Vabariigi Valitsus — Sanitaarkaitse kohta Eesti Vabariigi haldusterritooriumil

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 28. 05. 1996 nr 146 ( RT I 1996, 41, 798) 13. 06. 1996 Sanitaarkaitse tagamiseks Eesti Vabariigi haldusterritooriumil ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 27. veebruari 1992.a. otsusest "Eesti Vabariigi ühinemise kohta "Rahvusvaheliste meditsiiniliste sanitaareeskirjadega"" (RT 1992, nr. 9, art. 121) tulenevate rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks Vabariigi Valitsus m ä ä r a b: 1. Kinnitada "Eesti Vabariigi haldusterritooriumi sanitaarkaitse eeskirjad". 2. Panna sanitaarkaitse tagamine Eesti Vabariigi piiril Tervisekaitseinspektsioonile ja tema allasutustele. [RT I 1996, 41, 798 - jõust.13. 06. 1996] 3. Eraldada Vabariigi Valitsuse reservfondist Tervisekaitseinspektsioonile 400 000 krooni sanitaarkaitse korraldamise kulude katteks 1993. aastal. [RT I 1996, 41, 798 - jõust.13. 06. 1996] 4. Kohustada sadamate, lennujaamade ja raudteejaamade juhtkondi tagama Tervisekaitseinspektsiooni taotlusel sanitaarkarantiinitöötajatele tööruumid ja -tingimused. [RT I 1996, 41, 798 - jõust.13. 06. 1996] K I N N I T A T U D Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 1993.a. määrusega nr. 95 EESTI VABARIIGI HALDUSTERRITOORIUMI SANITAARKAITSE EESKIRJAD I. Üldsätted 1. Eesti Vabariigi sanitaarkaitse eeskirjad põhinevad Rahvusvahelistel meditsiinilistel sanitaareeskirjadel (The International Health Requlations), mis on vastu võetud 1969. aastal toimunud XXII Ülemaailmsel Tervishoiuassambleel ja mida on parandatud XXVI ja XXXIV Ülemaailmsel Tervishoiuassambleel ning millega Eesti Vabariik ühines vastavalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 27. veebruari 1992.a. otsusele. 2. Käesolevad eeskirjad kehtestavad Eesti Vabariigi haldusterritooriumil sanitaarkaitse üldise korra, mille ülesanne on tõkestada katku, koolera ja kollapalaviku, samuti malaariasääse riiki toomist ja levikut. 3. Sanitaarkaitse riigi haldusterritooriumil seisneb sihipäraste epideemiatõrje, sanitaar-hügieeni- ja profülaktikameetmete rakendamises rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadamates, lennujaamades ning raudteede ja maanteede piirikontrollpunktides. 4. Sanitaarkaitset Eesti Vabariigi haldusterritooriumil korraldab Tervisekaitseinspektsioon käesolevate eeskirjade ja nendel põhinevate juhenddokumentide alusel. [RT I 1996, 41, 798 - jõust.13. 06. 1996] 5. Käesolevad eeskirjad on kohustuslikud kõigile riigi haldusterritooriumile saabuvatele isikutele ja liiklusvahenditele, olenemata nende riiklikust kuuluvusest. Eeskirjad on kohustuslikud ka diplomaatilise passiga reisivatele isikutele. II. Teabe edastamine 6. Katku-, koolera- ja kollapalavikuhaige või haiguskahtlase isiku avastamisel piirikontrollpunktis tuleb sellest kohe teatada Eesti Sanitaarkarantiinitalitusele ning vastava linna või maakonna tervisekaitsetalitusele. [RT I 1996, 41, 798 - jõust.13. 06. 1996] 7. Eesti Sanitaarkarantiinitalitus edastab saadud info Sotsiaalministeeriumile ja Tervisekaitseinspektsioonile. [RT I 1996, 41, 798 - jõust.13. 06. 1996] 8. Tervisekaitseinspektsioon informeerib Ülemaailmset Tervishoiuorganisatsiooni vabariigis avastatud karantiinhaiguste ja malaaria juhtudest. [RT I 1996, 41, 798 - jõust.13. 06. 