Vabariigi Valitsus — Meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste kohta
Statutory Text (1 Articles)
Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 3. 04. 1996 nr 97 (RT I 1996, 25, 520) 13. 04. 1996 14. 08. 1997 nr 158 ( RT I 1997, 60, 998) 22. 08. 1997 21. 07. 1998 nr 159 ( RT I 1998, 67, 1077) 1. 01. 1999 Vastavalt Eesti kaubandusliku meresõidu koodeksile (RT 1991, 46, 577) Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud "Meresõidudiplomite ja - kutsetunnistuste määrustik". 2. Kehtestada, et: 1) meresõidudiplomite, -kutsetunnistuste, kinnituslehe ja soodustusloa kehtestatud korras valmistamise ning väljaandmise korraldab Veeteede Amet; 2) alates 1. jaanuarist 1994.a. lõpetatakse meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste väljaandmine endise NSV Liidu meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste blankettidel; 3) Eesti Vabariigi kodanikele väljaantud, endise NSV Liidu meresõidudiplomid ja -kutsetunnistused kaotavad kehtivuse Eesti riigilipu all sõitval laeval pärast 31. detsembrit 1998.a.; 4) meresõidudiplomite, -kutsetunnistuste, kinnituslehe ja soodustusloa väljaandmise eest võetakse Teede- ja Sideministeeriumi poolt kehtestatud tasu. K I N N I T A T U D Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 1993.a. määrusega nr. 389 MERESÕIDUDIPLOMITE JA -KUTSETUNNISTUSTE M Ä Ä R U S T I K I. Üldsätted 1. Eesti Vabariigi meresõidudiplomid ja -kutsetunnistused (edaspidi - diplomid (tunnistused)) antakse välja vastavalt "Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni" (1978.a.) ja "Madruste kutsetunnistuste väljaandmise rahvusvahelise konventsiooni" (1946.a.) sätetele. 2.--5. [Kehtetud - RT I 1998, 67, 1077 - jõust. 1. 01. 1999] 6. Meresõitu klassifitseeritakse sõidupiirkondade järgi alljärgnevalt: - kohalik rannasõit - meresõit Eesti Vabariigi rannikulähedastes vetes, kaugenemisega kaldast kuni 20 miili; - rannasõit - meresõit rannikulähedastes vetes Läänemerel ja sellega piirnevatel lahtedel, kaugenemisega kaldast kuni 50 miili, Šwinoujšcie ja Ystadi tuletornide vahelisest sirgest ida pool; - lähisõit - meresõit Läänemerel ja sellega piirnevatel lahtedel, Beltides, Sundis, Kattegatis, Skagerrakis kuni Skagen- Linnesnessi liinini, Kieli kanalis ja Elbe jõel kuni Cuxhaveni sadamani; - kaugsõit - meresõit väljaspool eelnimetatud piirkondi. 7.--12. [Kehtetud - RT I 1998, 67, 1077 - jõust. 1. 01. 1999] II. Laevajuhi diplomid (tunnistused) 13. [Kehtetu] 14. Rannasõidukipri-mehaaniku (merelaeva kogumahutavus kuni 50, peamasinate efektiivne koguvõimsus kuni 750 kW) tunnistus (lühendatult RSK-50). 15. Vähem kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõiduvahitüürimehe tunnistus (lühendatult RST-200). 16. Vähem kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistus (lühendatult RSK-200). 17. Vähem kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõiduvahitüürimehe tunnistus (lühendatult RST-300). 18. Vähem kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistus (lühendatult RSK-300). 19. 200-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehe diplom (lühendatult VTS). 20. Vähem kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplom (lühendatult VVT). 21. Vähem kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva kapteni diplom (lühendatult VKN). 22. 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplom (lühendatult SVT). 23. 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva kaugsõidukapteni diplom (lühendatult SKN). III. Laevamehaaniku diplomid (tunnistused) 24. Laevamehaaniku diplom (tunnistus) antakse vastavalt laevamehaaniku kutsealasele ettevalmistusele laeva peamasina tüübi järgi ning see tõendab ühe järgmistest laevamehaaniku kutsetest omandamist: - mootorlaeva mehaanik (sisepõlemismootorite laevamehaanik); - aurulaeva mehaanik; - gaasiturbiinlaeva mehaanik. Laevamehaaniku diplomid (tunnistused) on alljärgnevad: 1) vähem kui 750 kW-se peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja kuni 300-se kogumahutavusega mootorlaeva mehaaniku tunnistus (lühendatult UMK); 2) 750 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeva vahimehaaniku diplom (lühendatult VMK); 3) vähem kui 3000 kW-se peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeva teise mehaaniku diplom (lühendatult VTM); 4) vähem kui 3000 kW-se peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeva vanemmehaaniku diplom (lühendatult VVM); 5) 3000 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeva teise mehaaniku diplom (lühendatult STM); 6) 3000 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeva vanemmehaaniku diplom (lühendatult SVM). 