest mööda metsateed idasuunas Saare uudismaani ja sealt piki külavaheteed Tallinn - Tartu maanteeni Mustlas. Tallinn - Tartu maantee ja külavahetee ristumiskohast Mustlas kulgeb jahipiirkonna piir mööda Tallinn - Tartu maanteed kuni ristumiseni Eivere teega. Märkus. Jahipiirkonna piiri kirjeldus on koostatud 1991. aasta jahimaakorralduskava andmete alusel. Riigijahipiirkonna pindala on jahimaakorralduskava andmete alusel 16 750 ha. Sagadi Koolituskeskuse jahipiirkonna piiri kirjeldus Sagadi Koolituskeskuse jahipiirkond koosneb Kunda, Porkuni ja Mustjärve jahipiirkonnast. Kunda jahipiirkonna piiri kirjeldus Kunda jahipiirkonna piir algab Kundast ja kulgeb mööda mererannikut kuni Lääne-Viru maakonna piirini, sealt mööda Lääne-Viru maakonna piiri kuni ristumiseni Aseri - Viru - Nigula maanteega ja edasi mööda Aseri - Viru- Nigula maanteed kuni Kundani. Edasi kulgeb jahipiirkonna piir Kunda linna idapiiriks olevat teed mööda mereni. Märkus. 1992. aasta jahimaakorralduskava andmete alusel on Kunda jahipiirkonna pindala 6820 ha. Porkuni jahipiirkonna piiri kirjeldus Porkuni jahipiirkonna piir algab Saksilt ja kulgeb mööda Saksi - Lasila maanteed Lasilani kuni ristumiseni Väike-Maarja maanteega, haarates põhja pool teed jahipiirkonda kaasa Porkuni metskonna kvartalid 1-9. Lasila teeristist läheb piir mööda Rakvere - Väike-Maarja maanteed kuni Kullengani, sealt mööda Kullenga - Sauevälja maanteed Saueväljani, edasi mööda Väike-Maarja - Ambla maanteed kuni ristumiseni Tartu - Tapa raudteega. Väike-Maarja - Ambla maantee ja Tartu - Tapa raudtee ristumiskohal asuvast raudteeülesõidust edasi kulgeb jahipiirkonna piir piki Tartu - Tapa raudteed kuni Nõmmküla - Saksi maanteel asuva raudteeülesõiduni. Nõmmküla - Saksi maantee raudteeülesõidukohast läheb piir mööda Nõmmküla - Saksi maanteed kuni Saksini. Märkus. 1992. aasta jahimaakorralduskava andmete alusel on Porkuni jahipiirkonna pindala 7740 ha. Mustjärve jahipiirkonna piiri kirjeldus Mustjärve jahipiirkonna piir algab Kabala raudteejaama juures asuvast raudteeülesõidukohast ning kulgeb mööda Tallinn - Narva raudteed kuni endiste Tudu ja Rakvere metsamajandi vahelise piirini (Põlula ja Roela metskonna piir), edasi mööda endiste metsamajandite vahelist piiri kuni Tudu järveni. Tudu järve juurest läheb jahipiirkonna piir mööda endiste metsamajandite vahelist piiri kuni selle ristumiseni Aruküla - Rahkla maanteega. Edasi kulgeb jahipiirkonna piir endiste metsamajandite piirilt mööda Aruküla - Rahkla maanteed kuni Rahkla - Arukülani, suundudes teeristist Aruküla - Kulina maanteed mööda Kulinani. Kulina teeristist kulgeb piir mööda Rakvere - Tartu maanteed kuni ristumiseni Küti teega. Teeristist kulgeb piir Küti - Võhu - Näsu teed mööda Näsu külani, sealt mööda Saueaugu - Kahala - Rägavere maanteed Rägavereni. Rägavere teeristist kuni Kabala raudteeülesõidukohani on jahipiirkonna piiriks Rägavere - Kabala maantee. Märkus. 1992. aasta jahimaakorralduskava andmete alusel on Mustjärve jahipiirkonna pindala 26 600 ha. Sagadi Koolituskeskuse jahipiirkonna piiri kirjeldus on koostatud 1991. aasta metsakorraldus- ja 1992. aasta jahimaakorralduskava andmete alusel. Sagadi Koolituskeskuse jahipiirkonna üldpindala on 41 160 ha.