1996] 9. Sotsiaalministeerium informeerib avastatud haigusjuhtudest Välisministeeriumi, Tolliametit, Piirivalveametit ja välisriikide esindusi. III. Ametkondade kohustused 10. Rahvusvaheliste reiside ja kaubavedude korraldamisega tegelevad ametkonnad on kohustatud oma valduses olevates liiklusvahendites, sadamate territooriumil ja terminaalides, lennu-, raudtee- ja autobussijaamades: 1) tagama hügieeninõuete järgimise; 2) varustama liiklusvahendite meeskonnaliikmeid, töötajaid ja reisijaid kvaliteetse joogivee ja toiduga; 3) tagama piisava valgustuse, telefoni- ja raadioside; 4) korraldama prügi ja jäätmete (sh. toidujäätmete ja tervist kahjustatavate keemiliste ainete) ning heit- ja pilsivee regulaarse eemaldamise ja kahjustustamise; 5) tagama liiklusvahendite kaitse näriliste ja verdimevate putukate eest ning vajaduse korral tegema laevadel ja rongidel sõidu ajal desinfektsiooni-, deratisatsiooni- ja desinsektsioonitöid; 6) tutvustama liiklusvahendite meeskonnaliikmetele käesolevate eeskirjade nõudeid; 7) tagama linnade ja maakondade tervisekaitsetalituste sanitaarkarantiinitöötajatele nõuetekohased tööruumid. IV. Tervisekaitsetalituste kohustused 11. Tervisekaitsetalitused on kohustatud tagama: 1) sanitaarkarantiinitöötjate erialase ettevalmistuse; 2) objektide sanitaarjärelvalve; 3) desinfektsiooni- , deratisatsiooni- ja desinsektsioonitööde tegemise sadamates, lennu-, raudtee- ja autobussijaamades ning liiklusvahendites; 4) entomoloogilise olukorra jälgimise malaariasääse suhtes sadamate ja lennujaamade ümbruses. V. Tervisekaitsetalituste õigused 12. Tallinna piirikontrollpunktides teeb arstliku sanitaarkontrolli Eesti Sanitaarkarantiinitalitus, linnades ja maakondades aga tervisekaitsetalitused, kelle teenindataval territooriumil piirikontrollpunktid asuvad. [RT I 1996, 41, 798 - jõust.13. 06. 1996] 13. Arstlikku sanitaarkontrolli tegevatel töötajatel on õigus pääseda töötõendi esitamisel takistamatult kõigile piiri ületatavatele liiklusvahenditele, olenemata nende riiklikust kuuluvusest. VI. Arstliku sanitaarkontrolli kord 14. Arstlikule sanitaarkontrollile võib allutada kõik Eesti Vabariiki saabuvad isikud, liiklusvahendid ja veosed. 15. Arstlik sanitaarkontroll seisneb: 1) liiklusvahendi meeskonna ja reisijate küsitlemises ning kliiniliste või epidemioloogiliste näidustuste korral nakkushaiguste või haiguskahtlaste isikute läbivaatuses; 2) reisijate passide ja piletite kontrollimises nende reisimarsruudi selgitamiseks; 3) liiklusvahendi sanitaarkontrollis; 4) laeva sanitaardeklaratsiooni ja lennuki ülddeklaratsiooni sanitaarse osaga tutvumises; 5) deratisatsiooni või selle tegemisest vabastamise tõendi kontrollimises; 6) veose ja pagasi ülevaatuses ja saatedokumentidega tutvumises. 16. Kui saabuvas liiklusvahendis viibib nakkushaige või haiguskahtlane isik, rakendatakse arstlikku sanitaarkontrolli ja esmaseid epideemiatõrjeabinõusid enne tolli, piirvalve ja teiste ametkondade esindajate liiklusvahendisse lubamist. 