25. Laeva elektrimehaaniku diplom (lühendatult EMK). 26. Laeva külmutusseadmete mehaaniku diplom (lühendatult KMK). IV. Laeva raadiospetsialisti diplomid (tunnistused) 27. Piirangutega raadiotelefonisti tunnistus (lühendatult RTP). 28. Raadiotelefonisti tunnistus (lühendatult RTO). 29. Ülemaailmse merehäda ja -ohutuse süsteemi (GMDSS) nõuete järgi varustatud laeva raadiospetsialistil peab olema vastavalt sõidurajoonile üks alljärgnevatest diplomitest (tunnistustest): 1) piirangutega raadioside operaatori tunnistus (lühendatult RPT); 2) raadioside operaatori tunnistus (lühendatult ROT); 3) teise klassi raadioelektrooniku diplom (lühendatult RET); 4) esimese klassi raadioelektrooniku diplom (lühendatult REE). 30. Teise klassi raadiotelegrafisti diplom (lühendatult RTT). 31. Esimese klassi raadiotelegrafisti diplom (lühendatult RTE). V. Laeva tekimeeskonna liikmete meresõidutunnistused 32. Nooremmadruse tunnistus (lühendatult NMS). 33. Vanemmadruse tunnistus (lühendatult VMS). VI. Laeva masinameeskonna liikmete meresõidutunnistused 34. Laevamotoristi tunnistus (lühendatult MST). 35. Laeva külmutusseadmete masinisti tunnistus (lühendatult KSM). 36. Laevaelektriku tunnistus (lühendatult LEK). 37.--38. [Kehtetud - RT I 1998, 67, 1077 - jõust. 1. 01. 1999] VII. Kutsekomisjonid 39.--42. [Kehtetud - RT I 1998, 67, 1077 - jõust. 1. 01. 1999] VIII. Nõuded laevajuhi diplomi (tunnistuse) saamiseks 43. [Kehtetu] 44. Rannasõidukipri-mehaaniku (merelaeva kogumahutavus kuni 50, peamasinate efektiivne koguvõimsus kuni 750 kW) tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada rannasõidukipri-mehaaniku õppekursus. On vaja vähemalt 12 kuud meresõidustaaži praktikant-madruse-motoristina või madruse-motoristina mere- või sadamalaeval kogumahutavusega üle 20 ja peamasinate efektiivse koguvõimsusega üle 100 kW või paadijuhi-mehaanikuna mootorpaadil pikkusega üle 10 meetri ja mootorite efektiivse koguvõimsusega üle 40 kW. Isik peab olema vähemalt 20 aastat vana. Kui kutse omandamisest on möödunud rohkem kui 3 aastat, tuleb tunnistuse saamiseks sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. 45. Vähem kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõiduvahitüürimehe tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada rannasõidukipri õppekursus. On vaja vähemalt 12 kuud meresõidustaaži praktikantmadrusena või madrusena mere- või sadamalaeval kogumahutavusega üle 20. Isik peab olema vähemalt 18 aastat vana. Kui kutse omandamisest on möödunud rohkem kui 3 aastat, tuleb tunnistuse saamiseks sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. 46. Vähem kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistuse saamiseks on vaja vähem kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõiduvahitüürimehe tunnistust ja vähemalt 18 kuud meresõidustaaži vahitüürimehena merelaeval kogumahutavusega üle 20. Isik peab olema vähemalt 20 aastat vana. Tunnistuse saamiseks tuleb sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. 47. Vähem kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõiduvahitüürimehe tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada rannasõidukipri õppekursus. On vaja vähemalt 12 kuud meresõidustaaži praktikantmadrusena või madrusena merelaeval kogumahutavusega üle 50. Isik peab olema vähemalt 18 aastat vana. Kui kutse omandamisest on möödunud rohkem kui 3 aastat, tuleb tunnistuse saamiseks sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. 48. Vähem kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistuse saamiseks on vaja vähem kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõiduvahitüürimehe tunnistust ja vähemalt 24 kuud meresõidustaaži vahitüürimehena merelaeval kogumahutavusega üle 50. Isik peab olema vähemalt 20 aastat vana. Tunnistuse saamiseks tuleb sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. 49. 200-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehe diplomi saamiseks tuleb omandada vahitüürimehe kutse vastavalt käesoleva määrustiku punktile 2. On vaja vähemalt 12 kuud meresõidustaaži praktikant-madrusena või madrusena merelaeval kogumahutavusega üle 200. Sellest ajast 6 kuud tuleb töötada praktikant-madrusena või madrusena sõiduvahis diplomeeritud laevajuhi juhendamisel. Isik peab olema vähemalt 18 aastat vana. Kui kutse omandamisest on möödunud rohkem kui 3 aastat, tuleb diplomi saamiseks sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. Isik, kellel on 200-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehe kutse, võib soovi korral saada vähem kui 200-se või 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõiduvahitüürimehe tunnistuse, kui tal on nõutav meresõidustaaž. 50. Vähem kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplomi saamiseks tuleb omandada kaptenikutse vastavalt käesoleva määrustiku punktile 2. On vaja 200-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehe diplomit ja vähemalt 24 kuud meresõidustaaži vahitüürimehena merelaeval kogumahutavusega üle 200. Diplomi saamiseks tuleb sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. Laevajuht, kellel on vähem kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplom, võib sellele lisaks saada vähem kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistuse. Selleks tuleb sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. 51. Vähem kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva kapteni diplomi saamiseks on vaja vähem kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva või 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplomit ning vähemalt 18 kuud meresõidustaaži vanemtüürimehena merelaeval kogumahutavusega üle 200. Tuleb lõpetada kaptenite täiendõppekursus Eesti Merehariduskeskuses ja seda mitte varem kui 1 aasta enne kapteni diplomi saamist ning sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. 52. 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplomi saamiseks tuleb omandada kaptenikutse vastavalt käesoleva määrustiku punktile 2. On vaja 200-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehe diplomit ja vähemalt 24 kuud meresõidustaaži vahitüürimehena merelaeval kogumahutavusega üle 1600. Diplomi saamiseks tuleb sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. Laevajuht, kellel on 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplom, võib sellele lisaks saada vähem kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistuse. Selleks tuleb sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. 53. 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva kaugsõidukapteni diplomi saamiseks on vaja 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe või vähem kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva kapteni diplomit ja vähemalt 18 kuud meresõidustaaži vanemtüürimehena merelaeval kogumahutavusega 1600 ja rohkem, sellest vähemalt 12 kuud kaugsõidus. Tuleb lõpetada kaptenite täiendõppekursus Eesti Merehariduskeskuses ja seda mitte varem kui 1 aasta enne kaugsõidukapteni diplomi saamist ning sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. IX. Laevajuhi töövõimalused 54. [Kehtetu] 55. Rannasõidukipri-mehaaniku (merelaeval kogumahutavusega kuni 50 ja peamasinate efektiivse koguvõimsusega kuni 750 kW) tunnistuse omanik võib töötada: - harrastuspaadijuhi-mehaanikuna mootorpaadil pikkusega kuni 12 meetrit ja mootorite efektiivse koguvõimsusega kuni 750 kW; pardal võib olla kuni 12 inimest; - paadijuhi-mehaanikuna kohalikus rannasõidus mootorpaadil pikkusega kuni 12 meetrit ja mootorite efektiivse koguvõimsusega kuni 750 kW; pardal võib olla kuni 12 inimest; - paadijuhi-mehaanikuna kohalikus rannasõidus kalapüügi ja -veoga tegeleval mootorpaadil pikkusega kuni 15 meetrit ning mootorite efektiivse koguvõimsusega kuni 750 kW; pardal võib olla kuni 12 inimest; - kipri-mehaanikuna kohalikus rannasõidus merelaeval kogumahutavusega kuni 50 ja peamasinate efektiivse koguvõimsusega kuni 750 kW; pardal võib olla kuni 12 inimest. 