17. Arstlik sanitaarkontroll on kohustuslik: 1) kui liiklusvahendis on nakkushaige või haiguskahtlane isik; 2) kui liiklusvahend saabub piirkonnast või riigist, kus Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmeil on ebasoodne epidemioloogiline olukord karantiinhaiguste suhtes; 3) kui piirivalve-, tolli- või teiste ametkondade töötajad avastavad liiklusvahendis nakkushaige, haiguskahtlase isiku, nakkushaiguste siirutajaid, näriliste jälgi või surnud närilisi. VII. Epideemiatõrje taudiohu korral 18. Nakkushaige või haiguskahtlase isiku avastamisel alustatakse viivitamatult epideemiatõrjet: 1) avastatud nakkushaige või haiguskahtlane isik isoleeritakse; 2) haiguskahtlasi (haigega samades tingimustes olnud või haigest nakatuda võinud, kuid arstliku läbivaatuse ajaks mittehaigestunud) isikuid jälgitakse meditsiiniliselt haigusele omase maksimaalse lõimetusaja piires; 3) kui nakkuse leviku võimalused pole välditavad, tuleb haiguskahtlased isikud meditsiinilise jälgimise ajaks isoleerida; 4) epideemiatõrjet (desinfektsiooni, deratisatsiooni, desinsektsiooni) tehakse kedagi diskrimineerimata, inimeste tervist ja liiklusvahendi konstruktsiooni kahjustamata ning tulekahjuohtu tekitamata; 5) kui laeva kapten või õhusõiduki komandör keeldub epideemiatõrje abinõude rakendamisest, tuleb liiklusvahendil viivitamatult lahkuda Eesti Vabariigi haldusterritooriumilt, kusjuures tal ei ole õigust siseneda Eesti teistesse sadamatesse või maanduda teistel lennuväljadel. Liiklusvahend varustatakse vajaliku kütuse, joogivee ja toiduainetega; 6) liiklusvahendi juhi nõudel on sanitaarkarantiinitöötaja kohustatud andma tõendi, kuhu on märgitud rakendatud epideemiatõrjeabinõud ja nende rakendamise põhjused. 19. Veoste ja kaupade suhtes rakendatakse epideemiatõrjet: 1) kui veosed ja pagas on saabunud taudiohtlikust piirkonnast ning on alust karta, et need on nakatatud; 2) kui veoses on kooleraohtlikust piirkonnast pärinevaid toiduaineid; 3) kui liiklusvahendis on nakkusohtlikku pesu, voodiriideid või muud nakkusohtlikku materjali, elusloomi või putukaid, mis võivad olla nakatunud või on võimelised haigusetekitajaid siirutama. 20. Epideemiatõrjet ei rakendata: 1) transiitveoste suhtes (v.a. elusloomad); 2) kirjade, panderollide, raamatute ja teiste trükiste suhtes. VIII. Piiriületamise kord taudiohu korral 21. Kui saabuvas liiklusvahendis on nakkushaige või haiguskahtlane isik, on juht kohustatud informeerima sellest sanitaarkarantiiniosakonda laeva agendifirma või lennujaama dispetsheri kaudu. 22. Infot tuleb edastada laevadelt 4 tundi ja lennukitelt 15-20 minutit enne sihtpunkti jõudmist. IX. Piiriületamise kord taudivabas olukorras 23. Kui liiklusvahend on taudivaba, esitab laeva kapten mere sanitaardeklaratsiooni agendifirma esindajale ning õhusõiduki komandör ülddeklaratsiooni sanitaarse osa lennujaama dispetsherile, kes vormistavad sanitaarkarantiiniosakonnas liiklusvahendile vaba suhtlemise (free practise) loa. 24. Sanitaarkarantiinitöötajail on õigus anda liiklusvahendile vaba suhtlemise luba ilma sanitaarkontrolli tegemata. Piirivalve, tolli ja teiste ametkondade esindajad võivad asuda oma tööülesandeid täitma alles pärast liiklusvahendile vaba suhtlemise loa andmist. 25. Kaugsõidurongid ja -bussid saavad vaba suhtlemise loa pärast piirkontrollipunkti läbimist, kui neis liiklusvahendeis ei ole avastatud nakkushaigeid või haiguskahtlasi isikuid, X. Arstlik sanitaarkontroll Eestist lahkumisel 26. Eesti Vabariigist lahkuvate liiklusvahendite ja isikute puhul on arstlik sanitaarkontroll kohustuslik üksnes Eesti Vabariigi liiklusvahendite ja elanike suhtes, kusjuures kontrollitakse Rahvusvaheliste meditsiiniliste sanitaareeskirjade täitmist.