56. Vähem kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõiduvahitüürimehe tunnistuse omanik võib töötada: - vahi- ja vanemtüürimehena rannasõidus merelaeval kogumahutavusega vähem kui 200; pardal võib olla kuni 12 inimest; - vahi- ja vanemtüürimehena lähisõidus kalapüügiga tegeleval merelaeval kogumahutavusega vähem kui 200. 57. Vähem kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistuse omanik võib töötada: - kiprina rannasõidus merelaeval kogumahutavusega vähem kui 200; pardal võib olla kuni 12 inimest; - kiprina lähisõidus kalapüügiga tegeleval merelaeval kogumahutavusega vähem kui 200. - kiprina lähisõidus merelaeval kogumahutavusega vähem kui 200, kui tal on 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplom. 58. Vähem kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõiduvahitüürimehe tunnistuse omanik võib töötada: - vahi- ja vanemtüürimehena rannasõidus merelaeval kogumahutavusega vähem kui 300; - vahi- ja vanemtüürimehena lähisõidus kalapüügiga tegeleval laeval kogumahutavusega vähem kui 300. 59. Vähem kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistuse omanik võib töötada: - kiprina rannasõidus merelaeval kogumahutavusega vähem kui 300; - kiprina lähisõidus kalapüügiga tegeleval merelaeval kogumahutavusega vähem kui 300; - kiprina kohalikus rannasõidus reisilaeval kogumahutavusega vähem kui 300; pardal võib olla kuni 200 inimest, kui tal on vähemalt 12 kuud meresõidustaaži kiprina merelaeval kogumahutavusega üle 75. - kiprina lähisõidus merelaeval kogumahutavusega vähem kui 300, kui tal on 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplom. 60. 200-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehe diplomi omanik võib töötada: - vahitüürimehena igal merelaeval. 61. Vähem kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplomi omanik võib töötada: - vahitüürimehena igal merelaeval; - vanemtüürimehena merelaeval kogumahutavusega vähem kui 1600. 62. Vähem kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva kapteni diplomi omanik võib töötada: - vahi- ja vanemtüürimehena igal merelaeval; - kaptenina merelaeval kogumahutavusega vähem kui 1600 (vaata ka punkti 69 alapunkti 1). 63. 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplomi omanik võib töötada: - vahi- ja vanemtüürimehena igal merelaeval. 64. 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva kaugsõidukapteni diplomi omanik võib töötada: - kaptenina igal merelaeval. X. Laevajuhi meresõidustaaž 65. [Kehtetu - RT I 1998, 67, 1077 - jõust. 1. 01. 1999] XI. Laevajuhi diplomi (tunnistuse) vahetamise kord 66.--72. [Kehtetud - RT I 1998, 67, 1077 - jõust. 1. 01. 1999] XII. Nõuded laevamehaaniku diplomi (tunnistuse) saamiseks 73. Vähem kui 750 kW-se peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja kuni 300-se kogumahutavusega mootorlaeva mehaaniku tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada mootorlaeva mehaaniku õppekursus. On vaja vähemalt 6 kuud meresõidustaaži praktikant-motoristina või motoristina mere- või sadamalaeval kogumahutavusega üle 20 ja peamasinate efektiivse koguvõimsusega üle 50 kW. Isik peab olema vähemalt 18 aastat vana. 74. 750 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeva vahimehaaniku diplomi saamiseks tuleb omandada laevamehaaniku kutse vastavalt käesoleva määrustiku punktile 2. On vaja vähemalt 12 kuud meresõidustaaži praktikant-motoristina või praktikant- masinistina või motoristina või masinistina merelaeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW ja rohkem. Isik peab olema vähemalt 18 aastat vana. Kui kutse omandamisest on möödunud rohkem kui 3 aastat, tuleb diplomi saamiseks lõpetada praktilise tuleohutuse kursus ja sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. 75. Vähem kui 3000 kW-se peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeva teise mehaaniku diplomi saamiseks on vaja 750 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeva vahimehaaniku diplomit ja vähemalt 18 kuud meresõidustaaži vahimehaanikuna laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW ja rohkem. Diplomi saamiseks tuleb lõpetada praktilise tuleohutuse kursus ja sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 märgitud komisjonidest ja seda mitte varem kui 1 aasta enne diplomi saamist. 76. Vähem kui 3000 kW-se peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeva vanemmehaaniku diplomi saamiseks on vaja vähem kui 3000 kW-se peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeva teise mehaaniku diplomit ning vähemalt 24 kuud meresõidustaaži teise mehaanikuna laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW ja rohkem. On vaja lõpetada mehaanikute täiendõppekursus Eesti Merehariduskeskuses, sealhulgas ka praktilise tuleohutuse kursus ja seda mitte varem kui 1 aasta enne vanemmehaaniku diplomi (VVM) saamist. Tuleb sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. 77. 3000 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeva teise mehaaniku diplomi saamiseks on vaja 750 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeva vahimehaaniku diplomit ja vähemalt 18 kuud meresõidustaaži vahimehaanikuna laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 3000 kW ja rohkem. Diplomi saamiseks tuleb lõpetada praktilise tuleohutuse kursus ja sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 märgitud komisjonidest ja seda mitte varem kui 1 aasta enne diplomi saamist. 78. 3000 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeva vanemmehaaniku diplomi saamiseks on vaja 3000 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeva teise mehaaniku või vähem kui 3000 kW-se peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeva vanemmehaaniku diplomit ja vähemalt 24 kuud meresõidustaaži teise mehaanikuna merelaeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 3000 kW ja rohkem. Tuleb lõpetada mehaanikute täiendõppekursus Eesti Merehariduskeskuses, sealhulgas ka praktilise tuleohutuse kursus laeva juhtkonnale ja seda mitte varem kui 1 aasta enne vanemmehaaniku diplomi (SVM) saamist ning sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. 79. Laeva elektrimehaaniku diplomi saamiseks tuleb omandada laeva elektrimehaaniku kutse vastavalt käesoleva määrustiku punktile 2. On vaja vähemalt 12 kuud meresõidustaaži praktikant- elektrikuna või elektrikuna. 80. Laeva külmutusseadmete mehaaniku diplomi saamiseks tuleb omandada laeva külmutusseadmete mehaaniku kutse vastavalt käesoleva määrustiku punktile 2. On vaja vähemalt 12 kuud meresõidustaaži külmutusseadmete praktikant-masinistina või masinistina. XIII. Laevamehaaniku töövõimalused 81. Vähem kui 750 kW-se peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja kuni 300-se kogumahutavusega mootorlaeva mehaaniku tunnistuse omanik võib töötada igal mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on vähem kui 750 kW ja kogumahutavus kuni 300: - vahimehaanikuna; - teise mehaanikuna; - vanemmehaanikuna. Tunnistus ei kuulu vahetamisele kõrgema kutseastme diplomi vastu. 82. 750 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeva vahimehaaniku diplomi omanik võib töötada: - vahi-, teise ja vanemmehaanikuna igal mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on vähem kui 750 kW ja kogumahutavus kuni 300; - vahimehaanikuna igal mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeval. 83. Vähem kui 3000 kW-se peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeva teise mehaaniku diplomi omanik võib töötada: - vahimehaanikuna igal mootor- (või auru- või gaasiturbiin-) laeval; - teise mehaanikuna igal mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on vähem kui 3000 kW. 84. Vähem kui 3000 kW-se peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeva vanemmehaaniku diplomi omanik võib töötada: - vahi- ja teise mehaanikuna igal mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeval; - vanemmehaanikuna igal mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on vähem kui 3000 kW. 85. 3000 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeva teise mehaaniku diplomi omanik võib töötada: - vahi- ja teise mehaanikuna igal mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeval; - vanemmehaanikuna igal mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on vähem kui 3000 kW. 86. 3000 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeva vanemmehaaniku diplomi omanik võib töötada: - vahi-, teise ja vanemmehaanikuna igal mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeval. 87. Laeva elektrimehaaniku diplomi omanik võib töötada elektrimehaanikuna igal laeval. 88. Laeva külmutusseadmete mehaaniku diplomi omanik võib töötada külmutusseadmete mehaanikuna igal laeval. XIV. Laevamehaaniku meresõidustaaž 89. [Kehtetu - RT I 1998, 67, 1077 - jõust. 1. 01. 1999] 90. Lisaks käesoleva määrustiku punktis 89 nimetatule ei arvata 750 kW-se ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootor- (või auru- või gaasiturbiin-)laeva vahimehaaniku diplomi saamiseks meresõidustaaži hulka tööd praktikant-motoristina või praktikant-masinistina laevas, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on vähem kui 750 kW. XV. Laevamehaaniku diplomi (tunnistuse) vahetamise kord 91.--96. [Kehtetud - RT I 1998, 67, 1077 - jõust. 1. 01. 1999] XVI. Nõuded laeva raadiospetsialisti diplomi (tunnistuse) saamiseks 97. Piirangutega raadiotelefonisti tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada piirangutega raadiotelefonisti õppekursus. Tunnistus antakse välja ainult laevajuhi diplomi (tunnistuse) omanikule. Isik peab olema vähemalt 18 aastat vana. 98. Raadiotelefonisti tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada raadiotelefonisti õppekursus. Tunnistus antakse ainult laevajuhi diplomi (tunnistuse) omanikule. Isik peab olema vähemalt 18 aastat vana. 99. Ülemaailmse merehäda ja -ohutuse süsteemi (GMDSS) raadioside spetsialistide diplomid (tunnistused) saadakse alljärgnevalt: 1) piirangutega raadioside operaatori tunnistuse saamiseks tuleb omandada piirangutega raadioside operaatori kutse. Tunnistus antakse ainult laevajuhi diplomi (tunnistuse) omanikule. Isik peab olema vähemalt 18 aastat vana; 2) raadioside operaatori tunnistuse saamiseks tuleb omandada raadioside operaatori kutse. Tunnistus antakse ainult laevajuhi diplomi (tunnistuse) omanikule. Isik peab olema vähemalt 18 aastat vana; 3) teise klassi raadioelektrooniku diplomi saamiseks tuleb omandada raadioelektrooniku kutse vastavalt käesoleva määrustiku punkti 2 alapunktidele 1, 3 või 5. On vaja vähemalt 6 kuud meresõidustaaži merelaeval praktikant-raadioelektroonikuna või stažöör-raadioelektroonikuna. Diplomi võib samuti saada isik, kellel on raadiotehniline kõrgharidus ja kes on vähemalt 6 kuud töötanud raadiospetsialistina laevadel ning on lõpetanud GMDSS kursused. Isik, kellel on raadiotehniline keskeriharidus, peab vähemalt 24 kuud töötama raadiospetsialistina merelaeval ning lõpetama GMDSS kursused. Kui raadioelektrooniku kutse omandamisest on möödunud rohkem kui 3 aastat, tuleb diplomi saamiseks sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest; 4) esimese klassi raadioelektrooniku diplomi saamiseks on vaja teise klassi raadioelektrooniku diplomit ja vähemalt 18 kuud meresõidustaaži merelaeval teise klassi raadioelektroonikuna. Kui raadioelektroonikul on erialane kõrgharidus, on vaja vähemalt 12 kuud meresõidustaaži. 100. Teise klassi raadiotelegrafisti diplomi saamiseks tuleb omandada raadiotelegrafisti kutse vastavalt käesoleva määrustiku punkti 2 alapunktidele 1, 2 või 4. On vaja vähemalt 6 kuud meresõidustaaži merelaeval praktikant-raadiotelegrafistina või stažöör-raadiotelegrafistina. Isik peab olema vähemalt 18 aastat vana. Kui kutse omandamisest on möödunud rohkem kui 3 aastat, tuleb diplomi saamiseks sooritada kutseeksam ühes käesoleva määrustiku punktis 42 nimetatud komisjonidest. 101. Esimese klassi raadiotelegrafisti diplomi saamiseks on vaja teise klassi raadiotelegrafisti diplomit ja vähemalt 18 kuud meresõidustaaži merelaeval teise klassi raadiotelegrafistina. Kui raadiotelegrafistil on kõrgem erialane haridus, on vaja vähemalt 12 kuud meresõidustaaži. Diplomi saamiseks tuleb sooritada kutseeksam käesoleva määrustiku punkti 41 alusel moodustatud Eesti Merehariduskeskuse kutsekomisjonis ja seda mitte varem kui 1 aasta enne diplomi saamist. XVII. Raadiospetsialisti töövõimalused 102. Piirangutega raadiotelefonisti tunnistuse omanik võib töötada ainult fikseeritud häälestusega raadioseadmetel. 103. Raadiotelefonisti tunnistuse omanik võib pidada raadiosidet raadiotelefonirežiimis töötavas raadiojaamas. 104. Ülemaailmse merehäda ja -ohutuse süsteemi (GMDSS) diplomi (tunnistuse) omanik võib töötada: 1) piirangutega raadioside operaatori tunnistuse omamisel - laevadel (välja arvatud reisilaevad), mille sõidupiirkond on ainult ülemaailmse merehäda ja -ohutuse süsteemi (GMDSS) rajoon A1; 2) raadioside operaatori tunnistuse omamisel - kõikidel laevadel, mille sõidupiirkond on ülemaailmse merehäda ja -ohutuse süsteemi rajoonid A1, A2, A3 ja A4; 3) teise klassi raadioelektrooniku diplomi omamisel - kõikidel laevadel, mille sõidupiirkond on ülemaailmse merehäda ja -ohutuse süsteemi rajoonid A1, A2, A3 ja A4, välja arvatud reisilaevadel, mille sõidupiirkond on rajoonid A3 ja A4; 4) esimese klassi raadioelektrooniku diplomi omamisel - kõikidel laevadel, mille sõidupiirkond on ülemaailmse merehäda ja -ohutuse süsteemi rajoonid A1, A2, A3 ja A4. 105. Teise klassi raadiotelegrafisti diplomi omanik võib töötada: - raadiotelegrafistina igal laeval; - raadiojaama ülemana merelaeval kogumahutavusega vähem kui 5000; pardal võib olla kuni 250 reisijat. 106. Esimese klassi raadiotelegrafisti diplomi omanik võib töötada raadiotelegrafistina ja raadiojaama ülemana igal laeval. XVIII. Raadiotelegrafisti meresõidustaaž 107. [Kehtetu - RT I 1998, 67, 1077 - jõust. 1. 01. 1999] XIX. Laeva raadiospetsialisti diplomi (tunnistuse) vahetamise kord 108. [Kehtetud- RT I 1998, 67, 1077 - jõust. 1. 01. 1999] XX. Nõuded tekimeeskonna liikme meresõidukutsetunnistuse saamiseks 109. Nooremmadruse tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada madruse õppekursus. Isik peab olema vähemalt 16 aastat vana. 110. [Kehtetu - RT I 1998, 67, 1077 - jõust. 1. 01. 1999] XXI. Tekimeeskonna liikme meresõidukutsetunnistuse vahetamise kord 111.--114. [Kehtetud - RT I 1998, 67, 1077 - jõust. 1. 01. 1999] XXII. Nõuded masinameeskonna liikme meresõidukutsetunnistuse saamiseks 115. Laevamotoristi tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada laevamotoristi õppekursus. Isik peab olema vähemalt 16 aastat vana. 116. Laeva külmutusseadmete masinisti tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada laeva külmutusseadmete masinisti õppekursus. Isik peab olema vähemalt 16 aastat vana. 117. Laevaelektriku tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada laevaelektriku õppekursus. Isik peab olema vähemalt 16 aastat vana. 118. Laeva katlakütja tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada laeva katlakütja õppekursus. Isik peab olema vähemalt 16 aastat vana. 119. [Kehtetu - RT I 1998, 67, 1077 - jõust. 1. 01. 1999] XXIII. Masinameeskonna liikme meresõidukutsetunnistuse vahetamise kord 120.--121. [Kehtetud - RT I 1998, 67, 1077 - jõust. 1. 01. 1999] XXIV. Nõuded päästevahendite vanema tunnistuse saamiseks 122. [Kehtetu - RT I 1998, 67, 1077 - jõust. 1. 01. 1999] XXV. Päästevahendite vanema tunnistuse vahetamise kord 123. [Kehtetu - RT I 1998, 67, 1077 - jõust. 1. 01. 1999] XXVI. Nõuded päästeparve vanema tunnistuse saamiseks 124. [Kehtetu - RT I 1998, 67, 1077 - jõust. 1. 01. 1999] Lisa nr. 1 "Meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste määrustiku" juurde E E S T I V A B A R I I K REPUBLIC OF ESTONIA Diplomi/tunnistuse nimetus eesti/inglise keeles Nr. 000000 Omaniku nimi --------------------------------------------- Name of the holder Sünniaeg -------------------------------------------------- Date of birth Isikukood -------------------------------------------------- Code Omaniku allkiri ---------------------------------------- Signature of the holder Diplom on välja antud vastavalt "Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konvensiooni" (1978.a.) reegli sätetele. The Certificate of Competency is issued under the provisions of Regulation of the International Convention of Standards of Training, Certification and Watchkeeping for Seafarers, 1978. Pitser Official Seal ------------------------------------------ Eesti Veeteede Ameti merenduspersonali büroo juhataja Chief of the Marine Staff Burenu of the Estonian National Maritime Broad Väljaandmise kuupäev --------------------------- Date of issue No. 000000 Lisa nr. 2 "Meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste määrustiku" juurde EESTI VABARIIK REPUBLIC OF ESTONIA D I P L O M I K I N N I T U S L E H T E N D O R S E M E N T O F C E R T I F I C A T E Välja antud "Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konvensiooni (1978.a.)" sätete põhjal. Issued under the provisions of the INTERNATIONAL CONVENTION ON STANDARDS OF TRAINING, CERTIFICATION AND WATCHKEEPING FOR SEAFARERS, 1978. Omaniku nimi .................................................. Name of the holder Sünniaeg ....................................................... Date of birth Diplom (tunnistus) nr............................................ Certificate No. Eesti Veeteede Amet kinnitab, et käesoleva diplomi (tunnistuse) omaniku kvalifikatsioon vastab "Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni (1978.a.)" reegli ............. sätetele Estonian National Maritime Broad certifies that the holder of the present Certificate of Competency has been found duly qualified in accordance with the provisions of Regulation ............. of the INTERNATIONAL CONVENTION ON STANDARDS OF TRAINING, CERTIFICATION AND WATCHKEEPING FOR SEAFARERS, 1978 ja ta võib töötada and has the right to be employed as ............................ .............................................................. .............................................................. .............................................................. koos alljärgnevate piirangutega: with the following limitations only: ............................ .............................................................. .............................................................. .............................................................. .............................................................. Diplomi kinnitusleht kehtib kuni Date of expiry of the Endorsement ............................... Diplomi kinnituslehe väljastamise kuupäev Date of issue of the Endorsement ................................ Pitser Official Seal ..................................... Eesti Veeteede Ameti merenduspersonali büroo juhataja Chief of the Marine Staff Bureau of the Estonian National Maritime Board Diplomi omaniku allkiri Signature of the holder of the Certificate ....................... Lisa 3 "Meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste määrustiku" juurde EESTI VABARIIK REPUBLIC OF ESTONIA SOODUSTUSLUBA DISPENSATION Välja antud "Meremeeste väljaõppe, Issued under the provisions diplomeerimise ja vahiteenistuse of the International aluste rahvusvahelise konventsiooni" Convention on Standards (1978. a.) sätete põhjal. of Training, Certification and Watchkeeping for Seafarers, 1978. Eesti Veeteede Amet kinnitab, The National Maritime Board et käesoleva soodustusloa omanik of Estonia certifies that the present Dispensation has been issued to ............................... ........................... omab holder of the Certificate ............................... of Competency ............................... No......................... ............................... as a....................... diplomit (tunnistust) nr. ........................... Tema teadmised vastavad Who has been found duly "Meremeeste väljaõppe, qualified in accordance diplomeerimise ja vahiteenistuse with the provisions of aluste rahvusvahelise regulation..........of the konventsiooni" (1978. a.) International Convention reegli .............. sätetele. on Standards of Training, Tal on lubatud töötada Certification and ............................... Watchkeeping for Seafarers, ............................... 1978, and has the ............................... authorization to work as ............................... ........................... Soodustusluba kehtib kuni / Väljaandmise kuupäev / The Dispensation is valid until Date of issue of the Dispensation ............................... ........................... Eesti Veeteede Ameti Soodustusloa omaniku merenduspersonali büroo allkiri / juhataja Signature of the holder Chief of the Marine Staff Bureau of the Estonian National Maritime Board Pitser Official Seal DN 0000000